Uudised
-
Kirde Kaitseringkonna ajateenijad tõotasid Eesti riigile truudustTäna ennelõunal andsid Kirde Kaitseringkonnas pidulikel rivistustel sõdurivande üle 700 ajateenija, kes alustasid ajateenistust juulis suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeripataljonis ning Viru jalaväepataljonis.
„Täna ühinete kümnete tuhandete meestega, kes on öelnud samu sõnu enne teid. See annab tõotusele jõudu ja kindlustunnet Eesti riigile. Tundke uhkust oma riigi üle ja tundke uhkust oma vandest,“ ütles Tapal teenivatele ajateenijatele Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.
Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
„Mees annab elus kaks olulist tõotust, esimese ajateenistuses oma riigi ees ja teise oma perekonna ees. Täna andsite esimese tõotuse, lubasite kaitsta ja hoida seda maad, mis on väike ja varadelt vaene, kuid ometi on ta olnud läbi ajaloo ahvatlev maailma suurvõimudele,“ ütles Viru jalaväepataljoni pidulikul rivistusel pataljoni ülem major Janno Märk ja lisas, et kui pataljoni ajateenijad näitavad ennast sama heast küljest kui seni, võib Eesti riik nende peale kindel olla.
Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp, ehk sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relva kasutamise oskusi, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõdesid ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmisi. Peale nädalast puhkust naasevad ajateenijad oma väeosadesse, kus algavad sõidukijuhtide ning nooremallohvitseride kursused.
-
Algas Lõuna kaitseringkonna õppekogunemise viimane faasTäna algas Lõuna kaitseringkonna reservõppekogunemise viimane faas, kus reservväelased saavad rakendada oma äsja meeldetuletatud oskusi üksuste koosseisus.
15.-16. septembril tegutsevad üksused nii Võru- kui Põlvamaal. Õppuse viimasest faasist võtavad osa ka Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad, kes „vastasena” loovad reservväelastele lahingulisi olukordi. Õppusega on ühinenud ka Põhja kaitseringkonna õppekogunemisel Põhjanael osalevad üksused.
Õppekogunemise tegevusala kandub Põlvamaale, Kaagvere ja Hänike vahelisele maa-alale. Külgedelt piirab õppuse ala Vaabina ja Soodoma. Selles õppuse faasis imiteerivad osalejad lahingutegevust ning kohalikud elanikud kuulevad ja näevad kaitseväelasi rohkem liikumas, nii teedel, metsades kui lagendikel. Kohalike elanike öörahu reservväelased ei sega, sest lahinguid mängitakse läbi päevasel ajal ja elumajadest eemal.
Et lahingutegevust matkiv tegevus õppusel oleks ohutu nii osalejatele kui ümbritsevale keskkonnale, jälgivad seda kaadrikaitseväelastest vahekohtunikud ja hindajad. Pärast õppust, 16. septembril koristavad osalejad ka õppuse ala.
Kaitsevägi tuletab Lõuna-Eesti elanikele meelde, et kui leiate õppuse alalt imitatsioonivahendi, siis ärge puutuge seda. Jätke meelde leiu asukoht, vajadusel märgistage see ja andke leiust teada läheduses olevatele kaitseväelastele või päästeametile. Kaitseväes kasutusel olevad imitatsioonivahendid on õppegranaadid, lõhkepaketid, suitsuküünlad, valgustusraketid ja paukpadrunid.
Kokku võtab õppekogunemisest osa üle 2000 inimese. Lõuna kaitseringkonnas algas õppekogunemine 4. septembril ja lõpeb 17. septembril rivistusega. -
Väikelennuk tegi hädamaandumise Ämari lennuväljaleTuule ja suurte vihmapilvede tõttu maandus täna kell 13:54 sakslaste väikelennuk Aquila 210 Ämari lennuväljale.
Sakslaste lennuk suundus Tallinnast Poola, kuid halva ilma tõttu tuli lend katkestada. Et Ämari lennuväli oli lähim, siis maandaski piloot lennuki Ämarisse.
„Lennuohutus on meie jaoks kõige tähtsam ja vajadusel teeme kõik selleks, et hädas olev lennuk ohutult lennubaasis maanduda saaks,“ ütles Ämari lennubaasi staabiülema kohusetäitja major Andres Sinisaar.
Vaatamata sellele, et Ämari lennuväljal puuduvad veel navigatsiooniseadmed ja lennuväli ei tööta ööpäevaringselt, saab seal erakorraliselt vastu võtta hätta sattunud lennuvahendeid.
Lennuvälja eskadrilli rajahoolduslüli ülem kapten Enn Remmeti sõnul teatas õhuseiredivisjoni õhuoperatsioonide juhtimiskeskusele väikelennuki plaanivälisest maandumisest Lennuliiklusteeninduse AS.
„Lennuk jääb praegu Ämari lennuväljale ja sakslased leidsid endale Paldiskis sobiva ööbimispaiga. Loodame, et homme on ilm parem ja nad saavad oma lendu jätkata,“ lisas kapten Remmet.
2011.-2012. aastatel valmib Ämaris minimaalnõuetele vastav vastuvõtva maa toetusega lennuväli, mis võimaldab lisaks õhuturbeoperatsioonide toetamisele ka transpordilennukite vastuvõtmist ja kauba käitlemist.
2013. aastaks ehitatakse Ämaris minimaalnõuetele vastav lennuväli, et vajadusel oleks võimalik õhuturbeoperatsioone teostada Eestis. -
Scoutspataljon harjutab Ida-Virumaal Afganistani operatsiooniksScoutspataljon viib alates tänasest Ida-Virumaal Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-11, mille eesmärk on valmistada ette järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv kontingent.
„Õppus BAM annab kompaniile esimest korda pärast senist väljaõppe perioodi võimaluse tegutseda situatsioonis, mis on võimalikult sarnane Afganistanis olevale,“ ütles Estcoy-13 kompaniiülem kapten Kaido Kivistik. „Tegutsedes õppusel reaalses operatsioonitempos mitmeid päevi järjest, saab näha väljaõppe tulemuslikust ja vajadusel veel kitsaskohti parandada.“
13.-23. septembrini läbi viidav õppus on järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille kaudu kinnistavad kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikul alal ning tegevust isevalmistatud lõhkekehade avastamisel ja käsitlemisel. Õppuse käigus harjutavad jalaväekompanii Estcoy-13 ja rahvuslik toetuselement NSE-12 koostööd. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enimlevinud taktikalised situatsioonid.
Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kolmes grupis, marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Sirgala harjutusväli. Esimene ja teine grupp alustavad liikumist 13. septembri hommikul kell 10 ja jõuavad Sirgalasse pärastlõunal. Kolmas grupp liigub samal marsruudil alates 14. septembri hommikust. Kaitsevägi palub nendel marsuutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele.
Lisaks Scoutspataljonile võtavad harjutusest osa õhuväe kopterimeeskond, tagalapataljoni, pioneeripataljoni ja Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväelased.
Õppusel osaleb ligi 350 kaitseväelast.
-
Õppekogunemisele Põhjanael saabus reakoosseisTäna algas Põhja Kaitseringkonna reservväelaste õppekogunemise Põhjanael kolmas etapp, kui Vahipataljoni saabus reakoosseis.
„Reservväelaste oskuste ja teadmiste värskendamine pärast ajateenistust on oluline etapp reservväelaste koolitamisel,“ ütles Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras.
Täna ja homme sooritavad õppekogunemisel osalevad üksused motoriseeritud rännaku Tallinnast Männiku harjutusaladelt Läsnale Kaitseväe Keskpolügoonile.
Kaitseväe sõidukitest koosnevad kolonnid liiguvad kiirusel kuni 70 kilomeetrit tunnis marsuudil Tallinn – Lagedi – saha – Maardu – Kostivere – Vandjala – Narva mnt – Kiiu – Kuusalu – Läsna kuni pühapäeva õhtuni. Kaitsevägi palub nendel marsuutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele.
Reservväelaste õppekogunemise Põhjanael esimene etapp algas 29.augustil reservohvitseride kogunemisega. Esimeses etapis värskendasid oma teadmisi reservohvitserid. Teises etapis liitusid nendega eelmisel nädal allohvitserid, mootorsõidukijuhid ja sidemehed.
Õppekogunemise Põhjanael eesmärk on harjutada jalaväepataljoni formeerimist ja värskendada reservväelaste teadmisi kaitseväe ülesehituse, ohutustehnika, relvastuse, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.
Põhja Kaitseringkonna reservväelaste õppekogunemine lõpeb 17.septembril.
-
Läti ohvitserid külastasid õppekogunemist PõhjanaelEile ja täna külastasid Põhja Kaitseringkonna reservväelaste õppekogunemist Põhjanael Läti maaväe ohvitserid.
Külastuskäigu jooksul said Läti maaväeohvitserid ülevaate Põhja Kaitseringkonna Vahipataljonist ja reservväelaste õppekogunemisest Põhjanael, samuti tutvusid lätlased formeerimiskeskusega.
„Õppekogunemine Põhjanael on väga hästi organiseeritud ja olen rahul, et saime võimaluse teie õppust külastada. Võtame siit kindlasti kaasa kasulikke teadmisi oma riigi maaväe tarvis,“ ütles õppekogunemist külastanud Läti maaväe ohvitser major Andris Dzintars.
Lisaks külastasid Läti ohvitserid Männikul paiknevat õppekogunemise Põhjanael juhtstaapi, kus nad kohtusid reservväelastega ning said ülevaate üksuste senisest tegevusest.
„Kõige enam huvitas Läti kolleege reservväelaste ja -üksuste valmidus ning see, kuidas meie õppekogunemine on organiseeritud,“ ütles külalisi võõrustanud Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras.
Põhja Kaitseringkonna reservväelaste õppekogunemise eesmärgiks on harjutada jalaväepataljoni formeerimist ja värskendada reservväelaste teadmisi kaitseväe ülesehituse, ohutustehnika, relvastuse, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.
Põhja Kaitseringkonna õppekogunemine Põhjanael02 lõppeb 17.septembril. -
Lõuna Kaitseringkonna õppekogunemine jätkub suurema isikkooseisugaSelle aasta suurim kaitseväe õppekogunemine sai täna lisa, kui harjutava üksusega liitus reakoosseis.
„Praegu Lõuna Kaitseringkonnas toimuv õppekogunemine on heaks näiteks, et viimaste aastate tõsine panustamine reservkaitsejõududesse on loonud toimiva süsteemi,” ütles maaväe ülem kolonel Indrek Sirel. „Viimase pooleteise päeva jooksul olen kontrollinud kaitseringkonna ja jalaväepataljoni tehtut ning ka Kaitseliidu baasil moodustatud formeerimiskeskuste sujuvat tegevust ja ma olen nähtuga täiesti rahul,“ lisas kolonel Sirel.
Täna saabunud reakoosseisust tuli kohale 95% oodatud reservväelastest. Esimeses etapis, kui saabus jalaväepataljoni juhtivkoosseis ja erialaspetsialistid, tuli kohale 92% oodatud reservväelastest.
Õppekogunemine jätkub reakooseisu väljaõppega, seekord juba reservväelasest ülemate juhendamisel ja üksustesisese tegevuse harjutamisega kuni 13. septembrini ning õppekogunemise lõpetab 14.-16. septembrini Võru- ja Põlvamaal toimuv kõikide üksuste koostööõppus.
Õppekogunemisest võtavad osa reservväelased, kaadrikaitseväelased Lõuna- ja Põhja Kaitseringkonnast, Tartu, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru Kaitseliidu malevate kaitseliitlased.
Õppekogunemised annavad reservväelastele lisaks teadmiste uuendamisele võimaluse kohtuda oma vanade teenistuskaaslastega, ka täna saabunud isikkooseis tervitas üksteist rõõmsalt.
Kokku võtab õppekogunemisest osa üle 2000 inimese. Lõuna Kaitseringkonnas algas õppekogunemine 04.septembril ja lõppeb 17.septembril rivistusega. -
Kaitsevägi osaleb rahvusvahelisel side- ja infosüsteemide õppuselKaitsevägi võtab osa 9.-22.septembrini Saksamaal toimuvast rahvusvahelisest side- ja infosüsteemide õppusest Combined Endeavor 2011 (CE11).
„Õppusel testitakse sidesüsteemide koostegutsemisvõimet, mille kaudu on võimalik kindlustada, et meie süsteemid oleksid koostöövõimelised nii NATO-s kui ka meie partneritega,“ ütles Kaitseväe Peastaabi side-ja juhtimissüsteemide osakonna ülem kolonel Artur Suzik. „ Ühtlasi saame sellel õppusel kogemusi nii sidevõrkude planeerimisel kui ka haldamisel.“
Eestist osaleb õppusel kaitseväe ekspertidest koosnev 15-liikmeline delegatsioon. CE11 on ainus rahvusvaheline sideõppus, kus kaitseväel avaneb võimalus testida enda side- ja juhtimissüsteemide koostöövõimekust partnerriikidega.
Iga-aastasest õppusest võtab sel korral osa 40 NATO ja „Partnerlus rahu nimel“ programmiga liitunud riiki. Samuti osalevad NATO Kirdekorpus (Multinational Corps North East) ja NATO küberintsidentide käsitlemise keskus (NATO Computer Incident Response Capability). Sellel aastal on õppuse teemaks koalitsiooni teabe- ja kommunikatsioonialane võimekus. Õppus keskendub ennekõike teabevahetusele ning eesmärk on leida hea lahendus pidevalt täiustuva keskkonna näol, mis aitaks operatsioonidel lahendada infovahetuses ilmnevaid puudujääke.
Combined Endeavor, mis toimus esimest korda aastal 1995, tugevdab rahvusvahelist koostööd eelkõige side- ja võrgusüsteemide koostööjuhendi abil, et reageerida olulistele sõjalist ja humanitaarabi vajavatele olukordadele kogu maailmas, nagu 2004. aasta tsunami ning NATO operatsioonid Iraagis ja Afganistanis.
Õppuse koduleht: http://combinedendeavor.wordpress.com/about-combined-endeavor-ce
-
Reservväelased harjutavad virtuaalkeskkonnasEsimest korda Eesti kaitseväe ajaloos kasutavad reservväelased õppekogunemisel ka arvutisimulaatorit, mis kiirendab ja tõhustab väljaõppeprotsessi.
Lõuna kaitseringkonna õppekogunemisele on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuse instruktorid ja arvutioperaatorid toonud programmi Virtual Battlespace 2 (VBS2).
„Simulatsiooniprogrammi kasutavad reservõppekogunemisele tulnud tulejuhid ja miinipildujapatarei arvestusmeeskonnad, kes harjutavad sellel koostööd ja tulejuhtimisprotseduure,” ütles matkekeskuse VBS väljaõppegrupi ülem kapten Meelis Sõukand.
VBS2-te kasutatakse õppekogunemisel tulejuhtide õppeks, kes peavad lahingus tellima kaudtulerelvade, näiteks kilomeetrite kaugusel asuvate miinipildujate, tuld kindlasse kohta maastikul. Õppes osalevad ka arvestusmeeskonnad, kes teevad vajalikud arvutused ja edastavad vastase asukoha oma relvaüksustele. Programmi on salvestatud erinevad stsenaariumid, mis matkivad lahingutes esineda võivaid olukordi mitmesugusel maastikul.
Sama simulatsiooniprogrammi kasutab Kuperjanovi jalaväepataljon ajateenijate väljaõppes, ka on simulaatoril harjutanud politsei ja päästeameti pommigrupp. Simulatsioonidel harjutamine hoiab kokku aega, sest tekkinud vigu on võimalik parandada paari hiireklikiga ja harjutavale üksusele on võimalik anda kiirelt tagasisidet. Samuti võimaldab simulaatori kasutamine säästa raha, mis kuluks maastikule sõidule ja laskemoonale.
Programm Virtual Battlespace 2 on pärit Ameerika Ühendriikidest, seda kasutavad väljaõppes paljude riikide sõjaväed. VBS2 on lahinguvälja simulaatori VBS1 järglane. Programm on arendatud Ameerika Ühendriikide merejalaväe, Austraalia kaitseväe ja teiste sõjaväe esindajate poolt ning see võeti kasutusele 17.aprillil 2007.
Vaata ka -
Tagalapataljoni ajateenijad andsid sõdurivandeTäna ennelõunal andsid sõdurivande 180 juulis teenistust alustanud 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ajateenijat.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Truudusetõotuse annavad ajateenijad pärast üheteistnädalase sõduri baaskursuse ja sõdurieksami lõpetamist. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused. Baaskursusele järgneb eriala- ja allüksuse väljaõpe.
Tagalapataljoni ajateenijate sõdurieksami rännak lõppes eile õhtul. Kahepäevasel ja ligi 50 kilomeetri pikkusel rännakul hinnati sõdurite teadmisi topograafiast, sidest, sihitamisest, vahemaade määramisest, tulepositsioonide valikust, varjumisest, meditsiinist, käemärkidest, signaalidest ja miinidest. Sõdurieksami osana sooritasid ajateenijad enne rännakut veel kirjalikud testid pioneeritegevuse ja relvatundmise kohta ning laskeoskustesti.
Tagalapataljon on kaitseväe väeüksus 1. jalaväebrigaadi koosseisus, mille ülesanne on tagada brigaadi lahinguteenistustoetus, sealhulgas meditsiiniline toetus, isikkoosseisu toitlustamine ja hügieeniline järelevalve.