Uudised
-
Kõrgema Sõjakooli kadetid harjutavad Karlovas linnalahingut
Täna õhtust homme varahommikuni harjutavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kadetid öises Tartus linnalahingut.
Õppus algab täna kell 22 ja lõpeb kell 3 varahommikul. Kadetid harjutavad linnalahingut Karlova linnajaos üldkasutataval alal Võru, Tehase ja Kalevi tänavatega piirneval alal.
„Meie jaoks on tegemist linnalahinguõppe lõpuharjutusega, senini oleme harjutanud lahingtegevust linnakeskkonnas inimasustuseta alal,“ ütles õppuse läbiviija Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktikaõpetaja kapten Agur Kibur-Karula. „Me ei häiri inimeste öörahu ei sega linnaliiklust ega sisene eraterritooriumile,“ kinnitas ta.
Lahingvarustuses Kõrgema Sõjakooli kadetid liiguvad Tartu tänavail seitsme- kuni kümnekaupa grupis ning lahendavad vastutegevuse püstitatud ülesandeid. Harjutusest võtab osa ligi 70 kaitseväelast, nende hulgas üle 50 Kõrgema Sõjakooli teise aasta kadeti. Harjutusel osalejatel on kaasas relvad ilma laskemoonata, imitatsioonivahendeid ei kasutata.
Öist linnalahingut korraldab Kõrgem Sõjakool Tartus teist korda. Esimest korda harjutasid kadetid linnalahingut öösel möödunud aasta 29. juulil.
-
Mereväe tuukrid tegid kahjutuks kaks lõhkekeha
Mereväe tuukrid tegid täna pärastlõunal Paldiski lahes kahjutuks kaks lõhkekeha.
Lõhkekehad avastas Politsei- ja Piirivalveameti Paldiski kordoni paaditoimkond Väike-Pakri saare ja ranniku vaheliselt alalt ühe meetri sügavuselt. Üks kahjutuks tehtud lõhkekeha oli 120-mm mürsk, teine oli lennukipomm, mõlemad olid pärit II Maailmasõja ajast.
Merevägi kutsub üles elanikke, kes leiavad merest lõhkekeha või lõhkekehaga sarnase eseme, sellest teada andma mereväe operatiivkorrapidajale telefonil 7177290 või hädaabinumbrile 112.
Selle aasta 12. mail korraldas mereväe tuukrigrupp teist korda hobisukeldujatele ohutu sukeldumise teabepäeva, kus jagati teadmisi ja juhiseid, kuidas veealuseid lõhkekehi ära tunda ning mida teha siis, kui ollakse lõhkekeha märganud. Järgmine ohutu sukeldumise teabepäev on kavandatud selle aasta oktoobrikuusse.
Mereväe ülesandeks on Eesti territoriaalvete kaitse ning peamine tegevus miinitõrje. Alates mereväe taasloomisest 1994. aastal on Eesti vetes kahjutuks tehtud üle 700 maailmasõdade aegse lõhkekeha. Erinevate allikate hinnangutel on Läänemerre kahe maailmasõja jooksul pandud kuni 80 000 meremiini.
-
Vahipataljoni ülemaks sai kolonelleitnant Kalle TerasKolonelleitnant Kalle Teras võttis täna Vahipataljonis korraldatud pidulikul rivistusel major Toomas Välilt üle Vahipataljoni juhtimise.
Põhja Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Rene Brus andis rivistusel major Välile üle maaväe teenetemärgi ohvitseri kuldristi ja tänas teda teenistuse eest. “Major Väli seisis pataljoni ülemana iga sõduri, allohvitseri ja ohvitseri eest,” ütles kolonelleitnant Brus.
Vahipataljoni reservohvitser kapten Lauri Kurvits andis major Välile üle ohvitserimõõga nii Vahipataljoni kui reservpataljoni juhtimise eest. “Tuletagu see meelde nii tegev- kui reservväelastest relvavendi,” ütles Kurvits mõõka üle andes.
Rivistusel olid kohal Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras, kes juhtis Vahipataljoni aastatel 1998 – 2000, samuti varasemad pataljoni ülemad kolonelleitnant Brus ja kolonelleitnant Lippur.
Kolonelleitnant Teras teenib kaitseväes alates 1992. aastast. Ta on lõpetanud Riigikaitse Akadeemia ja õhutõrjeohvitseride kursuse Ameerika Ühendriikides. 2004 aastal lõpetas kolonelleitnant Teras Balti Kaitsekolledzi vanemstaabiohvitseride kursuse.
Kolonelleitnant Teras on teeninud erinevatel ametikohtadel Õhutõrjedivisjonis, Maaväe staabis ja Kaitseväe Peastaabis. 2005. aastal oli ta Eesti kontingendi vanem Iraagis. Enne uuele ametikohale määramist teenis kolonelleitnant Teras NATO Arendusväejuhatuses Norfolkis.
Major Toomas Väli jätkab teenistust Eesti sõjalises esinduses NATO ja Euroopa Liidu juures.
Vahipataljon on spetsialiseerunud linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
-
Vahipataljon saab täna uue ülema
Tallinna asuv Vahipataljon saab täna uue ülema. Kell 12 algaval pidulikul rivistusel võtab ülema ametikoha major Toomas Välilt üle kolonelleitnant Kalle Teras.
Kolonelleitnant Teras teenib kaitseväes alates 1996. aastast. Ta on lõpetanud Riigikaitse Akadeemia ja õhutõrjeohvitseride kursuse Ameerika Ühendriikides. 2004 aastal lõpetas kolonelleitnant Teras Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse.
Kolonelleitnant Teras on teeninud erinevatel ametikohtadel Õhutõrjedivisjonis, Maaväe staabis ja Kaitseväe Peastaabis. 2005. aastal oli ta Eesti kontingendi vanem Iraagis. Enne uuele ametikohale määramist teenis kolonelleitnant Teras NATO Arendusväejuhatuses Norfolkis.
Major Toomas Väli jätkab teenistust Eesti sõjalises esinduses NATO ja Euroopa Liidu juures.
Vahipataljon on spetsialiseerunud linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
-
Patrulllaev Ristna külastab Kihnut ja RuhnutMereväe ja Kaitseliidu Meredivisjoni ühismeeskond külastab tänasest laupäevani patrulllaevaga Ristna Kihnut ja Ruhnut.
Visiidi eesmärgiks on harjutada merekaitseliitlaste ja mereväelaste koostööd ning saada ülevaade väikesaarte sadamate võimalustest sõjalaevu vastu võtta.
Ristna jõudis Kihnu täna hommikul. Laeva meeskond kohtus Kihnu vallavanema Ingvar Saarega, pärastlõunal on laev avatud kõigile huvilistele.
Homme sõidab Ristna Ruhnu. Meeskond osaleb Ruhnu regati autasustamistseremoonial ning külastab Ruhnu piirivalevkordonit. Ruhnu elanikud saavad Ristnaga tutvuda Ringsu sadamas laupäeval kell 13-16.
Ristna meeskonda kuulub seitse elukutselist mereväelast, kes viivad läbi väljaõpet ning 10 Kaitseliidu Meredivisjoni vabatahtlikku kaitseliitlast. Laeval on kaks komandöri – kaptenmajor Indrek Hanson Mereväest ning nooremleitnant Alo Tamm Kaitseliidust.
“Mereväe ja Kaitseliidu Meredivisjoni koostöö on kestnud kolm aastat ja annab esimesi nähtavaid tulemusi. Testime harjutustel, kuidas merekaitseliitlased suudavad sõjalaeva ohjata, et edaspidi sellega juba iseseisvalt operatsioone läbi viia,” ütles Hanson.
Kaitseliidu Meredivisjoni poolse laeva komandöri nooremleitnant Alo Tamme sõnul on Kihnu-Ruhnu mereõppus meredivisjoni kaitseliitlastele selle navigatsioonihooaja põhisündmus ning kõik reservväelased annavad endast parima ühisõppuse õnnestumiseks.
Mereväelased ja kaitseliitlased harjutavad meresõidul navigatsiooni ja tuletõrjeoskuseid.
Eelmisel nädalal viis Ristna edukalt läbi Erna Retke võistkondade dessanditoetuse Salmistu rannas Harjumaal. Ristna jõuab tagasi Miinisadamasse 14. augustil.
-
Merevägi lõhkas Suures väinas kolm nõukogude päritolu miiniMereväe tuukrid lõhkasid täna Suures väinas kolm nõukogude päritolu II Maailmasõja aegset kontaktmiini.
Miinijahtija Sakala ja mereväe tuukrigrupp avastasid miinid sel nädalal korraldatud miinitõrjeõppuse käigus. Miinid asusid mandrist umbes 3,5 km kaugusel Suure väina kaguosas.
Eelmisel nädalavahetusel avastas miinitõrjelaev Sakala samast piirkonnast ligi 700 kilogrammi kaaluva saksa päritolu põhjamiini, mis tehti kahjutuks esmaspäeval.
1-11. augustini korraldatava miinitõrjeõppuse eesmärgiks on harjutada miinitõrjet ja mereväeoperatsioonide juhtimist maismaalt. Merevägi kasutab selleks rannikul paiknevat mobiilset juhtimispunkti staabi- ja toetuslaeva asemel.
Miinitõrjeõppusel osalevad miinijahtija Sakala, tuukrimeeskond, mehitamata miiniavastussüsteemi Remus meeskond ja baasikaitsekompanii üks rühm.
Kontaktmiini M-26 kasutas Nõukogude Merevägi II Maailmasõjas. Kolm täna lõhatud miini sisaldasid hinnanguliselt kokku 750 kilo lõhkeainet trinitrotolüeen ehk TNT.
-
Nursipalu harjutusväljal toimub näidislaskmine
Võrumaal Nursipalu harjutusväljal toimub homme Kaitseväe, Kaitseministeeriumi ja Rõuge valla koostöös korraldatav näidislaskmine, et anda kohalikele elanikele ettekujutus kasutatavate relvade tekitatavast mürast.
Kella kahest kuni kella kaheksani kestvate näidislaskmiste ajal lastakse Kaitseväe kasutuses olevatest käsitulirelvadest, miinipildujatest, tankitõrjerelvadest ning õhitakse lõhkepakette ja lõhkeainelaenguid.
Laskmiste ajal registreerib Akukon Oy Eesti kõik mürasündmused neljas asukohas harjutusvälja piiride lähedal – Tsirgupalu, Lükka, Sõmerpalu ja Mustassaare külades. Kogutud info põhjal koostatakse aruanne.
Harjutuse korraldajad paluvad harjutusvälja ümbritseva piirkonna elanikel olla võimalusel laskeharjutuste toimumise ajal kodus, täita küsitlusleht ning anda mürale omapoolne hinnang.
Laskmiste ajal ja järel toimub elanikkonna küsitlus, mille tarvis palutakse kahel tuhandel piirkonna leibkonnal vastata küsitluslehele. Müra kohta oodatakse tagasisidet ka internetis aadressil: http://www.eformular.com/kmin/nursipalu.html
Müra-uuringute eesmärk on mõõta ja modelleerida Nursipalu harjutusväljal kasutatavate ja kavandatavate relvade müra taset, selleks et leida optimaalseimad lahendused müra leviku piiramiseks.
Kaitseministeeriumi infrastruktuuriosakonna nõuniku Andres Ideoni sõnul otsib Kaitseministeerium koostöös omavalitsuste ja Keskkonnaametiga aktiivselt lahendusi, kuidas müra mõju vähendada. „Kõne alla võib tulla laskeväljade nihutamine, müratõkked väljaõppeehitiste juurde, ajalised piirangud harjutuste läbiviimisel ja
senisest suurem elanikkonna informeerimine ning just selleks tulebki harjutusväljadel läbi viia müramõõtmisi,“ ütles Ideon.
Nursipalus on mürauuringuid tehtud ka 2007. ja 2011 aastal. Lisaks on püstitatud statsionaarne müramõõteseade Tsirgupalu külla, mille abil saab peagi Nursipalu harjutusvälja müra interneti kaudu ööpäevaringselt jälgida.
Praegu kasutatakse Nursipalu harjutusväljal aktiivselt lasketiire, linnavõitluslinnakut, teeninduskeskuse ala ja muid väiksemaid alasid. Harjutusväljale soovitakse rajada uusi laskevälju, käsigranaadi viskeala, lõhkamispaik, kaudtulerelvade sihtmärgiala ja välimajutusala. Kui seni on Nursipalus kasutatud peamiselt käsitulirelvi, siis tulevikus soovitakse seal harjutada ka miinipildujate ja tankitõrjekahurite kasutamist, et Lõuna-Eesti Kaitseväe ja
Kaitseliidu üksustel oleks võimalik väljaõpet läbi viia oma rahuaegsete paiknemiskohtade läheduses.
Lisainfo Nursipalu harjutusvälja kohta: http://www.kmin.ee/et/nursipalu-harjutusvali.
-
Merevägi tegi kahjutuks 700-kilose põhjamiini
Mereväe miinijahtija Sakala koos tuukrimeeskonnaga tegi eile Suures väinas kahjutuks ligi 700-kilose Teise maailmasõja aegse Saksa päritolu põhjamiini.
Sakala meeskond avastas Pivarootsi rannast nelja kilomeetri kaugusel ja 16 meetri sügavusel paiknenud lõhkekeha miinihävitussüsteemi Seafox abil eile õhtul. Mereväe tuukrid tegid miini kahjutuks mõni tund hiljem. Miinilaevade Divisjoni ülema kaptenmajor Johan Elias Seljamaa sõnul oli eile lõhatud miin veesatud Suurde väina tõenäoliselt 1944. aastal Teise maailmasõja lahingute käigus.
1. -11. augustini korraldatava miinitõrjeõppuse eesmärgiks on harjutada miinitõrjet ja mereväeoperatsioonide juhtimist maismaalt. Merevägi kasutab selleks rannikul paiknevat mobiilset juhtimispunkti staabi- ja toetuslaeva asemel. Õppuse käigus on mereväelased leidnud lisaks eile lõhatud põhjamiinile kolm Vene päritolu kontaktmiini, mis tehakse kahjutuks esimesel võimalusel.
Miinitõrjeõppusel osalevad miinijahtija Sakala, tuukrimeeskond, mehitamata miiniavastussüsteemi Remus meeskond ja baasikaitsekompanii üks rühm.
Eile külastasid Suures väinas korraldatavat miinitõrjeõppust Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras ning Mereväe staabi ülem kaptenmajor Jüri Saska.
-
Lahingukoolis algas õppetööTäna, 8. augustil algas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis vanemallohvitseride baaskursus ning reservtervishoiutöötajate sõjaline baaskursus.
Vanemallohvitseride baaskursusel alustas täna õppetööd 55 õppurit, edukad lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.
Vanemallohvitseride kursuse ülema leitnant Toivo Raudnageli sõnul on uute seersant-õppurite motivatsioon äärmiselt kõrge. „Täna hommikul toimunud kursuse sissejuhatava tunni ajal oli näha, et mehed võtavad õppetööd tõsiselt ning kooli kodukorda suhtutakse austusega,“ ütles leitnant Raudnagel.
Esimese 20 õppenädala jooksul omandavad allohvitserid teadmisi rakenduspedagoogikast, relva- ja laskeõppest ning sõjaväelisest juhtimisest. Järgneva 13 nädala jooksul spetsialiseerutakse jalaväe-, side-, õhutõrje-, õhuväe-, pioneeri-, suurtüki-, logistika-, sõjaväepolitsei või mereväe suunale. Kursuse lõpetab 11 õppenädala pikkune praktika.
Järjekorras 37. baaskursusel on õppureid kõigist kolmest väeliigist, kaitseväe struktuuriüksustest ning Kaitseliidust. Kõige rohkem õppureid (14) on 1. Jalaväebrigaadist.
Reservtervishoiutöötajate sõjalise baaskursuse vältel omandavad tsiviiltervishoiutöötajad teadmisi rivi-, relva-, side-, pioneeri-, ja meditsiiniõppest, sõjatopograafiast, välioskustest ning kaitseväe teenistust korraldavatest õigusaktidest.
Kursuse eduka lõpetamise korral saavad arstid lipniku auastme ja medõed nooremveebli auastme. Arstiteaduskonna meditsiinitudengid jäävad kuni kõrghariduse omandamiseni reserv-erialaohvitseri ning tervishoiukõrgkooli üliõpilased reservallohvitseri kandidaatideks.
Kursusest võtab osa 16 arsti, õde ja meditsiinitudengit Tartu Ülikooli Kliinikumist, Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ja erakliinikutest.
Vanemallohvitseride baaskursust on praegusel kujul korraldatud alates 2001. aastast, reservtervishoiutöötajate sõjalist baaskursusust alates 2008. aastast.
-
Balti Kaitsekolledz alustab homme õppetööd
Balti Kaitsekolledzis Tartus alustavad homme õppetööd 61 vanemohvitseri ja tsiviilametnikku 25 riigist kahel kõrgema sõjalisel kursusel.
Ühendstaabikursusel alustab õpinguid 46 ohvitseri Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Skandinaavia ja Balkanimaadest, Balti riikidest, samuti Armeeniast, Aserbaidzaanist ja Gruusiast.
Ühendstaabikursusel õpivad vanemohvitserid operatiivtasandi planeerimist ja juhtimist kõikides nüüdisaegsete operatsioonide liikides, sealhulgas rahutagamis- ja mässuliste vastastes operatsioonides. Kursus kestab 11 kuud, selle aja jooksul osalevad kursuslased mitmel õppusel Eestis ja välisriikides. Kursuse keskpaigas lisanduvad õppetöösse julgeolekuvaldkonna tsiviiljuhid, see võimaldab õppida ja praktiseerida laiapõhjalist lähenemist konfliktidele ning koostööd tsiviilametkondadega. Ühendstaabikursuse on seni lõpetanud 363 kursuslast 26 riigist.
Strateegiliste juhtide kursusel alustab õpinguid 15 vanemohvitseri ja tsiviilametnikku, neist neli Eestist. Kursusel õpivad kolonelleitnandi ja koloneli tasemel kaitseväelased ning nendega võrdsustatud tsiviiljuhid. Kursuslased saavad ülevaate nüüdisaegsetest konfliktidest ja julgeolekukeskkonnast, strateegilisel tasemel otsuste vastu võtmise protsessist ja strateegia kujundamisest. Samuti annab kursus ülevaate NATO, Euroopa Liidu ja liitlasriikide arendustegevusest ja väljakutsetest nüüdisaegses julgeolekuruumis. Kursuse raames külastavad ohvitserid ja ametnikud Gruusiat, kus viivad läbi hiljutise konflikti analüüsi koos kohalike asjatundjatega. Kõrgemate juhtide kursuse on seni lõpetanud 83 kursuslast 26 riigist.
„Balti Kaitsekolledzi rahvusvaheline kandepind on lai,“ ütles kolledzi ülem brigaadikindral Meelis Kiili. „Kuigi kolledzi nimetus viitab Balti riikidele, on tal laiem regionaalne tähtsus nii NATO kui Euroopa Liidu kontekstis.“ Kiili sõnul teeb kolledz aktiivselt koostööd USA ja Euroopa kaitsevaldkonna kõrgemate õppeasutustega.
Balti Kaitsekolledz on 1998. aastal loodud kõrgem sõjaline õppeasutus, mille eesmärgiks on koolitada operatiiv- ja strateegilise taseme julgeolekuvaldkonna juhte. Kolledz annab kolmanda ja neljanda taseme sõjalise hariduse. Eestis saab esimese ja teise taseme ehk rakendusliku kõrghariduse ja magistrikraadi sõjalises juhtimises omandada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakoolis.
Kolledzi kursustel keskendutakse nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. Balti Kaitsekolledzis õpetavad rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõud ja sõjandusspetsialistid, samuti on kursustel õpetanud Balti riikide kaitseministrid ja kaitsevägede juhatajad.