Uudised
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused alustas õppeaastat jalutuskäigugaKaitseväe Ühendatud Õppeasutused tähistasid täna uue õppeaasta algust piduliku jalutuskäiguga Tartu linnas, õppeaasta avaloengu pidas kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots.
Kindral Laaneots andis õppuritele ülevaate Eesti julgeolekupoliitilisest olukorrast ning taastatud kaitsejõudude arengust 20 aasta vältel. Samuti rääkis kaitseväe juhataja õppuritele ohvitseri elukutsest ning tõstis esile värskeid teadusdoktoreid, kes hakkavad sel õppeaastal õpetama sõjalisi juhte.
Õppeaasta avaaktusel andis KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov üle õppeasutuste rinnamärgid. Rinnamärgi said teiste hulgas sõjaväepedagoogika instruktorid staabiveebel Koit Vunk, vanemveebel Tanel Otsus ja 14. põhikursuse veebel vanemveebel Veljo Saarniit. Rinnamärgiga tunnustab KVÜÕA oma struktuuriüksustes teenivaid isikuid väärtustamaks nende pikaajalist ja tulemuslikku teenistust. Õppeasutuste rinnamärke anti esimest korda möödunud aasta 1. septembril.
Kolonel Raul Tõnnov tuletas oma kõnes õppuritele meelde õppimise tähtsust. „Peate meeles pidama, et arengut ega haridust pole võimalik ühelegi inimesele kinkida, iga inimene peab selleks ise pingutama,“ ütles kolonel Tõnnov õppuritele.
Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu andis kadetitähed kadetikogu tegevuse ja arengu toetamise eest kadettveeblitele Karl Kalamehele ja Virko Luidele ning kadettseersant Tõnu Niilole.
Traditsioonilisel pidulikul jalutuskäigul marssis sel aastal ligi 250 Kõrgema Sõjakooli kadetti ja Lahingukooli õppurit.
-
Sõjakooli õppurid marsivad läbi TartuHomme, 1. septembril marsib ligi 250 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli kadetti ja Lahingukooli õppurit õppeaasta alguse puhul läbi Tartu linna.
Traditsioonilist pidulikku jalutuskäiku juhib Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu. Jalutuskäigul marsivad sõjakooli põhikursuse, keskastmekursuse, aastase nooremohvitseride kursuse ning Lahingukooli õppurid.
Kadetid ja õppurid suunduvad kell 10 kaitseväe orkestri saatel õppeasutuste peahoone juurest Raekoja platsile marsruudil Võru tänav, Akadeemia tänav, Vanemuise tänav ja Ülikooli tänav.
Kell 10.15 tervitavad Raekoja platsil õppureid KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov ja Tartu abilinnapea Jüri Kõre.
Kell 10.30-10.50 jätkub jalutuskäik marsruudil Raekoja plats, Ülikooli tänav, Gildi tänav, Vabaduse puiestee, Riia tänav ja Võru tänav.
Pärast jalutuskäiku peab akadeemilise õppeaasta avaloengu kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule.
Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Lahingukooli lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes alustab tööd viis värsket doktorit
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes alustab sel sügisel tööd viis värskelt doktorikraadi kaitsnud õppejõudu ja töötajat.
Õppeasutuste eesti keele lektor Karen Kuldnokk kaitses oma doktoritöö „Militaarne retoorika. Argumentatsioon ja keeleline mõjutamine Eesti kaitsepoliitilises diskursuses“ Tartu Ülikoolis 30. augustil.
Kuldnokk uuris oma väitekirjas militaarvaldkonnaga seotud tekstide argumentatsiooni ja retoorikat ning keskendus ühe ühiskonnas palju poleemikat tekitanud sisepoliitilise konflikti (nn pronkssõduri-sündmused) ja ühe Eesti osalusega välispoliitilise konflikti (Iraagi konflikt) analüüsile.
„Minu töö üks eesmärke on tõstatada ühiskonnas diskussiooni selle üle, kuidas poliitiliste konfliktide kohta meedias seisukohti väljendatakse,“ ütles Kuldnokk, kes uuris oma töös ka kaitseväelaste kutsevalikut põhjendavaid argumente Kõrgema Sõjakooli kadettide esseedes, et selgitada, kuidas nad ise oma rolli ja ülesandeid määratlevad.
Õppeasutuste matemaatika-füüsika lektor Svetlana Ganina kaitses 23. augustil Tartu Ülikoolis doktoritöö "Hajusandmetega ülesanded kui üks võimalus füüsikaõppe efektiivsuse tõstmiseks“. Ganina uuris, kuidas mõjutavad ülesanded füüsikaõppe efektiivsust ja kas tulemused sõltuvad ülesannete tüübist. Svetlana Ganina väitekiri pani aluse võimalikule hajusandmetega ülesannete kasutamisele ja selle tulemusena füüsikaõppe efektiivsuse tõusule gümnaasiumites.
KVÜÕA muuseumi juhataja Andres Seene väitekiri "Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919-1940" kirjeldab Eesti sõjaväe ohvitseride väljaõppesüsteemi loomist sel perioodil. Tartu Ülikoolis 29. augustil kaitstud töös käsitleb Seene selle ajajärgu sõjaväe õppeasutuste asutamist, nende eesmärke ja perioodil toimunud muutusi nii väljaõppeinstitutsioonide organisatsioonis kui ka õppekavades ja -metoodikas.
14. juunil kaitses KVÜÕA teadur kapten Merle Parmak Belgias Leuveni Ülikooli juures väitekirja, milles uuris isiksuseomaduste rolli välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste psühholoogilisel toime tulekul. Veebruari lõpus kaitses Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktoritööd KVÜÕA riigi- ja rahvusvaheliste õiguste dotsent nooremleitnant René Värk teemal "Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest terroristlike mitteriiklike rühmituste kontekstis."
-
Põhja Kaitseringkonnas algas reservväelaste õppekoguneminePõhja Kaitseringkonna Vahipataljonis algas eile reservväelaste õppekogunemine Põhjanael.
Õppekogunemise eesmärgiks on harjutada jalaväepataljoni formeerimist ja värskendada reservväelaste teadmisi kaitseväe ülesehituse, ohutustehnika, relvastuse, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal.
Kolme nädala pikkuse õppekogunemise esimeses faasis värskendavad oma teadmisi reservohvitserid, teisel nädalal liituvad nendega allohvitserid, mootorsõidukijuhid ja sidemehed. Reakoosseisu liitumise järel 10. septembril liiguvad Põhjanaelal osalejad Lõuna Kaitseringkonda, kus ühinevad aasta suurima õppekogunemisega Siil.
Põhja Kaitseringkonna reservväelased viivad läbi lahinglaskmised Klooga, Männiku ja keskpolügooni laskeväljadel.
Lõuna Kaitseringkonnas algab aasta suurim õppekogunemine Siil pataljoni suurusele üksusele 4. septembril ja kestab kaks nädalat. Õppekogunemise käigus lasevad reservväelased käsitulirelvadest Nursipalu harjutusalal ning suuremakaliibrilistest relvadest Sirgalas Ida-Virumaal. 14.-16. septembrini harjutavad reservväelased koostegevust erinevates lahinguliikides Põlvamaal Kaagvere ja Hänike vahelisel alal.
Kaitsevägi kutsub sel aastal õppekogunemistele üle 5000 reservväelase. Mais värskendasid reservüksused oma teadmisi ja oskusi kaitseväe aasta suurimal õppusel Kevadtorm. Augusti alguses korraldas Viru jalaväepataljon ühenädalase õppekogunemise transportöör Bandwagen juhtidele. Praegu kestab Viru jalaväepataljonis tankitõrjeüksuse õppekogunemine, järgmisel nädalal algab Kirde Kaitseringkonnas suurtükiväelaste õppekogunemine.
-
Tallinna külastab Iiri mereväe laev RóisínTäna hommikul saabus Tallinna Iiri mereväe avamere patrull-laev L.E. Róisin. Laev külastab Tallinna Läänemere-visiidi raames ja peatub siin kokku neli päeva.
Laev on avatud kõigile huvilistele täna kell 14-16 ja homme kell 13-15 Tallinna sadama D-terminali hoone kõrval kai number 8 ääres.
Esmaspäeval, kohtub laeva komandör kaptenmajor Peter Twomey Mereväe ülema kohusetäitja kaptenleitnant Ivo Värkiga ja külastab Tallinna linnavalitsust.
Avamere patrull-laev Róisin on ehitatud 1999. aastal. Laeva pikkus on 79 meetrit, laius 14 m, laeva süvis on 3,8 m. Selle maksimaalne kiirus on 23 sõlme. Laeva meeskonda kuuluvad kuus ohvitseri ja 38 meeskonnaliiget.
L.E Roisin alustas Läänemere visiiti Helsingist 19. augustil, liikudes edasi Sankt-Peterburi, kus viibis kolm päeva. Pärast Tallinna siirdub laev Riigia, kuhu jõuab 31. augustil.
Iiri Mereväel on kokku kaheksa alust. Nii L.E Róisin kui tema sõsarlaev Niamh on ehitatud patrullimaks Iiri vetes ja Atlandi ookeanil. Lisaks viiele avamere patrull-laevale kuulub Iiri Mereväe laevastikku helikopterikandja-patrulllaev ning kaks rannapiirkonna kiirpatrull-laeva. 2003. aasta juunis külastas Tallinna Iiri Mereväe lipulaev, helikopterikandja Eithne.
Iiri mereväe laevad on nime saanud iiri ja keldi mütoloogiast tuntud naiste järgi, lühend. L.E. pärineb iirikeelsest sõnapaarist Long Eireann, mis tähendab „Iiri laeva“.
Iiri Mereteenistuse peamisteks ülesanneteks on riigi suveräänsuse kaitse, neutraliteedi kindlustamine ja territoriaalvetes seaduskuulekuse tagamine. Samuti on Mereteenistuse kohustuste hulgas kalakaitse korraldus ja järelevalve.
-
Kõrgema Sõjakooli lõpetab esimene üheaastane ohvitseride kursusKaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots annab täna nooremleitnandi auastmetunnused värsketele ohvitseridele, kes lõpetasid Kõrgema Sõjakooli üheaastase kursuse pärast tsiviilkõrghariduse omandamist.
Aastasel kursusel õppisid 16 nooremohvitseri juhtima rühma ja kompaniid ning kasutama relvastust ja tehnikat rühma tasemel. Lisaks omandasid ohvitserid teadmisi sõjaajaloost ja julgeolekupoliitikast, reaal- ja ühiskonnateadustest, lahingutoetusest ning pedagoogikast.
Nooremohvitseride teenistus jätkub kaitseväe erinevates väeosades rühmaülema ametikohtadel. Kolme aasta jooksul tuleb neil läbida viiekuuline erialakursus, mis võimaldab spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Samuti on neil võimalik pärast mõneaastast teenistust jätkata õpinguid magistrantuuris Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel.
Ohvitseride kursuse lõpetanute seas on näiteks psühholoogia, logistika, politoloogia ning ajaloo erialal kõrghariduse omandanuid. Tänavu alustas nooremohvitseride kursusel õpinguid 12 kõrgharidusega noort.
Nooremohvitseride kursusele kandideerimise eelduseks on omandatud kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursus valmistab ette maaväe või õhuväe nooremohvitsere rahu-ja sõjaaja ametikohtadel teenimiseks, selle lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme.
-
Kaitsevägi sai juurde 16 rühmaülemat
Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots andis täna nooremleitnandi auastmetunnused värsketele ohvitseridele, kes lõpetasid Kõrgema Sõjakooli esimese ohvitseride kursuse tsiviilkõrgharidusega isikutele.
„Olete esimene lend sõjakooli lõpetavaid nooremleitnante, kes on lõpetanud tsiviilülikooli ja ilmselt töötanud ka tsiviilametikohtadel, olete elukogemusega inimesed,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots lõpetajatele. “ Lisaks sõjalisele ettevalmistusele toote kaitseväkke oma varasema hariduse, teadmised ja oskused.“ Kaitseväe juhataja sõnul andis Kõrgema Sõjakooli aastane kursus lõpetajatele lisaks sõjalistele teadmistele ühtse mõtlemise ja väärtushinnangud Eesti ohvitserkonnaga.
Aastasel kursusel õppisid 16 nooremohvitseri juhtima rühma ja kompaniid ning kasutama relvastust ja tehnikat rühma tasemel. Lisaks omandasid ohvitserid teadmisi sõjaajaloost ja julgeolekupoliitikast, reaal- ja ühiskonnateadustest, lahingutoetusest ning pedagoogikast. Kursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Toomas Karting.
Nooremohvitseride teenistus jätkub kaitseväe erinevates väeosades rühmaülema ametikohtadel. Kolme aasta jooksul tuleb neil läbida viiekuuline erialakursus, mis võimaldab spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale.
Ohvitseride kursuse lõpetanute seas on näiteks psühholoogia, logistika, politoloogia ning ajaloo erialal kõrghariduse omandanuid. Tänavu alustas nooremohvitseride kursusel õpinguid 12 kõrgharidusega noort.
Nooremohvitseride kursusele kandideerimise eelduseks on omandatud kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursus valmistab ette maaväe või õhuväe nooremohvitsere rahu-ja sõjaaja ametikohtadel teenimiseks, selle lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme.
-
Merevägi lõhkab Miinisadama lähedal II Maailmasõja aegse mürsuMereväe tuukrid lõhkavad homme Miinisadama läheduses möödunud nädalal Tallinna lahest leitud II Maailmasõja aegse mürsu.
Lõhkamine võib olla kuuldav Tööstuse tänava ja Kalamaja piirkonnas. Lõhkamine ei kujuta ohtu elanikele.
Möödunud nädalal tegid tuukrid Kakumäe lahes kahjutuks kaks II Maailmasõja aegset lõhkekeha, augusti algul lõhkas Merevägi Suures väinas neli meremiini.
Mereväe ülesandeks on Eesti territoriaalvete kaitse, sealhulgas miinitõrje nii rahu- kui sõjaajal. Alates 1994. aastast on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 700 maailmasõdade aegse lõhkekeha.
-
Sõjakoolis algas õppetööTäna, 22. augustil algas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õppetöö ühtlustamiskursusega sel aastal vastu võetud kadettidele ja kursuslastele.
Viis nädalat kestva ühtlustamiskursuse jooksul tuletavad kadetid meelde teadmised sõdurioskustest, jao juhtimisest ja selle lahingutegevusest ning relva- ja laskeõppest. Lisaks peavad noorkadetid läbima meditsiiniõppe.
„Kursuse eesmärgiks on õppurite taseme ühtlustamine, kuna ajateenistuses on tänased kadetid omandanud väga erinevaid erialasid. Sisuliselt kordame kursuse jooksul läbi sõduri baasõppe ning ühtlustame noorkadettide teadmised jao ja jaoülema tegevusest,“ ütles ühtlustamiskursuse ülem kapten Karl Salum.
Tartu maakonnas Unikülas korraldatavast ühtlustamiskursusest võtab osa ligikaudu 50 õppurit. Pärast ühtlustamiskursust algab õppuritel akadeemiline õpe.
Õppeaeg Kõrgemas Sõjakoolis maaväe ja mereväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kolm ja pool aastat ning nooremohvitseride täiendusõppekursusel üks aasta. Põhi- ja täiendusõppekursuste lõpetajad saavad nooremleitnandi auastme ja jätkavad seejärel teenistust maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.
Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.
-
Miinijahtija Sakala otsib Läti vetes miineMiinijahtija Sakala on alates tänasest Läti vetes korraldataval miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit.
Sakala ja kolmeliikmeline tuukrimeeskond alustasid teekonda Läti vetesse eile. Kahenädalase operatsiooni käigus puhastavad nad Irbe väina maailmasõdade jooksul paigutatud lõhkekehadest koos 9 riigi üksustega. Õppusel osalevad veel Läti, Leedu, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Norra, Poola, Venemaa ja Ühendkuningriikide mereväe alused.
Lisaks miinide leidmisele ja kahjutuks tegemisele koguvad üksused infot veealuste lõhkekehade kohta. Sakala kasutab operatsioonil miinihävitussüsteemi Seafox.
„Igal aastal korraldatav rahvusvaheline operatsioon aitab hoida oskused värske ja täpsena ning praktikas testida miinitõrjevalmidust,“ ütles Sakala komandör vanemleitnant Erkki Silm.
Open Spirit on 1997. aastast korraldatav miinitõrjeoperatsioon, mida algselt korraldati Saksa mereväe juhtimisel igal aastal erineva Balti riigi vetes. 2009. aastal korraldati Open Spirit Eesti vetes, Hiiumaa ja Naissaare ümbruses, 2010. aastal viidi operatsioon läbi Leedus.
Mereväe ülesandeks on Eesti territoriaalvete kaitse ning peamine tegevus miinitõrje ja miiniinfo kogumine.