Uudised
-
Kõrgemas Sõjakoolis algasid sisseastumiskatsedTäna algasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis sisseastumiskatsed, kuhu tänavu kandideerib õppima kokku 139 inimest, neist 102 põhikursustele.
"Ohvitseri teenistus on mitmekülgne, täis erinevaid võimalusi ja väljakutseid. Kooli poolt on õppima asujatele tagatud kõik vajalikud tingimused parimaks väljaõppeks," ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus sisseastujaile. "Teie kohuseks on pühendumine õppimisele ja enese arendamisele, et olla kooli lõpetamisel ohvitseri nime vääriline."
Reedeni vältaval katseperioodil tuleb põhikursustele ja nooremohvitseride kursusele kandideerijatel sooritada akadeemiliste võimete test, üldfüüsiline test ja läbida kutsesobivusvestlus. Põhikursusele kandideerimisel arvestatakse eesti keele, reaalaine ja inglise keele riigieksamite tulemusi. Need, kellel eesti keele ja reaalaine riigieksam tegemata, saavad eesti keele ja matemaatika eksami teha kohapeal. Magistriõppesse kandideerijad peavad sooritama akadeemilise võimete testi ning kutsesobivusvestluse.
Rakenduskõrghariduse tasemel ehk põhikursusel on võimalik valida maaväe, mereväe või õhuväe õppesuuna vahel. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, mereväe suunal koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat ning õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat.
Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel mereväe-, maaväe- või õhuväeohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud.
Mereväe ja õhuväe õppesuunale on võimalik kandideerida kuni 25. juulini. Kandidaadid, kes veel esitavad kooli õppima asumiseks avalduse, saavad sisseastumiskatsetel osaleda 27. kuni 29. juulini.
KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli vastuvõetutega sõlmitakse tegevteenistusleping ning neile kehtivad kõik kaitseväeteenistusest tulenevad sotsiaalsed garantiid. Põhi- ja nooremohvitseride kursuste lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auaste, keskastmekursuse lõpetanud saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. -
Sisseastumisdokumentide vastuvõtt Kõrgemasse Sõjakooli kestabKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli rakenduskõrgharidusõppe
mereväe ja õhuväe õppesuunale ning aastasele mereväe nooremohvitseride
kursusele saab kandideerida kuni 25. juulini.
Õppetöö uuel kolmeaastasel mereväe põhikursusel toimub koostöös Eesti
Mereakadeemiaga, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti
Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat.
Sisseastumisel arvestatakse eesti keele, reaalaine (matemaatika, füüsika
või keemia) ja inglise keele riigieksamite tulemusi. Lisaks peavad
kandidaadid sooritama akadeemilise võimekuse testi, kutsesobivusvestluse
ja füüsilised katsed. Neil, kel eesti keele ja reaalainete riigieksam
tegemata, on võimalik soorita eesti keele ja matemaatika eksam kohapeal.
Sisseastumiskatsed hilisemal perioodil esitanud kandidaatidele toimuvad
27. kuni 29. juulini.
Kandideerimise eelduseks on ajateenistuse või vastava sõjalise väljaõppe
läbimine. Sisseastumiskatsed saab sooritada enne ajateenistust, kuid kooli
immatrikuleeritakse kandidaadid peale edukat ajateenistuse läbimist.
Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride
täiendusõppekursusel mereväeohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas
ja ajateenistus läbitud. Sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete
test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe ja õhuväe
kursusel lisaks inglise keele test.
Sisseastumisdokumente saab esitada elektrooniliselt Eesti kõrgkoolide
sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 25.juulini. Juhul kui riiklikes
registrites puuduvad kandideerimiseks vajalikud andmed, saab
sisseastumisdokumente esitada isiklikult õppeasutusse (Tartu, Riia 12)
tööpäevadel kell 10 – 17.
Põhi- ja täiendusõppekursuse lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi
auaste, pärast mida jätkub teenistus mereväe või õhuväe üksustes.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti
ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere
kaitseväele ja Kaitseliidule.
Täpsem info dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta sõjakooli kodulehel
www.sojakool.ee -
Kaitseväe Peastaabi ülem: Eesti sõjameditsiin seisab võrdsena oma liitlaste seasKaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras võttis täna õhtul vastu Afganistanist saabunud kaitseväe kirurgid ja andis neile üle rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel teeninu medalid.
„Neid inimesi, kes selliseid kogemusi on saanud, on väga vähe. Seda enam on teie kogemused olulised nii kaitseväe, kui ka kogu Eesti ühiskonna jaoks,“ ütles brigaadikindral Terras kirurgidele medaleid üle andes. „Teie kogemused aitavad päästa inimesi Eestis ja iga päästetud inimene on Eestile oluline. Loodan, et saate järgmistele kirurgide meeskondadele eeskujuks.“
Kaitseväe Peastaabi juures peetud tseremoonial osalesid lisaks Kaitseväe Peastaabi ülemale veel kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea ja kirurgide lähedased.
Camp Bastioni välihaiglas teeninud kirurgide ülema major Jaan Teppi sõnul läks nende teenistus Afganistanis igati korda ja koostöö teiste riikide sõjameditsiini spetsialistidega sujus hästi.
Kaitseväe esimesse Afganistani lähetatud kirurgide meeskonda kuuluvad, anestesioloog leitnant Lauri Kõrgvee Tartu Ülikooli Kliinikumist, traumatoloog-ortopeed leitnant Alo Kullerkann Ida-Tallinna Keskhaiglast, õde nooremveebel Annika Noorkõiv Tartu Ülikooli Kliinikumist ja kirurg major Jaan Tepp Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Viimane vahetas välja Eesti kirurgide meeskonna ülemana alustanud kirurg kaptenmajor Jaan Kirsi Ida-Viru Keskhaiglast.
Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis koostööharjutuse Ühendkuningriigi meedikutega. Kolmekuulisel missioonil töötasid arstid ja õde koos brittide ja ameeriklastega võrdväärsetena ning said kogemusi lahingvigastustega kannatanutega tegelemiseks haigla erakorralise meditsiiniosakonnas ning intensiivraviosakonnas.
Kaitseväe peaarsti sõnul olid eestlaste liitlased Afganistanis kaitseväe meedikute tööga väga rahul ning praegu on brittidega kokkulepe, et koostöö jätkub ka tulevikus. -
Kõrgemat Sõjakooli juhib uus ülemAlates tänasest asub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema ametikohale kolonelleitnant Mati Tikerpuu.
„Soovin kanda edasi ja arendada sõjakooli traditsioone ning kasvatuspõhimõtteid nii, et kooli lõpetajad oleksid tugevad nii kehalt kui ka vaimult,“ ütles kolonelleitnant Tikerpuu, pidades oluliseks ka koostöö jätkumist kaitseväe teiste struktuuriüksuste ja allüksustega.
Kolonelleitnant Tikerpuu teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Ta on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia, õhutõrjeohvitseri baas- ja edasijõudnute kursuse Ameerika Ühendriikides ning Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseri kursuse.
Alates 1997. aastast on ta teeninud erinevatel ametikohtadel Õhutõrjedivisjonis – olnud rühma-, patarei- ja operatiivsektsiooni ülem ning Õhutõrjekooli ülem. Aastatel 2006 kuni 2008 teenis kolonelleitnant Tikerpuu Maaväe Staabis väljaõppeosakonnas staabiohvitserina ning operatiivosakonnas õhutõrjeinspektorina. Alates 2009. aastast teenis kolonelleitnant Tikerpuu Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ülemana.
Kolonelleitnant Tikerpuud on tunnustatud Kaitseväe teenetemärgiga riigikaitseliste teenete eest, Maaväe Ohvitseri Kuldristiga ning Kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest.
Õhutõrjepataljoni uue ülemana alustab teenistust pataljoni senine staabiülem major Harles Kosk.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. -
Kaitseväe kirurgid naasevad AfganistanistTäna, 12. juulil saabub koju Afganistani Helmandi provintsi Camp Bastioni välihospidalis teeninud Eesti kaitseväe kirurgide meeskond.
„Nii suurt hulka oskusi ja praktikat nagu seal meie kirurgid said, pole meedikul võimalik tavaoludes saada. See on panus sõja-aja ja katastroofi meditsiini arendamiseks Eesti tervishoius,“ ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea. „Oluline on veel, et need kirurgid on Eesti eri haiglatest ning nüüd naastes külvavad väärtusliku kogemuse kodumaale.“
Kolonelleitnant Lea sõnul oldi Eesti meedikute tööga Afganistanis väga rahul ning praegu on brittidega kokkulepe, et koostöö jätkub ka tulevikus.
Kaitseväe esimesse Afganistani lähetatud kirurgide meeskonda kuuluvad anestesioloog leitnant Lauri Kõrgvee Tartu Ülikooli Kliinikumist, traumatoloog-ortopeed leitnant Alo Kullerkann Ida-Tallinna Keskhaiglast, õde nooremveebel Annika Noorkõiv Tartu Ülikooli Kliinikumist ja kirurg major Jaan Tepp Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Viimane vahetas välja Eesti kirurgide meeskonna ülemana alustanud kirurg kaptenmajor Jaan Kirsi Ida-Viru Keskhaiglast.
Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis koostööharjutuse Ühendkuningriigi meedikutega. Kolmekuulisel missioonil töötasid arstid ja õde koos brittide ja ameeriklastega võrdväärsetena ning said kogemusi lahingvigastustega kannatanutega tegelemiseks haigla erakorralise meditsiiniosakonnas ning intensiivraviosakonnas.
Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke.
Camp Bastioni laiendatud välihospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Haiglas on teenistuses ligi nelisada meedikut.
Varasematel aastatel on Camp Bastioni haiglas teeninud Eesti reservohvitseridest kirurgid major Tiit Meren ja kaptenmajor Jaan Kirss.
Kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 165 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis. -
Aasta suurim ajateenistusse kutsumine on edukalt lõppenudKäesoleva nädala ajateenistusse kutsumine on lõppenud ja ajateenistuskohustuse täitmist alustas üle 1700 kutsealuse, kellest teenistuse käigus koolitatakse valdavalt tulevased allohvitserid ja autojuhid.
„Ilmselgelt on noormeeste motivatsioon kõrge, hakkab silma, et üha rohkem kutsealuseid on enne kaitseväkke tulekut ennast ette valmistanud nii moraalselt kui füüsiliselt,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni ülem major Gunnar Havi. „Kaitseväe instruktorid annavad endast parima, et täita tulijate ootusi teenistusele ja paljud noormehed on juba pärast paari päeva teenistust tundnud huvi kaadrikaitseväelase karjääri vastu,“ lisas major Havi.
Uued ajateenijad asusid teenistusse Staabi- ja sidepataljoni, Vahipataljoni, Kalevi jalaväepataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni, õhutõrjepataljoni, suurtükiväepataljoni, pioneeripataljoni, logistikapataljoni ja mereväebaasi.
Ajateenistusse asunutest on vähemalt keskharidus 99%-l. Teenistust alustas 168 kõrgharidusega kutsealust. Tegemist on kõrgeimate haridusnäitajatega alates 2000. aastast.
Kaitseressursside Amet märgib positiivselt, et ajateenistusse mitteilmujate arv on aasta-aastalt vähenenud. Kui 2010. aasta suvisel ajateenistusse kutsumisel jättis ajateenistusse ilmumata 3,3% ajateenistusse kutsutud kutsealustest, siis seekord on vastav protsent 2,5.
Kaitseressursside Ameti, Eesti Olümpiakomitee ja kaitseväe koostöö tulemusena alustas ajateenistust Staabi- ja Sidepataljoni juures tegutsevas kaitseväe spordirühmas 27 kutsealust.
-
Selguvad parimad kaitseväelased taktikalises laskmisesTäna, 4. juulil algavad Võrumaal Nursipalu harjutusväljal kaitsejõudude spordiklubi lahtised karikavõistlused taktikalises laskmises, kus endi seast parimat selgitavad kaitseväelased, kaitseliitlased ja politseinikud.
„Võistluse eesmärk on arendada ohutut ja turvalist taktikalist laskmist. Laskeoskus ei piirdu ainult lasketiirus laskmisega, vaid oluline on osata relva käsitleda ohutult, oskuslikult ja kiiresti ka taktikalistes olukordades,“ ütles võistluse korraldaja leitnant Tarvo Planken.
Võistlejad lasevad püstolit ja vintrelva ning läbivad kuus erinevat laskerada. Laskerajal tuleb neil lahendada püstitatud ülesanne ning samal ajal võtavad kohtunikud aega ja loevad kokku punktid.
Võistlus toimub teist korda ning tänavu on võistlejaid 42, neist kaks võistkonda on politseist ja kaks Kaitseliidust, ülejäänud võistlejad on kaitseväelased.
Taktikaline laskmine on väga suurte ohutusstandarditega laskesport, mis on välja kasvanud jõustruktuuridele relva kasutamise koolitamise vajadusest. Taktikaliseks laskmiseks kasutatakse poolautomaatseid karabiine, haavlipüsse ning käsitulirelvi. Parimaks selles spordis saab ainult väga efektiivse relva käsitsemise valdamisega.
-
Laulupeolised marsivad rongkäigus kaitseväe orkestri saatelTäna seavad laulupeo rongkäigus osalevad noored oma sammu kaitseväe orkestri dirigeeritava rütmi järgi.
XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” programmijuhi Raul Talmari sõnul on tal väga hea meel, et laulu- ja tantsupeoliste rongkäiku juhib marsimuusikaga kaitseväe orkester.
„Kaitseväe orkester ja selle peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan on Eesti koorimuusika suured toetajad,“ ütles Talmar. „On vähe orkestreid, kes koos kooridega nii palju esinenud ja plaate välja andnud ning seeläbi koorimuusikaga kokku kasvanud.“
Kaitseväe orkester on osalenud taasiseseisvunud Eestis kõikidel laulu- ja tantsupidudel ning alati esimesena kolonnipeas. Kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Saan lubas, et sel korral mängib orkester rongkäigus ilusat ja traditsioonilist ning ainult Eesti marsimuusikat. Orkester juhib rongkäigulisi näiteks Priit Veebli „Kalevite kants“, Rein Ploomi „Kodumaa kaitsjad“ ja „Võidu teel“, Jüri Niksmani „Käigumarss nr 6“ ning Aadu Regi „Maimarss“ saatel.
“Laulu- ja tantsupeol osalemine on meile tore traditsioon, mis nagu igale Eesti inimesele, tekitab üleva tunde. Rahva ülevoolav rõõm ja kaasaelamine annab ka orkestrile tohutult hea tunde,” ütles kolonelleitnant Peeter Saan.
Kaitseväe orkestri ülesanne on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad, aga ka kontsertide andmine nii väeosades kui ka tsiviilelanikele. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm (tattoo) kui ka mitu kontsertprogrammi süva- ja kergemast muusikast.
Orkester on tänaseks tegutsenud kaheksateist aastat. Koostöös Sõjaväemuusika Sõprade Seltsiga on orkester välja andnud 11 helikandjat, muu hulgas 1996. aastal koos Katrin Karisma ja Tõnu Kilgasega valminud “Anna mul suud härra seersant”, tseremoniaalmuusika kogumiku “Eestimaa mu isamaa" ja Urmas Sisaski kaitseväe taasloomise 10. aastapäevaks loodud oratooriumi “Pro Patria”.
Orkestri esinemiste arv küünib aastas 200-ni. Orkester on esinenud rahvusvahelistel festivalidel USA-s, Kanadas, Venemaal ja paljudes Euroopa riikides. -
Põhjala lahingugrupp lõpetas valmisolekuPõhjala lahingugrupp, kus osalesid ka Eesti kaitseväelased, lõpetas 1. jaanuarist kuni 30. juunini kestnud valmisoleku.
„Sõjaline koostöö Põhjala riikidega on väljaõppeliselt vastastikku kasulik ning suurendab julgeolekut meie piirkonnas,“ ütles Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Eero Rebo. „Samas on see Euroopa Liidule vahendiks, millega vajadusel toetada välispoliitilisi jõupingutusi väljaspool meie regiooni,“ lisas kolonelleitnant Rebo.
Eesti kaitsevägi panustas Põhjala lahingugruppi 51-liikmelise meeskonnaga, mille moodustasid staabiohvitserid, Scoutspataljoni staabikaitserühm, rahvuslik toetuselement oma üksuste toetamiseks (NSE) ning liikumise ja transpordi koordinatsiooni meeskond (MOVCON) ja sõjaväepolitsei uurija.
Põhjala lahingugruppi kuuluvad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti. Lahingugrupi juhtriigiks ja suurimaks panustajaks on Rootsi.
Eesti on varem panustanud Põhjala lahingugruppi 2008. aastal staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ja staabiohvitseridega.
Põhjala lahingugrupp on üks kaheksateistkümnest Euroopa Liidu sõjalise kaitsevõime väljaarendamise raames loodavast lahingugrupist. Euroopa Liidu lahingugruppide loomist alustati 2000. aastal, operatsiooniline valmisolek saavutati 2007. aastal.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-liikmelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peavad kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Korraga hoitakse reageerimisvalmiduses kahte lahingugruppi. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. EL lahingugruppe võidakse kasutada Euroopa Nõukogu otsuse alusel eelväena platsdarmi loomiseks suurematele ÜRO või EL operatsioonidele või siis olukorras, kus kriisi süvenedes oleks vaja ÜRO jõude toetada.
-
Balti riikide parim kaitseväelasest kalamees on Eesti sideväelaneBalti riikide sõjaväelaste spordimängude raames Põlva linna paisjärvel korraldatud kalapüügivõistluse võitis individuaalarvestuses kapten August Turk Staabi- ja Sidepataljonist.
„Minu jaoks oli see esimene rahvusvaheline võistlus ning ma ei läinud sinna sugugi võidulootusega,“ ütles kapten August Turk. „Mul on hea meel, et Eesti võistkonnal tervikuna läks väga hästi, sest võrreldes näiteks leedukatega ei olnud meil sedavõrd tipptasemel varustust ja ettevalmistust. Kuid eks oma osa võidus oli ka kalamehe õnnel,“ lisas kapten Turk.
Kolmeliikmelised võistkonnad pidid nelja tunni jooksul püüdma järvest võimalikult suure kaalu kalasid.
Kapten August Turk püüdis selle ajaga 6350 grammi kalasid, individuaalarvestuses teisele kohale tulnud Leedu esindaja kapten Albertas Rutkauskas 5060 grammi kalasid ning kolmandale kohale tulnud Leedu esindaja seersant Igoris Gatijatulinas 4680 grammi kalasid.
Meeskondlikus arvestuses võitis Leedu võistkond 12510 grammi kaladega, teisele kohale tuli Eesti võistkond 11770 grammi kaladega ning kolmandale kohale Läti võistkond 1940 grammi kaladega.
Eesti kaitseväe võistkonda kuulusid kapten August Turki kõrval major Jaanus Antson Maaväe Staabist ja vanemseersant Robert Kerno Lennubaasist.
Balti riikide sõjaväespordil Eesti Kaitseväge esindanud eestlastest parimad kalamehed selgitati välja Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljoni poolt korraldatud kolmeetapilise võistluse käigus 28. jaanuaril Maardu järvel, 29. aprillil Pärnu jõel ja 3. juunil Põlva paisjärvel.