Uudised
-
Eesti õhuväelased pakkusid liitlasvägede orienteerujaile tugevat konkurentsiEile Võru maakonnas Sõmerpalus lõppenud NATO õhuvägede II regionaalsetel meistrivõistlustel orienteerumises jäi Eesti õhuväelane napilt neljandaks ja võistkondlikult saavutasid eestlased kolmanda koha.
„Üldiselt jäin rahule enda sooritusega. Individuaalsel võistlusel oli kolmas koht täiesti käega katsutav, aga sel korral läks nii. Kaks esimest võistlejat olid tugevad,“ ütles võistlusel neljanda koha saavutanud kopteripiloot nooremleitnant Lauri Malsroos. „Rada oli ka huvitav, piisavalt mitmekülgne ja vahelduv.“
Eesti õhuväelased pakkusid tugevat konkurentsi liitlasvägede orienteerujatele. Esimesel päeval toimunud individuaal distantsil läksid kõik poodiumi kohad Poola. Neljanda aja sai Eesti õhuväelane nooremleitnant Lauri Malsroos. Viiendale kohale tuli Belgia sportlane ja kuuendaks Poola võistkonna esindaja.
Naiste individuaal arvestuses oli parim Inglismaa esindaja, talle järgnes Belgia võistleja ning kolmandaks tuli inglanna.
Võistkondliku teatevõistluse meeste arvestuse kaks esimest kohta läksid Poola. Kolmanda koha saavutasid Eesti õhuväelased koosseisus nooremleitnant Lauri Malsroos, nooremveebel Eero Säde ja kapten Rain Muru. Naiste teatevõistluse esimene koht läks inglannadele, teise ja kolmanda koha hõivasid Belgia teatevõistkonnad.
Võistlusest võtsid osa 60 õhuväelast Belgiast, Saksamaalt, Poolast, Inglismaalt, Hollandist, Ameerika Ühendriikidest ja Eestist.
Eelmised NATO õhuvägede regionaalsed meistrivõistlused orienteerumises toimusid 2008. aastal Inglismaal. -
NATO õhuväelased võistlevad Võrumaal orienteerumisesTäna ja homme korraldab õhuvägi Võru maakonnas Sõmerpalus NATO õhuvägede II regionaalsed meistrivõistlused.
„Igal juhul loodame konkurentsi pakkuda,“ ütles võistluse korraldaja lennubaasi instruktor nooremleitnant Uudevald. „Orienteerumine on juba kord selline spordiala, et tõde selgub alles finišis. Üllatusi võib alati tulla.“ Tema hinnangul võiks favoriitidele konkurentsi pakkuda eelkõige nooremleitnant Lauri Malsroos, kes on orienteerumisega tegelenud juba 15 aastat.
Võistluse favoriidid on Poola õhuväelased, kes on esindatud peaaegu rahvuskoondisega, kuid ka Belgia ja Inglismaa meeskonnad on tugevad.
Õhuväelased võistlevad suundorienteerumises individuaalselt ja võistkondlikul teatevõistlusel. Individuaalvõistluse rada meestel on 20 kontrollpunktiga ja 6,3 kilomeetrit pikk, naistel aga 15 kontrollpunktiga ja 5 kilomeetrit pikk. Teatevõistluse rada on meestel pisut üle viie kilomeetri ja naistel üle nelja, kontrollpunkte on radadel vastavalt 14 ja 11.
Nooremleitnant Uudevaldi sõnul on võistlusrada keskmise raskusastmega, kus on nii metsa kui lagedat ala.
Võistlusest võtavad osa Belgia, Saksamaa, Poola, Inglismaa, Hollandi, Ameerika Ühendriikide ja Eesti 60 õhuväelast, neist 18 naist.
Eelmised NATO õhuvägede regionaalsed meistrivõistlused orienteerumises toimusid 2008. aastal Inglismaal.
-
Võrus avati Balti riikide sõjaväelaste spordimängudKaitsevägi korraldab Võrus 28. juunist kuni 1. juulini Balti riikide sõjaväelaste spordimängud.
„See pole pelgalt spordivõistlus, siin võistlevad valdavalt amatööridena Balti riikide sõjaväelased, kes väärtustavad heas füüsilises vormis olekut,“ ütles 9. Balti riikide sõjaväelaste spordimängude peakorraldaja major Heino Märks. „Selliste spordiürituste baasil kujunevad sõprussidemed ja tiheneb naabritevaheline koostöö,“ lisas major Märks.
Igal aastal valitakse ka üks võistlusala, kus osavõtvate riikide esindused panevad välja oma tippsportlased. Käesoleval aastal on selleks suvebiathlon, kus Eestit esindavad kaitseväe sportlased nooremseersant Kauri Kõiv, kapral Priit Narusk, kapral Indrek Tobreluts, reamees Roland Lessing ning Kaitseliidu sportlased reamees Kristel Viigipuu ja reamees Daria Jurlova. Lisaks suvebiathlonile võisteldakse veel orienteerumises, minijalgpallis, tänavakorvpallis, rannavõrkpallis, jahilaskmises, sangpommi tõstmises, köieveos, males ja sportlikus kalapüügis.
Suvebiathlon toimub Haanja biathlonikeskuses, orienteerumisvõistlused Sõmerpalus, minijalgpall Väimela staadionil, jahilaskmine Tartu jahilasketiirus ja sportlik kalapüügivõistlus Põlva järvel.
Balti riikide sõjaväelaste spordimängudel osaleb 170 inimest kolmest riigist.
Esimesed Balti riikide sõjaväelaste spordimängud korraldati 2002. aastal Lätis. Kaitsevägi korraldab Balti riikide sõjaväelaste spordimänge kolmandat korda. Varasematel kordadel toimusid võistlused Tallinnas.
-
Kõrgem Sõjakool alustab sisseastumisdokumentide vastuvõtmistAlates tänasest kuni 8. juulini saab esitada sisseastumisdokumente Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli õppima asumiseks.
Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, õhuväe ja mereväe õppesuunale. Õppetöö uuel kolmeaastasel mereväe põhikursusel toimub koostöös Eesti Mereakadeemiaga. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat.
Sisseastumisel arvestatakse eesti keele, reaalaine (matemaatika, füüsika või keemia) ja inglise keele (lävend 50 punkti) riigieksamite tulemusi. Lisaks peavad kandidaadid sooritama akadeemilise võimekuse testi, kutsesobivusvestluse ja füüsilised katsed. Neil, kel eesti keele ja reaalainete riigieksam tegemata, on võimalik soorita eesti keele ja matemaatika eksam kohapeal. Sisseastumiskatsed algavad 19. juulil ja kestavad kuni 22. juulini.
Kandideerimise eelduseks on ajateenistuse või vastava sõjalise väljaõppe läbimine. Sisseastumiskatsed saab sooritada enne ajateenistust, kuid kooli immatrikuleeritakse kandidaadid peale edukat ajateenistuse läbimist.
Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel mereväe-, maaväe- ja õhuväeohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe ja õhuväe kursusel lisaks veel inglise keele test.
Põhi- ja täiendusõppekursuste lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste, pärast mida jätkub teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.
Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.
Täpsem informatsioon dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta Kõrgema Sõjakooli kodulehel http://www.sojakool.ee/tule-oppima/ -
Afganistanis teenivad eestlased tähistasid pühi koos liitlastegaVõidupüha ja jaanipäeva puhul valmistas Eesti jalaväekompanii Afganistanis toitu Eestist selleks puhuks saadetud toiduainetest ja kutsus sellest osa saama ka oma liitlased.
Kaitseväelaste lauale jõudsid Eestist pärit sink, kali, maiustused ning Salvesti salatid. Ka eelmisel nädalal Eesti sõdureid väisanud Kaitseväe Peastaabi ülema külakostiks toodud leib ja suitsuvorst leidsid oma koha jaanipäeva pidulaual. Jalaväekompanii võitlejad olid oma rahvuspühadest kutsunud osa saama ka koalitsioonipartnerid, kellega tihedamat koostööd tehakse.
Camp Bastionis teeniv rahvuslik logistiline toetuselement tähistab pühasid täna sportlike võistlusmängude ja Eesti toiduga.
Afganistanis teeniv Estcoy-12 alustas oma teenistust Helmandis maikuus. Kompanii peamine ülesanne on hoida oma vastutusala ja kaitsta kohalikku elanikkonda. Lisaks on kompanii ülesanneteks koostöös Afganistani Rahvusliku Armee ja politseiga toetada ülesehitustöid, hoida ala puhtana isevalmistatud lõhkekehadest ja vastase võitlejatest.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetusüksusest, lähikaitsemeeskonnast, kirurgilisest meeskonnast ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. -
Kõrgem Sõjakool kutsub Võidupühal küllaHomme, 23. juunil ootab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool huvilisi tutvuma tulevaste ohvitseride õppetingimuste ja eluoluga.
Kadetid räägivad lahtiste uste päeval külalistele riigikaitsest ja kadetielust, tutvustavad õppe- ning eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja Kadetikasiinot. Huvilised saavad informatsiooni sisseastumiskatsete ja õppimisvõimaluste kohta. Kõrgema Sõjakooli uksed on homme huvilistele avatud kella 11st kuni viieni õhtul.
Lisaks on kadetid Võidupüha hommikul pärjatoimkonnas Tartu vabadussamba Kalevipoeg juures. Rühm esimese aasta kadette osaleb ka sõjalisele haridusele pühendatud Võidupüha paraadil. Liputoimkondadega võtavad paraadist osa KVÜÕA Lahingukooli allohvitserid ja Balti Kaitsekolledži ohvitserid.
Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool aastaringselt. Sel poolaastal on lahtiste uste päevadel käinud juba üle 900 inimese üle Eesti. Alates septembrist saavad huvilised tulla taas tutvuma kadettide elu ja tegemistega. Järgmine lahtiste uste päev on 23. septembril.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning sügisest alustaval mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat. -
President Ilves andis kaitseväe juhatajale kindrali auastmetunnusedPresident Toomas Hendrik Ilves, kes võidupüha eel ülendas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kindraliks, andis talle täna Kadriorus üle uue auastme, kindrali, õlakud.
“Viis aastat tagasi tehtud poliitiline otsus, mis sündis koostöös kõigi parlamendierakondadega, tõsta Ants Laaneots kaitseväe juhatajaks, on ajaproovile hästi vastu pidanud,” ütles president Ilves.
“Kindral Laaneots, üks Eesti kaitsejõudude taastajaid, tõestas taas kord oma professionaalsust, pühendumust ja kirge ning meie kaitsevägi on silmnähtavalt arenenud ning tugevnenud,” tunnustas riigipea. -
Kaitseväe juhataja: vanemohvitserid on kaitseväe vaimne eliitKaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots andis täna hommikul Eesti Sõjamuuseumis üle vanemohvitseride auastmetunnused ning kaitseväe teenetemärgid.
„Vanemohvitseri staatuse vääriliseks tunnistamine ütleb ühe sõjalise juhi kohta palju. Kõigepealt seda, et tegemist ei ole juhusliku relvakandjaga, vaid ohvitseriga, kes on läbinud järjest tihenevate sõelade kadalipu ja on korduvalt tõestanud oma akadeemilisi võimekusi, sõjalisi teadmisi, juhtimisoskusi, kehalist vastupidavust ning tahtejõudu ja sisemist distsipliini tegutseda pinge all,“ ütles kindral Ants Laaneots.
Kindral Laaneots lisas, et vanemohvitser on jõudnud oma sõjalises arengus sellele tasandile, kus on võimalik hoomata kogu suure riigikaitsemehhanismi hammasrataste, jõuhoobade ja põhjus-tagajärg seaduspärade süsteemi toimimist. „Selliselt positsioonilt on võimalik esmalt näha probleemseid kohti Eesti riigikaitsesüsteemis ja seejärel ka viia meie riigikaitsesüsteemi järk-järgult uutele kvalitatiivsetele tasanditele.“
„Teie, Eesti sõjameeste vaimne eliit, loote eeskuju mille järgi Eesti ohvitsere ja Eesti kaitseväge meie ühiskonnas ning maailmas tuntakse. Ohvitseri käitumise ja tegude järgi võib rahvas otsustada terve kaitseväe ja isegi terve riigi üle, sest sõdu ei hoia ära ega võida üksi relvad, vaid tahe, usk ja oskused. Sõdurid ja rahvas järgnevad tarkadele ja vapratele juhtidele,“ ütles kindral Laaneots.
Vabariigi President ülendas brigaadikindraliks Kaitseväe Peastaabi ülema Riho Terrase. Koloneli auastme sai Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa Vägede Peakorteri (SHAPE) juures Viljar Schiff.
Vabariigi President ülendas 13 ohvitseri kolonelleitnandi auastmesse ja kaks mereväelast auastmesse kaptenleitnant. Teiste seas said kolonelleitnandi auastme Staabi- ja Sidepataljoni ülem Veikko Kannel, Õhuseiredivisjoni ülem Janek Lehiste, Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna ülem Tarmo Ränisoo, ja Õhutõrjepataljoni ülem Mati Tikerpuu. Kaptenleitnanti auastmesse ülendati Mereväe Staabi ülem Ivo Värk.
Majori auastmesse ülendas president kokku 36 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning kaptenmajori auastmesse ühe mereväelase.
Lisaks auastmete üleandmisele autasustas kindral Laaneots kaitseväelasi ja riigiametnikke Kaitseväe Teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest. Kaitseväe Teenetemärgid panuse eest kaitseväe arengusse pälvisid kolonelleitnant Paul Kunimägi, kapten Meelis Stamm, veebel Elar Reiser, Tartu linnapea Urmas Kruuse, Värbamiskeskuse juhataja Lauri Kurvits, Rein-Karl Loide Tallinna Tehnikaülikoolist, Taimar Peterkop Kaitseministeeriumist ja Kalju Tammaru Eesti Hoiuraamatukogust.
-
Eesti allohvitserid kohtuvad oma kolleegidega liitlasriikidestTäna algab Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes kolme Balti riigi allohvitseride ja nende liitlaste osalusel seminar, kus osalevad allohvitserid käsitlevad kaitseväelaste väljaõppega seonduvat.
„Balti riikide vanemallohvitseride seminar toimub kolmandat korda, sest omavaheline kogemuste ja info vahetamine ning teineteiselt õppimine on allohvitseride arengu jaoks olulised,“ ütles seminari korraldaja staabiveebel Hannes Vaalmets Maaväe staabist. „Sellised kohtumised annavad vanemallohvitseride kindluse, et nende teenistus ja panus kaitseväe arengusse on vajalikud ning samuti avardavad silmaringi.“
Seminari arutelude keskmes on internetipõhise väljaõppe korraldamine osavõtvate riikide kaitseväelaste väljaõppe parandamiseks. Samuti arutlevad osalevad allohvitserid, kuidas Eesti, Läti, Leedu, Šveitsi ja Soome kaitsejõud, aga ka NATO kool Oberammergaus Saksamaal kasutavad veebikeskkonda oma sõdurite, allohvitseride ja ohvitseride väljaõppeks. Foorumil osalevad kaitseväelased külastavad ka Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukooli ning tutvuvad sealse teenistuse ja väljaõppega.
Koos Balti ja Skandinaavia allohvitseridega osalevad Tartus peetaval kohtumisel ka Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse ülemveebel Thomas Capel ja NATO Afganistani treeningmissiooni ülemveebel Ralph Beam.
Järjekorras kolmas Balti riikide ja liitlaste allohvitseride kohtumise töökeeleks on inglise keel. Järgmine omavaheline kokkusaamine toimub tuleval aastal Leedus. Kokku osaleb täna algaval seminaril üheksa riigi allohvitsere. Lisaks eelpool nimetatutele veel Kanadast, Tšehhist ja Luksemburgist.
Allohvitseride ülesandeks on nõustada ja toetada ohvitsere-ülemaid praktilistes küsimustes ja tagada plaanide elluviimine. Nad vastutavad kaitseväelise distsipliini, sisekorra- ja ohutuseeskirjade täitmise ning varustuse korrasoleku eest.
Allohvitseride väljaõpe on ohvitseride omast lühem ning oluliseks väärtuseks on just praktiline kogemus. Allohvitserid võivad olla asjatundjad erinevates valdkondades, näiteks sisekord ja kasvatustöö, tehnika, varustus ja relvastus, administratiivtöö ja asjaajamine või teatud eriala väljaõpe. -
Miinijahtija Ugandi asus koduteeleMiinijathija Ugandi jaoks lõppes ligi kolm nädalat kestnud Läänemere suurim mereväeõppus BALTOPS 2011, millel miinijahtija meeskond harjutas koos miinituukritega koostööd rahvusvaheliste maa-, mere- ja õhuväeüksustega.
Ugandi komandöri vanemleitnant Villu Klesmanni sõnul oli õppuse aeganõudvaim
osa miinijahtimine, kus jahiti reaalsete sensoritega varustatud õppemiine.
„Laevameeskonnale andis õppus hea võimaluse testida laeva relvasüsteemide toimimist ja meeskonna väljaõpet. Ugandi protseduurid ja tehnika töötasid hästi, kuna ühtki õppemiini ei aktiveeritud,“ ütles vanemleitnant Klesmann. Lisaks õppemiinidele õnnestus EML Ugandi meeskonnal leida õppuste piirkonnas süvaveepomm ja kontaktmiin, mille miinituukrid kohapeal kahjutuks tegid.
Mereväe ülema mereväekapten Igor Schvede sõnul võimaldab rahuajal erinevate lahingutegevuste harjutamine koos liitlastega koguda mereväel oskusi rahvusvahelise kaitsevõrgu osana, et tegutseda kriitilistes ja ootamatutes olukordades tõhusalt.
„Peame olema võimelised vastu võtma lahingväljaõppes väljakutseid, mis etteantud stsenaariumisse ei mahu. Järjekindel miinitõrje ja põhioskuste arendamine koos lahingväljaõppega merel on hea platvorm, et kaitsta vajadusel riiki ning võtta Eestis vastu strateegilisi kaupu ja toetust,“ ütles Schvede.
Õppuseala asus Läänemere edelaosas Bornholmi saare piirkonnas, hõlmates merealasid Lõuna-Rootsi, Taani, Saksamaa ja Poola rannikuni. Ugandi ja mereväe tuukrid tegutsesid peamiselt Poola rannikul.
Merevägi osales õppusel NATO Miinitõrjeüksuse ja Balti Miinitõrjeeskaadri BALTRON koosseisus. BALTOPS on iga-aastane Läänemere suurim mereväeõppus, mida korraldatakse alates 1971. aastast. Läänemere suurimal mereväeõppusel osales kokku 20 alust, maa-, mere- ja õhuväe üksused USAst ning üheteistkümnest Läänemere äärsest riigist.
Ugandi asus Tallinnast Saksamaale Kieli poole teele 30. mail. Läänemere äärsete riikide suurim mereväeõppus BALTOPS lõppes 18. juunil. EML Ugandi naaseb Miinisadamasse pühapäeva hilisõhtul.