Uudised
-
Kaitseliidu pioneerid ehitasid silla üle Lutsu jõe
Eile andsid Kaitseliidu ja kaitseväe pioneerid Mooste valla esindajaile üle uue silla, mis aitab kohalikel elanikel koduvallas otseteed pidi kiiremini ja säästlikumalt liikuda.
-
Kaitseminister Mart Laar:Eesti julgeolek on kindlates kätes
Kaitseminister Mart Laar külastas täna õppusel Kevadtorm allüksuste positsioone ja staape ning tutvus õppelahinguid pidavate reservväelaste, kaitseliitlaste, ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste teenistusega.
-
Merevägi langetas lipu mereväe laeval number üksMerevägi langetas täna ennelõunal Lennusadamas pidulikul tseremoonial mereväe lipu allveelaeval Lembit, millega ta arvati välja mereväe laevastikust. Meremuuseum alustab allveelaeva Lembit kaldale tõstmisega 20. mai öösel, et viia laev Lennusadama angaaridesse muuseumieksponaadiks.
“Sinu ülesandeks oli sulgeda hõimuvellede soomlastega Soome laht vaenlase eest, paraku seda võimalust Sulle ei antud ja pardale seati võõras meeskond. Alles taasiseseisvunud Eestisse naasesid uhkelt ja sirgelt, et hoida Eesti lippu ja tuletada meelde, et me kõigi jõududega seisaks vastu vaenlasele ja kunagi enam ei alistuks,” ütles kaitseminister Mart Laar lipu langetamise tseremoonial. “Olen veendunud, et tänane on millegi uue algus näidates Eesti järjepidevust. Tahan sulle jõudu soovida ja tänada sind kõige eest, mida sa esindad.”
Meremuuseumi direktor Urmas Dresen meenutas, et tänavu täitub Lembitu ristimisest täpselt 75 aastat ning kinnitas, et muuseumil on hea meel Lembitut originaaljooniste järgi taastada ning Lennusadama angaarides eksponeerida. “Lembit on Eesti mereajaloo üks olulisemaid sümboleid olles ainuke suuremate ümberehitusteta säilinud sõjalaev Teise Maailmasõja eelse Eesti ja kogu Baltimaade laevastikust,” ütles Dresen.
Allveelaevade Lembitu ja Kalevi hankimine oli suurimaid rahvaalgatuslikke rahakogumisprojekte Eesti Vabariigis. Oma aja kohta tipptehnoloogilised allveelaevad valmisid 1936. aastal Vickers-Armstrongi laevatehases Inglismaal.
“Lembitu lugu sellest, kuidas rahvas pingutas ühise eesmärgi nimel on eeskujuks tänastele kodanikualgatustele ning käegakatsutavaks tõendiks Eesti järjepidevusest ja tahtest teenida oma riiki,” ütles mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede. “Tänan kõiki, kes andsid oma panuse Lembitu tagasitoomisel Eesti merejõudude koosseisu ning Meremuuseumi, kes on leidnud Lembitule väärika koha tulevikus.”
Lembit asus teenistusse Tallinnas 9. juulil 1937, 1940. aastal arvati ta Nõukogude Liidu Balti laevastiku koosseisu. Vabariigi Valitsuse korraldusel võtsid meremuuseumi ja kaitseväe esindajad 1992. aastal allveelaeva üle endise Nõukogude Liidu sõjamerejõududelt. Mereväe lippu kandis Lembit alates augustist 1994, mil Mereväe ülema käskkirjaga kanti ta mereväe laevade registrisse alusena number üks.
Lembitu lipu langetamise tseremoonial osalesid mereväe alus Sakala ning Kaitseliidu Meredivisjoni alus Ristna koos Balti Miinitõrjeeskaadri BALTRON laevade Jotvingise ja Visvaldisega. Lembitu lipu langetamisel osalesid Politsei- ja Piirivalveameti orkester.
Kui ilmastikuolud lubavad, alustab Meremuuseum Lembitu väljatoomisega reedel, 20. mai öösel vastu 21.maid. Laeva väljavintsimist on oodatud vaatama kõik huvilised ja laeva liikumist on kõige paremini näha umbes kella 3 ajal öösel.
-
Kevadtormi parameedikud harjutavad matkehaavadel
Kevadtormil osalevad ajateenijatest parameedikud harjutavad kolm päeva kestval õppusel abi andmist elutruudel kuuli- või killuhaavu kujutavatel matkehaavadel.
-
Kaitseliidu pioneerid ehitasid silla üle Lutsu jõe
Täna, 16. mail kell 14 annavad Kaitseliidu ja kaitseväe pioneerid Mooste valla esindajaile üle uue silla, mis aitab kohalikel elanikel koduvallas otseteed pidi kiiremini ja säästlikumalt liikuda.
-
Ajateenijad oskavad metsas eladaJalaväepataljoni C-kompanii miinipildurid kirjeldasid oma elu-olu, kuidas looduse keskel inimese kombel hakkama saada.
Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis väljaõppe läbinud kolm meest rääkisid lähemalt elamistingimustest, söömisvõimalustest ja hügieenist Kevadtormil.
Suurema osa ajast ööbivad miinipildurid telkides, kus on mõeldud ruumi kümnele isikule. Vahel tuleb ette ka olukordi, kus telgi püstitamiseks ei jää aega või pole vajadust, mistõttu tuleb magada telkmantli all. Igal hommikul on äratus kell kuus, sellele järgneb seljakottide ja telkide pakkimine. Kui on teada, et paiknemisalale jäädakse pikemaks ajaks, jäetakse „elamud“ püsti.
Ajateenijate jaoks ei ole vahet, et peab telki lahti-kokku pakkima, sest seda on nad saanud piisavalt harjutada. Ikkagi eelistatakse telgis magada, sest seal on rohkem ruumi. Kümnekohalises telgis magab korraga seitse-kaheksa meest. Öösel ei hakka kellelgi külm samuti, sest ahju köetakse. Pigem tekib vastupidine olukord, kus soojenevate ilmadega võib telgis ööbimine palavaks muutuda. „Mida soojemaks ilmad lähevad, seda suurema tõenäosusega magame telkmantlite all,“ ütles nooremseersant Risto Viherpuu. „Kuuma ilmaga on pibide (telkmantlite toim.) all isegi parem magada,“ lisas ta.
Toitu jätkub
Väliõppustel viibivatele ajateenijatele on ette nähtud kolm toidukorda, millest hommiku- ja lõunasöök valmistatakse kuivtoidupakkides leitavast ning õhtul saab sooja toitu.
Sõdurid ütlevad, et toit on hea, kuid muutub liiga ühekülgseks. Peamiselt süüakse kartuliputru, nuudleid, eri konserve (kana- ja veiseliha, ananassid) ja küpsiseid. Hommikuti saab endale lubada putru ja kohvi. „Üldiselt on kõht kogu aeg täis. Tavaliselt on süda isegi paha, sest söön nii palju,“ ütles reamees Mario „Mäff“ Veliste.
„Nälga ei jää, NATO-pakid (kuivtoidupakid toim.) on enam-vähem normaalsed,“ lisas kapral Kristjan Saar. Ta ütles, et nende pakid on kokku pandud poest ostetavast konservidest ja muust vajalikust, mistõttu rippkilekotis jagatavad isetehtud toiduratsioonid maitsevad samuti hästi. Vahet pole, kas söömishetkel ollakse laagris või positsioonidel, kellelgi kõht tühjaks ei jää.
Meedikud aitavad hügieeniga
Kapral Saare sõnul jõuab alati pesta käed, näo ja hambad. Parameedikud soovitasid meestel endalt puuke kontrollida ning kere puhtaks pesta. Seetõttu võimaldati võitlejatel teisipäeval järve sulistama minna. Sama päeva õhtul seadsid ajateenijad dušikoti üles.
Meditsiinilise abi kohta pärides selgus, et kohapealne parameedik teeb oma tööd väga pädevalt. Kui midagi peaks otsa saama, jääb alles võimalus rühmaparameedikuga läbi rääkida ning vajadusel puuduolev juurde tellida.
Meelelahutus
Miinipildurid on harjunud pikkade ootamistega, sest seda on harjutatud mitu kuu. Küsides, mida siis nii-öelda vaba ajaga peale hakatakse, vastas reamees Veliste humoorikalt: „Magan.“ Tegelikkuses võtavad nii mitmedki endale kaasa raamatu, usinamad nikeradavad puidust erinevaid asju.
Näiteks autojuht kapral Günter Heinmets valmistas enne Kevadtormile eelnenud õppust metsas olles laua ja kaks pinki, mis muutusid üsna pea huviobjektiks ka ülemate seas. Nüüd muutus kaartide mängimine, märkmete tegemine ja söömine mugavamaks kui varem. Meeste elu metsas ei tundugi enam nii hull, tuleb olla aktiivne ning ise oma elamistingimused mugavamaks muuta.
Ken Rohelaan -
Motiveeritud reamees Nettan tahab ja suudab enamat kui mitmed teisedPioneeripataljoni jaosanitari eriala läbinud ajateenijast õbluke reamees Pauliine Nettan tundub esmapilgul vaikne ja tagasihoidlik olevat, kuid oma tegudega teeb nii mõnelegi meessoost kaasvõitlejale silmad ette.
Miks tahtsid kaitseväkke tulla?
Tahtsin pärast gümnaasiumi lõpetamist minna sõjakooli, seetõttu pidin tulema ajateenistusse. Pidin esitama avalduse, läbima üldfüüsilise testi ja arstliku komisjoni. Muidu midagi väga erilist ei olnud. Avalduse järgi vaadati, kuhu on vabu kohti. Ise tahtsin minna õhutõrjepataljoni, aga öeldi, et saan pioneeripataljoni.
Kuidas üldfüüsiline test läks?
Alguses, enne kaitseväkke tulekut, pidin pingutama. Pärast noorteaega oli see juba võrdlemisi lihtne. Oktoobris sain 190 punkti, aga viimane kord umbes 270 punkti. Kätekõverdused läksid kõige paremini, viimati tegin 74.
Mis on sinu suurim erinevus võrreldes meestega?
Mul on rohkem motivatsiooni kui teistel. See on vahest aru saada, sest osad pole siin vabatahtlikult. Kui peab vahel „ringi põrkama“ (metsas jooksma ja ülesandeid täitma toim.), siis nendele see väga ei meeldi, kuid mina teen selle rõõmuga ära. Mulle ei sobikski, kui ma hakkaks vinguma asjade üle, mis mulle ei meeldi.
Mida arvavad lähedased sinu otsusest minna kaitseväkke?
Nad olid alguses üllatunud, kuid toetavad mind. Kiidavad pigem takka.
Mida oled jõudnud teenistuse jooksul teha?
Päris palju olen jõudnud. Niisama tühja vahtimist polegi olnud. Pioneeridel käib tegevus pidevalt. Et kuulun ülekatte jaosse, siis saame ka igasuguseid tsiviilülesandeid teha. Näiteks saime ühel korral käia Tapal maja lõhkamisel abistamas. Seal turvasime ja aitasime kaitseid panna.
Mida plaanid teha pärast ajateenistust?
Sügisesel lähen kohe sõjakooli. Alguses mõtlesin, et proovin töötada kaadrina, aga et olen alles reamees, siis oleks raske kohta saada.
Miks just sõjakool?
Seda on nii palju küsitud, ei oskagi otsest vastust anda. Kui valiku tegin, tundus see tol hetkel huvitav ja midagi enamat kui lihtsalt laua taga istumine. Ma suvel kandideerisin õhuväkke. Nüüd olen natukene kahtlema hakanud, kas minna maaväkke või õhuväkke, aga eks mul on aega sügiseni otsustada, kumba valida. Praeguse seisuga on õhuvägi.
Kuidas lävid teise naisajateenijaga, kes on samuti Tapal?
Ta on ka pioneeripataljonis, elame ühes toas. Oleme päris headeks sõpradeks saanud. Selle võrra on ka lihtsam olnud, et on olemas veel üks naissoost isik, kellele kurta oma muresid, mida meestega jagada ei saa.
Kuidas suhtuvad kaasvõitlejad sinusse?
Kõik läheb hästi, mingit konflikti pole kellegagi kunagi tekkinud. Nad võtavad mind kui omasugust. Mingit eelistamist ka pole, kõik saavad hästi omavahel läbi. Oleme suured sõbrad.
Miks peaks noor inimene vabatahtlikult tulema kaitseväkke?
See pakub väljakutseid, muudab kindlasti ellusuhtumist. Oskad hinnata väikseid asju. Kui oled tükk aega metsas pesemata ja söömata, siis oskad hinnata, et saad oma voodis magada. Mingil määral teeb see vaimselt ja füüsiliselt tugevamaks, talud stressi paremini. Ja lõbus on ka. Eriti noored mehed peaksid tulema ajateenistusse.
Millal saab Eesti kaitsevägi esimese naissoost kaitseväe juhataja?
Mitte niipea. Ma arvan, et see veel ei juhtu, sest kaitseväes on meeste osakaal liiga suur. Naisi on praegu liiga vähe.
Ken Rohelaan
reamees -
Allveelaeval Lembit langetatakse mereväe lipp
Merevägi langetab homme kell 11 Tallinnas Lennusadamas allveelaeval Lembit mereväe lipu, millega arvab ta välja mereväe laevastikust enne laeva ülestõstmist järgmise nädala lõpus.
Lembit on kandnud mereväe lippu ja olnud mereväe alus number üks alates 2. augustist 1994. Vabariigi Valitsuse korraldusel võtsid meremuuseumi ja kaitseväe esindajad allveelaeva üle endise Nõukogude Liidu sõjamerejõududelt 1992. aastal.
Mereväe ülema mereväekapten Igor Schvede sõnul on Lembit olnud käega katsutav tõend järjepidevast Eestist: "Allveelaev Lembit on sümbol ühisest pingutusest ja kaitsetahtest, tema väärtust on raske üle hinnata,“ ütles Schvede.
Allveelaevade Lembit ja Kalev hankimine 1936. aastal oli kõige ulatuslikum rahvaalgatuslik rahakogumisprojekt Eesti Vabariigis. Laevad valmistati Inglismaal Wickers-Armstrongi laevatehases, laevade vette laskmisest möödub tänavu 75 aastat. Praegu on Lembit on vanim riigilaevastikku kuuluv sõjalaev.
Lipu langetamise tseremoonial osalevad kaitseminister Mart Laar ja Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Riho Terras.
Tseremoonisat võtavada osa ka mereväe miinijahtija Sakala, Kaitseliidu Meredivisjoni alus EML Ristna ning Balti miinitõrjeeskaadri BALTRON alused Jotvingis ja Visvaldis.
Langetatud lipu annab merevägi meremuuseumile. Muuseum alustab Lembitu ülestõstmistöödega 20. mail.
-
Kevadtormil algas esimene põhilahing
Täna päikesetõusul algas Põlvamaal õppuse Kevadtorm 2011 hindamisfaas viivituslahinguga, mis on esimene õppusel peetavast kolmest põhilahingust.
-
Kolonel Sirel: täidame kõik õppuse eesmärgid
Õppusel Kevadtorm osalevad tuhanded kaitseväelased ja kaitseliitlased valmistuvad homme algavateks hindamisfaasi lahinguteks, et näidata oma lahinguvõimekust nii viivitus-, kaitse-, kui ka ründelahingus.