Uudised
-
Reservõhutõrjujad jõuavad lahingute alguseks Kevadtormile
Täna, 14. mail ühinevad Kevadtormi õppusel osalejatega Õhutõrjepataljoni reservväelased, kes sooritasid eile kaitseväe keskpolügoonil õhutõrjekahuri laskeoskuste eksami hindele viis.
-
Kevadtormil osalejad harjutasid sõjavangide käitlemist1.Jalaväebrigaadi staap harjutas Kevadtormil kahepäevase koostööharjutuse raames sõjavangide võtmise ja kohtlemise protsessi.
“Sõjalistel õppustel tuleb tavapäraste lahingutegevuste kõrval harjutada ka kaasnevaid, potentsiaalselt ebamugavaid tegevusi, näiteks sõjavangide kohtlemist ja langenute hooldamist,” ütles 1. jalaväebrigaadi jurist nooremleitnant René Värk. “Sõjaväepolitsei tegevus sõjavangide kohtlemisel oli igati professionaalne. Ka ajateenijate tegutsemine oli asjatundlik, kuid sellele valdkonnale tasuks väljaõppes edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.”
Protsessi läbimängimiseks moodustati mängugrupp, mis liidendati Scoutspataljoni juures oleva Läti üksusega. Erinevate Genfi konventsioonist tulenevate nõuete täitmist hindasid vanemohvitser, nooremohvitser, kaplan ja sõdur.
Pärast lahingkontakte 1. Jalaväebrigaadi allüksustega sattusid grupi liikmed vangi jalaväerühma kätte. Vangivõtmise protsess toimis sujuvalt: sõjavangid võeti kontrolli alla, tehti relvituks ja viidi eemale rindejoonest.
Protseduuri lõppedes suunati registreeritud sõjavangid sõjavangide kogumispunkti, kus nad interneeriti ja nendega tegeles edasi luureohvitser. Harjutuse järel tõdesid mõlemal osapoolel mänginud kaitseväelased, et kogu protsess jättis realistliku mulje ja andis huvitava kogemuse.
Sõjavangide kohtlemise Genfi konventsiooni kohaselt tuleb sõjavange kohelda inimlikult ning vangis hoidev riik peab neile tagama ülalpidamise, turvalisuse ja vajadusel meditsiiniabi. Kuna relvajõudude liikmetel on õigus osaleda lahingutegevuses, siis ei peeta sõjavange kinni karistamise eesmärgil, vaid julgeolekukaalutlustel — vangistatud relvajõudude liige ei saa enam osaleda vangis hoidva riigi vastu suunatud lahingutegevuses. -
Reservväelased harjutasid langenute eest hoolitsemist1. Jalaväebrigaadi kaplan korraldas Kevadtormil osalevatele tagalapataljoni väliteenistusrühma reservväelastele langenute hooldamise õppepäeva.
„Langenute eest hoolitsemise peaeesmärk on neile auandmine ning viimase teene osutamine,“ ütles 1. Jalaväebrigaadi kaplan kapten Andrei Sõtšov. „Kaitseväelane teab, et juhul kui ta langeb, ei jäeta teda lahinguväljale, vaid hoolitsetakse selle eest, et ta koju jõuaks.“
Õppepäeval sai langenute hooldusmeeskond ülevaate langenute hooldamise üldpõhimõtetest ning sellealastest Eesti ja NATO reeglitest ning Genfi konventsiooni sätetest. Reservväelased tutvusid langenu hooldamise eri etappidega ning matmisviisidega.
Hooldusjao liikmed said ülevaate välimatuse tseremooniatest ja sellega seotud kaitseväe kommetest ning EELK Võnnu Jakobi kiriku vaimulik Urmas Paju tutvustas kristlikke matusetraditsioone. Teooriale järgnenud praktika käigus harjutas langenute hooldusjagu erakorralise välihaua kaevamist.
Langenute hooldusjao ülesanne on sõjaajal lahinguväljal langenud kaitseväelased kokku koguda, identifitseerida, evakueerida ning teavitada omakseid ja vajadusel korraldada ka matuseid. -
Kevadtormil seisavad ees otsustavad lahingud
Täna varahommikul algas õppuse Kevadtorm 2011 põhifaas ehk hindamisetapp, mille raames läbivad hinnatavad üksused maaväe peamised lahinguliigid.
-
Pioneerid varistasid Võrus korstna
Täna, 13. mail varistasid Kevadtormil osalevad Kirde kaitseringkonna pioneeripataljoni kaitseväelased Võru linnas vana tellisevabriku ligi 22-meetrise korstna.
-
Enno talu peremees: Kui võitlejad lahkuvad, oleks nagu laulupeo lõpp
Tormi Hääle meeskond külastas Kevadtormi õppuste alal paiknevat Enno talu, mis püüab nii tsiviilelanike kui ka kaitseväelaste pilke ühe omapärase loosungiga. Pole just igapäevane asi näha talu nimesildi kõrval puutahvlil hüüdlauset „Elagu Eesti kaitsevägi!“
-
NATO strateegilise väejuhatuse ülem arutab Tallinnas hübriidohte
Täna külastab Eestit NATO Arendusväejuhatuse ülem kindral Stéphane Abrial.
Kindral Abrial kohtub Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese, kaitseminister Mart Laari ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga, külastab NATO küberkaitsekeskust ning osaleb Tallinnas korraldataval hübriidohtude eksperiment-seminaril.
Kindral Abrial ja kindralleitnant Laaneots arutavad küberjulgeoleku ja Eestis asuva küberkaitsekeskuse edasi arendamise kava, NATO plaane paindliku kaitsekoostöö arendamisel ja ressursside säästmisel ning Balti Kaitsekolledži enamat kasutamist NATO ohvitseride kõrgemas sõjalises väljaõppes.
Kindral Abrial on üks kahest NATO strateegilisest ülemast. Talle allub Norfolgis, USA-s paiknev NATO arendusväejuhatus, mis vastutab NATO arendus- ja ümberkorraldustegevuse ning väljaõppe eest. Teine – Euroopas paiknev operatsioonide väejuhatus - juhib NATO operatsioone nii Afganistanis kui teistes konfliktikolletes.
Eelmine NATO arendusväejuhatuse ülem, USA kindral James N. Mattis külastas Eestit 2008. aasta juunis.
-
Kaitseliidu lahingukompaniid saabusid Kevadtormile
Täna, 12. mail jõudsid õppuse Kevadtorm 2011 alale Mooste valda Kaitseliidu Tartu, Põlva, Võrumaa ja Sakala maleva kaitseliitlastest ja reservväelastest koostatud üksused, et alustada õppusel 1. Jalaväebrigaadi koosseisus tegutseva maakaitsepataljoni kokkuharjutamist. Tänavusel õppusel osaleva maakaitsepataljoni ülemaks on Kaitseliidu Põlva maleva pealik kapten Janel Säkk.
-
NATO kindral: küberkaitsekeskus toetab kõigi NATO liikmete julgeolekut
Täna Eestit külastanud NATO Arendusväejuhatuse ülem kindral Stéphane Abrial ja Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kinnitasid, et Eestis asuv NATO Küberkaitsekeskus areneb hoogsalt.
“Praegu on NATO Küberkaitsekeskusega seotud kaheksa maad, loodame tulevikus kaasata rohkem riike, ressursse ja vahendeid,” ütles kindral Abrial. “Küberkaitsekeskus on kõrgel tasemel ning peab arenema, et täita oma ülesandeid kõigi liitlasriikide küberjulgeoleku arendamisel.”
Kindral Laaneots ja kindral Abrial arutasid paindliku kaitsekoostöö ja ressursside säästmise võimalusi. “Balti õhuturve on suurepärane näide ressursside kokkuhoidlikust kasutamisest,” ütles kindral Abrial. ”Eesti üksused tegutsevad Afganistanis ja liitlasriigid, kel on hävitajad, valvavad teie õhuruumi.” Kindral Laaneots kinnitas, et Eesti on valmis NATO õhuturbemissioonile toetust suurendama: “Valmistame ette Ämari lennuvälja, et vajadusel vastu võtta NATO üksusi,” ütles Laaneots.
Kindral Abrial ja kindralleitnant Laaneots arutasid ka Balti Kaitsekolledzi arendamisega seotud teemasid, samuti andis kaitseväe juhataja NATO väejuhatuse ülemale ülevaate Eesti Kaitseväe lähiaja arenguplaanidest.
Kindral Abrial kohtus täna Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese, kaitseminister Mart Laari ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga, külastas NATO küberkaitsekeskust ning osaleb Tallinnas korraldataval hübriidohtude eksperiment-seminaril.
Kindral Abrial on üks kahest NATO strateegilisest ülemast. Talle allub Norfolgis, USA-s paiknev NATO arendusväejuhatus, mis vastutab NATO arendus- ja ümberkorraldustegevuse ning väljaõppe eest. Teine – Euroopas paiknev operatsioonide väejuhatus - juhib NATO operatsioone nii Afganistanis kui teistes konfliktikolletes.
Eelmine NATO arendusväejuhatuse ülem, USA kindral James N. Mattis külastas Eestit 2008. aasta juunis.
-
Mereväe ohutu sukeldumise teabepäevale tuli üle 40 hobisukeldujaTäna Miinisadamas korraldatud ohutu sukeldumise koolituspäevast võttis osa üle neljakümne aktiivse hobisukelduja.
Mereväe ülema mereväekapten Igor Schvede sõnul aitab sukeldujate aktiivne huvi ja koostöö muuta Eesti veeteid turvalisemaks.
„Vajadus sellise info jagamise järele on kõrge, hobisukeldujate huvi näitab, et taolisi päevi on vajalik läbi viia ka edaspidi. Mereväe miiniinfo kogumisel on hobisukeldujatelt saadavad andmed äärmiselt väärtuslikud, see aitab meil kiirelt võimalikele ohtudele reageerida ning tõhustada rannikuvete rutiinset kontrolli,“ ütles Schvede.
Hobisukeldujad said ülevaate, kuidas tunda ära erinevaid veealuseid lõhkekehi ning mida teha siis, kui ollakse lõhkekeha märganud. Kõige enam tundsid kohaletulnud huvi erinevate lõhkekehade omaduste kohta ning märkisid vajadust ka edaspidi taolisi koolituspäevi korraldada.
Tuukrigrupi ülema leitnant Sven Pipari sõnul on riskide ja ohutu sukeldumise alast teadlikkust vajalik harrastajate hulgas tõsta, et rannikuvetes sukeldujad suhtuksid leitud lõhkekehasse kui ohtlikku objekti, mille leidmisel on vajalik kasutada ettevaatusabinõusid.
„Eestis on palju hobisukeldujaid, kes käivad sukeldumas iseseisvalt ning ei pruugi olla teadlikud rannikul leiduvate erinevate lõhkekehade olemasolust. Seetõttu on vajalik tõsta nii sukeldujate, klubide kui erinevate koolitajate teadmisi, et ka esmasel väljaõppel teaksid sukeldujad, kuidas koguda objektide kohta täpsemat infot,“ ütles Pipar. Heaks näiteks on Pipari sõnul juhud, kui sukelduja oskab riske hinnata ning edastab kiirelt vajalikud andmed nagu sügavus, objekti kuju ning asukoht häirekeskusesse. See võimaldab mereväel minna kiirelt kohale, et lõhkekeha tuvastada ja vajadusel kahjutuks teha.
Eestis on aktiivseid hobisukeldujaid ligi 200, kes sukelduvad vähemalt kord nädalas sügavamale kui 10 meetrit. Viimastel aastatel on tuukrigrupp reageerinud erinevatele siseriiklikele väljakutsetele, kus hobisukelduja on leidnud arvatava lõhkekeha, kuid on seda liigutanud ja hiljem on leidjal olnud raskusi lõhkekeha tunnuste, asukoha, suuruse ja sügavuse kirjeldamisel.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkeha.
Merevägi korraldas hobisukeldujate teabepäeva teist korda.