Uudised
-
Sõjaväelogistikud osalevad Teeme Ära talgutel
Eelseisval nädalavahetusel aitavad Kaitseväe Logistikakeskuse teenistujad Teeme Ära talgute raames korrastada Saaremaal Tornimäe kiriku mõisaparki.
„Austus ja lugupidamine tekib kodumaa vastu siis kui teda on piisavalt tundma õpitud ja parim viis selleks on külastada erinevaid kohtasid Eestis,“ ütles materjaliteenistuse ülem major Mehis Anni. „Ning mis saab olla toredam kui teha seal erinevates maanurkades üheskoos midagi kasulikku ka kodumaa heaks.“
Tornimäe kiriku mõisapargi koristustöödel osaleb ligi 40 sõjaväelogistikut. Eelmisel aastal korrastasid sõjaväelogistikud Teeme Ära talgute raames Läänemaal Hanila valla Ranna Rantso ümbruskonda ning ülemeelmisel aastal Saaremaal, Sõrves, Jämaja kiriku parki, surnuaeda ja seal asuvate tundmatute sõdurite hauaplatse.
-
Kevadtormil osalevad kaitseväelased avastasid ja kustutasid põlengu
Õppusel Kevadtorm osalevad meditsiinikompanii kaitseväelased avastasid Tartumaal Haaslava vallas Kitsekülas tulekahju, kustutasid põlengu kiiresti ja oskuslikult ning hoidsid ära suurema kahju.
-
Lõuna-eestlasi rõõmustavad kaitseväe orkester ja sõdurite ansambel
Kaitseväe orkester koos Mooste folgifestivalil kuulsust kogunud ajateenijate ansambliga rõõmustavad nii Lõuna-Eesti elanikke kui Kevadtormil osalevaid sõdureid kümnekonna kontserdiga.
-
Mati Raidma: kaitsekulutuste tõstmine on investeering meie oma riiki
Riigikogu riigikaitsekomisjon pidas täna väljasõiduistungi Lõuna-Eestis teist päeva vältaval õppusel Kevadtorm 2011.
-
Algab õppus Kevadtorm 2011
Täna, 4. mail algab Tartu-, Põlva- ja Võrumaal kaitseväe suurim maaväeõppus Kevadtorm 2011, millest võtab osa üle nelja tuhande kaadrikaitseväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku.
-
Kevadtorm kogub hoogu
Täna sõitsid õppuse Kevadtorm peamised üksused oma koduväeosadest Võrtsjärve äärde koondumisalale ja alustasid õppusel hinnatava jalaväepataljoni formeerimist.
-
Sõjaväelogistikud harjutavad ümberpaiknemistTäna algab Harjumaal, Harku vallas logistikapataljoni ümberpaiknemisõppus Tallinn Põleb 2011.
Üheteistpäevase õppuse eesmärgiks on harjutada pataljoni ümberpaiknemist, vedude korraldamist ja nendega seotud staabiprotseduure.
Õppuse raames liiguvad Tallinna ja Keila lähistel asuva Humala küla piirkonnas 80 sõjaväemasinat. Suuremad transpordivahendite kolonnid liiguvad täna ja 13. mail. Õppusest võtab osa kogu logistikapataljon – kokku ligi 200 kaitseväelast.
„Sõjaväelogistikute jaoks on tegemist aasta kõige olulisema õppusega, kus antakse viimane lihv ajateenijate teadmistele ja oskustele ning harjutatakse pataljoni toimimist ühtse meeskonnana,“ ütles Logistikapataljoni ülem major Gunnar Havi.
Täna algavale õppusele eelnes kolmenädalane allüksusekursus, kus ajateenijad õppisid transpordivahenditega allüksuste maastikule paigutamist ja liigutamist erinevates taktikalistes situatsioonides.
-
Merevägi tegi Väinameres kahjutuks viis miiniMerevägi tegi sel nädalal miinitõrjeoperatsioonil Väinameres kahjutuks viis II Maailmasõja aegset lõhkekeha.
„Esimese miinitõrjeoperatsiooniga pärast talvist perioodi võib rahule jääda – nädala jooksul kahjutuks tehtud üks Saksa ja neli Vene päritolu II Maailmasõja aegset miini on hea tulemus,“ ütles operatsiooni juht, Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa.
Miinijahtijad Sakala ja Admiral Cowan koos tuukri- ja toetuslaev Tasuja ning 12-liikmelise tuukrimeeskonnaga tegutsesid nädala jooksul 10 ruutmiilisel alal Hari kurgu ja Tahkuna neeme piirkonnas, kus nende ülesandeks oli lisaks maailmasõdade aegsete lõhkekehade otsimisele täiendada miiniinfokeskuse andmebaasi ning kontrollida rahu- ja sõjaaja veeteid.
Miinitõrje ja miinisõjavõime arendamine on Eesti mereväe põhitegevusalad. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ja täiendamine.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkeha.
-
Sõdurid said kingituseks raamatu Armastatud Afganistan
Perefirma Raadi Duo annetas kaitseväelastele 270 eksemplari Õnne Pärli raamatut „Armastatud Afganistan“. Raamatud said enda käsutusse eelkõige 1. Jalaväebrigaad, kes on peamine välisoperatsioonidel osalevaid sõdureid ette valmistav üksus ja väeosade raamatukogud.
„See Afganistan, mis on Õnne Pärli raamatus ja Afganistan, millega meie võitlejad Helmandi provintsis kokku puutuvad, on mõnevõrra erinevad, kuid ka sarnased,“ ütles jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav, kes ise saabus teenistusest Afganistanis eelmise aasta mais. „Noored sõdurid saavad raamatust teada, millised on kohalik olustik ja kultuur, kogenumate kaitseväelaste jaoks annab Õnne Pärli raamat ettekujutuse Afganistani ilusamast osast, sõdurid puutuvad paraku kokku ka karmima poolega.“
Raadi Duo OÜ juhatuse liikme Õnne Pärli sõnul otsustati raamatud annetada kahel põhjusel: “Esiteks, paljud sõjaväelased või nende lähedased on tundnud huvi meie Afganistani kogemuse vastu. Teiseks, ehkki abikaasa käib Afganistanis tänini, on minu Kabulisse sõidud lõppenud. Raamatute kinkimine tähendab lõppenud projekti otste kokkusõlmimist.”
Praegu teenib Eestist Afganistanis 164 kaitseväelast. Eesti kontingent koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
Perefirma Raadi Duo on seotud Afganistaniga alates 2006. aastast, tehes koostööd Afganistani valitsusasutuste ja abiorganisatsioonidega. Eestis on firma rahastanud projekti Armastatud Afganistan, mille raames on korraldatud 15 fotonäitust Eestis ja välismaal ning valminud raamat. Projekti Armastatud Afganistan toetasid Välisministeerium ja Tartu Kultuurkapital.
-
Pioneeripataljoni kaitseväelased varistasid tühjalt seisnud hoone
Kirde Kaitseringkonna Pioneeripataljoni kaitseväelased koos Scoutspataljoni ja Kaitseliidu liikmetega varistas neljapäeval Tapa lähedal tühjalt seisnud hoone.
Eesti Raudteele kuulunud kahekorruseline telliskivihoone varistamiseks tegid pioneerid põhjaliku eeltöö - hoonesse puuriti ligi 1000 auku, kuhu vahetult enne varistamist paigaldati spetsiaalsed lõhkelaengud.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase kinnitas, et koostöö Eesti Raudtee ja kaitseväe vahel on mõlemapoolselt kasulik: „Kui meil on hooneid, mida me ei vaja ning kaitseväelastel on vaja lõhkamist praktiseerida, siis võidavad koostööst nii tsiviil- kui militaarmaailm, raudtee ümbrusest kaovad tühjad tondilossid ning lõhkajate oskused arenevad,“ ütles Glase.
Pioneeripataljoni ülema major Anti Viljaste sõnul oli lõhketööde läbiviijate jaoks suurimaks väljakutseks lõhatavast hoones nelja meetri kaugusel asuv alajaam. „Lõhatav maja kukkus kokku planeeritult ning alajaama elektrienergiat saab raudtee ka edaspidi kasutada,“ ütles Viljaste.
Maja varistasid kõrgeima ehk D-kategooria lõhkajad, kellel on õigus varistada ja lõhata nii sõjaväe- kui tsiviilobjekte.
Pioneeripataljoni ülesandeks on valmistada ette reservväelasi pioneeriüksuste jaoks ning elukutselisi demineerijaid rahvusvaheliste operatsioonide ja Eesti siseste ülesannete täitmiseks. Kaitseväe elukutselised demineerijaid teenivad Pioneeripataljoni juurde kuuluva EOD ( Explosive Ordnance Disposal ) -allüksuse koosseisus.