Uudised
-
Balti õhuruumi asusid kaitsma Prantsuse hävitajad
Täna ennelõunal andsid Saksa õhujõud Leedus Šiauliai lähedal Zokniai õhubaasis Balti õhuruumi turvamise üle Prantsuse õhuväele. Järgmise nelja kuu jooksul kaitsevad meie õhuruumi Prantsusmaa hävitajad Mirage 2000C.
“NATO õhuturve Balti riikide kohal on sümbol NATO ühtsusest. Balti riikide jaoks oleks õhuturbe väljaarendamine liialt kallis ja ebaotstarbekas, seetõttu panustavad liitlasriigid ka meie õhuruumi kaitsesse,” ütles Šiauliais Eestit esindanud Õhuväe Staabi ülem kolonelleitnant Jaak Tarien.
Saksa Õhuvägi andis vastutuse sümboolselt üle nii maal kui õhus, kui kaks Saksa hävitajat F-4F Phantom ja kaks Prantsuse hävitajat Mirage 2000C sooritasid kõrvuti ülelennu Šiauliai lennuväljast.
Prantsuse hävitajad turvavad Balti õhuruumi kolmandat korda. Varem on Prantsusmaa valvanud Balti õhuruumi 2007. ja 2010. aastal. Täna alustanud meeskonnas on ligi kakssada liiget, lisaks hävitajate pilootidele teenivad üksuses tehnikud, meedikud, logistikud ja sidespetsialistid.
Rotatsiooni lõpetav Saksa kontingent kasutas Balti õhuruumi valvamiseks hävitajaid F-4F Phantom. Nelja kuu jooksul sooritasid hävitajad üle 46 treeninglennu ning kuus häirelendu tundmatute lennuvahendite tuvastamiseks ja lennuohutuse tagamiseks. Osade treeninglendude ajal juhtisid saksa lendureid Balti riikide õhuväelased Karmelava õhujuhtimiskeskusest Leedus ja Ämari õhujuhtimiskeskusest Eestis. Nende lendudega aitasid saksa lendurid hoida ja tõsta meie õhuväe sihitajate kvalifikatsiooni. Saksamaa on Balti õhuruumi turvanud kokku neljal korral.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti taevast on sellest ajast valvanud Belgia, Taani, Suurbritannia, Norra, Hollandi, Saksamaa, USA, Poola, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Tšehhi, Portugali ja Prantsusmaa õhujõudude kontingendid.
-
Kaitseväelased näitavad ajaloolist filmi 1917. aasta Saaremaa dessandist
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Balti Kaitsekolledž näitavad homme, 28. aprillil kell 18.00 õppeasutuste majas Riia 12 dokumentaalfilmi 1917. aasta Saksa dessantoperatsioonist Albion.
Filmiõhtu juhatab sisse Tartu Ülikooli ajaloolane Ago Pajur, kes annab ülevaate Saaremaa dessandi eelloost ning järelmõjudest. Esitlusel näidatakse kinokaameraga filmi originaallinti, taustaks mängib ajastutruu muusika.
Filmilindi avastas ja tõi Eestisse kollektsionäär ning ajaloohuviline Vahur Kuhlberg, kes on linastuse kaaskorraldaja.
Operatsioon Albion oli Saksa vägede meredessant Saaremaale ja Hiiumaale, kus asusid tollal tsaari-Venemaa väed. Eesti saared oma rannikusuurtükkidega kujutasid Saksa laevastikule suurimat takistust Läänemeres. Ühendoperatsioon, milles osalesid nii mereväe, maaväe kui õhuväe üksused on läinud sõjaajalukku kui I Maailmasõja üks õnnestunumaid dessantoperatsioone.
Albionil osalemiseks koondati 1917. aasta septembris Liibavisse (Liepajasse) umbes 23 000 meest, 5 000 hobust, 1 400 vankrit, 300 laeva, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit ning 30 päeva jagu varustust. Operatsioon algas 11. oktoobril ning kulges kiirelt ja edukalt. Juba kuue päeva pärast oli vastase vastupanu murtud ja Läänemeri kuni Petrogradini takistusteta. Tänapäeval õpitakse ja analüüsitakse antud operatsiooni mitmete riikide staabikolledžites, sealhulgas ka Balti Kaitsekolledžis.
Filmi on oodatud vaatama kõik huvilised. Linastuse kestus on umbes üks tund. -
Merevägi saatis laevakaitsemeeskonna missioonileMerevägi saatis täna ennelõunal Mereväebaasis korraldatud tseremoonial Euroopa Liidu operatsioonile Atalanta teise laevakaitsemeeskonna.
Laevakaitsjaid saatis pidulikul rivistusel teele Mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede. Schvede sõnul on laevakaitsemeeskond Eesti ja mereväe visiitkaardiks Euroopa Liidu julgeolekukoostöö valdkonnas. „Atalantale teenima asuvate meeste näol on Eesti saanud juurde kõrgetasemelise väljaõppega kaitseväelased,“ ütles Schvede. „Atalanta on üks Euroopa Liidu olulisemaid julgeolekuoperatsioone, mis tagab laevanduse ja meremeeste julgeolekut nii väljaspool Euroopat, kui kaudselt ka Euroopas ja Eestis ,“ ütles Schvede.
Teine laevakaitsemeeskond valmistus operatsiooniks kolm kuud. Lõpuharjutuse läbisid laevakaitsjad Mereväebaasis 4. aprillil. Laevakaitsemeeskonna ülema leitnant Ivari Sarapuu hinnangul on meeskonna väljaõpe kulgenud edukalt: „Oleme väljaõppes panustanud oluliselt oskustele, mis aitavad meil toime tulla nii maal kui merel, meeskond on missioonile minekuks valmis ja motiveeritud.“
Kolmandik üksusest on varem teeninud mereväes, ülejäänud maaväe üksustes, kolmel meeskonna liikmel on varasem missioonikogemus. Missioon kestab kuus kuud. Laevakaitsemeeskond asub teenima Prantsuse mereväe alusel.
Operatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate aluste ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Merevägi osaleb missioonil alates moodunud aasta teisest poolest. Eelmine üksus lõpetas neli kuud kestnud teenistuse 15. märtsil.
Teine laevakaitsemeeskond saabub Eestisse tagasi novembris.
-
Merevägi saadab teele teise laevakaitsemeeskonna
Homme, 27. aprillil saadab Merevägi teele järjekorras teise laevakaitsemeeskonna Euroopa Liidu mereväeoperatsioonile Atalanta.
Pidulik tseremoonia algab Mereväebaasis staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka pardal kell 11. Meeskonna saadab teele Mereväe staabiülem kaptenmajor Ivo Värk. Laevakaitsemeeskonna ülem on leitnant Ivari Sarapuu.
Atalanta on Euroopa Liidu mereväeoperatsioon, mille eesmärgiks on eelkõige Maailma Toiduabi ja Aafrika Ühenduse Somaalia abiprogrammide laevade kaitsmine Aafrika idarannikul ja India ookeanis, piraatluse takistamine ning võitlus organiseeritud kuritegevusega.
Esimene Eesti laevakaitsemeeskond lõpetas missiooni 15. märtsil. Meeskond teenis Saksa fregatil Hamburg Somaalia ranniku lähistel.
Teine laevakaitsemeeskond asub teenistusse mai algul Prantsuse Mereväe alusel. Missioon Aafrika idarannikul kestab novembri lõpuni.
-
Merevägi alustas Väinamerel miinitõrjeoperatsiooni
Täna alustasid mereväe alused Sakala, Admiral Cowan ja Tasuja Väinamere põhjaosas miinitõrjeoperatsiooni maailmasõdadest pärit lõhkekehade leidmiseks ja kahjutuks tegemiseks.
Miinijahtijad Sakala ja Admiral Cowan koos tuukri- ja toetuslaev Tasuja ning 12-liikmelise tuukrimeeskonnaga tegutsevad nädala jooksul Hari kurgu ja Tahkuna neeme piirkonnas, kus otsivad ja teevad kahjutuks maailmasõdade aegseid meremiine ja muid lõhkekehi ning koguvad infot miiniinfokeskuse andmebaasi täiendamiseks.
Mereväe ülema mereväekapten Igor Schvede sõnul on siseriiklikud ja rahvusvahelised miinitõrjeoperatsioonid vajalikud mereteede turvalisemaks muutmiseks, rahu- ja sõjaaja veeteede rutiinseks kontrolliks ning mereväe miinitõrjevõimekuse järjepidevaks arendamiseks. „Tööd mereteede turvalisemaks muutmisel Eesti vetes jätkub veel aastakümneteks. Mereväe pidev areng selles valdkonnas aitab panustada lisaks kaitsevõime tõstmisele turvalisemasse meresõitu ja majanduse arengusse,“ ütles Schvede.
Operatsiooni juhib Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa. Operatsioonialaks on kavandatud 10 ruutmiili.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkeha.
Miinitõrje ja miinisõjavõime arendamine on Eesti mereväe põhitegevusalad. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ja täiendamine.
-
Õppusel Kirdekonn harjutab üle 1000 kaitseväelaseEsmaspäeval, 25. aprillil algab kaitseväe keskpolügoonil Kirde Kaitseringkonna taktikaline õppus Kirdekonn, millest võtab osa üle 1000 ajateenija ning kaadrikaitseväelase.
Nelja päeva jooksul harjutavad jalaväelased, tankitõrjujad, miinipildurid, pioneerid, suurtükiväelased ja õhutõrjujad koostööd taktikalistes olukordades.
Kirde Kaitseringkonna ülema kolonelleitnant Martin Heremi sõnul on teist aastat korraldatav õppus eelmisest oluliselt intensiivsem: „Möödunud aastal õppisime, kuidas eri relvaliike koostööle rakendada. Sel aastal on lahendatavad olukorrad keerulisemad, samuti peavad eri relvaliikide üksused tegema ülesannete lahendamisel varasemast enam koostööd,“ ütles kolonelleitnant Herem.
Kirde Kaitseringkonna pioneeriüksus valmistab õppusel ette jalaväelaste ning suurtükiväelaste positsioone, tagab oma jõudude liikuvuse ning takistab vastase edasijõudmist tõkete ja miiniväljadega. Suurtükiväelased toetavad jalaväe tegevust kaudtulega.
Õhutõrjepataljoni ajateenijate ülesanne on kaitsta oma jõudusid ning teavitada neid õhuohust. Õppusele on kaasatud õhuväe kopterid, mis imiteerivad vastase õhuluure- ja rünnakuvahendeid.
Oma oskusi lihvivad tagalaüksused - nende kanda jääb toidu, laskemoona ja kütuse tagamine ning haavatud ja langenud võitlejate evakueerimine.
Vahipataljoni Sõjaväepolitsei ajateenijad harjutavad õppusel VIP kaitset ja püstitavad sõjavangide laagri. Lisaks julgestab sõjaväpolitsei tagalaüksuste kolonne.
Kirdekonn algab esmaspäeval Viru jalaväepataljoni rännakuga keskpolügoonile. Rännakut julgestavad õhutõrjujad ja toetavad pioneerid.
Teisipäeval valmistuvad üksused lahinguks ning kolmapäeval asub vastane rünnakule. Õppus lõpeb neljapäeva õhtul.
Kirde Kaitseringkonda kuuluvad Viru jalaväepataljon, Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, Pioneeripataljon ja Tagalakeskus.
Kirdekonn on ettevalmistuseks maaväe suurimale õppusele Kevadtorm. Möödunud nädalal valmistusid Kevadtormiks Võru- ja Valgamaal Kuperjanovi ja Vahipataljoni üksused.
-
Kaitseväe kirurgid alustasid teenistust Camp Bastioni haiglasSel nädalal alustas Afganistani Helmandi provintsi Camp Bastioni välihospidalis teenistust Eesti kaitseväe kirurgide meeskond.
„Camp Bastioni kolmanda taseme haigla on olnud viimase viie aasta jooksul sõjakollete haiglatest kõige intensiivsem, teda peetakse maailma parimaks traumahaiglaks,“ ütles meeskonna ülem üldkirurg kaptenmajor Jaan Kirss. „Tähtis on, et Eesti suurimad haiglad on siin meie meeskonna näol esindatud ja me viime väärtusliku kogemuse hiljem kodumaale.“
Kaitseväe esimesse Afganistani lähetatud kirurgide meeskonda kuuluvad üldkirurg kaptenmajor Jaan Kirss Ida-Viru Keskhaiglast, anestesioloog leitnant Lauri Kõrgvee Tartu Ülikooli Kliinikumist, traumatoloog-ortopeed leitnant Alo Kullerkann Ida-Tallinna Keskhaiglast ja õde nooremveebel Annika Noorkõiv Tartu Ülikooli Kliinikumist. Hiljem liitub meeskonnaga üldkirurg major Jaan Tepp Põhja-Eesti Regionaalhaiglast.
Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis koostööharjutuse Ühendkuningriigi meedikutega. Kolmekuulise missiooni jooksul saavad arstid ja õde kogemusi lahingvigastustega kannatanutega tegelemiseks haigla erakorralise meditsiiniosakonnas ning intensiivraviosakonnas.
Anestesioloog leitnant Lauri Kõrgvee sõnul võetakse Eesti meedikuid Camp Bastioni haiglas võrdsete partneritena. „Töötame õlg õla kõrval Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide relvajõudude meedikutega,“ ütles Kõrgvee.
Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke.
Camp Bastioni laiendatud välihospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Haiglas on teenistuses ligi nelisada meedikut.
Varasematel aastatel on Camp Bastioni haiglas teeninud Eesti reservohvitseridest kirurgid major Tiit Meren ja kaptenmajor Jaan Kirss.
Kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 165 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis.
-
Lõuna-Eestis lõppes õppus Tormihoiatus
Täna lõppes viiepäevane õppus Tormihoiatus 2011, kus Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Vahipataljoni kaitseväelased hindasid ja harjutasid oma allüksuste ja pataljoni staabi vahelist koostööd.
-
President Ilves kohtus Afganistani suunduvate kaitseväelastega“Tänan teid, et olete valinud elukutselise sõjaväelase ameti. Õigem oleks küll öelda elukutselise sõjaväelase elu, sest teie töö on teenida oma riiki, oma rahvast ja neid eesmärke, millele Eesti riik toetub. Selles teenistuses ei saa tihtipeale vaadata kella. Nii kasutaksingi pigem sõna “elu” kui “amet”,” ütles president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel peagi Afganistani suunduva jalaväekompanii ESTCOY-12 ja toetusüksuse NSE-11 kaitseväelaste ja nende pereliikmetega.
Riigipea nimetas Eesti sõdurite teenistust Afganistanis ohtlikuks, raskeks ja keeruliseks, lisades: “Riigi ülesanne on tagada teile parim võimalik väljaõpe, varustus ja relvastus. Ükski, olgu kui tahes tugev soomuk või kaasaegne relv ei muuda ohtusid olematuks, küll aga aitab see kõik oluliselt riske vähendada.”
President Ilves pidas tähtsaks välismissioonidel teeninud kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste tõhusat korraldust, mis on just riigi kehtestada. Ta tunnustas, et lisaks riigile on sellele hakanud aktiivselt mõtlema ka meie kodanikuühiskond ning näiteks eelmisel nädalal toimunud heategevuslik õhtusöök välismissioonidel langenud või raskelt vigastada saanud või Eestis surnud kaitseväelaste laste haridustee toetamiseks õnnestus suurepäraselt.
“See on märk, et mitte ainult riik, vaid ühiskond laiemalt mõistab sõjaväelase töö erilisust. Ärimehed, ajakirjanikud, poliitikud ja lihtsalt tublid inimesed otsustasid õla alla panna. Ligi 22 000 eurot ehk ligi 350 000 krooni on rohkem kui korraldajad lootsid ja pole esimese ürituse kohta üldse paha tulemus,” ütles president Ilves.
Riigipea meenutas rahvusvahelist suurt pilti, ehk põhjusi, miks Eesti kaitseväelased on Afganistanis.
“Isiklikult olen veendunud, et meie missioon on vajalik ja põhjendatud,” kinnitas president Ilves. “Me oleme Afganistanis, et see maa ja see regioon muutuks stabiilseks, et sealt ei lähtuks ohtu ei terrorirünnakute ega narkootikumide näol. Peame endale ausalt tunnistama, et Eesti või teiste lääneriikide taolist demokraatiat Afganistanist ei saa, aga see polegi meie eesmärk. Meie, see tähendab Eesti ja kogu NATO, siht on nii oma kodanikele kui ka ümbritsevale rahulik, edukas ja stabiilne Afganistan.”
Meie huvi on saavutada regioonis stabiilsus ja kindlustada selle kaudu nii Eesti riigi kui Eesti kodanike julgeolekut, rõhutas riigipea: “Mõelgem kas või seitsme meie kaasmaalase peale, kes Liibanonis rööviti ja kelle saatuse kohta meil paraku seniajani väga täpset infot pole.”
President Ilves pidas võimalikuks edu ja stabiilsuse saavutamist Afganistanis, mida tõestab ka viimane aasta sõjatandril, sest Afganistani valitsus on oma maa rahulikumates osades kontrolli ISAF-ilt tasapisi üle võtnud.
Kaitseväelastele sõduriõnne soovides tänas riigipea ka nende lähedasi toetuse ja mõistmise eest, mis on oluline igale missioonil teenivale sõdurile.
-
Kuperjanovi jalaväepataljon kinkis Põlvamaa lastekodule suusadKuperjanovi pataljoni kaitseväelased andsid eelmisel nädalal Põlvamaa Tilsi lastekodule üle kolm komplekti murdmaasuuski koos sidemete ja saabastega, mida hakkavad kasutama lastekodu kasvandikud.
Suusakomplektid andis Tilsi lastekodule üle Kuperjanovi jalaväepataljoni jalaväekompanii ülem leitnant Lauri Kriisa. Raha kogusid kaitseväelased eelmisel aastal Kuperjanovi Jalaväepataljoni jõulupeol korraldatud oksjonil. Kogutud raha kasutamine otsustati hääletusel ja kui selgus, et kingi saajaks saab lastekodu, uurisid kuperjanovlased, mida lastekodul kõige enam vaja on.
„Valisime Tilsi lastekodu, kuna nad asuvad meile kõige ligemal. Lastekodust on Kuperjanovi jalaväepataljoni ka ajateenijaid tulnud, praegugi teenib meil üks kasvandik, kes on väga tubli sõdur,“ ütles leitnant Kriisa.
Jõulupeol kogutud 3500 kroonile annetasid lisa jalaväekompanii kaitseväelased, suusad aitas soodsalt muretseda Põlva spordiklubi „Serviti“.
Tilsi Lastekodu asub Põlvamaal, Laheda vallas, endise Tilsi mõisa pargi serval Pikkjärve kaldal. 1921. aasta detsembris asutati parun von Rothi mõisahäärberisse Võrumaa koduta laste varjupaik 40 lapsele. Viiest tol ajal asutatud laste varjupaigast Eestis on Tilsis veel ainus tänaseni samas asukohas töötav lastekodu. Täna on Tilsi Lastekodu asenduskoduks 65-le lapsele, kellest noorim on olnud 1,5 aastane ja vanim 24 aastane.