Uudised
-
Laidoneri jooksu võitis Staabi- ja Sidepataljon
Laupäeval 25. septembril Viimsi mõisas peetud XI kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksu võitis Staabi- ja Sidepataljon, teise koha pälvis Merevägi ning kolmandaks tuli Politsei- ja Piirivalveamet.
-
Eestit külastab Soome kaitseväe juhatajaTäna alustas kolmepäevast ametlikku töövisiiti Eestis Soome kaitseväe juhataja kindral Ari Tapani Puheloinen kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kutsel.
Kindral Puheloinen kohtub kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga, külastab Ämari Lennubaasi ning 1. Jalaväebrigaadi Paldiskis. Samuti kohtub Soome kaitseväe juhataja soomepoistega ning asetab homme hommikul pärja Vabadussõja Võidusamba jalamile.
Eesti ja Soome kaitseväe juhatajad vahetavad kaitsevägede välisoperatsioonidel saadud kogemusi ja arutavad edasist võimalikku koostööd Põhjala Lahingugrupi raames. Samuti käsitlevad kaitseväe juhatajad julgeolekukeskkonna arenguid, Eesti-Soome kahepoolset koostööd väljaõppe alal, varustuse ja relvastuse ühishangetega seonduvat ning Balti- ja põhjala riikide koostöö süvendamisvõimalusi.
Viimane kohtumine Soome ja Eesti kaitseväe juhatajate vahel leidis aset möödunud aasta novembris, mil kindralleitnant Ants Laaneots tegi visiidi Soome. Kindral Puheloinen on Eestit külastanud viimastel aastatel korduvalt peastaabi ülemana.
Eesti ja Soome kaitsevägesid ühendab tihe logistika-alane koostöö, Soomes on saanud hariduse ja jätkavad õpinguid erinevate erialade Eesti ohvitserid ja vanemohvitserid. Nii Eesti kui Soome osalevad ka Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis.
Soome kaitseväe juhataja kindral Ari Puheloinen lahkub Eestist 29. septembril.
-
Jalaväebrigaad harjutab Tartus koostööd Taani diviisiga1. Jalaväebrigaadi staap koos allüksuste juhtimispunktidega osaleb sel nädalal Tartus arvutipõhisel õppusel Cool Lion 2010, mille käigus harjutab tegutsemist diviisi koosseisus.
Tänasest reedeni kestva õppuse raames harjutavad 1. Jalaväebrigaadi staabi ning sellele alluvate üksuste juhtimispunktid erinevate lahinguoperatsioonide läbiviimist tingliku Balti diviisi alluvuses. Õppuste tegevus mängitakse läbi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Matkekeskuses asuva lahingute imiteerimisprogrammiga JCATS.
1. Jalaväebrigaad on koos Taani ja Leedu üksustega seotud Taani diviisiga alates eelmise aasta augustist. Tegemist on väljaõppealase sidumisega, mille tulemusena saavutavad riikide staabid ja üksused täieliku koostöövõime ning on suutelised teostama ühisoperatsioone. Esimene Eesti brigaadi ning Taani diviisi ühisõppus pärast nende omavahelist sidumist oli aasta tagasi toimunud ühisõppus Cool Lion 2009. "Erinevalt eelmisest aastast, mil õppust juhtis Taani nõustamis- ja väljaõppemeeskond, korraldab ja juhib õppust Cool Lion sel aastal maaväe staap," ütles maaväe staabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnat Aivar Kokka. "Taani diviis on 1. Jalaväebrigaadi juhtimisstruktuuri väljaõppes oluline osapool, mis tagab koostöövõime alalhoidmise NATO raamistikus," lisas ta.
Õppusest võtab osa ligi 160 Eesti ja pea 30 Taani kaitseväelast.
1. Jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.
Taani diviis (taani k. Danske Division) on Taani maaväe suurim väekoondis ning üks neljast NATO Kirdekorpusesse kuuluvast diviisist. Lisaks 1. Jalaväebrigaadile on Taani diviisiga seotud Leedu jalaväebrigaad Raudhunt.
Matkesüsteem JCATS (Joint Conflict and Tactical Simulation) võimaldab arvutipõhiselt jäljendada reaalseid lahingusituatsioone. Simulaatori abil õpetatakse eelkõige staape ja juhte, mängides läbi erinevaid taktikalisi olukordi, kus brigaad või pataljon viivad läbi rünnakut, kaitset või muud lahingulist operatsiooni.
-
Kaitseväe peainspektor on kolonel Jüri JärveläinenAlates sellest nädalast on kaitseväe peainspektor kolonel Jüri Järveläinen.
Peainspektori ülesandeks on kaitseväe väeosades ja asutustes inspektsioonide läbiviimine sõjaväelise väljaõppe ja sisekorra kontrollimiseks ning kaitseväelaste avalduste kontrollimine ja lahendamine võimalike probleemide korral. Peainspektor allub vahetult kaitseväe juhatajale.
Kolonel Järveläinen teenib Kaitseväes alates 1992. aastast. Ta on olnud Viru jalaväepataljoni staabiülem ja ülem, teeninud Maaväe staabis ning olnud aastatel 2005 – 2007 Kaitseväe peainspektor. Alates 2007. aastast tänaseni juhtis kolonel Järveläinen Lääne-Saarte Erikaitsepiirkonna Staapi ja hiljem Lääne Kaitseringkonda.
Kolonel Järveläinenit on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga ja Kaitseväe teenetemärgiga riigikaitseliste teenete eest.
Lääne Kaitseringkonna ülema ametikoha võttis üle major Margus Rebane.
-
Lääne Kaitseringkonna ülem on major Margus Rebane
Alates sellest nädalast on Lääne Kaitseringkonna ülem major Margus Rebane.
Major Rebane teenib Kaitseväes 1992. aastast, alates 1991.aastast on ta Kaitseliidu liige. Ta on teeninud Kaitseväe Lahingukooli, Kaitseliidu, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni, Põhja Üksik-jalaväekompanii, Pärnu jalaväepataljoni, Kaitseväe Peastaabi ning 1. Jalaväebrigaadi juhtivatel ametikohtadel.
Major Margus Rebane on Lääne Kaitseringkonnas, eriti Pärnumaal kaitsetahte pühendunud arendaja. 2006. aastal valiti ta oma teenete eest Pärnu Aasta Meheks.
Teda on autasustatud Kaitseväe teenetemärgi, Kaitseliidu Valgeristi ning Maaväe kuld- ja hõberistiga. Major Rebane on abielus, tütre ja kahe poja isa.
Senine Lääne Kaitseringkonna ülem kolonel Jüri Järvelainen on alates sellest nädalast määratud kaitseväe peainspektoriks. Major Rebase asemel asus 1. Jalaväebrigaadi staabiülema ametikohale kolonelleitnant Toomas Möls.
Lääne Kaitseringkond hõlmab Pärnu, Lääne ja Saare maakonda.
-
Eesti saatis teele kapral Taavi Peetre
Eesti saatis täna pärastlõunal Tallinna Kaarli kirikust teele õnnetuses hukkunud kapral Taavi Peetre.
„Taavi Peetre jäi meelde heatahtliku ja tagasihoidliku hiiglasena, kes ei kaotanud kunagi närvi,“ ütles kaitseväe kehakultuuri –ja spordigrupi ülem major Heino Märks. „Taavi Peetre oli konkreetne ja täpne, talle võis alati loota.“ Major Märksi sõnul kaotas Eesti isa, poja, venna, tippsportlase, kaitseväelase ja sõbra.
Eesti sportlasi esindanud jooksja Tiidrek Nurme märkis, et õppis tundma ka Taavi Peetre sügavamat poolt: „Olen kindel, et Taavi vanemad, elukaaslane ja lähedased tundsid teda kõige muu kui kuulitõukajana. Usun, et Taavi tahaks meile kõigile öelda: „Tähtis pole see, kui kaugele ma tõukasin. Armastus on see, mis loeb.““
Taavi Peetre sündis 5. juulil 1983. aastal Hiiumaal, Putkaste külas. Ta õppis Käina Gümnaasiumis, kus alustas treener Ahto Tatteri juhendamisel sportalaseteed.
Taavi Peetre koolitee jätkus Audentese Erakoolis, kus ta jätkas esialgu kümnevõistlejana ning keskendus hiljem kuulitõukele. Tema treeneriteks olid Ants Kiisa ja Aleksander Tammert.
Taavi Peetre esindas Eestit kuulitõukes Ateena olümpiamängudel 2004. aastal ja Pekingi olümpiamängudel 2008. aastal ning saavutas teise koha üliõpilaste maailmameistrivõistlustel ja kuni 23. aastaste maailmameistrivõistlustel 2005. aastal.
Teenistust kaitseväes alustas Taavi Peetre ajateenijana Staabi- ja sidepataljonis 2007. aastal ning jäi edasi tegevteenistusse spordirühma instruktori ametikohale. Selle aasta juunis sai ta eeskujuliku teenistuse eest kaprali auastme.
Taavi Peetret saatsid teele kamraadid Kaitseväe spordirühmast, Eesti tippkergejõustiklased, sportlased, kaitseväelased ja sõbrad. Taavi Peetre maetakse Hiiumaale Käina kalmistule.
Kapral Taavi Peetre suri 11.septembril 2010.aastal Tamula järvel toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel. -
Reservväelased läksid tagasi kojuTäna Põhja Kaitseringkonnas lõppenud reservpataljoni õppekogunemine Põhjanael 01 kulges kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul sujuvalt, tunnustamist väärivad vabatahtlikud reservohvitserid.
"Reservpataljoni teenistusse kutsumine ja formeerimine oli sujuv," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. "Pataljoni juhtkonna vabatahtlikult moodustanud Eesti Reservohvitseride Kogu liikmete kaitsetahe väärib tunnustamist ja kõigile Eesti kodanikele eeskujuks toomist.“
5. septembril alanud õppekogunemise eesmärgiks oli alal hoida ja kontrollida sõjaaja jalaväepataljoni valmisolekut ning lahinguvõimet.
Õppekogunemise esimese faasi korraldas Põhja Kaitseringkond reservohvitseridele selle aasta kevadel. Õppekogunemise Põhjanael 01 teises faasis harjutasid ohvitserid ja allohvitserid koos juhtimisprotseduure, viimasel nädalal liitus õppekogunemisega reakoosseis. Formeeritud pataljon liikus paiknemisalale Kaitseväe Keskpolügoonil, kus viidi läbi kõigi erialade väljaõpe ja koostegevusharjutus.
"Äsja oskusi värskendanud reservpataljon on tõhus ja organiseeritud üksus, mida riik saaks kasutada lisaks sõjaaja ülesannetele ka mittesõjalistel puhkudel, näiteks loodusõnnetuste likvideerimiseks,“ ütles kokku harjutanud reservpataljoni ülem major Toomas Väli. "Reservväelased olid motiveeritud, ajateenistuses õpitu tuli paari-kolme päevaga meelde, allüksused toimisid."
Major Väli sõnul olid küll enamik õppekogunemisel osalenutest läbinud ajateenistuse 2005.aastal, kuid reservväelaste seas oli ka kunagises Nõukogude armees aega teeninud mehi. „Keskealised reservväelased ei jäänud kuidagi alla hiljuti ajateenistuse lõpetanutele,“ ütles major Väli.
Pioneeriallüksus viis läbi lõhke- ja demineerimisharjutused, reservtulejuhid harjutasid Kaitseväe keskpolügoonil tulejuhtimist koos Suurtükiväepataljoniga.
Õppekogunemise laskeõppe käigus tulistasid reservväelased kõigist jalaväepataljoni relvastuses olevatest relvadest, kaasa arvatud 81-mm ja 120-mm miinipildujatest ning tankitõrjeraketisüsteemist Milan. Õppelahinguga tõrjus reservpataljon tinglikku vastast mängiva sõjaväepolitsei allüksuse rünnakuid.
Reservpataljoni allüksuseid toetasid väljaõppe läbiviimisel instruktorid kaitseringkondadest ja Kaitseliidust. -
900 ajateenijat annab truudusetõotuseTäna annab Kaitseväe väeosades sõduri truudusetõotuse pea 900 juulis ajateenistust alustanud noorsõdurit.
"Teie sõnadest teadku kõik võimalikud vastased, et oleme valmis oma vabaduse eest seisma," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo Kuperjanovi pataljonis truudusetõotuse tseremoonial.
Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
"Kui neid sõnu ütleb üks inimene, on see üllas ja vapper, kui aga sajad, siis on see võimas. Olete kodanikud, kellel püsib meie riik," ütles Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.
Kaitseminister Aaviksoo tunnustas ajateenijaid sõdurieksami läbimise eest ja kinnitas, et tänased sõdurid on enda kehalise ja vaimse proovilepaneku kogemuse võrra rikkamad kui nende ajateenistusest eemale jäänud eakaaslased: "Viimase katsumusena on teil selja taga 70-kilomeetrine rännak. Seljas 30 kilogrammi raskust
saite võitu väsimusest ning valutavatest lihastest, kuid kõik jõudsid kohale ja kedagi ei jäetud maha. Tänased reservväelased on kinnitanud, et ajateenistusest ja enda proovilepanekust on neil kasu olnud eelkõige tsiviilelus".
Kirde Kaitseringkonna väeosades annab täna tõotuse 480 ajateenijat, Kuperjanovi pataljonis 358 ning Staabi- ja sidepataljonis Tallinnas 128 ajateenijat.
1.Jalaväebrigaadi, Logistikapataljoni ja Mereväe ajateenijad andsid truudusetõotuse eelmisel nädalal, Vahipataljoni sõdurid annavad tõotuse 24. septembril Jüriöö pargis.
Ajateenijad annavad tõotuse teenida Eesti Vabariiki pärast kümnenädalase sõduri baaskursuse lõpetamist. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused. Baaskursuse lõpetab eksam, mille käigus kontrollitakse õppursõdurite teadmisi ja oskusi teoreetiliste testidega ning praktiliste harjutuste käigus. Sõduri baaskursusele järgneb eriala- ja allüksuse väljaõpe.
-
Ühendkuningriigi sõjakirurgid tutvuvad Eesti kolleegidega
Ühendkuningriigi Sõjakirurgide Selts korraldab täna Tallinnas oma aastakoosoleku ning kohtub Eesti kaitseväe meedikute ja reservkirurgidega.
Sõjakirurgide Seltsi liikmed tutvustavad Eesti kolleegidele Ühendkuningriigi reservmeedikute ja kirurgide välisoperatsioonide eelset ettevalmistust ja valikut ning kohtuvad aprillis Afganistanis Camp Bastioni haiglas teenistusse asuva Eesti kirurgide meeskonnaga. Homme tutvuvad briti sõjakirurgid Tartu Ülikooliga ja külastavad Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiaosakonda.
„Sõjaolukorras saab kirurg ühe ööpäeva jooksul rohkem kogemusi kui tsiviilelus aasta jooksul, kirurgi töö on kriisikoldes kordi intensiivsem ja väljakutseterikkam“ ütles Eesti kirurgide meeskonna juht, reservmajor doktor Tiit Meren. „Kevadel kriisikoldes teenistusse asuvad kirurgid tulevad Eestisse tagasi vaieldamatu lisaväärtusega, samuti on teenistus Ühendkuningriigi sõjaväehaiglas tunnustus meie kirurgide kõrgele professionaalsusele“.
Major Meren teenis kirurgina Afganistanis Camp Bastioni kolmanda taseme sõjaväehaiglas 2008. aastal, Eesti kirurgidest on samas haiglas teeninud ka kaptenmajor doktor Jaan Kirss.
Kevadel Afganistani suunduv Eesti kirurgide meeskond hakkab samuti tegutsema Camp Bastioni haiglas, mis on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkekehade plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Sõjaväehaiglas ravitakse nii liitlasvägede võitlejaid, sealhulgas Eesti kaitseväelasi, kui ka kohalikke elanikke.
Briti sõjaväemeedikud jäävad Eestisse pühapäevani.
-
Eesti sideväelased testisid side- ja infosüsteemide ühildumist liitlastega
Täna lõppes Saksamaal USA Euroopa Väejuhatuse korraldatud sideõppus Combined Endeavor, mille käigus 40 riigi sideväelased testisid side- ja infosüsteemide ühildumist teiste riikide süsteemidega.
Õppusest võttis osa 1400 sidespetsialisti, mis teeb sellest suurima taktikalises sidevõrgus korraldatava tehnikasündmuse maailmas. Eestist osales õppusel 14 kaitseväelast.
“Õppus Combined Endeavor andis meie sideväelastele võimaluse kontrollida oma side- ja infosüsteemide ühilduvust liitlaste süsteemidega, kellega koos osaleme NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidel,” ütles õppust külastanud kaitseväe sideülem kolonel Artur Suzik. “Side- ja infosüsteemide ühilduvus on otseses seoses riikide koostöövõimelisusega tehnilisel tasandil.”
Eesti delegatsiooni eesmärk oli õppusel side- ja infosüsteemide ning -teenuste koostöövõime testimine ja dokumenteerimine, kasutajate treenimine tööks rahvusvahelises keskkonnas ning uute lahenduste väljatöötamine ja arendamine infotehnoloogilise koostöö parendamiseks.
Eesti sideväelaste delegatsioon osales sel aastal neljas erinevas töögrupis, kus testiti Eesti taktikalise sidesüsteemi ESTTACS ühilduvust teiste sarnaste süsteemidega, samuti juhtimissüsteemi, raadiojaamade, ESTTACS ülekande ning VoIP-teenuse ühildamist koostööpartnerite süsteemidega.
Eesti kaitseväelased testisid süsteemide ühildumist Afganistani rahvusvahelistes julgeolekujõududes (ISAF) osalevate riikide, Põhjala lahingugrupi ja Taani Diviisi riikidega.
Õppuselt saadud kogemusi on osalevad riigid kasutanud erinevate kriiside ja operatsioonide side tagamisel, näiteks 2004. aastal India ookeani tsunami ohvritele abi osutamisel.
USA Euroopa Väejuhatus korraldab õppust Combined Endeavor 16. korda. Eesti osaleb õppusel aastast 1997.
Õppusel Combined Endeavor 2010 osalesid Afganistani, Albaania, Ameerika Ühendriikide, Armeenia, Aserbaidžaani, Austria, Bosnia & Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Iirimaa, Iraagi, Itaalia, Kanada, Kasahstani, Leedu, Makedoonia, Moldaavia, Montenegro, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina ja Ungari delegatsioonid.