Uudised
-
Ühendkuningriigi operatsioonide ülem: meie koostöö toimib igal tasandil
Eestit külastas täna Ühendkuningriigi relvajõudude operatiivülema asetäitja operatsioonide alal kontradmiral George Zambellas.
Kontradmiral Zambellas kohtus Kaitseväe Peastaabi ülema brigaadikindral Neeme Väliga ja külastas Mereväebaasi Miinisadamas.
Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas arutasid olukorda operatsioonipiirkonnas Lõuna-Afganistanis ning vigastatud kaitseväelaste toetussüsteemi üles ehitamisega seonduvaid küsimusi. „Sõda ei lõpe päeval, mil viimane sõdur lahkub Afganistanist, vaid kestab edasi aastakümneid,“ ütles brigaadikindral Väli.“ Peame toetama sõjast naasnuid mitte ainult meditsiiniliselt, vaid korraldama ka nende integreerimise ühiskonda.“ Väli lisas, et Ühendkuningriigil on selles valdkonnas aastakümnete pikkused kogemused.
„Eesti ja Ühendkuningriigi sõdurid võitlevad külg külje kõrval Afganistanis, samuti teevad meie riikide eri taseme staabid ja teenistused nende toetuseks tihedat koostööd,“ ütles kontradmiral Zambellas ning lisas, et olukord operatsioonipiirkonnas ei ole praegu kerge ei võitlejatele ega nende lähedastele.
Operatiivjuhid käsitlesid kohtumisel ka Eesti kontingendile uute soomukite üle andmisega seotud küsimusi.
Kontradmiral Zambellas juhib Ühendkuningriigi relvajõudude operatsioone alates 2008. aasta oktoobrist. Ta külastas Eestit 2009. aasta mais ning on kohtunud regulaarselt Kaitseväe Peastaabi ülemaga Ühendkuningriigis.
Eesti kaitseväe üksused teenivad Afganistanis Ühendkuningriigi Helmandi väekoondise koosseisus. Helmandi väekoondisse kuuluvad jalaväekompanii ja logistiline toetuselement, kokku ligi 150 Eesti kaitseväelast.
Kaitsevägi osaleb rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistani Islamivabariigis 2003. aastast.
-
Afganistanis valmis mälestusmärk Eesti langenutele
Afganistanis Camp Bastioni sõjaväebaasis valmis mälestusmärk Afganistanis langenud Eesti sõduritele.
Mälestusmärgi rajamise algatasid aprillis Eesti Reservohvitseride Kogu ja Riigikogu riigikaitsekomisjon. Kogumisaktsiooni käigus annetasid 114 inimest mälestusmärgi rajamiseks üle 100 000 krooni.
"Mul on siiralt hea meel, et meie üleskutsele reageeris üle saja annetaja ning idee Afganistanis langenud Eesti kaitseväelastele pühendatud
mälestusmärgist Helmandis on saanud reaalsuseks," ütles
riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. „Tänu annetustele on kindel, et pärast meie kaitseväe missiooni lõppu Afganistanis leiab langenute
mälestusmärk koha Eestimaa pinnal."
Reservohvitseride Kogu (EROK) juhatuse esimehe reservkaptenmajor Toomas Peegi sõnul on Afganistanis langenud kaitseväelased inimesed meie keskelt, kes on oma elu andnud Eesti riigi eest meie kaasajal. "Afganistanis langenud on reaalsed kangelased, kelle mälestus väärib sama suurt tunnustust kui kaugetel aegadel langenute oma," ütles Peek. Raidma ja Peek tunnustasid ja tänasid kõiki annetajaid ja mälestusmärgi ehitamisele kaasa aitajaid.
Mälestusmärk on rajatud nii, et laagri ümber paiknedes saab selle kaasa võtta. Kui Eesti missioon Afganistanis lõpeb, tuuakse mälestussammas Eestisse.
Mälestusmärgi kujundamisel võeti eeskuju Taani ja Briti sarnastest mälestussammastest. Mälestusmärgi ehitas Camp Bastionis ehitustöid teostav ettevõte kaitseväe logistikute toetusel.
-
President Ilves kohtus Lõuna-Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastegaAfganistanis töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves lendas täna Kabulist Helmandi provintsi. Riigipea külastas Wahidi patrullbaasi, kus teenib Eesti jalaväekompanii ESTCOY-10, ning NATO juhitud rahvusvaheliste jõudude ISAF selle piirkonna suurimat baasi Camp Bastionit, kus teenib meie logistiline toetusüksus.
Eesti riigipea sõnul on tema Afganistani visiidi üks peamisi eesmärke tutvuda kohapeal Eesti kaitseväelaste teenistusega ning tänada neid mehi ja naisi nende teenistuse eest.
“Te olete meie parimad sõdurid,” kinnitas riigipea kohtumisel Wahidi patrullbaasis.
Te teenite piirkonnas, mis on erilise tähendusega kogu Afganistanile. Mässuliste ideoloogiline baas ja valdav osa narkokaubandusest lähtub paljuski just Lõuna-Afganistanist, nii on ülimalt tähtis selle piirkonna Kabuli keskvõimu ja ISAF-i kontrolli alla saamine,” lausus president Ilves. “Ühelt poolt võime öelda, et lahingutegevus on võrreldes mullusega küll intensiivistunud, kuid teisalt me mõistame: see on oodatud vastus Afganistani armee ning rahvusvaheliste julgeolekuvägede ISAF järjest laiahaardelisemale ja jõulisemale tegevusele.”
Eesti riigipea sõnul kinnitasid talle eile Kabulis mitmed Afganistani juhid, ISAF-i kõrgemad ohvitserid ja rahvusvaheliste operatsioonide esindajad, et tegelikult on näha märke Talibani väsimisest ja järgmisel aastal võib oodata julgeolekuolukorra paranemist.
President Ilves tunnustas Eesti kaitseväelaste head väljaõpet ja vaprat teenistust Afganistani ühes kõige ohtlikumas provintsis, kus on langenud kaheksa meie sõdurit.
“Te kaitsete Lõuna-Afganistani elanike õigust turvalisele elule, aga te kaitsete ka Eesti, meie NATO liitlaste ja partnerite julgeolekut,” sõnas Eesti riigipea. “Te olete astunud kurjusele vastu ega ole kordagi taganenud, vastupidi, te olete Talibanilt samm sammu haaval maad vähemaks võtnud.”
President Ilves rõhutas, et riik peab andma meie kaitseväelastele Afganistanis parima ja kaasaegseima varustuse ning tugevad sotsiaalsed tagatised nii sõduritele kui ka nende lähedastele.
“Esiteks on selge, et teenistus Afganistanis vajab teistsugust varustust ja relvastust kui teenistus Eestis. Lähikuudel peaksid Helmandis teenivad sõdurid saama meie liitlaste toel enda käsutusse parema, nende turvalisust suurendava varustuse,” sõnas riigipea. “Teiseks tuleb teha kõik, mis võimalik ja enamgi veel, et leevendada missioonil vigastada saanud kaitseväelaste olukorda, pakkuda neile igakülgset tuge, mis vajadusel tähendab ka muudatusi seadustes, et meie vigastatud sõdurid saaksid jätkata tegevteenistust kaitseväes neile sobival ametikohal.”
President Ilvese sõnul puudub tal vastus küsimusele, kui kaua kestab NATO juhitud operatsioon Afganistanis.
“Kui me lahkume Afganistanist, siis selleks, et tõesti lahkuda, mitte aga selleks, et mõne aja pärast tagasi tulla,” rõhutas ta.
“Vägede väljaviimine praegu või lähemas tulevikus tähendaks tõenäoliselt uuesti kodusõda, kaost, pagulaste tulva naaberriikidesse ja kaugemale, ka Euroopasse, ebastabiilsuse suurenemist tuumariigis Pakistanis, äärmusluse levikut Afganistanist samuti põhja poole,” kirjeldas president Ilves.
Eesti riigipea sõnul on Lõuna-Afganistani elanikud harjunud hoidma tugevama poole, seega: “Afganistani keskvalitsus ja provintsivalitsused peavad olema usaldusväärsemad kui Taliban ning Afganistani enda armee ja politsei peavad olema tugevamad kui mässulised, narkokaubitsejad ja kohalikud väepealikud kokku.”
Lashkar Gah's andis president Ilvesele ülevaate NATO juhitud operatsioonist Task Force Helmand’i ülem, brigaadikindral Richard Felton.
“Eesti ei kavatse nähtavas tulevikus oma sõjalist panust märkimisväärselt muuta, me mõistame Helmandi tähendust kogu Afganistanile ega plaani siit kiiret lahkumist,” kinnitas Eesti riigipea.
Kohtumistel ISAF-i South-West regionaalse juhtkonnaga Camp bastionis huvitus ta ka olukorrast Afganistani-Pakistani piirialadel, mida kirjeldati kui jätkuvalt murettekitavat ja ebastabiilset.
“See on hall tsoon, kust tulevad Afganistani uued mässulised ja mida läbivad relvakaravanid ning selle tsooni sulgemiseks peavad tihedas koostöös vaeva nägema Afganistan koos ISAF-iga ja Pakistan, ning ma rõhutan siin sõna “koostöös”,” lausus president Ilves.
President Ilves kinkis Afganistanis teenivatele Eesti kaitseväelastele tänuks nende vapruse ja tubli teenistuse eest Eesti Panga valmistatud hõbedast meenemündid.
Riigipead saadavad töövisiidil Afganistani kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras.
-
President Ilves osales langenud Eesti kaitseväelaste mälestusmärgi avamisel Camp Bastionis“Me mäletame ja leiname kõiki Eesti vapraid sõdureid, kes on langenud Afganistanis siinsete inimeste turvalisuse nimel, Eesti ja meie liitlaste nimel,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna õhtul Camp Bastioni armeebaasis, Eesti langenud kaitseväelaste mälestusmärki avades.
“Meie kohus on meeles pidada kõiki meie riigi eest langenud sõjamehi, kes on võidelnud vabaduse eest – meie vabaduse eest ja selle vabaduse eest, mida väärivad Afganistani elanikud,” sõnas Eesti riigipea.
Mälestusmärgi rajamise algatasid parlamendi riigikaitsekomisjon ja Eesti Reservohvitseride Kogu. Enam kui sajast vabatahtlikust annetustest kogutud summa võimaldab ka mälestusmärgi hilisema toomise ja paigutamise Eestisse, kui meie kaitsevägi lõpetab kunagi missiooni Lõuna-Afganistanis.
Eesti riigipea osales täna õhtul Camp Bastonis ka Suurbritannia langenud sõdurite mälestusteenistusel. -
Afganistani suunduv kompanii läbib Lätis viimase õppuse
Scoutspataljon korraldab 3.-10. oktoobrini Lätis Adaži polügoonil taktikalise õppuse Teraskilp 2010.
Teraskilp on igaaastane kontrollõppus, mille käigus antakse hinnang Afganistani välisoperatsioonile suunduva jalaväekompanii väljaõppele.
Õppusel treenitakse pealetungitegevuse erinevaid etappe ning Estcoy-11 koostööd miinipildujaallüksuste, õhuväe tuletoetuselemendi ja logistilise toetuselemendiga NSE-10. Adaži polügoonil viiakse õppuste ajal läbi ka lahinglaskmised.
Koostööd õhuväe tuletoetusüksuse ja NATO hävitajatega harjutasid Estcoy-11 jalaväelased septembris Eestis korraldatud õppusel BAM-9.
Õppusest võtab osa ligi 330 kaitseväelast Scoutspataljonist, 1. Jalaväebrigaadist, Kaitseväe Logistikakeskusest, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolist, Lennubaasist ja Kaitseväe Tervisekeskusest.
Scoutspataljoni 70 sõjaväemasinast koosnev sõidukite kolonn alustas Läti suunas liikumist täna hommikul 8 marsruudil Paldiski – Keila - Kanama rist – Pärnu mnt – Ikla.
-
Mereväebaas võõrustas 800 külalistMereväebaas Tallinnas Miinisadamas võõrustas täna pea 800 külastajat, kelle hulgas oli nii kooliõpilasi kui ka mereväelaste pereliikmeid.
Enamik külalisi olid Tallinna koolide õpilased, kuid kohale tuldi ka Haapsalust ja Arukülast. Mereväelased andsid nii eesti kui vene koolide õpilastele ülevaate oma igapäevasest teenistusest. Külalised tutvusid staabi- ja toetuslaevaga Admiral Pitka ning miinijahtija Ugandiga, said ülevaate tuukrite varustusest ja huvitavamatest leidudest, tutvusid mereväes kasutusel olev tehnika- ja relvadega ning jälgisid demonstratsioonesinemisi.
„Kõige elavamat huvi tunti laevade ja rahutuste mahasurumise demonstratsioonide vastu,“ ütles lahtiste uste päeva peakorraldaja, nooremleitnant Tõnis Kark. Teenistujatel külas olnud pereliikmed said koos külastajatega osa nii sõdurisupist kui mereväe tuukrijaamas teenivate vendade Mart ja Märt Metsjõe kontserdist.
Mereväebaas Miinisadamas korraldab lahtiste uste päevi kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Tänavuse ürituse eesmärgiks oli tutvustada gümnaasiumide riigikaitsetundide õpilastele mereväelaste tööd ja igapäevast teenistust.
Järgmise lahtiste uste päeva korraldab merevägi kevadel. -
Balti peastaapide ülemad kohtuvad RiiasKaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Lätis Riias Läti ja Leedu kaitseväe peastaapide ülematega.
Peastaapide ülemad arutavad kohtumisel informatsiooni ja kogemuste jagamise võimalusi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise vallas, edasisi võimalusi ühisteks sõjalisteks harjutusteks ja väljaõppeks, samuti NATO õhuturbemissiooniga seonduvat ning harjutusalade ühise kasutamise võimalusi.
Balti riikidel on ühine miinitõrjeeskaader BALTRON ja õhuseiresüsteem BALTNET. Balti ja teiste Ida- ning Kesk-Euroopa riikide ohvitseridele annab vanemohvitseride tasemeõpet Tartus paiknev Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL). Käesoleva aasta esimesel poolel panid Balti riigid NATO kiirreageerimisjõududesse NRF (NATO Responce Forces) välja ühise Balti pataljoni.
Peastaapide ülemate kohtumine valmistab ette Balti kaitseväe juhatajate kohtumist oktoobri lõpus.
-
Logistikakeskus korraldab Klooga elanikele teabepäevaHomme, 1. oktoobril korraldab Kaitseväe Logistikakeskus Klooga harjutusväljal kohalikule elanikkonnale teabepäeva.
„Meie eesmärgiks on tutvustada ümberkaudsetele elanikele kuidas ja millega kaitsevägi harjutusalal oma väljaõpet läbi viib. Samuti on kohalikel võimalus küsida erinevatelt ekspertidelt küsimusi ning avaldada arvamust harjutusvälja puudutavatel teemadel,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse harjutusalade jaoskonna nõunik Tuuli Vors.
Kell 14.00 algaval teabepäeval tutvustavad sõjaväelogistikud kohalikele elanikele kaitseväes kasutatavat relvastust, varustust ning transpordivahendeid. Uuringufirma AS Ramboll teeb lühiülevaate Klooga harjutusvälja detailplaneeringu raames teostatud müra- ja vibratsiooniuuringute tulemustest. Samuti on külalistel võimalik vaadata näidislaskmist ja maitsta sõdurisuppi.
Kohalike elanike transportimiseks liigub ajavahemikus kell 13.00 - 14.00 buss marsruudil Laulasmaa kool, Treppoja bussipeatus, Kersalu küla Aida bussipeatus, Põllküla harjutusvälja infotahvel, Langa teadetetahvel, Madise kirik, Klooga harjutusväli. Sama transport liigub vastupidises suunas kell 16.30 - 17.30.
Kaitseväe Logistikakeskus korraldab teabepäeva koostöös 1. Jalaväebrigaadi Scoutspataljoniga.
-
Kindralleitnant Laaneots osaleb ISAF-i tegevust planeeriva väejuhatuse ülema vahetustseremoonialKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osaleb täna NATO Brunssumi väejuhatuse (Joint Force Command Brunssum) ülema vahetustseremoonial Hollandis.
Pärastlõunal aset leidval tseremoonial annab senine ülem kindral Egon Ramms pärast 3,5 aastast ametiaega juhtimise üle kindral Wolf Langheldile. Tseremoonia viib läbi NATO Euroopa liitlasvägede juhataja (SACEUR) admiral James G. Stavridis.
Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kolmest NATO operatiivtasandi väejuhatusest, mille peamine ülesanne on Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF tegevuse pikaajaline planeerimine. Muu hulgas koordineerib väejuhatus Balti õhuturbe missiooni ning kuni käesoleva aasta lõpuni vastutab NATO kiirreageerimisjõudude rotatsiooni valmisoleku eest.
Väejuhatuse senine ülem kindral Egon Ramms tegi augustis lahkumisvisiidi Eestisse ning arutas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa ja kaitseminister Jaak Aaviksooga eelseisvaid reforme ning NATO Lissaboni tippkohtumisel vastuvõetavat uut strateegilist kontseptsiooni.
Väejuhatuse uus ülem kindral Langheld teenis enne ametisse nimetamist kiirreageerimisüksuse ülemana Saksamaal, Ulmis. Ta on osalenud NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos brigaadiülemana ning töötanud erinevatel ametikohtadel Saksa Liitvabariigi kaitseministeeriumis.
Tseremoonial osalevad liitlas- ja partnerriikide kaitseväe juhatajad ning diplomaatiline korpus.
Vaata lisaks NATO Brunssumi väejuhatuse kohta:
-
Soome kaitseväe juhataja: Eesti on saanud väga hästi hakkama
„Eesti riigikaitse areng on muljetavaldav. Eesti on saanud minu hinnangul väga hästi hakkama erinevate võimekuste väljaarendamisega,“ ütles kindral Ari Puheloinen. Soome kaitseväe juhataja lisas, et näeb uue koostöövaldkonnana kogemuste vahetamist rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide vallas.
Eesti ja Soome kaitseväe juhatajad vahetasid välisoperatsioonidel saadud kogemusi, arutasid edasist koostööd Põhjala Lahingugrupis ning mõlema riigi osalust Euroopa Liidu operatsioonil Atalanta. Samuti käsitlesid kaitseväe juhatajad Eesti-Soome kahepoolset koostööd väljaõppe alal, varustuse ja relvastuse ühishangetega seonduvaid küsimusi ning Balti- ja põhjala riikide koostöö süvendamisvõimalusi.
„Eesti ja Soome riigikaitsel on palju kokkupuutepunkte, meie riigid on samas julgeolekuruumis,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Meil on palju kogemusi, mida üksteisega jagada. Eestil on rohkem kogemusi lahingutegevuses, Soomel jällegi lahingutehnika kasutamisel ja hooldamisel. Ka õhuturberadarite ühishange on heaks näiteks, kuidas saame kaitsekulutusi kokku hoida.“
Eile kohtus Soome kaitseväe juhataja kaitseminister Jaak Aaviksooga ning II Maailmasõjas Soome relvajõududes teeninud eestlastega.
Eesti ja Soome kaitsevägesid ühendab tihe logistika-alane koostöö, Soomes on saanud hariduse ja jätkavad õpinguid erinevate erialade Eesti ohvitserid ja vanemohvitserid. Eesti ja Soome viimaste aastate väljapaistvamaks koostööprojektiks on 2009. aasta juunis sõlmitud leping kokku 14 õhuseireradari ühiseks hankimiseks firmalt Thales-Raytheon, millest kaks tükki lähevad Eesti Õhuväe kasutusse.
Soome kaitseväe juhataja lahkub Eestist homme.