Uudised
-
Vabariigi President autasustas postuumselt allohvitseriVabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis Afganistanis langenud nooremseersant Herdis Sikkale postuumselt Kotkaristi teenetemärgi ja tegi sissekande kaastunderaamatusse.
“Herdis, Sa langesid võideldes vägivalla vastu ja rahulikuma maailma eest. Sõjamehe jaoks ei ole midagi auväärsemat, kui kaaslaste eest antud elu,” kirjutas president Toomas Hendrik Ilves Afganistanis eile langenud nooremseersant Herdis Sikka kaastunderaamatusse kaitseministeeriumis. “Minu sügavaim kaastunne nooremseersant Herdis Sikka lähedastele.”
Riigipea allkirjastas täna otsuse anda nooremseersant Herdis Sikkale postuumselt Kotkaristi kuldristi mõõkadega teenetemärgi.
-
Kaitseväe juhataja andis Soome suursaadikule Kaitseväe teenetemärgiTäna pärastlõunal andis kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ametist lahkuvale Soome suursaadikule Jaakko Kalelale Kaitseväe teenetemärgi kaitsealaste teenete eest.
Autasu üleandmise tseremoonial Kaitseväe Peastaabi Laidoneri toas meenutas kaitseväe juhataja kohalviibijatele Eesti on Soome tugevaid riigikaitsealaseid sidemeid. Kaitseväe juhataja meenutas Vabadussõjas eestlastega külg-külje kõrval võidelnud enam kui 3000 Soome vabatahtliku panust ning seda, et iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigiga sõlmis just Soome Vabariik esimese rahvusvahelise kaitsealase koostööleppe.
„Annan teile silmapaistva panustamise eest Soome-Eesti kahepoolsesse kaitsealasesse koostöösse oma kõrgeima autasu,“ ütles kaitseväe juhataja. „Rohkemat mul anda ei ole“.
Eesti ja Soome kaitsealane koostöö on olnud tihe alates Eesti iseseisvuse taastamisest 1991. aastal. Koostöö on hõlmanud erinevaid valdkondi sõjalisest haridusest ja relvastuskontrollist kaitsevaldkonnaga seotud hangeteni. Soomes on sõjalise hariduse saanud mitmed juhtivad Eesti ohvitserid.
Viimaste aastate väljapaistvamaks koostööprojektiks on 2009. aasta juunis sõlmitud leping õhuseireradarite ühishankeks, millega ostetavate radaritega kaetakse kogu Eesti õhuruum ühtlase ja kvaliteetse radaripildiga. Eesti on hankinud viimastel aastatel Soomest soomukid Pasi XA-180 ja 122-mm haubitsad. Soome kaitsevägi on võimaldanud Eesti kaitseväelastel kasutada lahinglaskmisteks oma suurtükiväe ja õhutõrje laskealasid.
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves hindas suursaadik Jaakko Kalela teeneid Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgiga.
Jaakko Kaarlo Antero Kalela on Soome Vabariigi suursaadikuks Eesti Vabariigis alates 1. septembrist 2005.
-
NATO operatsioonil langes Eesti kaitseväelaneTäna keskpäeval langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Eesti jalaväekompanii Estcoy-10 kaitseväelane nooremseersant Herdis Sikka (20).
Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid Eesti jalaväeüksust isevalmistatud lõhkekehaga Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas. Soomukijuht nooremseersant Herdis Sikka sai isevalmisatud lõhkekeha (IED) plahvatuses üliraskelt vigastada, kui tema allüksus viis läbi rutiinset jalgsipatrulli Wahidi patrullbaasist vähem kui viie kilomeetri kaugusel Eesti jalaväekompanii vastutusalal. Kaasvõitlejad andsid haavatule otsekohe esmaabi ja meedikud toimetasid raskelt haavatu helikopteriga Camp Bastioni kolmanda taseme haiglasse. Vaatamata jõupingutustele ei õnnestunud arstidel Eesti allohvitseri elu päästa ja nooremseersant Herdis Sikka suri vähem kui kaks tundi pärast isevalmistatud lõhkekeha plahvatust vigastustesse. Teised kaitseväelased rünnakus kannatada ei saanud. Eesti jalaväekompanii Estcoy-10 jätkas operatsioone oma vastutusalal.
1.Jalaväebrigaad on langenu lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab nooremseersant Herdis Sikka lähedastele siirast kaastunnet ning palub ajakirjanikel respekteerida langenu pere ja sõprade leina.
Nooremseersant Herdis Sikka alustas teenistust kaitseväes 2008. aastal algul Kirde Kaitseringkonna Suurtükiväepataljonis ja hiljem Pioneeripataljonis. Pärast ajateenistust jätkas nooremseersant Sikka teenistust elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis.
Nooremseersant Sikka oli oma kaasvõitlejate ja ülemate silmis hinnatud teenistuskaaslane. Langenud kaitseväelase mälestuseks viis Eesti Afganistani kontingendi kaplan läbi mälestuspalvuse eestlaste hoitavas kontrollpunktis Karim.
Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-10, logistiline toetuselement NSE-9, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-10 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis on 160 kaitseväelast.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
Kaitseministeeriumi 1. korruse fuajees (Sakala 1) on alates homsest avatud kaastundeavalduste raamat, samuti on Kaitseministeeriumi veebilehel www.kmin.ee avatud elektrooniline kaastundevalduste raamat.
-
Eesti jalaväelased parandasid Afganistanis teedKäesoleva nädala alguses võtsid Helmandi provintsis teenivad Eesti kaitseväelased ette teeparandustööd oma vastutusalas.
„Tööga saadi väga hästi hakkama, vaatamata sellele, et kogemused antud valdkonnas puudusid," ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. "Hea oli tõdeda, et seda tehti vabatahtlikkuse alusel ja kedagi ei pidanud sundima labidat kätte võtma või traktori rooli istuma. Vaatamata kestvale Ramadaanile ei pidanud isegi mõned kohalikud paljuks kaasa aidata.“
Jalaväekompanii Estcoy-10 ja rahvusliku logistilise toetuselemendi esimese liini kaitseväelased parandasid kriitilisi kohti oma vastutusala läbival põhiteel eelkõige tagamaks liikumisvabadust kohalikele elanikele ja raskendamaks isevalmistatud lõhkekehade paigaldamist. Lisaks eestlastele osales teetöödes veel üks Ühendkuningriigi armee ohvitser ja mõned uudistama tulnud kohalikest.
„Kohalike elanikele tähendas see palju, kuna mitmeid kuid on nad pidanud selle teelõigu parandamist ootama, lõpuks sai asi ise käsile võetud ja ära tehtud. Nimetatud teel on veel mõned kriitilised kohad, mida tõenäoliselt tuleb samamoodi omade jõududega parandama hakata,“ ütles Jõemaa.
Tee olukord oli järjest halvenenud ja kohalikele elanikele muutus see läbimatuks. Kuna Wahidis viibivad insenerid ei saa väljaspool patrullbaasi tööd teha, siis tegid hädavajalikud parandustööd ära jalaväelastena teenivad Eesti kaitseväelased. Selleks puhuks õppis Estcoy-10 kompaniitehnik muuhulgas ära frontaallaaduri kasutamise.
Eestlased paigaldasid parandust vajavatesse kohtadesse drenaažitorud, mis olid Camp Bastionist toodud Estcoy-10 kaitseväelaste poolt. Samuti täitsid kaitseväelased teele tekkinud augud killustikuga.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. Alates mai keskpaigast tagab Helmandi provintsis patrullbaasi Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
-
Miinijahtija Ugandi leidis Vabadussõjas hukkunud Briti sõjalaevadMiinijahtija Ugandi leidis möödunud nädala lõpus Saaremaa lähistel läbi viidud operatsiooni käigus Vabadussõjas hukkunud Briti sõjalaevade HMS (Her Majesty´s Ships) Cassandra, HMS Myrtle ja HMS Gentiani vrakid.
Vrakid asuvad 60-100 meetri sügavuses ja kuuluvad vastavalt rahvusvahelistele tavadele Ühendkuningriigile. Laevade otsimisoperatsioon viidi läbi koostöös Eesti Meremuuseumiga.
„Oleme kindlad, et tegemist on just Vabadussõjas hukkunud Ühendkuningriigi alustega,“ ütles Mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk. “Ugandi otsis laevu tollase Briti admirali Alexander-Sinclairi antud viimaste koordinaatide alusel, mis olid arvestades tolleaegseid navigatsioonivahendeid- ja võimalusi, üllatavalt täpsed.“
Ugandi komandöri vanemleitnant Villu Klesmanni sõnul oleks vrakkide leidmine mõned aastad tagasi olnud oluliselt raskem, kuna tänastel mereväe laevadel on kasutada palju kaasaegsem tehnika. „Sonaripildi järgi võime üsna kindlad olla, et tegemist on just Cassandra, Gentiani ja Myrtle´ga,“ ütles vanemleitnant Klesmann.
Kergristleja HMS Cassandra uppus Saaremaa lähistel miiniplahvatuses ööl vastu 6. detsembrit, 1918. aastal, kui Briti laevastik oli teel Tallinna toetamaks noort Eesti Vabariiki. Plahvatuses hukkus kümme meest, ülejäänud 400 meeskonnaliiget evakueeriti. 1917. aastal valminud HMS Cassandra oli tol hetkel üks Briti laevastiku uusimaid laevu.
Miinitraalerid HMS Myrtle ja HMS Gentian sõitsid miinile 1919. aasta 15. juulil miinitraalimistööde käigus. Hukkus üheksa meremeest, neist kolm on maetud Kaitseväe kalmistule Tallinnas.
HMS Myrtle ahtriosa leiti juba 1937. aastal. Tema hukkumise kohta on tehtud film „Tema Majesteedi sõjalaev“. 2000. aastal asetati laeva pardale mälestustahvel. HMS Cassandra, HMS Gentiani ja HMS Myrtle vööri asukoht oli seni teadmata. Kõik kolm laeva on märgitud ka Meremuuseumi seinal asuval mälestustahvlile. Ühendkuningriigi laevastik kaotas Eesti vetes ühe kergristleja, kaks hävitajat, ühe allveelaeva, kaks traalerit ja kaheksa torpeedokaatrit.
Briti eskaadri saabumine Tallinna mõjutas oluliselt Vabadussõja kulgu. Laevastiku toetus oli oluline nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sõjaliselt. Eestisse saabus 1918. aastal viis ristlejat, üheksa hävitajat, seitse miinitraalerit ja üks transpordilaev. Lisaks sõjalisele koostööle tõid laevad kaas relvastust ja laskemoona Eesti rahvaväele. Nende kohaleolek aitas elimineerida Punalipulise Balti laevastiku tegevust ja avaldas poliitilist toetust vastloodud Eesti Vabariigile.
-
Kõrgemas Sõjakoolis algab õppetöö
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis algab homme õppetöö sel aastal vastu võetud kadettidele.
Õppetöö algab viienädalasel ühtlustamiskursusega Tartu lähistel metsas. 1. septembril võtavad värsked kadetid osa traditsioonilisest Kõrgema Sõjakooli jalutuskäigust Tartu linnas.
Kursuse eesmärgiks on äsja kooli sisse astunute oskuste ja taseme ühtlustamine. Kadetid keskenduvad esimese kolme nädala jooksul välioskustele – üksikvõitleja-, relva- ja laskeõppele ning läbivad meditsiinikursuse. Kolmanda nädala lõpus hinnatakse kadettide teadmisi, seejärel läbivad kursuslased lahingõppe ja lõpurännaku.
„Ühtlustamiskursuse eesmärgiks on viia õppurite tase ja oskused nii üksiksõduri kui jaotasandil ühistele alustele,“ ütles kursuse läbiviija, 14. põhikursuse ülem leitnant Ivo Silbaum. „Kadetid on läbinud ajateenistuse erinevatel aegadel ja eri väeosades, kursus peab eri tasemel oskusi ühtlustama.“
Ühtlustamiskursus on aluseks järgmistele kursustele saamiseks. Need, kes kursust ei läbi, ei saa õpinguid Kõrgemas Sõjakoolis jätkata. „Loodame, et kõik lõpetavad kursuse edukalt ja saavad edasi,“ ütles Silbaum. „Soovime saata aasta pärast kõik nooremohvitseri kursuse läbinud ja kolme aasta pärast põhikursuse läbinud väeosadesse.“
Ühtlustamiskursusest võtab osa 86 õppurit: 55 maaväe õppesuuna ja 12 õhuväe õppesuuna kadetti ning 19 aastase ohvitserikursuse õppurit, kel on kõrgharidus juba olemas. Pärast ühtlustamiskursust jätkub õppuritel akadeemiline õpe.
Sel aastal kandideeris Kõrgemasse Sõjakooli üle 220 soovija. Kõrgem Sõjakool annab rakendusliku kõrghariduse. Kolme ja kolme poole aastasel põhikursusel on võimalik tulevastel ohvitseridel valida kahe eriala – maaväe ja õhuväe õppesuuna - vahel.
Maaväe õppesuunale spetsialiseerunud omandavad jalaväe, side, logistika, õhutõrje, pioneeri- ja suurtüki eriala. Kooli lõpetamisel oskavad värsked maaväe ohvitserid juhtida rühma, kompaniid või patareid. Kool annab kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ning nooremleitnandi auastme.
Õhuväe õppesuunale spetsialiseerunud saavad valida lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri eriala vahel. Õppekava läbinul on võimalik täita õhuväe ohvitseri ülesandeid lennundustegevust tagavas või side- ja navigatsiooni valdkonnas.
Käesolevast aastast alates saavad kõrgharidusega noored õppida Kõrgemas Sõjakoolis ühe-aastasel maaväe nooremohvitseride kursusel. -
Camp Bastionis teenivad eestlased tähistasid taasiseseisvumispäeva
Helmandi provintsis Camp Bastionis teenivad kaitseväelased tähistasid taasiseseisvumispäeva filmi Malev ühisvaatamisega ja 20. augusti teemalise lõbusa viktoriiniga.Jalaväekompanii Estcoy-10 täitis taasiseseisvumispäeval teenistusülesandeid patrullbaasi Wahidi ümbruses ja kontrollpunktides.
„Kuigi Afganistanis ei ole meil puhkepäevi, sest teenistust tuleb kanda iga päev, on rahvuspüha alati heaks põhjuseks kokku võtta kaitseväelasi, kes muidu nädalate kaupa üksteist ei näegi. Sellised kokkusaamised tugevdavad sidemeid ja aitavad üleval hoida meeskonnavaimu,“ ütles kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi.
Lisaks filmi vaatamisele ja viktoriinile olid NSE-9 logistikud organiseerinud õhtuks tagasihoidliku suupistelaua. 1991. aastal toimunud sündmuste tähistamisest võtsid koos rahvusliku toetuselemendi kaitseväelastega osa Eesti Afganistani kontingendi juhtkond, Edela Regionaalse väejuhatuse staabis teenivad eestlased, aga ka sel ajal Helmandis viibinud järgmise kontingendi ülem ja allüksuste ülemad.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. Alates mai keskpaigast tagab Helmandi provintsis patrullbaasi Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9. -
Miinilaevade Divisjoni ülem on kaptenmajor Seljamaa
Alates möödunud nädalast on Mereväe Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa.
Kaptenmajor Seljamaa teenib kaitseväes alates 1995. aastast. Ta on lõpetanud Soome Mereväeakadeemia ja Maakaitsekõrgkooli staabiohvitseride kursuse ning täiendanud end erinevatel miinisõja ja meresõja kursustel nii liitlasriikides kui Eestis.
Kaptenmajor Seljamaa alustas teenistust miinitraaleril Kalev ohvitserina ning on olnud miinijahtijate Wambola ,Admiral Cowan ja staabilaeva Admiral Pitka komandör,Balti Miinitõrjeeskaadri BALTRON staabiülem ning erinevatel ametikohtadel MiinialevadeDivisjoni staabis.
Admiral Cowani komandörina teenis kaptenmajor Seljamaa 2008. aastal NATO miinitõrjeüksuses ning oli NATO reageerimisjõudude valmisolekus.
Kaptenmajor Seljamaad on autasustatud Kaitseväe eekujuliku teenistuse risti ning Mereväe teenetemärgiga „Usk ja tahe“.
Seni täitis Miinilaevade Divisjoni ülema kohuseid vanemleitnant Erkki Silm, kes jätkab teenistust miinijahtija „Sakala“ komandörina.
Kaptenmajor Seljamaa on abielus, tal on kaks tütart.
-
Reservpioneerid ehitasid silda ja parandasid teid
Eile Kirde kaitseringkonnas lõppenud pioneeripataljoni reservõppekogunemine õnnestus kaadrikaitseväelaste ja reservväelaste endi tõdemusel 100protsendiliselt – nii korraldajate kui osalejate eesmärgid said täidetud.
Pioneeripataljoni reservrühmaülema nooremseersant Lauri Lutsari jaoks kestis õppekogunemine kokku neli nädalat. Mees ise kinnitab, et ükski päev polnud üleliigne.
“Tegemist oli väga palju,” ütles Lutsar ja jätkas, et tema jaoks on tänavuse reservõppekogunemise märksõnad “lõhkamised” ja “uued tuttavad”.
“Õppekogunemisel osalemise põhjus on väga lihtne - reservväelaste kohustus on oma kodumaad teenida, nüüd oskame meie seda paremini teha,” lausus Lutsar.
Reservõppekogunemise korraldaja leitnant Toomas Rebo hinnangul olid reservväelased töötahet täis.
“Meie planeeritud tegevustest jäi neile väheks – tahtsid teha rohkem, kas või uneaja arvelt,” rääkis Rebo ja ütles, et seetõttu said tehnikarühma reservväelased öösel magada vahel vaid 4-5 tundi.
Reservväelased parandasid polügoonil ligi kolm kilomeetrit teid, ehitasid silda, tõkkeid ja truubi.
Reamees Urmas Zirk saabus õppekogunemisele möödunud pühapäeval.
“Reedeni olime kasarmutes, tuletasime varem õpitut meelde. Seejärel läksime metsa sõda mängima,” kirjeldas reamees Zirk, kes oli ajateenistuses kuus aastat tagasi. “Väeosas tekkis kodune tunne, justkui jälle oleks ajateenijaks saanud,” ütles Urmas Zirk ning naeratades lisas, et peale kunagi omandatud teadmiste meeldetuletamise ning vanade kamraadidega kohtumise on ta saanud ka oma füüsilist vormi parandada.
Õppuse eesmärgiks oli meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.
-
Afgaanid korraldavad eestlaste vastutusalal turupäevi
Afganistani Helmandi provintsi elanikud korraldavad alates maikuust Eesti kaitseväelaste vastutusalal turupäevi.
Kohalikud elanikud pidasid turgu ka varem, kuid Talibani tegevuse tõttu ei olnud see neile turvaline. Mais kolisid ümbruskonna kaupmehed oma turu Estcoy-10 mehitatava patrullbaasi Wahid lähedusse.
"Turu tekkimise põhjuseks on paranenud turvalisus. Kohalikud on hakanud aktiivselt kasutama meie ehk ISAFi ja Afganistani Rahvuslike Julgeolekujõudude poolt kontrollitavat turvalist maa-ala,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Turg arendab ka inimeste omavahelist läbikäimist ja infovahetust, mis on tavaliselt siinses olukorras küllaltki piiratud. Meile tähendab see omakorda uusi ülesandeid ja väljakutseid, eriti just turvalisuse tagamisel," lisas ta.
Turupäevadel tagavad eestlased koos Afganistani julgeolekujõududega kohalike turvalisust, kontrollides ümbruskonna teedel sõidukeid ja sooritades patrulle. Ühendkuningriigi armee stabiliseerimis- ja toetusmeeskond planeerib tulevikus ehitada turualale ka püsivad müügiboksid, mis antakse kohalike kaupmeeste käsutusse.
Viimasele turule oli kohale tulnud üle 20 kaupleja ja ostjaid liikus päeva jooksul läbi hinnanguliselt üle 200. Kohalike müüdavad arbuusid ja viinamarjad on värskeks vahelduseks ka Wahidis ja ümbruskonna kontrollpunktides teenivatele Estcoy-10 kaitseväelastele.
Turul kaubeldakse erinevate toodetega, nagu elusloomad, puuviljad ja vürtsid, aga ka erinevad esmatarbekaubad.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. Alates mai keskpaigast tagab Helmandi provintsis patrullbaasi Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.