Uudised
-
Vahipataljoni instruktor võitis sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel pronksmedali
Vahipataljoni kehalise kasvatuse ja spordi instruktor nooremveebel Richard Karelson võitis nädalavahetusel Soomes peetud sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaalukategoorias kuni 96 kg pronksmedali.
Samas kaalukategoorias võitis kuldmedali ukrainlane Sergiy Rutenko, teiseks jäi Serkan Özden Türgist, teise pronksmedali võitis slovakk Filip Köszeghy.
„Mitu aastat olen tulnud sõjaväelaste MM-il viiendaks, medali sain esimest korda, selle üle on väga hea meel“ ütles nooremvebel Karelson. „Türklase Serkan Özdeniga maadlesin esimest korda 15 aastat tagasi juunioride MM-l. Özden oli mõlemal korral parem. Kuna Özden jõudis seekord finaali, sain jätkata miinusringis“.
Nooremveebel Karelson on olnud kuuekordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses ja neljakordne meister absoluutses kehakaalus. 1995.aasta juunioride MM-l võitis ta hõbemedali, 2002.a MM-l jäi 11-ks.
Sõjaväelaste maailmameistrivõistlusi maadluses korraldab igal aastal Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM).
-
Lahingukoolis algab reservtervishoiutöötajate sõjaline baaskursus
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis algas sel nädalal reservtervishoiutöötajate sõjaline baaskursus.
Kursuse vältel omandavad meedikud teadmisi kaitseväe seadusandlusest, sõjatopograafiast, taktikast, välioskustest, meditsiini- ja tagalatööst ning läbivad rivi-, relva- ja laskeõppe. Lisaks tutvuvad kursuslased pioneeri-, massihävitusrelvade- ja side valdkonnaga ning sooritavad rännaku.
Kursusel osaleb 17 arsti, õde ja meditsiiniüliõpilast. Kursuse eduka lõpetamise korral saavad arstid lipniku auastme ja õed nooremveebli auastme. Õppel osalenud üliõpilased jäävad reserv-erialaohvitseri ja reservallohvitseri kandidaatideks kõrghariduse omandamiseni.
Kursusel omandatud baasteadmised ja -oskused võimaldavad reservmeedikutel täita erialaseid ülesandeid reservväelastena õppekogunemistel, Kaitseliidus, mobilisatsiooni korral ja osaleda
rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel pärast täiendava missioonieelse väljaõppe läbimist.
„Meditsiinierialase taustaga tsiviilisikute koolitus on tähtis riigi sõjaaja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ning kaitseväe meditsiinilise reservi ettevalmistamiseks,“ ütles õppekava üks koostajatest Kaitseväe Peastaabi meditsiiniteenistuse ravi-ja väljaõppejaoskonna ülem major Karin Sarapuu. „Sõjalise ning sõjameditsiinilise baasõppe läbimine võimaldab suurendada tervishoiusüsteemi valmisolekut tervishoiuteenuste osutamiseks nii sõja- kui ka hädaolukordades.“ Major Sarapuu sõnul saavad reservväelastest erialaspetsialistid osa võtta ka spetsiifilistest sõja- ja katastroofimeditsiini kursustest nii Eestis kui liitlasriikides.
Neil reservtervishoiutöötajatel, kes soovivad astuda tegevteenistusse või minna välismissioonile, on vaja edasi õppida Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes läbi viidaval sõjameditsiini baaskursusel, mis on osa erialaohvitseri väljaõppest.
Käesoleva aasta kursus on järjekorranumbrilt neljas, seni on kursuse edukalt lõpetanud 30 meedikut. Reservtervishoiutöötajate baaskursust korraldatakse alates 2008. aastast. -
Võrus algab vanemallohvitseride kursusTäna algab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Võru Lahingukoolis 11 kuu pikkune vanemallohvitseride baaskursus.
Kursusel osaleb 54 allohvitseri, edukad lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.
Esimese 20 õppenädala jooksul omandavad allohvitserid teadmisi rakenduspedagoogikast, relva- ja laskeõppest ning sõjaväelisest juhtimisest. Järgneva 13 nädala jooksul spetsialiseerutakse jalaväe-, side-, õhutõrje-, õhuväe-, või mereväe suunale. Kursuse lõpetab 11 õppenädala pikkune praktika.
Vanemallohvitseriks õppimise üheks eelduseks on läbitud nooremallohvitseri õpe. „Loodan saada algavalt kursuselt hea instruktorikoolituse,“ ütles sisseastumiskatsed parimate hulgas lõpetanud seersant Veiko Virunurm.“Olen teeninud allohvitserina Iraagis ja Afganistanis ning kursus võimaldab praktilisele teenistuskogemusele lisada teoreetilisi teadmisi.“
3. augustil lõppenud sisseastumiskatsetel osales kokku 69 kandidaati. Katsetel pandi proovile sisseastujate füüsiline vastupidavus ja sõjaväelised oskused. Allohvitseridel tuli läbida lahingvarustuses viie kilomeetri pikkune orienteerumisrada kontrollajaga 1 tund 20 minutit, kolme kilomeetri pikkune kiirrännak vähem kui 23 minutiga ning lõpetuseks sooritada lasketest.
Kõige rohkem õppureid - 12 - on kursusel Scoutspataljonist. Lisaks maaväe allohvitseridele on kursusel esindatud mereväe, logistikakeskuse ja Kaitseliidu allohvitserid, samuti kaks reservväelast.
Allohvitsere koolitav lahingukool kuulub alates 2. augustist Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu. Allohvitseride ülesandeks on nõustada ja toetada ohvitsere-ülemaid praktilistes küsimustes. Allohvitseride väljaõpe on ohvitseride omast lühem ning toetub suurel määral teenistuskogemusele. -
Kindral Ramms tunnustas Eesti arengut NATO-sTäna Eestisse lahkumisvisiidi teinud NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem kindral Egon Ramms tunnustas Eesti kaitseväe arengut ning arutas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa ja kaitseminister Jaak Aaviksooga NATO ees seisvaid reforme.
“Külastasin Eestit viimati 2008. aastal, mul on heameel tõdeda, et koostööplaanid, mida tollal tegime, on arenenud väga positiivses ja kindlas suunas,“ ütles kindral Ramms. Kindral Ramms kinnitas Afganistani missiooni olulisust järgnevatel aastatel ja tunnustas Eestit Afganistanis tehtava eest.
Kindral Ramms ja NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse delegatsioon tutvusid visiidi käigus Eesti arenguplaanidega NATO-s, vastuvõtva riigi toetusega ning külastasid Tallinnas asuvat NATO küberkaitsekeskust.
Kindral Ramms arutas ka kindralleitnant Ants Laaneotsa ja kaitseminister Jaak Aaviksooga uut NATO strateegilist kontseptsiooni, mis võetakse vastu NATO tippkohtumisel Lissabonis.
Hollandi Kuningriigis asuv Brunssumi Ühendväejuhatus (Allied Joint Force Command Brunssum) juhib NATO operatsioone Afganistanis ja Balti riikide õhuturvet. Kindral Rammsi visiidi eesmärk oli tutvuda Eesti kaitseväe arenguplaanidega NATO-s, õhuväe juhtimiskeskusega Ämaris ja küberkaitse kompetentsikeskusega.
Kindral Egon Ramms alustas teenistust Saksamaal 1968. aastal logistikaüksuses ning on teeninud erinevatel logistikaalastel ametikohtadel alates kompaniiülemast kuni korpuseülemani. NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem on kindral Ramms alates 2007. aasta jaanuarist. Kindral Ramms külastas Eestit 2008. aasta septembris, tema alluvuses Brunssumi Ühendväejuhatuses on teeninud paljud Eesti ohvitserid.
-
Eestlaste uue lahingugrupi ülem: olen uhke, et saan juhtida nii kartmatuid sõdureid
Alates tänasest, 5. augustist, teenivad Estcoy-10 kaitseväelased Helmandis Lancasteri Hertsogi Rügemendi teise pataljoni koosseisus.
„Oleme Afganistanis teeninud eelmise aasta augustist alates, kogu selle aja jooksul on eestlaste maine olnud esmaklassiline. Olen uhke, et mulle on antud vastutus juhtida nii uhkeid ja kartmatuid sõdureid,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Robbie Boyd.“Eestlased on väga professionaalsed sõdurid, kes ei pööra võitlusele kunagi selga, on väga uhked oma päritolu üle ning ei kaota ka rasketel aegadel huumorimeelt.“
Eestlaste vastusala suhtes muutusi ei tule - Estcoy-10 põhibaasiks jääb patrullbaas Wahid, kust mehitatakse ka ümbruskonnas asuvaid väiksemaid kontrollpunkte. Uue lahingugrupi jaoks on eestlaste vastutusala elulise tähtsusega, kuna seda läbivad lahingugrupi peamised varustusteed ning vastutusalaga piirnevad uue lahingugrupi jaoks kriitilised alad.
„Me muutume lahingugrupi jaoks olulisemaks, kuna eelmisse lahingugruppi kuuludes olime piirkondlikust, looduslikest ja administratiivsetest iseärasustest tulenevalt lahingugrupist justkui eraldiseisval alal,“ ütles Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Riho Ühtegi. „See, et me oleme suhteliselt hästi hakkama saanud, on uue Briti üksuse jaoks samuti oluline. Me oleme oma vastutusalal juba mõnda aega teeninud, uus lahingugrupp arvestab meie kogemustega ja taktikaga, kuna me tunneme ala ja meie kompaniil on juba rutiinid välja töötatud.“
Eestlaste uut pataljoni tuntakse ka kui Inglise lõvisid. Lancasteri rügement formeeriti 350 aastat tagasi ja legendi järgi andis kuningas ustavuse eest neljanda lõvi Inglise vapilt neile.
„Mõlemad riigid jagavad sarnast sümboolikat, mida nad lahingus kannavad,“ ütles kolonelleitnant Boyd. „Minu Inglise lõvid juba ootavad, millal nad saavad teenida koos nendega, keda ma tunnen Eesti lõvidena.“
Lancasteri rügemendi teine pataljon paikneb alaliselt Küprosel ja on alates eelmise aasta augustist kuni käesoleva aasta novembrini valmisolekureservis, et vajadusel Afganistani operatsioonidest osa võtta.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. Alates mai keskpaigast tagab Helmandi provintsis patrullbaasi Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9. -
Ohvitseride ja allohvitseride õppeasutused ühinevad
Kaitseväe allohvitsere koolitav Võru Lahingukool liitub alates tänasest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega.
Liitumise tulemusena koondatakse kaitseväelist haridust andvad asutused ühtse juhtimise alla. „Kogu sõjaväelise hariduse ühtse juhtimise alla koondamine aitab kaasa ohvitseride ja allohvitseride ühtse väljaõppe arendamisele ning ohvitseride ja allohvitseride vahelise sideme tugevdamise,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus.
Rakenduskõrgkooli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ning kutseharidust andva lahingukooli ühendamisprotsess algas 2009. a märtsis. Liitmise eesmärk on õppetöö kvaliteedi tõstmine ning olemasolevate vahendite ja võimaluste otstarbekam ja paindlikum kasutamine. Ühendamine toob kaasa tihedama lõimumise ning õppejõudude, õppekorralduse ja tugistruktuuride liitmise.
Õppurite jaoks liitmine suuri muudatusi kaasa ei too, kuna lahingukool jätkab tegutsemist Võrus Meegomäel, samuti jäävad alles lahingukooli ja Kõrgema Sõjakooli ajaloolised lipud. Sisulised muudatused puudutavad eelkõige õpetavat koosseisu, üldist õppekorraldust ja tugistruktuure.
Kaitseväe õppeasutused ühendati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste nime alla 1923. aastal, mil liideti sõjakool, allohvitseride kool ja Kõrgem Sõjakool. Pärast taasiseseisvumist alustati nooremohvitseride ette valmistamist kaitseväe ohvitseride kursusel ja Sisekaitseakadeemia kaitsekolledžis ning jätkati 1998. aastal taasloodud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.
Lahingukool taasasutati 50 okupatsiooniaasta järel 1992. aastal Võrus Meegomäel. Lisaks allohvitseride koolitamisele korraldab Võru Lahingukool reservohvitseride kursusi.
Allohvitseride väljaõpe on ohvitseride omast lühem ning toetub suurel määral teenistuskogemusele. Allohvitseride ülesandeks on nõustada ja toetada ohvitsere-ülemaid praktilistes küsimustes. -
Admiral Cowan asub teenima NATO MiinitõrjegrupisTäna asub Poolas Gdynias NATO Miinitõrjegrupis teenistusse mereväe miinijahtija Admiral Cowan.
Nelja kuu jooksul osaleb Admiral Cowan NATO Miinitõrjeüksuse koosseisus neljal suuremal mereväeõppusel ja operatsioonil Lääne- ja Põhjamerel ning Briti saarte ümbruses. Lisaks kaadrikaitseväelastele teenib Admiral Cowani meeskonnas neli ajateenijat.
Alates 1. juulist on Admiral Cowan ka NATO reageerimisjõudude valmisolekuüksus. Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas.
Enne reageerimisjõududesse määramist läbis Admiral Cowan hindamisprotsessi Belgias Miinitõrjelaevade akrediteerimiskeskuses, mille alusel hinnatakse kõiki NATO merevägede aluseid.
NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.
Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud lisaks Admiral Cowanile 2008. aastal, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev ja miinijahtija Sakala.
Samuti on reageerimisjõudude koosseisus varasematel aastatel valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm, Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis. Selle aasta esimesel poolel panustas Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus.
Admiral Cowan on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1989. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga.
Admiral Cowan jõuab kodusadamasse novembris ning on NATO reageerimisjõudude valmisolekuüksuseks aasta lõpuni.
-
Kõrgemas Sõjakoolis viimaste aastate suurim vastuvõttSel aastal alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õpinguid 65 kadetti, 18 magistranti ja 24 nooremohvitseride kursuse õppurit.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kolonel Aarne Ermuse sõnul võimaldab tihe konkurents välja valida just need noored, kes ohvitseriks tõesti sobivad. „Kandidaatide rohkus loob omakorda eelduse, et kaitsevägi saab kolme aasta pärast juurde 65 tugevat ohvitseri,“ ütles kolonel Ermus.
„See, et üle pika aja on sõjakooli põhikursused täielikult komplekteeritud, toetab kaitseväe kõigi arengueesmärkide saavutamist,“ lisas kolonel Ermus.
2010. aastal alustavale maaväe põhikursusele immatrikuleeritakse 55 ja õhuväe põhikursusele 10 kadetti. Need arvud tähendavad ühtlasi seda, et nii maa- kui õhuväe põhikursused on täielikult komplekteeritud. Magistriõppes alustab õpinguid 18 kaitseväelast ning tänavu esmakordselt avatud ühe-aastasele nooremohvitseride kursusele pääses õppima 24 kursuslast.
Kõrgemasse Sõjakooli õppima asumiseks laekus tänavu üle 270 avalduse, sisseastumiskatsetel osales 220 inimest. Sisseastumisel tuli kandidaatidel sooritada akadeemilise võimekuse test, üldfüüsiline test, inglise keele test ja läbida kutsesobivusvestlus. Lisaks pidid need, kes ei olnud teinud matemaatika (või füüsika/keemia) ja eesti keele riigieksamit, sooritama vastavad eksamid kohapeal.
Kolme aasta pikkune maaväe põhikursus annab värsketele ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Kolme ja poole aastase õhuväe põhikursuse läbinud ohvitserid alustavad teenistust õhuväes, õppetöö viiakse läbi koostöös Lennuakadeemiaga. Üheaastasel Maaväe nooremohvitseride kursusel alustavad õpinguid kõrgharidusega noored.
Nii maaväe põhikursuse, õhuväe põhikursuse kui nooremohvitseride kursuse lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.
Kahe-aastase keskastmekursuse ehk magistriõppe lõpetanud saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjaväelise juhtimise erialal.
-
Eestlaste vastutusalal elavad afgaanid pidasid nõuEelmisel nädalal peeti Helmandi provintsis Eesti kaitseväelaste poolt mehitatavas kontrollpunktis kohalike elanike algatusel šurat ehk nõupidamist.
Jalaväekompanii Estcoy-10 vastutusala keskossa jäävasse kontrollpunkti Daqhiq kogunes ligi 20 ümbruskonna elanikku, et vahendada Afganistani julgeolekujõudude ja eestlaste esindajatele oma muresid ning soove. Taolised nõupidamised on juba traditsiooniks saanud, kuid seekordne šura kutsuti kokku kohalike elanike oma algatusel ning kohaliku Afganistani rahvusliku armee esindaja juhtimisel.
„Tavaliselt toimuvad šurad meie kompanii ja Afganistani rahvusliku armee kohaliku üksuse initsiatiivil, kuid seekord tuli algatus kohalike elanike poolt,“ ütles ka ise šural osalenud Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Riho Ühtegi. „Afganistani armee esindaja tahtis nõupidamisele kokku saada nii neid, kes siin juba mõnda aega elanud on, kui ka neid, kes hiljuti turvalisuse kaalutlustel Talibani mõju all olevast piirkonnast meie kompanii kontrolli all olevasse alasse kolinud on.“
Jätkuvalt on kohalike elanike sooviks see, et eestlased koos Afganistani julgeolekujõududega laiendaksid turvalist ala ja ehitaksid selleks uue kontrollpunkti oma vastutusala lõunaossa. Samuti teeb kohalikele muret Afganistani tsiviilvõimu nõrk esindatus selles piirkonnas, mis takistab neil leidmast lahendust oma igapäevamuredele. Hetkel on piirkond ilma kohaliku tsiviilvõimuta, kuna Nad-e-Ali ja Gereshki piirkondlikud kubernerid ei taha kumbki tunnistada ala endale alluvaks. Seetõttu peavad kohalikud käima tsiviilvõimult abi samas Lashkar Gah’s, kus asub provintsikuberner. Paraku on Lashkar Gah kohalike jaoks asjaajamiseks liiga kauge koht.
„Kuna Eesti kompanii juures tegutseb ka Briti toetus- ja stabiliseerimismeeskonna esindaja, kes veab mitmeid piirkonnas eluliselt olulisi tsiviilprojekte, siis on kohalikud elanikud harjunud erinevates küsimustes abi saamiseks pöörduma Eesti üksuse poole. Seepärast peavad Eesti kaitseväelased alati kokkusaamistel kohalikega toonitama, et nemad on selles piirkonnas Afganistani enda julgeolekujõudude, Afganistani rahvusliku armee ja politsei toetamiseks, mitte vastupidi,“ ütles kohtumisel eestlaste jalaväekompaniid esindanud kapten Janek Kesselmann. „Estcoy-10 eesmärk koos Afganistani julgeolekujõududega on luua turvaline keskkond, milles tsiviilvõim saaks tegutseda ja kohalike muresid lahendada.“
Estcoy-10 kavatseb taoliste kohtumistega jätkata ka tulevikus, et tugevdada sidemeid kohalike elanikega.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest ning teenib Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Balti riikide õhutulejuhid treenivad Lätis NATO operatsiooniks AfganistanisTäna ja homme viiakse Lätis, Adaži treeningpolügoonil läbi Balti õhuruumi õhuturbeharjutus (Baltic Region Training Exercise BRTE), mille käigus treenitakse eelkõige Balti riikide taktikalise õhutuletoetuse tulejuhte.
Adaži kohal annavad treeningharjutusel osalevad hävitajad üksustele maa peal lähiõhutuletoetust (Close Air Support CAS), mille täpsus ja õigeaegsus sõltuvad taktikalise õhutuletoetuse tulejuhtide (Forward Air Controllers FACs) tööst.
Maapealsete üksuste juures tegutsevate õhutulejuhtide ülesandeks on saavutada õigeaegne õhutuletoetus vajalikku kohta maa peal, arvestades vajadust koordineerida tuletellimist NATO õhuvägede juhtstaabi ja kontrollüksustega Lätis ja Leedus. Kogu treeningharjutust kontrollib rahvusvaheline õhuoperatsioonide keskus (Combined Air Operations Centre) Saksamaal Uedemis.
Kahepäevasest treeningharjutusest võtavad osa Poola hävitajad F-16 Krzesin' õhujõudude baasist, Ameerika Ühendriikide hävitajad F-16 Aviano õhujõudude baasist Itaalias ja Leedu reaktiivlennukid L-39 Albatros Šiauliai õhuväebaasist. Teel Lätisse tangivad hävitajad õhus USA tankerlennukilt KC-135 Stratotanker, mis stardib Mildenhalli õhuväebaasist Suurbritanniast.
Täistreeningu saanud taktikalise õhutuletoetuse tulejuhid Eestist, Lätist ja Leedust lähetatakse Afganistani, kus nende kompetentsil on määrav tähtsus õhk-maa õhuoperatsioonide läbiviimisel.
“Väga oluline on treenida taktikalise õhutuletoetuse tulejuhte reaalsuselähedastes tingimustes, kasutades NATO tipptehnoloogiat,” ütles NATO õhuvägede juhtstaabi taktikalise õhutuletoetuse osakonna ülem, Tšehhi kolonelleitnant Miroslaw Svoboda. “Eesti, Läti ja Leedu õhutulejuhtide väljakutsed kasvavad Adažis treeningharjutuse arenedes: alustatakse akadeemiliste harjutustega ja lahendatakse harjutades aina reaalsemaid stsenaariume.”
BRTE sarja harjutuste eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede seire- ja juhtimiskomponentidele regulaarselt võimalus harjutada õhukaitse alast koostööd ning protseduure liitlaste õhuväeüksustega ning süvendada Balti õhuvägede seotust NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS.
Kuuendat korda läbi viidav Balti õhuruumi õhuturbeharjutus rutiiniks saanud treeningharjutuste sarjas kujutab endast järjekordset jõupingutust veelgi paremini sidustada Eestit, Lätit ja Leedut NATO kollektiivkaitsesüsteemi.
Balti õhuturbeharjutusi on korraldatud alates 2008. aasta oktoobrist. Varem on õhuturbeõppustel harjutatud rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu, tankimist õhus ning raadioside kaotanud lennuki saatmisele ja maandamisele.
BRTE sarjas on nüüdseks osalenud Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Tsehhi, Saksa, Prantsuse, Poola ja Leedu õhujõudude hävitus- ja transpordilennukid.
Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO õhuvägede juhtstaap Saksamaal Ramsteinis (NATO’s Headquarters Allied Air Command Ramstein). Järgmine õhuturbeharjutus viiakse läbi käesoleva aasta sügisel.
NATO liikmesriigid turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist.