Uudised
-
KVÜÕA parim magistritöö käsitleb strateegilist üllatust sõjakunstis7. ja 8. juunil kaitsesid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli magistrandid 11 magistritööd. Neist parimaks valiti kapten Mart Sireli töö pealkirjaga "Strateegiline üllatus sõjakunstis: sisu, põhjused, tagajärjed".
Strateegilise üllatuse all peab töö autor lühidalt silmas kõikidel strateegia tasanditel planeeritavaid ja vastase jaoks ootamatult läbiviidavaid tegevusi, millel võivad olla strateegilised tagajärjed.
Töö juhendaja, KVÜÕA strateegia õppetooli juhtaja professor Erik Männiku sõnul muudab kapten Sireli magistritöö oluliseks ja rakendatavaks asjaolu, et see sisaldab põhjalikku teoreetilist analüüsi ning
metodoloogiliselt korrektseid juhtumiuuringuid valdkonnas, mida varem niisuguse põhjalikkusega Eestis käsitletud ei ole, st strateegilise üllatuse valdkonnas.
„See valdkond on väikeriigile nagu Eesti, kelle riigikaitse tugineb mobilisatsioonile, väga oluline teema. Nimelt, kui Eesti peaks langema strateegilise üllatuse ohvriks, on meil väga vähe võimalusi oma vigu heastada meie territooriumi väiksuse ja ressursside piiratuse tõttu,“ ütles Männik. Ta lisas, et seepärast peab Eesti riigikaitse arvestama väga mitmesuguste sündmuste arenguvõimalustega ning kujundama ennast neid arvesse võttes.
Kapten Sirel kirjeldas oma magistritöös strateegilise üllatuse saavutamist ning ennetamist käsitlevaid teoreetilisi seisukohti ja koostas nende alusel analüütilise raamistiku, mille abil viis läbi kaks juhtumiuuringut - kahe sõjalise konflikti (1973. a araabia maade - Iisraeli sõja ning 2008. a Vene-Gruusia konflikti) analüüsi. Saadud tulemuste alusel tehti ettepanekud Eesti Vabariigi riigikaitse edasiarendamiseks.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis antavat haridust on tunnustatud ka riiklikult. 2009. aastal lõpetanutest pälvis major Arno Kruusmanni magistritöö „Tankitõrjeraketikompleksi MILAN rühma tuleplaani analüüs JCATS-süsteemi abil“ Eesti Teaduste Akadeemia II teadusauhinna. 2007. aastal saavutas major Janno Märki magistritöö “Pataljoni taktikaline grupp kaasaegses asümmeetrilises sõjalises konfliktis operatsiooni "Iraagi vabadus" näitel” üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas kolmanda koha. -
Eesti logistikud Afganistanis aitavad humanitaarabi transportidaEesti rahvuslik logistiline toetuselement Afganistanis, NSE-9, võttis Camp Bastionis vastu humanitaarabi saadetise, mis on mõeldud Lashkar Gah ja selle ümbruse naistele.
Humanitaarabi saadetise sisuks on 18 alust esmaabipakkidega, mis saadeti Eestist teele MTÜ Mondo poolt koostöös Kaitseväe Logistikakeskusega. Esmaabipakid jagatakse esmaabi koolitustel osalevatele Lashkar Gah ja selle ümbruse naistele.
„Huvi esmaabi kursustel osalemise vastu on olnud ootamatult suur. Samas on see ka igati mõistetav - arstiabi kättesaadavus on Lõuna Afganistanis problemaatiline, osades piirkondades olematu,“ ütles arengukoostöö koordinaator ja Eesti meditsiininõunik Helmandis Anu Raisma. „Esmaabi alaseid oskusi on afgaani naistel hädasti tarvis, et aidata oma lapsi, abikaasat, sugulasi, sõpru.“
Kokku oli viiendal juunil Camp Bastionisse jõudnud saadetises 1500 esmaabipakki. NSE-9 võttis saadetise vastu ja valmistab ette ning organiseerib abisaadetise edasitoimetamise Lashkar Gah’sse.
„Mul on hea meel, et meil on võimalus anda oma panus humanitaarabi selle vajajateni toimetamisse,“ ütles NSE-9 ülema abi leitnant Toomas Pärnpuu. „Kuna me vastutame kogu Eesti kontingendi varustamise eest operatsioonialal, siis on meil võimalused kriisipiirkonnas kaupa liigutada.“
Esmaabivõtteid õpetatakse projekti Naiste Koolitus raames ning eelnevalt on selle raames Eesti meditsiininõunik koolitanud kaks ämmaemandat esmaabi instruktoriteks. Samuti jagatakse koos esmaabi pakkidega ka Kabulis trükitud puštukeelset esmaabiõpikut.
„Mõningates piirkondades, kus arstiabi puudub, võib kursusel omandatu koos esmaabi paki kasutamise oskusega olla ainuke võimalus päästa lähedase elu. Lõpetuseks tahan tänada kaitseväge hindamatu abi eest nende pakkide toimetamisel Helmandisse,“ ütles Raisma.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Alates Mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Algab USA ja Läänemere riikide õhujõudude seminar Unified EngagementTäna saab alguse nädal aega vältav rahvusvaheline õhujõudude seminar Unified Engagement, mille raames külastavad Eestit USA Euroopa vägede õhujõudude ülem kindral Roger Brady, USA Euroopa vägede õhuoperatsioonide ülem kindralmajor Jack Egginton ning 7 riigi õhujõudude delegatsioonid.
7.-11. juunil Tallinnas läbiviidav seminar on UE sarjas neljas partnerluse ehitamise sündmus, mis korraldatakse USA õhujõudude Euroopa kontingendi (USAFE) ja valitud võõrustajariigi õhujõudude koostöös. Lisaks korraldajatele USAst ja Eestist osalevad seminaril Taani, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi õhujõudude delegatsioonid.
Unified Engagement (UE) on seminaridesari USA, Euroopa ja Vaikse ookeani riikide õhujõudude partnerlussuhete ülesehitamiseks ja arendamiseks. Seminaridesarja korraldatakse institutsioonide- ja isikutevaheliste suhete tugevdamiseks, vastastikkuste arusaamade ühtlustamiseks õhuoperatsioonide alastes väljakutsetes ning koostöövõimaluste otsimiseks tuleviku väljakutsetega toimetulekuks.
„Unified Engagementi Tallinna seminar ühendab Läänemere regiooni õhuvägede juhtivad planeerijad teoreetiliste, kuid samas reaalsete lähituleviku stsenaariumite lahendamisprotsessi,“ ütles Eesti Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. „Sellised staabiharjutused aitavad eri riikide ohvitseridel mõista teineteise erinevaid lähenemisi piirkonna julgeolekuprobleemidele. Sageli tulevad just selliste, tulevikku vaatavate stsenaariumite lahendamisprotsessis ilmsiks uued sõjalised võimed, mille arendamisele tuleks tähelepanu pöörata. Eriti oluline on Unified Engagementi puhul USA juhtiv roll, mis kinnitab selle strateegilise partneri pühendumust tegelemisel meie regiooni julgeolekuprobleemidega.“
Seminaril osalejatele antakse hüpoteetiline stsenaarium toimumisajaga 10-12 aasta pärast tulevikus. 2-3-päevasel täiskogu ja töögruppide töös, kus toimitakse rahvusvahelise sõjalise staabina, kaaluvad osalejad võimalikke lahendeid ja nende rakendamise tingimusi koostegutsemiseks tuleviku väljakutsetega toimetulekuks. Seminaride senised stsenaariumid on kõikunud rahuloomise ja humanitaarabi situatsioonidest kooperatiivsete turvalisuse ja stabiilsuse tagamise operatsioonideni.
UE seminaridesarja juhtriigiks on USA, partnerriikidena on liitunud 23 riiki Euroopast ja Aasiast. Varasemad UE seminarid Euroopas on peetud Varssavis 2007, Bukarestis 2008 ja Stockholmis 2009.
-
Eestisse jõudis pea 500 USA merejalaväelast
Täna jõudis Eestisse üle 300 Ameerika Ühendriikide merejalaväelase, kes võtavad koos Eesti üksustega osa 7.-18. juunini Kaitseväe Keskpolügoonil, Hara lahes ja Loksa rannas korraldatavast õppusest BALTOPS. Kokku saabus Eestisse sel nädalal pea 500 USA merejalaväelast.
Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. Eestis korraldataval ühisõppusel osalevad lisaks USA Merejalaväe pataljoni 2-23 võitlejatele Eesti maa-, mere- ja õhuväe üksused. Õppuse Eesti faasi üldjuht on Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Peeter Hoppe.
Õppuse raames moodustavad USA merejalaväelased ja Scoutspataljoni võitlejad ühispataljoni, mis harjutab kahe nädala jooksul Kaitseväe Kekspolügoonil taktikalisi oskusi ja viib läbi laskeharjutusi. Pataljoni juhib Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus.
Mereväe laevad koos Balti Miinitõrjeeskaadri ja NATO Miinitõrjeüksusega viivad samal ajal Hara lahes läbi miinitõrjeõppuse, mille käigus puhastatakse laevateid 15. juunil korraldatava dessantoperatsiooni tarbeks. Miinitõrjeõppuse käigus otsitakse ja tehakse vajadusel kahjutuks ka reaalseid lõhkekehi. Eesti mereväe laevadest võtavad õppusest osa toetuslaev Tasuja ja miinijahtija Ugandi Balti Miinitõrjeeskaadri koosseisus ning miinijahtija Admiral Cowan NATO Miinitõrjeüksuse koosseisus.
Õppus kulmineerub 15. juunil Loksa rannas korraldatava maabumisharjutusega, mille käigus merejalaväelased ja Kaitseliidu luurerühm viivad USA Mereväe laevalt Gunston Hall läbi maabumisharjutuse. Maabumisõppust on oodatud vaatama kõik huvilised.
Möödunud nädalal harjutasid kolme Balti riigi ja USA Euroopa Väejuhatuse esindajad liitlasvägede vastu võtmist õppusel Baltic Host 2010. Kokku korraldavad Balti riigid koos Ameerika Ühendriikidega sel aastal kolm õppust. Lisaks äsja lõppenud ja järgmisel nädalal algavale õppusele toimub novembris Lätis õppus Sabre Strike.
-
Paldiski võttis vastu Afganistani kontingendiEile õhtul korraldas 1. Jalaväebrigaad koos Paldiski linnaga hiljuti Afganistanis teenistuse lõpetanud kontingendi Estcon-8 kaitseväelise jalutuskäigu ja varustuse näituse, et tähistada kaitseväelaste naasmist koju.
Paldiski linnapea Kaupo Kallas ütles oma tervituskõnes, et Paldiski elanikud on uhked seal teenivate kaitseväelaste üle. „Olen kindel, et te tundsite koduigatsust. Ka meie igatsesime teie järgi,“ ütles Kallas.
1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm ütles, et samalaadsed üksuse vastuvõtmise üritused on näiteks Suurbritannias väga levinud. „Me tahame olla osa Paldiski igapäevasest elust,“ ütles kolonelleitnant Tamm. „Samuti on rahval nüüd võimalus näha kontingenti ühtsena koos, mida muidu oli võimalik näha vaid vahetult enne Eestist lahkumist ja tagasitulekul lennujaamas.“
Piduliku kojumarsi käigus marssisid Eesti kontingendi moodustanud jalaväekompanii Estcoy-9, logistilise toetuselemendi NSE-8 ja staapides teeninud kaitseväelased Kaitseväe Orkestri muusika saatel Paldiski raudteejaama juurest linna keskväljakule. Pärast lühikest rivistust sai linnarahvas tutvuda kontingendi kasutuses olnud tehnika ja varustusega, maitsta sõdurisuppi ja kuulata Kaitseväe Orkestri kontserti.
1.jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Tamme sõnul soovitakse sellisest kojumarsist välja kujundada traditsioonilise ürituse.
-
Kõrgem Sõjakool avab end huvilisteleTäna peab Kõrgem Sõjakool viimast korda sel õppeaastal lahtiste uste päeva.
Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Külalistel on võimalus end proovile panna laskesimulaatoril, huvilised saavad infot sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.
Koostöös teiste Eesti rakenduskõrgkoolide tudengitega külastasid kadetid õppeaasta vältel erinevaid gümnaasiume ning keskkoole tutvustamaks õppimisvõimalusi Kõrgemas Sõjakoolis. Sel moel on jõutud õppeaasta jooksul paari tuhande nooreni. Kaitseväe ning kooli kohta jagavad kadetid infot traditsiooniliselt ka erinevatel koolinoorte haridusmessidel.
Lisaks senisele rakenduskõrgharidusena omandatavale ohvitserikutsele on sellest aastast esmakordselt võimalik saada ohvitserikutse kõrghariduse baasil. Maaväe nooremohvitseride kursus kestab aasta ning mereväe nooremohvitseride kursus poolteist aastast. Kursusele kandideerimise eelduseks on omandatud kõrgharidus ning läbitud ajateenistus.
Sõjakooli on õppeaasta jooksul külastanud pea 1700 väga erinevas eas huvilist: lasteaialastest ajateenijate ning erinevate kõrgkoolide tudengiteni.
Kõrgem Sõjakool avab oma uksed külalistele taas septembris. Propageerimaks riigikaitselist haridust ning ohvitseri elukutset toimuvad lahtiste uste päevad õppeaasta jooksul septembrist juunini kord kuus.
-
Kaitseministeeriumi kantsler: vastuvõtva riigi toetus pole pelgalt kaitseväe ülesanneKaitseministeeriumi kantsleri kohusetäitja Lauri Tumm ütles täna Riias õppuse „Baltic Host 2010“ juhtstaapi külastades, et vastuvõtva riigi toetuse tagamine pole pelgalt kaitseväe, vaid kogu riigi ülesanne.
„Nii nagu riigikaitse tervikuna, pole ka liitlasvägedele vastuvõtva riigi
toetuse tagamine pelgalt kaitseväe ülesanne, vaid nõuab suurt jõupingutust
ka mitmetelt tsiviilametkondadelt ja eraettevõtetelt,“ ütles kantsleri
kohusetäitja Lauri Tumm.
„Kindlasti saab õppuse käigus tekkinud tsiviilametite ja kaitseväe
vahelist sünergiat ära kasutada ka teiste riigikaitse ees seisvate
probleemide lahendamisel,“ lisas Tumm.
Esmaspäevast kuni homseni kestval Balti riikide ühisel vastuvõtva riigi
toetuse kaardiõppusel „Baltic Host 2010“ harjutatakse liitlasvägede
vastuvõtmist Eestisse, Lätisse ja Leedusse. Tegemist on jätkuga eelmise
aasta märtsis Tartus toimunud HNS-õppusele (Host Nation Support,
vastuvõtva riigi toetus) „Baltic Host 2009“.
Õppuse eesmärgiks on harjutada nii Balti riikide omavahelist kui ka
siseriiklikku koostööd liitlasüksuste vastuvõtmisel. Lisaks Eesti, Läti
ja Leedu kaitseministeeriumitele ja kaitsevägedele osalevad Eestist
õppusel ka sise-, majandus-, sotsiaal- ja välisministeeriumi, Politsei- ja
Piirivalveameti, Päästeameti, Terviseameti, kiirabi, Tallinna Sadama,
Eesti Raudtee, Maanteeameti, Lennuameti, Tallinna Lennujaama ja
Kaitseressursside Ameti esindajad. Õppuse juhtstaap asub Riias, Tallinnas
ja Vilniuses paiknevad vastuvõtvate riikide juhtstaabid.
Liitlasvägede rolli mängivad õppuse käigus Napolis paikneva Strike Force
NATO kaitseväelased, samuti Saksa, Taani, Poola ja Norra, Kanada,
Suurbritannia ohvitserid ning USA Euroopa väejuhatuse (EUCOM) kaitseväelased.
Vastuvõtva riigi toetus on tsiviil- ja sõjaväeline toetus, mida osutab
Eesti riik rahu-, häda-, kriisi- ja konflikti olukorras liitlasvägedele,
kes paiknevad või tegutsevad Eesti territooriumil või läbivad seda.
-
Paldiski tervitab kõrbesõdureid3. juunil korraldab 1. Jalaväebrigaad koos Paldiski linnaga kaitseväelise jalutuskäigu ja varustuse näituse, et tähistada Lõuna-Afganistanis teenistuse lõpetanud Eesti kontingendi Estcon-8 saabumist koju.
„Brigaadile on tähtis tervitada meie koosseisu kuuluvaid kaitseväelasi, kes on pool aastat pidanud raskeid võitlusi kaugel kodumaast ja me soovime, et ka Paldiski linna elanikel oleks võimalus näha kangelasi, kes igapäevaselt Paldiskis teenivad,“ ütles 1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm. „Loodetavasti saab sellisest jalutuskäigust traditsioon, millega hakatakse tervitama iga rotatsiooni lõpetanud kontingenti ja inimesed kodumaal näeksid tervet üksust koos.“
1. Jalaväebrigaadi kaitseväeline jalutuskäik liigub raudteejaama juurest keskväljakule, kus kaitseväelasi tervitab Paldiski linnapea Kaupo Kallas ja 1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm. Seejärel liiguvad üksused tagasi väeossa ja linnarahvas saab aga keskväljakul osa kaitseväe varustuse näitusest ja Kaitseväe Orkestri kontserdist.
Kaitseväelisest jalutuskäigust võtavad osa Lõuna-Afganistanist naasnud Estcon-8, kuhu kuuluvad jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8 ja staapides teeninud kaitseväelased.
-
Kõrgema Sõjakooli kadetid osalevad Itaalia aastapäeva paraadilTäna Roomas Itaalia Vabariigi 64. aastapäeva puhul peetaval sõjaväeparaadil marsivad teiste Euroopa riikide esinduste seas ka Eesti Kaitseväge esindavad Kõrgema Sõjakooli kadetid.
Eesti delegatsioon koosneb kolmest Kõrgema Sõjakooli esimese aasta kadetist ja ühest ohvitserist. Kadetid kannavad paraadil Kõrgema Sõjakooli lippu ning ohvitserimõõkasid.
Itaalia Vabariigi aastapäevale pühendatud paraadil marsitakse mööda Fori Imperiali tänavat, mille kõrval asub ka kuulus amfiteater Colosseum.
Lisaks Itaalia vägedele võtavad paraadist osa veel ligikaudu kümne Euroopa riigi esindajad, kokku marsib Itaalia aastapäeva paraadil pea kuus tuhat sõjaväelast.
Kõrgema Sõjakooli esindus sõitis Rooma paraadiks harjutama juba eelmisel nädalal. Esimene proov kestis öösel kella neljani, peaproov peeti eile. Esmaspäeval külastas Kõrgema Sõjakooli esindus Eesti saatkonda Itaalias, kus kohtusid suursaadiku Andres Tomasbergiga ning tutvusid saatkonna tööga.
-
Eesti veebel asub õpetama Iraagi allohvitsereEesti allohvitser vanemveebel Rando Randveer alustab täna teenistust NATO treeningmissioonil Iraagis. Kuue kuu jooksul on tema ülesandeks jagada oma teadmisi Iraagi Allohvitseride Akadeemias.
„Eesti allohvitserkond on tänaseks piisavalt tugev, et võime teisi õpetada. Iraaklased on praegu samas seisus kui meie 16 aastat tagasi,“ ütles veebel Randveer. „Rahuoperatsioonide keskuses aitasid tollal professionaalset allohvitserkonda üles ehitada Briti merejalaväe allohvitserid, nüüd on meie kord oma teadmisi ja oskusi edasi anda.“
Veebel Randveer teenib Kaitseväes alates 1994. aastast, mil alustas ajateenistust Sidepataljonis. Ta on osalenud neljal välismissioonil Horvaatias, Liibanonis ja kaks korda Bosnia-Hertsegoviinas. Aastatel 2005-2008 teenis veebel Randveer Brüsselis NATO sõjalises staabis.
Allohvitseride ülesandeks on nõustada ja toetada ohvitsere-ülemaid praktilistes küsimustes. Nad vastutavad kaitseväelise distsipliini, sisekorra- ja ohutuseeskirjade täitmise ning varustuse korrasoleku eest.
Allohvitseride väljaõpe on ohvitseride omast lühem ning toetub suurel määral teenistuskogemusele. Allohvitserid võivad olla asjatundjad eri valdkondades, näiteks sisekord ja kasvatustöö, tehnika, varustus ja relvastus, administratiivtöö ja asjaajamine või teatud eriala väljaõpe.
Eesti kaitseväes teenib praegu 1500 allohvitseri moodustades kaitseväe kutselisest isikkoosseisust enam kui poole.
NATO Iraagi treeningmissioonis asub koos veebel Randveeriga teenistusse major Tõnis Sõnum administratsiooni ülema ametikohale. Eesti kaitseväelased on varem teeninud Iraagi treeningmissioonil staabiülema asetäitja ja teabeohvitseri ametikohtadel