Uudised
-
Kaitsevägi kutsub vaatama merejalaväelaste maabumistTeisipäeval, 15. juunil korraldab Kaitsevägi koos Ameerika Ühendriikide Merejalaväe pataljoniga 2/23 õppuse BALTOPS raames maabumisharjutuse Hara lahelt.
Harjutuse käigus maabub USA mereväe laevalt Gunston Hall amfiibsõidukitel Amtrak merejalaväelaste ja Kaitseliidu koondüksus rannikule Loksa sadama lähistel. Maabumise käigus sooritavad ülelennu Poola Õhujõudude hävitajad MIG-29, kes teostavad praegu Balti õhuturvet.
Õppus algab kell 9 hommikul, seda on oodatud vaatama kõik huvilised. Pealtvaatajatele on ette nähtud eraldi alad, parkimist ja ligipääsu maabumisalale korraldab sõjaväepolitsei.
Maabumisharjutust on kutsutud jälgima Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, USA suursaadik Michael C. Polt, kaitseminister Jaak Aaviksoo, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Eesti kaitseväe ja USA Euroopa Väejuhatuse juhtivad ohvitserid.
Pärast harjutuse lõppu on huvilistel võimalik kuni kella 14-ni amfiibsõidukitega tutvuda.
BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, kus osalevad USA ja Läänemere äärsed riigid. Õppuse raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis.
Õppuse Eesti osa algas 7. juunil miinitõrjeoperatsiooniga Hara lahel et kindlustada merejalaväelaste ja kaitseliitlaste turvaline maabumine 15. juunil. Miinitõrjeoperatsiooni käigus on tänaseks leitud üheksa miini, millest seitse on kahjutuks tehtud.
Samal ajal harjutas 500 USA merejalaväelast koos Scoutspataljoniga Kaitseväe Keskpolügoonil taktikalisi oskusi ning viis läbi laskeharjutusi.
Õppuse stsenaariumi kohaselt on maabunud üksuste ülesanne 17.-18. juunini korraldatava väliõppuse käigus puhastada ala vaenulikust tegevusest ja luua tingimused humanitaarabi turvaliseks toomiseks konfliktipiirkonda.
BALTOPSi Eesti faasis osaleb pea 1500 kaitseväelast Eestist, Ameerika Ühendriikidest ning NATO staapidest. Kokku osaleb õppusel BALTOPS ligi 3000 sõjaväelast 12 riigist. -
Merejalaväelastele esinesid Kairit Tuhkanen ja Släm
Eile esinesid õppusel BALTOPS osalevatele merejalaväelastele ja sõduritele Kairit Tuhkanen ja ansambel Släm.
Scoutspataljoni ja USA merejalaväe ühispataljonil oli eile esimene puhkepäev pärast nädalapikkust harjutusperioodi Kaitseväe Keskpolügoonil. Sõdurid ja merejalaväelased said Tapa sõjaväelinnakus puhata, kuulata muusikat ja võtta osa spordivõistlustest.
Eesti ja Ameerika kaitseväelased alustasid ühisõppustega 7. juunil. Eesti instruktorid õpetasid merejalaväelastele välioskusi, metsas kasutatavat taktikat ja viisid läbi laskmisi. Ameerika merejalaväelased õpetasid eestlastele isevalmistatud lõhekehade avastamist, hoonete julgestamist ja enesekaitset.
Täna jätkab Eesti-Ameerika ühispataljon keskpolügoonil lahinglaskmistega ning lõpetab järgmise nädala intensiivse väliõppusega, kus harjutatakse ala puhastamist vaenulikust tegevusest.
Teisipäeval, 15. juunil viib merejalaväelaste ja Kaitseliidu koondüksus BALTOPSi raames läbi maabumisharjutuse Loksa rannas. Maabumisoperatsioon algab teisipäeval kell 9 hommikul Loksa sadama läheduses. Seda on oodatud vaatama kõik huvilised.
BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, kus osalevad USA ja Läänemere äärsed riigi. Õppust korraldatakse 1971. aastast. Õppuse raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. BALTOPSi Eesti faasis osaleb pea 1500 kaitseväelast Eestist, Ameerika Ühendriikidest ning NATO staapidest.
-
BALTOPSil on leitud kaheksa lõhkekeha
Rahvusvahelise õppuse BALTOPS raames on Hara lahest tänaseks leitud kaheksa lõhkekeha, neist seitse on tehtud kahjutuks.
Kokku on praeguseks tehtud kahjutuks kolm süvaveepommi, üks lennukipomm, üks mürsk ja kaks II Maailmasõja aegset Saksa päritolu põhjamiini, mis leiti eile allveeroboti Remus abil. Üks leitud süvaveepomm lõhatakse esimesel võimalusel. Lõhkekeha ei ohusta mereliiklust, kuna asub sügavamal kui 60 meetrit.
„Tänu operatsioonil osalevatele miinitõrjeüksustele võime olla kindlad, et merejalaväelased ja kaitseliitlased saavad teisipäeval turvaliselt maabuda,“ ütles õppuse Eesti-poolne juht kolonel Peeter Hoppe. „Arvestades Eesti vete mineeritust, on miinitõrje jätkuvalt Eesti rannikuvetes läbi viidavate operatsioonide oluliseks osaks.“
Mereväe, NATO Miinitõrjeüksuse ja Balti Miinitõrjeeskaadri alused viivad 7.-18. juunini Hara lahes õppuse BALTOPS 2010 raames läbi miinitõrjeoperatsiooni. Laevade ülesandeks on kindlustada 15. juunil Loksa rannas merejalaväelaste ning Kaitseliidu luurerühma turvaline maabumine USA Mereväe laevalt Gunston Hall.
Maabumisoperatsioon algab teisipäeval, 15.juunil kell 9 hommikul Hara lahel, Loksa sadama läheduses. Seda on oodatud vaatama kõik huvilised.
Õppus kulmineerub 17.-18. juunini Kaitseväe Keskpolügoonil Eesti-USA ühispataljoni väliharjutusega, mille eesmärk on puhastada ala vaenulikust tegevusest ja luua tingimused humanitaarabi turvaliseks kohale toomiseks konfliktipiirkonda.
Esmaspäeval alanud koostööõppusel harjutab USA merejalaväelastest ja Scoutspataljoni võitlejatest moodustatud ühispataljon Kaitseväe keskpolügoonil taktikalisi oskusi. Hara lahes läbi viidaval miinitõrjeoperatsioonil osaleb kaheksa miinitõrjealust, Eesti miinituukrigrupp ja alaotsingumeeskond.
BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, kus osalevad USA ja Läänemere äärsed riigi. Õppust korraldatakse 1971. aastast. Õppuse raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. -
Siderelvaliik värskendab partnerlust Soome sideväega9.-10. juunil külastas Eesti kaitseväge Soome kaitseväe siderelvaliigi delegatsioon eesmärgiga jätkata sidealast partnerlust Soome-Eesti kaitsealase koostöö raames.
„Plaanilise kohtumise raames esitlesime Soome sideväe esinduslikule delegatsioonile Eesti kaitseväe sidevõimekust ja järgmise 10 aasta arengusuundi,“ ütles kaitseväe sideülem kolonel Artur Suzik. „Tutvustasime statsionaarseid siderajatisi, taktikalist sidesüsteemi ESTTACS, Kooperatiivset Küberkaitse Kompetentsikeskust (K5), Küberkaitseliitu ning sidelahendusi väeliikides. Arutasime võimalikke projekte Soome-Eesti sidealases koostöös järgmiseks 4 aastaks.“
Soome delegatsiooni kuulusid Soome kaitseväe sideülem brigaadikindral Kari Salmi, maaväe sideinspektor kolonel Tapio Forselius, J6 ohvitser kolonelleitnant Antti Viiru ning Siderügemendi Sidekooli ülem kolonelleitnant Jari Rantapelkonen. „Sellisel tasemel visiiti pole Soome kaitsevägi Eestisse varasemalt teinud, seni on Eesti kaitseväge väisanud Soome kaitseväe sideinspektor 2003. aastal,“ ütles Soome-Eesti sidealase koostöö projekti Eesti poolt vedanud Kaitseväe Peastaabi side- ja juhtimissüsteemide osakonna staabiohvitser kolonelleitnant Vitali Lokk.
Eesti siderelvaliiki esindasid kohtumisel Eesti kaitseväe sideülem kolonel Artur Suzik, K5 ülem kolonel Ilmar Tamm ja kolonelleitnant Vitali Lokk.
Soome delegatsioon oli kolonelleitnant Lokki sõnul huvitatud Eesti sidelahendustest oma üksustega rahvusvahelistel missioonidel ning Eesti kogemusest küberkaitse valdkonnas. Eesti kaitseväe siderelvaliik on huvitatud partnerluses Soome sideväelastega ühistest koostööharjutustest, sidevarustusest ja nõustamisest spetsiifilistes valdkondades. Edasist koostööd tahetakse süvendada väeliikide tasandini.
Soome-Eesti senise sidealase koostöö raames on Soome toetanud Eesti kaitseväge alates 1992. aastast Eesti sideohvitseridele väljaõppe andmisega ning alates 1995. aastast erialase nõustamisega.
-
Õppusel BALTOPS leiti viis lõhkekeha
Eile leidsid mereväe miinituukrid rahvusvahelise õppuse BALTOPS 2010 käigus Hara lahest viis lõhkekeha.
Tuukrid leidsid lõhkekehad Loksa sadama lähistelt, esialgse hinnangu kohaselt võib tegemist olla süvaveepommide ja ühe lennukipommiga.
Ala, kus lõhkekehad asuvad, jälgivad Merevägi ja õppusel osalevad laevad. Lõhkekehad tehakse kahjutuks esimesel võimalusel pärast keskkonna- ja merendusametkondade ning kohalike omavalitsusega kooskõlastamist. Lõhkekehade kahjutuks tegemisel jälgitakse ohutus- ja keskkonnakaitse reegleid.
Eesti Mereväe, NATO Miinitõrjeüksuse ja Balti Miinitõrjeeskaadri alused viivad 7.-18. juunini Hara lahes õppuse BALTOPS 2010 raames läbi miinitõrjeoperatsiooni. Laevade ülesandeks on kindlustada 15. juunil Loksa rannas merejalaväelaste ning Kaitseliidu luurerühma turvaline maabumine USA Mereväe laevalt Gunston Hall.
15. juunil läbi viidav maabumisoperatsioon on kulminatsiooniks BALTOPS 2010 Eesti faasile, kus osaleb pea 500 merejalaväelast ning Eesti Maaväe, Mereväe ja Õhuväe üksused.
Esmaspäeval alanud koostööõppusel harjutab USA merejalaväelastest ja Scoutspataljoni võitlejatest moodustanud ühispataljon Kaitseväe keskpolügoonil taktikalisi oskusi. Hara lahes läbi viidaval miinitõrjeoperatsioonil osaleb õppusel kaheksa miinitõrjealust ning Eesti miinituukrigrupp ja alaotsingumeeskond.
BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, kus osalevad USA ja Läänemere äärsed riigi. Õppust korraldatakse 1971. aastast. Õppuse raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. BALTOPSi Eesti faasis osaleb pea 1500 kaitseväelast Eestist, Ameerika Ühendriikidest ning NATO staapidest. -
Estcoy-10 avastas valitsusvastaste lõhkeainepeidikuEile, 9. juunil avastasid Estcoy-10 kaitseväelased valitsusvastaste peidiku, kus ladustati isevalmistatavate lõhkekehade komponente.
„Kompanii on teinud väga head tööd Afganistanis teenitud kuu aja jooksul. Oleme õppinud tundma oma vastaseid, selgitanud välja nende tegevuse rutiini ja avastanud nende peidikuid. Samuti oleme leidnud ühise keele kohalikega, kes meid tublisti aitavad, et muuta külaelanike elu turvalisemaks, “ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Kahtlemata aitab tänane leid vähendada võimalikke rünnakuid koalitsioonivägede vastu. Kuna viimaste valitsusvastaste rünnakute käigus on saanud kannatada ka kohalikud elanikud, on selle leiuga oluliselt suurendatud ka kohalike elanike turvalisust.“
Isevalmistatavate lõhkekehade komponentide peidik leiti eelnevatele vihjetele tuginedes. Peidik sisaldas endas ligi 50 kilogrammi lõhkeainet ja 200 kilogrammi lõhkeaine valmistamiseks vajalikku väetist ning surveplaate ja muud koalitsioonivägede ründamiseks vajalikku.
Kompanii allüksused koos Afganistani armee üksustega sooritasid patrulli oma vastutusalast põhja poole, et kontrollida sealset olukorda ning suhelda kohalike elanikega. Samuti soovisid Eesti kaitseväelased uurida külaelanike suhtumist koalitsioonijõududesse ja selgitada välja Talibani võitlejate olemasolu selles alas.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
KVÜÕA parima lõputöö autor uuris Al-Qaeda värbamismeetodeidKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis käesoleval aastal kaitstud põhikursuse lõputöödest tunnistati parimaks Ragnar-Aleksander Jõgi lõputöö, mis käsitles värbamismeetodeid, mida Al-Qaeda kasutab oma lihtliikmete värbamiseks.
Töö olulisus seisneb selles, et see aitab mõista Al-Qaeda, mis on mitmete autorite hinnangul arenenud küllaltki selge struktuuriga organisatsioonist kümnete tuhandete toetajatega rahvusvaheliseks liikumiseks, edukuse põhjuseid.
Mõistmaks, kuidas täienevad sellise liikumise read, võrreldi Al-Qaeda värbamismeetodeid eriteenistuste traditsiooniliste värbamismeetoditega ning leiti, et nende vahel on märkimisväärseid sarnasusi. Niisugune teadmine aitab kindlasti paremini mõista lääneriike endiselt ähvardava Al-Qaeda tegevusmeetodeid ja seega ka probleeme, mis tuleb lahendada võitluses Al-Qaedaga.
Analüüsist selgus ka, et Al-Qaeda kohaneb muutustega ja kasutab oma ideoloogia levitamiseks ning poolehoidjate värbamiseks oskuslikult meedia ja interneti võimalusi ning asetab võrreldes eriteenistustega suuremat rõhku värvatavate usulis-kultuurilisele taustale ja sotsiaalsetele suhetele.
Kokku kaitsti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes tänavu 12 lõpu- ja 11 magistritööd.
Nii põhikursuse kui keskastmekursuse pidulik lõpuaktus peetakse KVÜÕAs 18. juunil algusega kell 14.00.
-
Miinituukrid lõhkasid Hara lahest leitud lõhkekehadMereväe miinituukrid lõhkasid täna pärastlõunal Hara lahes eile leitud neli lõhkekeha. Kokku tehti kahjutuks kaks süvaveepommi, üks lennukipomm ja üks mürsk.
Miinijahtija Admiral Cowan leidis täna jätkunud miinitõrjeoperatsiooni käigus veel ühe arvatava ajaloolise süvaveepommi, mis tehakse kahjutuks esimesel võimalusel, samuti lõhatakse viimane eile leitud süvaveepommidest.
Lõhkekehad on tõenäoliselt pärit 1941. aasta 8. augustil Loksa sadama lähedal uppunud nõukogude hävitajalt Karl Marx ja allveetõrjelaevalt MO-229 (Morskoi ohotnik), mis uppusid lahingus Saksa lennukitega. Teadaolevalt kandis allveetõrjelaev süvaveepomme. 1950-ndatel ja 1960-ndatel puhastati sadama ümbrus lõhkekehadest, kuid neid leitakse piirkonnast tänaseni.
Eesti Mereväe, NATO Miinitõrjeüksuse ja Balti Miinitõrjeeskaadri alused viivad 7.-18. juunini Hara lahes õppuse BALTOPS 2010 raames läbi miinitõrjeoperatsiooni. Laevade ülesandeks on kindlustada 15. juunil Loksa rannas merejalaväelaste ning Kaitseliidu luurerühma turvaline maabumine USA Mereväe laevalt Gunston Hall.
Maabumisõppus kulmineerub 17.-18. juunini Kaitseväe Keskpoügoonil Eesti-USA ühispataljoni väliharjutusega, mille eesmärk on puhastada ala vaenulikust tegevusest ja luua tingimused humanitaarabi turvaliseks kohale toomiseks konfliktipiirkonda.
Esmaspäeval alanud koostööõppusel harjutab USA merejalaväelastest ja Scoutspataljoni võitlejatest moodustatud ühispataljon Kaitseväe keskpolügoonil taktikalisi oskusi. Hara lahes läbi viidaval miinitõrjeoperatsioonil osaleb kaheksa miinitõrjealust, Eesti miinituukrigrupp ja alaotsingumeeskond.
BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, kus osalevad USA ja Läänemere äärsed riigi. Õppust korraldatakse 1971. aastast. Õppuse raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. BALTOPSi Eesti faasis osaleb pea 1500 kaitseväelast Eestist, Ameerika Ühendriikidest ning NATO staapidest. -
Eesti meedikud Afganistanis abistavad kohalikke elanikkeHelmandi provintsis Wahidi patrullbaasis teeniva Estcoy-10 meedikud abistasid külaelanikke Luycheki külas, mis jääb Eesti kaitseväelaste vastutusalasse.
„Me oleme valmis oma oskusi kasutama, et kohalikke elanikke aidata ja see on ka meie panus aitamaks kaasa koalitsiooni ja kohalike elanike teineteisemõistmisele,“ ütles Estcoy-10 meedik vanemveebel Ülle Pomerants. „Loodame, et kohalikud meie abi vastu võtavad, sest me oleme valmis neile võimalust mööda meditsiinilist abi pakkuma.“
Estcoy-10 meedikud andsid abi patrulli käigus, mille kompanii allüksus sooritas Luycheki alasse, et selgitada välja kohalike meditsiinilise abi vajadus. Samuti soovis kompanii näidata, et eestlaste üksuses on naismeedikud, mis tähendab, et ümbruskonna naistele on meditsiiniline abi olemas.
„See patrull on osa suuremast eesmärgist kohalikega parema koostöö saavutamisel, näitamaks neile, et me oleme siin nende turvalisuse tagamiseks,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Meie peamiseks sihtgrupiks on naised ja lapsed ning soovime kaasata ka meie alal elavat afgaanist apteekrit.“
Kohaletulnud külaelanikele anti esmatasandi abi nagu erinevate haavade sidumine ja salvidega määrimine. Eesti meedikud on aidanud ka neid külaelanikke, kes on oma muredega tulnud patrullbaasi Wahid lähedale.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Eesti Sõjamuuseum avas uue püsiekspositsiooniEile, 08. juunil avati Tallinnas Viimsis Eesti Sõjamuuseumis uus püsiekspositsioon, mis annab ülevaate Eesti sõjaajaloost alates muinasajast lõpetades Eesti kaitseväe taasloomisega 1990. aastatel ja välismissioonidega.
„Laidoneri Muuseumist on nüüdseks saanud täiemahuline Eesti Sõjamuuseum,“ ütles muuseumi direktor Kristjan Luts.
Eksponeeritavaid relvi, sõdurivarustust, mundreid jms vaadeldakse tihedas ning emotsionaalses ajaloolises kontekstis, misläbi iga ese pääseb mõjule oma looga Eesti ajaloos.
Erinevad väljapanekud katavad enam kui 500 ruutmeetrit pinda ning lisandunud on militaarsõidukite park. Relvatoas on lisaks muule väljas relvatehasele Arsenal pühendatud vitriin, mis on direktor Lutsu sõnul maailmas ainulaadne. „Sellises koguses Arsenali erinevaid relvamudeleid kusagil mujal ei näe,“ kinnitas Luts.
1919. aastal asutatud Eesti Sõjamuuseum taastati 2001. aastal Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi nime all.