Uudised
-
Kevadtormile jõudis Läti jalaväekompanii15. mai ennelõunal ületas Valgas Läti-Eesti piiri enam kui sajast sõdurist koosnev Läti jalaväekompanii ligi kolmekümne masinaga, mis osaleb õppusel Kevadtorm 2010.
„Kevadtorm on hästi organiseeritud ja meil on õppusel hea osaleda kasutades teie mahukat tehtud taustatööd,“ ütles Läti üksust juhtiv kapten Alvis Mirbahs.
Läti jalaväekompanii võtab osa Eesti Kaitseväe õppusest Kevadtorm tehes koostöös Scoutspataljoniga vastutegevust Kevadtormil osalevatele Eesti Kaitseväe üksustele.
“Scoutspataljon on väga professionaalne ja meil on kasulik vastastikku kogemusi vahetada ja teineteiselt õppida. Scoutspataljoni võitlejad on Helmandi provintsis Afganistanis, mis annab üksusele tugeva lahingukogemuse,“ ütles kapten Mirbahs.
Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karuse kinnitusel on Läti sõdurite osalemine õppusel positiivne. “Võõras keeles suhtlemine esitab väljakutse juhtimisstruktuuridele,” ütles kolonelleitnant Karus. “Lätlased on väga head sõdurid. Meil on nendega ammused kontaktid juba BALTBATi aegadest, millest on välja kasvanud nii Scoutsbataljon kui ka Läti 1. Jalaväepataljon.”
Valgast liikus Läti kolonn mööda Valga-Pärnu maanteed oma paiknemisalale Karksi lähistel. Õppusel osalevad Läti sõdurid kuuluvad Läti Rahvuslike Kaitsejõudude Jalaväebrigaadi 1. Jalaväepataljoni (NBS Kājnieku brigādes 1.Kājnieku bataljona) koosseisu.
Läti Kaitsejõud on Kevadtormi õppustel osalenud alates 2007. aastast, esmalt osalesid õppusel staabiohvitserid, iga aastaga on lätlaste osalus laienenud. Aprillis osales 400 Eesti kaitseväelast õppusel „Gungnir 2010” Lätis Adažis.
Kaitsevägi korraldab 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppuse Kevadtorm 2010, mille käigus harjutavad üksused ja erinevate tasemete staabid koostegutsemist.
Kokku osaleb selle aasta Kevadtormil ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle väljaõppetsükkel lõpeb sel kevadel. Õppusel harjutatakse maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut.
Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.
Lisaks kokkuharjutavale jalaväepataljonile osalevad kaitseväe selle aasta suurimal õppusel Kevadtorm Lääne Kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.
Kevadtorm 2010 põhitegevus hõlmab Pärnumaalt Paikuse, Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaalt Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume.
Õppuse üldjuhiks on maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
-
Raidma: Kevadtorm näitas professionaalsustRiigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed külastasid kaitseväe õppust Kevadtorm 2010. Komisjoni esimees Mati Raidma tunnustas õppuste korraldust ja senist laabumist.
"Olen mitmel Kevadtormi õppusel käinud ja iga aastaga tõuseb professionaalsuse tase. Täna nägime tõsist pühendumist ja professionaalsust. Loodame, et areng jätkub samas tempos", ütles Raidma.
Raidma kinnitusel andsid õppused komisjonile uut mõtteainet.
"Viin endaga õppuselt kaasa idee korraldada Kevadtormiga paralleelselt riigikaitseline õppus ka riigi kõrgemale poliitilisele juhtkonnale, mille taustaks saaks kasutada Kevadtormi. See oleks hea võimalus läbi mängida kriisisituatsioonis tegutsemist. Siiski, otseselt Kevadtormi korraldajaid selle harjutusega koormata ei tasu, et nad saaksid keskenduda oma spetsiifiliste ülesannete täitmisele", ütles riigikaitsekomisjoni esimees.
Kevadtormi külastasid riigikaitsekomisjoni liikmed Mati Raidma, Peep Aru, Jaan Kundla, Lauri Laasi, Tõnu Juul ja Aivar Riisalu.
Kohtumistel osalesid Saarde vallavanem Kalle Song, vallavolikogu esimees Erli Aasamets ja volikogu aseesimees Väino Lill. -
President Ilves külastas kaitseväe õppust Kevadtorm 2010“Kohusetundlikud, professionaalsed, leidlikud, distsiplineeritud,” iseloomustas ajateenijaid president Toomas Hendrik Ilves, kes külastas täna Viljandi- ja Pärnumaal toimuvat õppust “Kevadtorm 2010”.
Maaväe ülem, õppuse üldjuht kolonel Indrek Sirel tutvustas president Ilvesele, kes on ka riigikaitse kõrgeim juht, õppuse kava, eesmärke ja senist kulgu.
Riigipea külastas õhutõrjeüksust, kus talle tutvustati raketikompleksi “Mistral”.
“Eesti kaitsevägi muutub järjest kaasaegsemaks ja targemaks, mis tähendab, et meie riik on paremini kaitstud,” ütles president Ilves. “Mul on hea meel, et isegi rasketel aegadel on Eesti kaitsekulutused jäänud piiridesse, mis tagavad riigikaitse tõhusa toimimise.”
Riigipead saatis õppusel Kevadtorm 2010 kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
-
Kaitseliidu pataljon liigub õppusele Kevadtorm 2010Laupäevadel, 15. mail liiguvad Kaitseliidu Tallinna, Harju ja Rapla maleva üksustest moodustatud maakaitsepataljoni sõidukite kolonnid Harju, Rapla ja Pärnumaa maakonnas kaitseväe õppusele “Kevadtorm 2010”.
Maakaitsepataljoni allüksuste kolonnid liiguvad ajavahemikul 11.00 – 19.00 alljärgnevatel marsruutidel:
1. Tallinn – Pärnu mnt. – Märjamaa – Pärnu mnt. – Sauga – Audru – Kõima.
2. Rapla (Loo tn – Tallinna mnt) – Alu – Kodila teerist – Kuusiku – Märjamaa – Pärnu mnt – Audru – Kõima.
Allüksused liiguvad kolonnides, mis on tähistatud siltidega “Kaitseväe kolonn”. Sõidukite kolonnid liiguvad maanteel kiirusega kuni 70 kilomeetrit tunnis, kruusateedel kuni 50 kilomeetrit tunnis. Sõidukite pikivahe on 100 m.
Kaitsevägi palub nimetatud marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja kannatust ning loodavad liiklejate mõistvale suhtumisele
Kaitseväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2010 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostegutsemise võime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2010 esimese kahe nädala jooksul treenib 1. Jalaväebrigaad Eesti erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks.
Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb lõpuharjutus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet ja nende ülemate juhtimisoskust lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid maaväe lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast reservõppekogunemisel. Õppusel Kevadtorm 2010 osaleb kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Kokku kolm nädalat kestev Kevadtorm 2010 viiakse läbi Lääne kaitseringkonna vastutusalas Pärnumaal ja Viljandimaal.
Kevadtorm 2010 kestab 23. maini.
-
1. Jalaväebrigaad harjutab kokkuTäna viib 1. Jalaväebrigaad õppuse Kevadtorm eelharjutusena läbi üksuste koostööharjutuse viivitusoperatsioonil.
Koostööharjutuse eesmärgiks on eelkõige erineva tasandi juhtide ja staapide koostöö harjutamine brigaadi raames ning käskude andmise protsessi lihvimine. Harjutuse fookuseks on üksuste manöövrivõime kasutamine ja juhtimise tagamine ka elektroonilise vastutegevuse tingimustes.
Jalaväebrigaadi üksuste koostööharjutus on viimaseks ettevalmistuseks õppuse Kevadtorm 2010 põhiosaks, kui 1. Jalaväebrigaad planeerib ja viib oma üksustega tervikliku operatsiooni käigus läbi täiemahuliste taktikaliste lahinguliikide harjutuse.
„Koostööharjutus on brigaadi üksuste juhtidele viimaseks ja kõige olulisemaks harjutuseks, enne kui hakatakse hindama nende võimet tegutseda lahinguüksustena,“ ütles 1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm. „Operatsiooni planeerimisprotsessi ja operatsiooni juhtimise protsess brigaadi koosseisus näitab ära meie juhtide ja staapide väljaõppe ja valmisoleku taseme.“
3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime. -
Tulevased ohvitserid praktiseerivad KevadtormilKevadtormi ajal praktiseerivad 1. Jalaväebrigaadi allüksuste juures 13 Kõrgema Sõjakooli viimase kursuse kadetti.
„Kevadtorm annab mulle võimaluse praktiseerida kompaniis allüksuse ülemana,“ ütles Tagalapataljonis logistika erialal praktiseeriv kadett Tiiu Naagel. „Lisaks saan kolme nädala jooksul näha pataljonitasemel juhtimist ja planeerimist ning osaleda staabitöös, mis annab hea kogemuse.“
Kõrgema Sõjakooli kadetid osalevad Kevadtormil erialapraktika raames. Õppuse jooksul on nad allutatud pataljonide allüksuste koosseisu, kus nad praktiseerivad logistika, pioneeri või suurtükiväe erialal. Kolmeteistkümnest kadetist neli praktiseerivad Tagalapataljonis, viis Pioneeripataljonis ja neli Suurtükiväepataljonis.
Kevadtormil osalevad Kõrgema Sõjakooli 11. põhikursuse kadetid, kes lõpetavad kooli käesoleva aasta juunis.
Lisaks põhikursuse kadettidele osalevad Kevadtormil ka 16 Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse kuulajat ehk magistranti.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe õppesuunal on kolm ning õhuväe õppesuunal koostöös Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat.
Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi.
-
Kaitseatašeed tutvusid KevadtormigaKolmapäeval külastasid õppust Kevadtorm Eestisse akrediteeritud kaitseatašeed.
Kevadtormiga tutvusid Austria, Hiina, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Türgi, Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Suurbritannia kaitseatašeed. Kevadtorm 2010 üldjuht maaväe ülem kolonel Indrek Sirel andis kaitseatašeedele ülevaate õppuse eesmärkidest ja tegevusplaanidest.
Militaardiplomaatidele tutvustati õhutõrjekompleksi Mistral positsioonileasumist, laskevalmisseadmist ning eemaldumist. Aspirant Luukas Ilves tutvustas süsteemi toimimist ja taktikat ning meeskonna koostööd. "Iga võitleja meeskonnas saab baasväljaõppe ja peab olema valmis teist meeskonnaliiget asendama," ütles Ilves.
Ameerika Ühendriikide kaitseatašee Eestis kaptenleitnant Kip Henders andis Eesti Kaitseväele kõrge hinnangu, toonitades Eesti ja USA relvajõudude tihedat koostööd. "Mistrali süsteem ise on muljetavaldav. Vaatasime Lätis toimunud harjutustel Eesti meeskondade ettevalmistusi laskmiseks ja laskesimulatsiooni – võitlejad on hästi väljaõpetatud ja valmis süsteemi kasutama,“ ütles kaptenleitnant Henders. „On hea, et saite oma ajateenijad nii kiiresti ja efektiivselt välja õpetada.“
Vene Föderatsiooni kaitseatašee Eestis kolonel Evgeni Bulavintsev hindas positiivselt kaitseväe lahinguvalmidust. "Minul on raske anda üldhinnangut Eesti Vabariigi relvajõududele aga tänased õppused näitavad, et isikkoosseisu väljaõppe tase on piisavalt kõrge ja seega on kaitsevägi lahinguvalmis," ütles Bulavintsev.
Rootsi kaitseatašee kolonelleitnant Hans Hansson andis kõrge hinnangu esitlusele. "Meie kaitseväe juhataja kindral Syren käis Eestis kaks aastat tagasi ja temale jäi väga hea mulje Eesti sõdurite professionaalsest tasemest ning arengutest mis on toimunud viimase 15 aasta jooksul," ütles Hansson.
3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime. Kevadtorm 2010 lahinguteruum hõlmab peamiselt Saarde, Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume. -
Staabikompanii reservväelased osalevad KevadtormilKevadtorm 2010 raames viib 1. Jalaväebrigaad läbi staabikompanii kahenädalase reservõppekogunemise, millest võtavad osa aastatel 2002 kuni 2008 aega teeninud reservväelased.
„Reservõppekogunemisele tulnud meeste ajateenistusest on omajagu aega möödas ja vahepeal on palju muutunud nii väljaõppes kui ka varustuses ja relvastuses,” ütles reservväelaste väljaõppe läbiviimise eest vastutav staabikompanii ülem nooremleitnant Karel Kattai. „Kahe nädala jooksul tahame neile meelde tuletada ajateenistuses õpitut ning lisada uusi teadmisi ja oskusi. Eesmärk on ühtlustada nende teadmisi läbi intensiivse väljaõppe.”
„Kuna staabikompanii on õppekogunemise ajal esmakordselt täiskoosseisus komplekteeritud, siis saame anda hinnangu ka enda tegevusele püstitatud ülesannete täitmisel,” lisas nooremleitnant Kattai.
Täna, 11. mail sooritavad reservväelased ligi 170-kilomeetrise motoriseeritud rännaku Paldiskist Kevadtorm 2010 piirkonda. Sellele järgneval kahel päeval viivad kaadrikaitseväelased neile Potsepa lasketiirus läbi relvatunde ja laskeharjutusi. Seejärel täidavad nad Kevadtormil püstitatud lahinguülesandeid.
Õppekogunemise eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu, lisada uusi teadmisi ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma allüksuse koosseisus.
Reservallohvitserid kogunesid Paldiskisse juba 9. mail, esmaspäeval liitus õppekogunemisega ka üksuse reakoosseis. Reservõppekogunemine lõpeb 22. mail.
Staabikompanii on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv allüksus, mille ülesanneteks on brigaadi staabi juhtimistoetuse ja füüsilise julgeoleku tagamine.
3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime. -
Kaitseväe Peastaabi ülem ja USA merejalaväe kindral pidasid Afganistanis koostööplaaneKaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile Lõuna-Afganistanis Camp Leathernecki sõjaväebaasis Ameerika Ühendriikide Merejalaväe I Ekspeditsioonijõu ülema kindralmajor Richard P. Mills'iga, kellega arutas Eesti kontingendi edasist rolli pärast praeguse Lõuna Regionaalse Väejuhatuse jagamist.
Põhja-Atlandi Nõukogu kiitis 5. mail heaks Lõuna Regionaalse Väejuhatuse jagamise Lõuna ja Edela Regionaalseks Väejuhatuseks. Eesti kontingent koos Helmandi Väekoondisega hakkab kuuluma Edelaregiooni alluvusse, mille juhtriik on Ameerika Ühendriigid. Edelaregiooni koosseisu kuuluvad Helmandi ja Nimruzi provints.
Kindralmajor Mills andis ülevaate Merejalaväe I Ekspeditsioonijõu olukorrast ja
plaanidest. Brigaadikindral Väli kinnitas, et Eesti kaitseväelased on koostööks Ameerika Ühendriikide merejalaväelastega valmis: „Koostöö Ameerika merejalaväelastega ei ole Eesti sõduritele tegelikult midagi uut. Siin Afganistanis on meil koostöökogemus merejalaväelastega juba aastast 2008, kui Estcoy-5 tegutses külg külje kõrval ameeriklastega, ning aastal 2009 tegutses Estcoy-E Merejalaväe 2. Brigaadi alluvuses. Meie sõdurid teatakse siin hästi ja Ameerika väejuhatus võtab meid usaldusväärse partnerina“.
Peastaabi ülem ja kindralmajor Mills tõdesid, et Afganistani keskvõimu haldusvõime tagamine ka kõige väiksemates külades on äärmiselt oluline edu saavutamiseks Afganistanis.
Eesti jalaväekompanii ja logistiline toetuselement teenivad praegu NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
I Merejalaväe Ekspeditsioonijõud on 1969. aastal loodud merejalaväe üksus mis on osalenud nii Lahesõjas, operatsioonil Iraagi Vabadus kui operatsioonidel Somaalias.
-
Kevadtormi külastas NATO kindralKaitseväe tänavu suurimat maaväeõppust Kevadtorm külastas täna, 11. mail NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuuri direktor kindralleitnant Kurt Herrmann.
Kindral tutvus Staabi- ja Sidepataljoni poolt õppuseks üles seatud sidekeskustega. NATO agentuuri juht sai ka üldisema ülevaate õppusel Kevadtorm toimuvast.
"Seninähtu põhjal hindan kõrgelt Eesti sidevõimekust ja küberkaitse arendust. Usun, et Eesti süsteemid ühilduvad teiste NATO liikmesriikide vastavate arendustega", ütles kindralleitnant Herrmann.
NATO Kommunikatsiooni ja Informatsiooni Teenuste Agentuur vastutab organisatsiooni kommunikatsiooni- ja sidevõrkude teenuste tagamise eest nii peakorterites kui NATO operatsioonide piirkonnas.
Kindral Herrmann viibis koos oma kolleegidega Eestis seoses 10. mail Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses alanud rahvusvahelise küberkaitseõppusega „Balti küberkilp“. Kahepäevase harjutuse eesmärgiks on anda osavõtjatele praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel ja tõhustada rahvusvahelist koostööd tehniliste intsidentide kontrollimisel.
3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime.