Uudised
-
Scoutspataljon sõitis Kevadtormile sünnilinna Viljandi kauduTäna Kevadtormile suundunud Scoutspataljon sõitis õppusele sünnilinna Viljandi kaudu.
Scoutspataljon peab Viljandi linna oma eelkäija Scouts-rügemendi sünnilinnaks. Seetõttu sõitis õppusele suunduv ligi 60 sõidukist koosnev pataljoni kolonn pidulikult väeosa lipu lehvides läbi Viljandi linna.
"Tahtsin Scoutsi möödumist näha, sest minu poeg on just selles väeosas", ütles käsitöökaupluse töötaja Kersti.
"Veel parem kui paraadil, siin saab kõike väga lähedalt näha," ütles Koerust Viljandisse pensionäride seltskonnaga tulnud Aino. Ainoga koos kolonni möödumist jälginud reisiseltskond oli nähtuga väga rahul. "Poleks uskunud, et meie kaitseväel sellist rasketehnikat nii palju on, vägev vaatepilt oli," ütles Uno.
Soomustransportöörid andsid möödumisel signaali, rahvas plaksutas ja kostis hüüdeid: "Elagu Eesti ja Eesti sõjamehed".
„Pataljoni esindajad asetasid maavalitsuse taga mälestustahvli alla lillekimbu mälestamaks sündmusi, kui esimesed skaudid väljusid 1918. aastal Viljandist aastapikkusele võidurikkale Vabadussõja sõjakäigule,“ ütles Scoutspataljoni pataljoniveebel vanemveebel Andreas Rebane.
Mälestuskimp asetati ka Scouts-rügemendi Vabadussõjaaegse ülema kolonel Friedrich-Karl Pinka ja tema venna leitnant Herbert Pinka mälestuskivi juurde nende sünnikohas Kärstna mõisa juures.
Scoutspataljoni moodustamiseks kogunes 19. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvastusega ning järgmisel päeval võisid viljandlased kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda väeossa nimega Scouts. Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.
Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon, mis osaleb NATO operatsioonidel ja on võimeline osalema Eesti-siseste äkkrünnakute tõrjumisel.
Õppusel Kevadtorm 2010 osaleb ligi 350 Scoutspataljoni kaitseväelast, pataljoni ülesandeks õppusel on 1.Jalaväebrigaadi üksustele vastutegevuse korraldamine.
3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast harjutavad 3.-23. maini Pärnu- ja Viljandimaal õppusel Kevadtorm 2010. Õppuse eesmärgiks on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava Kalevi jalaväepataljoni koostegutsemise võime.
Vaata videot Viljandit läbinud Scoutspataljonist . -
Scoutspataljoni kolonnid sõidavad Kevadtormile läbi ViljandiTeisipäeval, 11. mai hommikul kella 10 ajal alustavad Scoutspataljoni kolonnid liikumist õppusele Kevadtorm 2010.
„Scoutspataljoni kolonni põhigrupp liigub läbi Viljandi linna, et asetada uue lossi seinal oleva mälestustahvli alla lillekimp mälestamaks sündmuseid, mil esimesed skaudid väljusid Viljandist aastapikkusele võidurikkale sõjakäigule,“ ütles Scoutspataljoni pataljoniveebel vanemveebel Andreas Rebane.
Mälestuskimp asetatakse ka Scouts-rügemendi Vabadussõjaaegse ülema kolonel Friedrich-Karl Pinka ja tema venna leitnant Herbert Pinka mälestuskivi juurde nende sünnikohas Kärstna mõisa juures.
Scoutspataljoni 64-sõidukiga kolonn liigub Kevadtormile marsruudil Paldiski-Märjamaa-Vändra-Viljandi. Sõidukite liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahed on 100 meetrit.
Läbi Viljandi linna liigub kolonn orienteeruvalt kella 14 ja 15 vahel marsruudil Tallinna maantee-Vaksali-Pärnu maantee.
Scoutspataljoni moodustamiseks kogunes 19. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere koos esialgse relvatusega ning järgmisel päeval võisid viljandlased kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda väeossa nimega Scouts. Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.
Õppusel Kevadtorm 2010 osaleb ligi 350 Scoutspataljoni kaitseväelast, pataljoni ülesandeks õppusel on 1.Jalaväebrigaadi üksustele vastutegevuse korraldamine.
Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon, mis osaleb NATO operatsioonidel ja on võimeline osalema Eesti-siseste äkkrünnakute tõrjumisel. -
Kalevi pataljoni ülem: sõdurid olid kaitselahingus tublid„Minu hinnang sõdurite tegevuse kohta on see, et võitlejad said väga hästi hakkama,“ ütles Kalevi pataljoni ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi. „Parandada on alati midagi, aga esmamulje sõduritest kohe pärast kaitselahingut on hea.“
Kaitselahingu jooksul harjutasid Kalevi pataljoni allüksused kaitseala hõivamist, rühmitumist, kaitsepositsioonide ettevalmistamist ja kaitserutiine. Pataljoni võitlejad asusid positsioonidele juba eelneval õhtul ja ootasid vastast kogu öö.
„Öö möödus hästi, sest saime ööbida heina sees lakas ja küünis ning hommikul oli meestel motivatsioon kõrge,“ ütles pataljoni C kompanii teise rühma ülema abi aspirant Toomas Laul.
Kalevi pataljoni nädal aega kestev koostööharjutus algas 5. mail ning sisaldab maaväe kolme põhilahinguliigi läbimängimist. Kaitselahingule eelnes viivituslahing ning täna alustatakse rünnaku treeningut. Kalevi pataljoni koostööharjutuse eesmärgiks on valmistada kogu pataljon ette Kevadtorm 2010 viimasel nädalal peetavaks hindamisõppuseks.
Kaitselahingu ajal ehitasid pioneerid jalaväelaste liikumise tagamiseks üle Tõlla oja jooksusilla.
„Kevadtorm on olnud väga põhjalik ja meil on olnud palju planeerimist ning koostööd jalaväelastega, aga ka palju magamata öid,“ ütles Kalevi pataljoni pioneerirühma ülem aspirant Meinar Mäesalu. „Ootan koostööd jalaväega ja teiste brigaadi üksustega, selleks, et saaksime pildi ja kogemuse kuidas Eesti kaitsevägi sõda peab.“
Maaväe tänavuse õppuse kordaminekuks on oluline osa täita koostöövalmite Pärnumaa Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaa Halliste, Abja ja Karksi valla kohalike omavalitsuste ning elanike vastutulelikkusel.
„Kohalike elanikega on suhted äärmiselt head olnud, kui kompanii ülemad küsivad luba eramaad kasutada, on alati loa saanud,“ ütles kolonelleitnant Koplimägi. „Kohalike toetus meile ja õppusele tähendab seda, et nad panustavad riigikaitsesse.“
Kaitseväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2010 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostegutsemise võime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2010 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad Eesti erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb lõpuharjutus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet ja nende ülemate juhtimisoskust lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid maaväe lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast reservõppekogunemisel. Õppusel Kevadtorm 2010 osaleb kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Kokku kolm nädalat kestev Kevadtorm 2010 viiakse läbi Lääne kaitseringkonna vastutusalas Pärnumaal ja Viljandimaal.
Kevadtorm 2010 kestab 23. maini.
-
Peaminister ja peastaabi ülem kohtusid Afganistanis teenivate kaitseväelastegaPeaminister Andrus Ansip ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli külastasid Camp Bastioni sõjaväebaasi Afganistanis, et lähemalt tutvuda Eesti kontingendi teenistusega ning tänada Eesti sõdureid teenistuse eest NATO operatsiooni sõjaliselt kõige aktiivsemas provintsis.
"Abistades teisi aitate te kaitsta Eesti Vabariiki. Kuigi teenistus Afganistanis on raske, on lihtsam lahendada probleeme seal, kus nad tekivad ja mitte lasta neil levida regioonist väljapoole," sõnas peaminister kohtudes Estcon-8 ja Estcon-9 kaitseväelastega. "Kas te tunnistate seda või mitte, kuid igaühes teis on Eesti patrioot. Võttes enda kanda Eesti liitlaskohustuste täitmise on teie panust Eesti riigi julgeolekusse raske alahinnata. Tänan, et te olete enda kanda võtnud Eesti julgeolekukohustuste täitmise."
Estcon-8 ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg tutvustas peaministrile lähemalt kontingendi missioonipiirkonda, üksuste tegevust, koosseisu ja varustust. Camp Bastionis toimub praegu Eesti kontingentide vahetus ning kohapeal viibib ligi 300 sõdurit. Klettenbergi sõnul on operatsioonialal jätkuvalt kõige suuremaks ohuks isetehtud lõhkeseadeldised.
"Improviseeritud lõhkeseadeldised on koalitsioonivägede põhiprobleem, sest piiratud liikumisvabadus pärsib sõjaliste üksuste manööverdamise võimet," ütles kolonelleitnant Klettenberg.
Pärast kontingendiga tutvumist liikusid peaminister Ansip ja brigaadikindral Väli treeningväljale, et jälgida uue kompanii treeningut isetehtud lõhkekehade avastamisel ja kahjutukstegemisel ning Eesti jalaväekompanii miinipildujate treeninglaskmist.
Estcon-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. -
Kevadtormi sõdurid viisid emadele lilliÕppuse Kevadtorm 2010 alalt pärit ajateenijad õnnitlesid oma emasid ja viisid neile emadepäevaks lilli.
Nooremseersant Vahur Luige ema Eda Luik, oli külaskäigust väga liigutatud: „See on kõige suurem kingitus mis üldse saab olla, sest ma olin oma mõtetes end valmis sättinud, et sellel aastal meie Vahuriga emadepäeval ei kohtu. Kui ma sain teada, et Vahur tuleb mind õnnitlema, siis see on läbi aegade üks kõige parem kingitus. Ma olen väga õnnelik. Aitäh selle eest!“
Oma poja teenituses olemisest arvas Eda Luik:“ Vahur on muutunud väga mehiseks. Ja ma olen ka selle üle väga uhke, et Vahur tahtis minna sõjaväkke. Kui nad andsid sõdurivannet, siis me käisime teda seal vaatamas. Minu arvates ei ole minu elus midagi ilusamat olnud kui need eesti mehed laulsid seal hümni. Need mehed olid täpselt minu poja nägu ja minu arvates nad nagu olekski meie pojad. Ma tulin koju ja tundsin, et kõik eesti naised, kõik eesti tüdrukud võivad olla rahulikud, sest meid kaitsevad tõelised eesti mehed. Ma olen selle üle väga uhke.“
Emadepäeva puhul andis Eesti Kaitseväe Orkester major Indrek Toompere juhatusel Kevadtormi alal ka kaks emadepäeva kontserti, neist esimene oli kell 13 Abja kultuurimajas ja teine kell 15.30 Kilingi-Nõmme klubis. Kontserdil esitati lisaks sõdurilauludele ka tuntud eesti autorite helindeid, mis olid sobilikud looma emadepäevale kohast meeleolu. Kontserdid juhatas sisse nooremleitnant Hannes Võrno, kes osaleb õppusel Kevadtormil tsiviil-militaarkoostöö grupi koosseisus.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2010 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostegutsemise võime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2010 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad Eesti erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb lõpuharjutus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet ja nende ülemate juhtimisoskust lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid maaväe lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast reservõppekogunemisel. Õppusel Kevadtorm 2010 osaleb kokku peaaegu 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Kokku kolm nädalat kestva Kevadtorm 2010 viib maavägi läbi Lääne kaitseringkonna vastutusalas Pärnumaal ja Viljandimaal. Tänavuse kaitseväe suurima õppuse kordaminekus mängib olulist rolli Pärnumaa Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaa Halliste, Abja ja Karksi valla kohalike omavalitsuste ning elanike koostöö ja vastutulelikkus.
Kevadtorm 2010 kestab 23. maini. -
Kaitseväe orkester andis emadepäeva kontserdi Abja-Paluojal ja Kilingi-NõmmelEmadepäeval andis Eesti Kaitseväe Orkester major Indrek Toompere juhatusel kontserdi Abja-Paluoja kultuurimajas ja Kilingi-Nõmme kultuurikeskuses. Abja-Paluoja kontsert anti täissaalile, kohal oli hinnanguliselt 200 külalist.
Kontserdi juhatas sisse nooremleitnant Hannes Võrno. "Loodame, et toetate 3500 mehega õppusi - meie mehed oskavad kodumaad kaitsta ja pärast harjutamist anname teie maad teile saadud korras tagasi", ütles Võrno.
Abja vallavanem Peeter Rahnel tänas kontserdi korraldajaid. "Usume meie kaitseväesse ja Kaitseliitu. On hea meel, et selle aasta Kevadtorm toimub meie mail, kindlasti suurendab see kaitsetahet", ütles Rahnel. Kontserdil Abja-Paluojas pühendas orkestrijuht major Toompere eraldi pala saalis kuulavatele emadele ja eriti oma emale, kes oli emadepäeval tulnud oma kaitseväelasest poja juhitud orkestrit kuulama.
Ka kontsert Kilingi-Nõmmel sai sooja vastuvõtu osaliseks. Pärast kontserti olid kohalikud elanikud elevil ja kiitsid orkestrit ja õppuste toimumist vallas. "Kontsert oli väga suur elamus", ütles Tiia Trei. Maie Ruusmann ja Kaisa Leimann soovisid teada, kust ja millal Kaitseväe orkestri plaate saab osta. "Oleme muidugi rahul, et õppused meie mail toimuvad. Poisid liiguvad ka linna sees ja väga tahaks, et nad ka siin paugutaks, mitte ainult metsas.
Kaitseväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2010 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostegutsemise võime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2010 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad Eesti erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb lõpuharjutus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet ja nende ülemate juhtimisoskust lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid maaväe lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast reservõppekogunemisel. Õppusel Kevadtorm 2010 osaleb kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Kokku kolm nädalat kestev Kevadtorm 2010 viiakse läbi Lääne kaitseringkonna vastutusalas Pärnumaal ja Viljandimaal.
Kevadtorm 2010 kestab 23. maini. -
Sõdurid aitasid heategevusorganisatsiooniKevadtormil osalevad sõdurid aitasid Kilingi-Nõmmel kohalikke elanikke ning heategevusorganisatsiooni Shalom töötajaid.
Kalevi pataljoni A-kompanii neljanda rühma 18 ajateenijat aitasid koos rühmaülem veebel Kalle Talpsepaga Kilingi-Nõmmel heategevuslikku kauplust „Shalom“ ning selle kliente. Esmalt aidati abi palunud ostjatel nende värskelt soetatud mööbel autosse tõsta, seejärel aga laadida veomasinast poodi äsja saabunud kaup.
„Algul aitasime klientidel poest kaupa välja viia, nüüd aga veame uut sisse,“ ütles rühmaülem veebel Kalle Talpsepp. „Sõdurid teevad seda rõõmuga.”
Poe juhataja Sirle oli sõdurite abivalmiduse üle üllatunud. „Väga meeldiv igal juhul. Abivalmid inimesed. Tavaliselt ei tule sellises vanuses noortest meestest mitte keegi niisama lihtsalt appi,“ ütles Sirle. Sõdurid appi minekuks veenmist ei vajanud. „Hea tunne oli aidata,“ ütles reamees Raido Rimmel. „Kui on vaja, siis aitame ka järgmisel korral.“
Poe juhataja sõnade kohaselt võtavad nad sõdurite abi ka järgmisel korral vastu. „Iga kell võib appi tulla, vabatahtlikud on alati oodatud,“ ütles Shalomi Kilingi-Nõmme poe juhataja.
Shalom on heategevuslik organisatsioon, mis toetab Pärnu Shalomi lastemaja, tulekahjus kannatanuid ning raskustesse jäänud inimesi. Shalom võtab annetajatelt vastu pruugitud mööblit ja kodutehnikat, et seda soodsalt edasi müüa. Müügitulud lähevad raskustes inimeste aitamiseks. Organisatsiooni eesmärgiks on pakkuda hinge-, toidu- ja remondiabi.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2010 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostegutsemise võime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2010 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad Eesti erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane lõpuharjutus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet ja nende ülemate juhtimisoskust lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid maaväe lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast reservõppekogunemisel. Õppusel Kevadtorm 2010 osaleb kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Kokku kolm nädalat kestev Kevadtorm 2010 viiakse läbi Edela-Eestis Lääne kaitseringkonna vastutusalas Pärnumaa ida- ja Viljandimaa lõunaosas. Maaväe tänavuse õppuse kordaminekuks on oluline osa täita koostöövalmite Pärnumaa Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaa Halliste, Abja ja Karksi valla kohalike omavalitsuste ning elanike vastutulelikkusel.
Kevadtorm 2010 kestab 3.-23. maini. -
Kalevi jalaväepataljon peab kaitselahinguidKaitseväe suurimal õppusel Kevadtorm 2010 harjutav Kalevi pataljon oli laupäeva esimesteks tundideks Saarde, Abja ja Halliste valla maadel valmis alustama kaitselahinguid.
„Kuna nii viivituslahing kui ka rünnak lõpevad kaitsega, siis on väga oluline seda ka harjutada,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi. „Kaitselahing on sõduri jaoks raske, sest ettevalmistused on pikad, põhjalikud ja pingutust nõudvad.“
Kaitselahingu jooksul harjutavad Kalevi jalaväepataljoni allüksused kaitseala hõivamist, rühmitumist, kaitsepositsioonide ettevalmistamist ja kaitserutiine.
Kalevi jalaväepataljon alustas 5. mail nädal aega kestva koostööharjutusega, mis sisaldab maaväe kolme põhilahinguliigi läbimängimist. Kaitselahingule eelnes viivituslahing ning pühapäeval, 9. mail alustatakse rünnaku treeningut.
Kalevi pataljoni koostööharjutuse eesmärgiks on valmistada kogu pataljon ette Kevadtorm 2010 viimasel nädalal peetavaks hindamisõppuseks.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2010 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostegutsemise võime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2010 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad Eesti erinevates väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane lõpuharjutus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet ja nende ülemate juhtimisoskust lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid maaväe lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast reservõppekogunemisel. Õppusel Kevadtorm 2010 osaleb kokku 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Kokku kolm nädalat kestev Kevadtorm 2010 viiakse läbi Edela-Eestis Lääne kaitseringkonna vastutusalas Pärnumaa ida- ja Viljandimaa lõunaosas. Maaväe tänavuse õppuse kordaminekuks on oluline osa täita koostöövalmite Pärnumaa Tahkuranna ja Saarde valla ning Viljandimaa Halliste, Abja ja Karksi valla kohalike omavalitsuste ning elanike vastutulelikkusel.
Kevadtorm 2010 kestab 3.-23. maini. -
Suurtükiväepataljon sooritas lahinglaskmisedSuurtükiväepataljon sooritas täna edukalt Kaitseväe Keskpolügoonil lahinglaskmised 122-mm haubitsatest D-30.
„Laskmised 122-mm haubitsatest läksid edukalt, kõik püstitatud eesmärgid on saavutatud ning ajateenijate tegevus sai kaadrikaitseväelastelt hea hinnangu,“ ütles suurtükiväeinspektor major Viktor Kalnitski. „Suurtükiväe ajateenijad seavad ennast valmis, et asuda teele õppusele Kevadtorm oma paiknemisalale.“
Möödunud aastal Soomest hangitud relvadest tulistas nii ajateenijatest suurtükiväepatarei kui ka õppekogunemisele kutsutud suurtükiväepatarei reservohvitserid- ja allohvitserid. Reservväelaste jaoks oli tegu ümberõppega kuna aastatel 1998-2004 suurtükiväegrupis ajateenistuse läbinud olid saanud väljaõppe 105-mm haubitsatel.
Reservohvitseridele- ja allohvitseridele oli see kõigest üks etapp selle aasta õppekogunemisest. Reservväelaste suurtükiväepatarei õppekogunemise põhiosa viiakse läbi selle aasta augustis ja septembris, kui kaitseväeliste teadmiste ja oskuste värskendamiseks kutsutakse kokku lisaks juhtivkoosseisule ka reakoosseis.
Suurtükiväepataljon suundub laskmiste järgselt kaitseväe õppusele Kevadtorm 2010, kus nende ülesandeks on jalaväeüksuste toetamine.
122-mm kaliibriga välihaubitsa maksimaalne laskekaugus on 14,6 km, laskekiirus 4-6 lasku minutis ning haubitsa meeskond on seitsmeliikmeline. Suurtükiväepatareisse kuulub kuus haubitsat. -
Kõrgema Sõjakooli magistrandid praktiseerivad KevadtormilKevadtormi ajal praktiseerivad 1. Jalaväebrigaadi koosseisus 16 Kõrgema Sõjakooli noorema keskastmekursuse kuulajat.
„Kevadtormil osalemine brigaadi staabi koosseisus annab hea võimaluse saada praktilisi kogemusi brigaadi tasemel juhtimise, planeerimise ning staabitöö protseduuride kohta. Siin saab rakendada koolis õpitut,“ ütles sidejaoskonna juures praktiseeriv leitnant Kristian Korits. „Meie kursuselt pole keegi varem brigaaditaseme staabis teeninud.“
„Kevadtormil osalemine on hea vaheldus koolis õppimisele,“ lisas operatiivjaoskonna juures praktiseeriv kapten Veiko Koppel.
Kevadtormi ajal osalevad 1. Jalaväebrigaadi koosseisus kõik 16 Kõrgema Sõjakooli noorema keskastmekursuse kuulajat. Neist 12 praktiseerivad brigaadi staabis luure-, operatiiv-, tagala- ja sidejaoskondade juures ning neli brigaadi allüksuste koosseisus pioneeri, õhutõrje ja suurtükiväe erialal.
Sõjaväelise juhtimise magistriõpe ehk keskastmekursus on sõjaväelise kõrghariduse teine aste. Keskastmekursuse lõpetajad saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.
Kaheaastase magistriõppe käigus omandatakse teadmised teenimaks kompaniiülema ja nooremstaabiohvitserina, lisaks saadakse erialaõpet jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal. Keskastmekursusel osalejaid nimetatakse kuulajateks.
Magistriõppe andmist alustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis 2005/2006 õppeaastal.