Uudised
-
Kaitseväe juhataja arutas sõjalises komitees NATO strateegilist kontseptsiooni
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots arutas eile ja täna Brüsselis NATO sõjalises komitees NATO uue strateegilise kontseptsiooni ja Afganistani operatsiooniga seotud küsimusi.
Loodav strateegiline kontseptsioon määratleb NATO ees seisvad julgeolekualased väljakutsed ja NATO rolli nende lahendamisel. Uus strateegiline kontseptsioon arvestab muutunud julgeolekuolukorra ning nüüdisaegsete julgeolekuriskide, muuhulgas terrorismi, piraatluse, kliimamuutuste ja energiavarude vähenemisega. Samuti annab strateegiline kontseptsioon riikidele juhiseid NATO ees seisvate ülesannete lahendamiseks.
Praegu kehtiv strateegiline kontseptsioon pärineb aastast 1999. Uus strateegiline kontseptsioon peab valmima järgmiseks NATO tippkohtumiseks selle aasta lõpul.
NATO sõjalisse komiteesse kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhtajad. Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan.
-
1. Jalaväebrigaad korraldab Tartu matkekeskuses õppuse „Mussoon“1. Jalaväebrigaad korraldab 26. -29. jaanuaril Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses staabiõppuse „Mussoon“.
Õppuse eesmärgiks on jalaväebrigaadi staapide koostöö ja planeerimisprotsesside harjutamine võimalikult reaalses keskkonnas, kus vastast imiteerib arvuti, kuid kasutatakse reaalseid sidesüsteeme.
„Matkekeskus on tänuväärne õppekeskkond, kus kaitsevägi saab väheste kuludega harjutusi läbi viia,“ ütles 1. Jalaväebrigaadi ülem ja staabiõppuse üldjuht kolonelleitnant Raivo Tamm. „Konkreetne õppus on suunatud Kevadtormiks ettevalmistumisele,“ lisas kolonelleitnant Tamm.
Õppusel on juhtimispunktidega esindatud kõik 1. Jalaväebrigaadi staabid. Tänavusel õppusel on peamine harjutav üksus Kalevi pataljoni staap, mis on ka Kevadtorm 2010 juhtpataljon. Viivitusoperatsiooni jäljendava õppuse eesmärk on staapide koostöö ja planeerimisprotsessi harjutamine ning protseduuride läbiviimine.
1.Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvad Scoutspataljon, Kalevi pataljon ja tagalapataljon.
Matkekeskuses kasutatakse Ameerika Ühendriikides välja töötatud programmi, mis võimaldab simuleerida nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi operatsioone.
Simulaatoriga on võimalik matkida nii luure- ja lahingutegevust, manöövreid, kaugtule- ja lahingutoetust, õhutõrjet kui ka mittesõjalisi olukordi, näiteks loodusõnnetusi ja nende kõrvaldamist.
Samuti võimaldab süsteem harjutada ametkondadevahelist koostööd kriisiolukorras ja päästeoperatsioonidel, terrorismivastast võitlust ja läbi mängida pantvangikriise.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses saab väikeste kuludega läbi viia õppusi, mis tavaolukorras on ressursimahukad ja kallid ning vähendada reaalse varustuse kulumist ning hooldus- ja jooksvaid kulutusi.
Matkekeskus avati 2007 aastal.
-
Pioneerpataljon testis tankitõrjerajatiste tõhusustEile, 20. jaanuaril, korraldasid pioneerid Kaitseväe keskpolügoonil masinate läbimisvõime demonstratsiooni, kus sai näha, mismoodi suudavad loodus ja pioneeripataljoni poolt rajatud tõkked peatada sõjamasinate - BMP, BTR, GTT, Pasi ning tank T-55 - liikumist.
„Näitame igal aastal pioneerikursuse kadettidele ja ajateenijatele, mis tõkestusväärtust omavad ühed või teised maastiku- ja tehistõkked. Parema pildi andmiseks kaasame tänavu ka Läti tanki,“ ütles pioneeripataljoni ülem major Antti Viljaste.
Eelmisel nädalal algas tehistõkete ja barrikaadide ehitus. „Masinaga lõime pinna sisse jämedaid palke, nende vahele panime liiva, tahaks küll vaadata, mis masin suudab sellise tõkke ületada,“ rääkis pioneeripataljoni ajateenija reamees Valeri Karpljuk.
Ürituse eesmärkideks oli näidata ajateenijatele, mida suudavad tankide ja soomukite vastu loodud tõkked neile teha ja demonstreerida mitmete soomus- ja roomikmasinate läbimisomadusi.
„Need tõkked on meil standardsed, me ehitame neid aastast aastasse. Siinkohal on neil [ajateenijail] võimalus vaadata, kui palju millestki kasu on,“ rääkis leitnant Marten Suur, Pioneerpataljoni pioneerikooli nooremallohvitseride kursuse ülem. „Lisaks saadakse ehitamise käigus teada, kui kaua üht või teist tõket ehitatakse, mis vahendeid vaja on ja kui keerukad need tööd on.“
Nähtu põhjal võib järeldada, et talvises Eestimaa metsas on täiesti võimalik nii ratas- kui roomikmasinaid hätta seada. Kraavidest ja eskarbist ratassoomukid üle minema ei hakanudki, roomikutega masinad üritasid ja said üle vähem kui pooltest takistusriba rajatistest. Mitmel korral jäid masinad paksu lume sisse kinni, samuti esines probleeme ka lumisest mäesnõlvast üles sõitmisel. -
Scoutspataljon tähistas võitu Pikksaare lahingusTäna, 21. jaanuaril, tähistasid Scoutspataljoni kaitseväelased piduliku rivistusega Vabadussõjas peetud Pikksaare lahingu aastapäeva.
Pidulikul rivistusel tänas pataljoni ülem major Vahur Karus tänaseid skaute nende ennastohverdava teenistuse ja väeosa vaimsuse ülalhoidmise eest nii igapäevases teenistuses kui ka missioonidel. Eeskujulikult ja kohusetundlikult teenistusülesandeid täitnud skaute tunnustas pataljoni ülem teenetemärkidega, hinnaliste kingituste ja tänukirjadega.
Rivistusel osalesid ka endised Scoutspataljoni kaitseväelased, kes on missiooni piirkonnas haavata saanud. Haavatutel oli võimalus saada ülevaade tänasest pataljoni elust-olust ja kohtuda endiste võitluskaaslastega.
21. jaanuaril 1919 leidis aset skautide hiilgavaim lahing Pikksaare jaama pärast. Rünnak oli nii ootamatu, et vaenlane vaatamata mitmekordsele ülekaalule paanikasse sattus. Punased põgenesid relvi ja varustust maha loopides metsa. Lühikese ja ägeda pealetungilahingu tulemuseks oli see, et 47-meheline skautide grupp vallutas jaama, kus vaenlasi oli 524 meest - üle kümne punavõitleja ühe skaudi vastu. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi erinevalt väeosa teistest võidunimedest pataljoni lipule. Tänaste skautide jaoks on suuresti tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga. -
President Ilves: Eesti elab oma ajaloo kõige turvalisemat etappi"Tõenäoliselt elame julgeoleku seisukohalt rahvana oma ajaloo kõige turvalisemat etappi ning me ei pea väga muretsema ega pidevalt närvitsema," ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel loengul Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.
Riigipea nimetas kummaliseks ja isegi häirivaks meedias aeg-ajalt käivituvat debatti teemal, et kas suure ohu korral tullakse Eestile ikka appi.
“Tänase maailmakorralduse, tänase rahvusvaheliste suhete ülesehituse juures pole mingit põhjust kahelda NATO ja artikkel 5 toimimises. See töötas oluliselt suurema rahvusvahelise pinge olukorras – külma sõja ajal. Seega pole täna küll mingit põhjust selles osas närviline olla,” rääkis president Ilves.
Tema sõnul on veel halvem, et mitte öelda alatu, kui aeg-ajalt kiputakse oma liitlasi kahtlustama sobingutes ja meie mahamüümises.
“Tänaseks on Molotov-Ribbentropi pakt ajalugu,” rõhutas president Ilves. “Ajalugu tuleb tunda, aga ei enamat. Ajaloos ei saa elada. Tänast maailma ei saa võrrelda eelmise sajandi kolmekümnendate maailmaga. Elada tuleb tänases ja mõelda homsele. Ebademokraatlikud riigid, jah, võivad sõlmida salasobinguid, kuid NATOs ei ole ebademokraatlikke riike. Seepärast ei pea meie ka sobinguid kartma.”
Kõneldes NATO uue strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisest, küsis president Ilves: mis on siin Eesti huvi? “Uues kontseptsioonis tuleb leida sobiv tasakaal NATO ajaloolise põhiülesande ehk enda territooriumi kaitse ning väljaspool NATO riike toimuvate missioonide vahel,” vastas ta.
“Iseenesest ei ole need kaks eesmärki – NATO oma territooriumi kaitse ja operatsioonid väljaspool oma territooriumi – omavahel vastuolus. Mobiilseid üksusi on vaja nii NATO riikide territooriumi kaitseks kui ka missioonidel kaugemal,” ütles riigipea, pidades oluliseks, et strateegilise kontseptsiooni kõrval jätkub ka Balti riikide kaitseplaanide edasine täpsustamine ning NATO nähtavuse suurendamine meie piirkonnas.
Kõneldes kogu NATO ja ka Eesti kõige olulisemast sõjalisest välismissioonist, sõnas president Ilves: “Väga naiivne oli loota, et Afganistanis saadab liitlasi kiire edu. Aga täpselt samamoodi eksisid need, kes pidasid seda ette kaotatud sõjaks.”
Kolme-nelja aasta eest pidasid paljud ka Iraaki kaotatud sõjaks, ütles riigipea, lisades, et praeguseks on Iraagis kerkinud reaalne lootus luua stabiilne ning sealset kultuuriruumi arvestades ka suhteliselt demokraatlik riik.
“Ma ei väida, et Afganistanis edu saavutamine sõltub ainult sõjaväelastest ja nende hulgast. Kindlasti mitte. Aga sõjaolukorras ei ole võimalik seal riiki ehitada,” rääkis president Ilves.
Ta kordas, et tänases maailmas ei alga ühegi riigi turvalisus tema koduukselt: “Kui massihävitusrelvad peaksid langema terroristide kätte – meenutagem, et Afganistani naaber Pakistan on tuumariik – ja neid kasutatakse NATO liikmesriigi vastu, siis toob see kaasa kriisi NATO senises toimimises.”
President Ilves vaidlustas lihtsustatud arvamuse, justkui oleks Eesti Afganistanis vaid põhjusel, et meie aitame teid praegu ja kui meil häda käes, siis olete teie meile võlgu.
“Eesti on NATO liige. Meie arutelus ei ole terminit “meie” ja “teie”, veelgi enam termineid “meie” ja “nemad”. Meie olemegi NATO. Kuni Afganistanist ja laiemalt sealsest regioonist lähtuv oht ohustab meie julgeolekuruumi, meie Euroopat, meie NATOt, siis ohustab see vähemalt kaudselt ka Eestit,” ütles president Ilves.
Rääkides Venemaast, tõdes Eesti riigipea, et tänane Venemaa ei ohusta Eesti kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi olemasolu.
“Seetõttu on meile kaugelt olulisem hoolida NATO ja Euroopa Liidu edukast käekäigust, kui ärrituda mõne Venemaalt tuleva suhteliselt vähetähtsa provokatiivse maiguga uudise üle,” toonitas president Ilves.
“USA presidendi Barack Obama plaan parandada suhteid Venemaaga sobib hästi Eesti huvidega. Just Venemaa naabrite huvides on nende suhete sõbralik ja vastastikust kasu loov iseloom,” ütles Vabariigi President. “Selle plaani õnnestumist peab näitama aeg. Varasemaga võrreldes veidi vaoshoitum retoorika on hea märk. Lääs, kaasa arvatud Eesti, peab Venemaaga suhtlemisel olema avatud ja koostöövalmis. Samal ajal peame olema oma tegevuses ühtsed, järjekindlad ja ausad.“
-
Vahipataljoni ülem major Toomas Väli sai Ameerika Ühendriikide armee tunnustusmedaliTäna, 15. jaanuaril, andis Ameerika Ühendriikide Maaväe atašee Eestis Robert W. Schaefer Vahipataljoni 82. aastapäevale pühendatud rivistusel Vahipataljoni ülemale major Toomas Välile üle USA armee tunnustusmedali.
Ameerika Ühendriikide Maavägi tunnustas major Välit medaliga osalemise eest operatsioonil „Iraagi vabadus“, kus Väli teenis aastatel 2004 ja 2008 Eesti kontingendi vanemana.
Maaväe tunnustusmedaliga tänatakse teise riigi kaitseväelast, kes paistab silma kangelasteoga, erakorralise saavutusega või kiiduväärt teenistusega, mis on toonud mõlemapoolset kasu nii USAle kui kaitseväelase riigile.
Pidulikul rivistusel osalesid lisaks Ameerika Ühendriikide ja Eesti kaitseväelastele Soome Kaardijäägrirügemendi ülem kolonel Jukka Valkeajärvi ja Helsingi garnisoni komandant major Markko Maanluotto.
Major Väli tänas Ühendriikide atašeed ja meenutas kohalviibijatele Vahipataljoni eelkäijaid: “Pidagem meeles neid, tänu kellele me saame seista siin Eesti vormis, Eesti lipu all ja tähistada Vahipataljoni aastapäeva,“ ütles major Väli.
Lisaks pataljoniülemale tunnustati mitut Sõjaväepolitseikompanii ajateenijat eeskujuliku teenistuse eest auastmega „kapral“ või tänukirjaga. „Need mehed on andnud selle pataljoni heaks pisut rohkem, kui seda sõdurilt oodatakse,“ ütles Väli.
Major Toomas Väli läbis ajateenistuse 1992-1993 Kuperjanovi pataljonis, lõpetas 1995 Soome Maakaitsekõrgkooli Kadetikooli, 2001 sama kooli sõjaaja pataljoniülema kursuse nr 10 ja 2003 vanemstaabiohvitseride kursused. Major Väli on teeninud Üksik-Raadiotehnilises Õhukaitsepataljonis, Kaitseliidus ja Kaitseväe Peastaabis.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, valvab Presidendi Kantselei hoonet ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
-
Tartus tähistati 1919. aasta võitu Tähtvere väljadelTäna, 14. jaanuaril asetasid Kõrgema Sõjakooli kadetid mälestus- ja leinaüritusel pärja Tartus taastatud Vabadussõja monumendile, millega tähistati Eesti vägede võitu Tähtvere väljadel 1919. aastal.
„Me peame hakkama rohkem tähelepanu pöörama ka neile, kes on langenud taasiseseisvunud Eesti eest seistes,” ütles Tartu Memento esimees ja mälestusürituse peakorraldaja Enn Tarto oma kõnes. Enn Tarto sõnul tuleb Vabadussõjas võidelnute mälestamise kõrval tõsisemalt suhtuda ka lähemas ajaloos Eesti vabaduse eest elu andnute meeles pidamisse.
Vabadussõjas hukkunute mälestuseks asetasid monumendile pärjad ja esinesid sõnavõttudega lisaks ürituse korraldajatele ka Tartu Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku preester ning Tartu linnavalitsuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kaitseliidu esindajad. Osalejad mälestasid ja leinasid kommunismiohvreid ning kõiki Eesti vabaduse eest langenuid.
14. jaanuaril 1919 toimus Tähtvere väljadel Vabadussõja otsustav lahing Punaarmee ja Eesti vägede vahel. Soomusrongid Karl Partsi juhtimisel koos Julius Kuperjanovi juhitud partisanidega võitsid lahingu ning vabastasid Tartu. Bolševike tapatalgud jäid Tartus pooleli, võidetud lahingul oli suur sõjaline ning poliitiline tähendus kogu Eestile.
Lahingu mälestuseks avati 3. juulil 1932 Tähtvere pargis mälestusmärk, mille kommunistid 1940 hävitasid. Tartu Memento eestvedamisel korraldas Tartu Linnavalitsus mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul, mälestusmärk taasavati 2. juulil 2006. aastal.
-
Tulevased rühmaparameedikud teevad lõpuharjutustTäna, 11. jaanuaril jõuab lõpufaasi Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskuses rühmaparameedikute erialakursus.
„Mõnikord kiputakse igapäevases rahuaegses teenistuses unustama, et rühmaparameedik tagab rühma isikkoosseisu võitlusvõime ja moraali. Kuid sõjaväemeditsiini instruktorid ei tohi seda hetkekski unustada ning meie suhtume rühmaparameedikute ettevalmistusse täie tõsidusega,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse ülem major Hillar Tint.
Rühmaparameedikute kursus on 1. taseme parameediku kursus, mille viimasel kolmel päeval toimuvad Tallinnas Männikul ja Männiku lähistel praktilised eksamid välitingimustes ja umbes 40 kilomeetri pikkune seersandirännak.
Üksteist nädalat kestnud kursusel õppisid tulevasted rühmaparameedikud esmaabivõtteid, parameediku kvalifikatsioonile vastava meditsiinitehnika, instrumentide ja medikamentide kasutamist, sõjaväemeditsiini selle eri aspektides, välihügieeni ja ka sõjaväepedagoogikat. Samuti pöörati erilist tähelepanu kaitseväelaste füüsilise ettevalmistustaseme tõstmisele.
Rühmaparameedikute kursusel osales 80 kaitseväelast kõikidest struktuuriüksustest üle kaitseväe. Kursuse lõpetanutest jätkavad parimad õppimist kuu aega kestva 2. taseme ehk kompanii parameedikute erialakursusel.
Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse põhiüleandeks on meditsiinilise väljaõppe ja teenindamise korraldamine, apteegiteenuse osutamine ning teenistuskohustuste täitmisel vigastatute ja haigestunute taastusravi ning rehabilitatsiooni korraldamine ja koordineerimine.
Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse koosseisu kuuluvad eriarstikeskus, sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond, hambaravikeskus, keskapteek ja meditsiiniväljaõppekeskus. -
Sõjakool ootab täna kõiki huvilisi küllaTäna, 8. jaanuaril avab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool oma uksed külalistele, et tutvustada riigikaitset ja kooli õppimisvõimalusi.
Külastajaid võõrustavad põhikursuse kadetid, kes tutvustavad huvilistele õppeasutusi, relvastust, kadetikasiinot, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjamuuseumi ning Matkekeskust. Koos koolinoortega arutletakse riigikaitse üle ja tutvutakse õppimisvõimalustega Kõrgemas Sõjakoolis. Huvilisi oodatakse alates kella 9st kuni 15ni.
Detsembris sõjakooli lahtiste uste päeva külastanud Tabivere Gümnaasiumi ja Luua Metsanduskooli riigikaitseõpetaja Ants Noormägi sõnul on sõjakooli elu vahetu nägemine õpilastele väärtuslikuks kogemuseks. „Külastuse eesmärgiks oligi tutvuda praktiliselt ohvitseriks õppimisega ja selles osas täitis ekskursioon oma ülesande väga hästi,” ütles Noormägi.
Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab KVÜÕA Kõrgem Sõjakool aastaringselt üks kord kuus. Eelmisel aastal külastas KVÜÕA Kõrgemat Sõjakooli lahtiste uste päevade raames üle 1600 huvilise. Sel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 12. veebruaril, 24. märtsil, 13. aprillil, 21. mail ja 3. juunil.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe õppesuunal on kolm ning õhuväe õppesuunal koostöös Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat.
Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi. -
Logistikakeskus parandas 14 soomukijuhi oskusiTäna, 7. jaanuaril lõpetab 14 Scoutspataljoni soomukijuhti Kaitseväe Logistikakeskuses PASI soomukite ühtlustuskursuse.
„Soomukijuhtide kursus toetab otseselt Kaitseväe sõjalist operatsiooni Afganistanis. Tahame viia soomukijuhtide oskused tasemeni, kus nad oskaksid tegutseda kriisiolukorras ning samas saaksid edukalt hakkama soomuki elementaarse hooldusega,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni ülem kapten Marek Sügis.
Kolmepäevase kursuse jooksul harjutasid soomukijuhid päevast ja öist sõitmist, sõitmist öövaatlusseadmetega, pukseerimise ettevalmistamist ja vintsi käsitlemist. Samuti said soomukijuhid ühtlustavaid teoreetilisi teadmisi soomuki ehitusest ja juhtimisseadmetest.
Kõik kursusel osalenud neliteist kaitseväelastest olid Scoutspataljonist.
Valdav osa kursusest korraldati logistikapataljoni territooriumil, osa koolitusest viidi läbi ka Männiku harjutusalal.
Täna, orienteeruvalt 14.00.-15.00 liigub soomukite kolonn logistikapataljonist Marja tänav 4 marsruudil Mustamäe tee – Tammsaare tee - Männiku tee Männiku harjutusalale. Ajavahemikus 17.00.-19.00. liigub soomukite kolonn Männiku harjutusalalt mööda Keila maanteed Paldiskisse.
Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon koolitab PASI soomukite juhte alates 2007. aastast.