Uudised
-
Algas Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus „Paju tuisk”Eile, 2. veebruaril, algas suusarännakuga Lõuna Kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus „Paju tuisk”, millest võtavad osa pataljoni viis kompaniid ja staap kokku ligi 600 kaitseväelasega.
Kolmepäevase õppuse käigus harjutatakse pataljoni staabi ja allüksuste vahelist koostööd, pataljoni rännakut ja rünnakut. „Õppus „Paju tuisk” on ajaloolise kontekstiga harjutus, kus ajateenijad harjutavad rünnaku põhidrille ja kaaderkoosseis treenib täiendõppena juhtimisprotseduure,“ ütles õppuse juht Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Möls. „Õpime, kuidas üks pataljon ning selle koosseisus kompanii, rühm ja jagu peaksid ründama,” selgitas Möls.
Õppus algas teisipäeva hommikupoolikul suusarännakuga paiknemisalale Raistesse, mille käigus tuli ületada ka Vagula järv. Rännaku pikkuseks oli ligikaudu 20 kilomeetrit.
Pataljoni ülem major Mölsi sõnul on see on esimene kord, kus taasiseseisvunud Eestis on terve Kuperjanovi jalaväepataljon koos suuskadel. „Kergejalaväelastena liigume me enamus aega jalgsi ja seetõttu peab sõdur oskama ka suusatada,” põhjendas suusarännakut Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Möls.
Õppuse kolmapäevase tegevuse põhirõhk on rünnakuks ettevalmistumisel ja rünnaku harjutamisel. Rännak tagasi Taara linnakusse on planeeritud neljapäevaks.
-
President Toomas Hendrik Ilves autasustas teenetemärgiga mitmeid kaitseväelasiPresident Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.
President andis Kotkaristi IV klassi mõõkadega teenetemärgi möödunud aastal Afganistanis teeninud jalaväekompanii Estcoy-E ülemale kapten Ain Tiidrusele.
Kotkaristi kuldristi mõõkadega said möödunud aastal Afganistanis teeninud Estcoy-8 rühmaparameedik seersant Herman Kilk, kes vastaste tule all korduvalt haavatuid abistas ning Estcoy-8 kompaniiveebel vanemveebel Toomas Leets ja Estcoy-8 miinipildujarühma tulejuht veebel Olavi Tonska mitmes lahingus ilmutatud leidlikkuse ja otsustusvõime eest.
Sama teenetemärgi said Afganistanis jalaväekompaniis Estcoy-8 teeninud kapralid Toomas Mikk, Marek Piirimägi ja Aare Viirmaa. Kapral Mikk teenis Afganistanis laskurina, kapral Piirimägi granaadiheituri abina ning kapral Viirmaa kuulipildurina.
Lisaks välismissioonidel teeninud sõduritele andis riigipea välja veel mitu Kotkaristi teenetemärki.
Kotkaristi IV klassi teenetemärgi said presidendilt kaitseväe peastaabi protokollijaoskonna ülem kolonelleitnant Kaupo Kiis ja politseiametnik Marek Unt.
Kotkaristi V klassi teenetemärgi said sõjaliste teenetega vabadusvõitlejad Elmar Kivipõld ja Lembit Samel, kaitsepolitseiametnik Eston Kohver, politseiametnik Marina Paddar ja piirivalvekordoni ülem Tarmo Uusorg.
Kotkaristi kuldristi sai sõjaliste teenetega vabadusvõitleja Evald Leppmets ning Kotkaristi hõberisti kaitseliitlane Jaak Põldma. -
Riigikogu riigikaitsekomisjon kohtus Eesti kontingendiga AfganistanisRiigikogu riigikaitsekomisjon kohtus eile, 1.veebruaril jalaväekompanii Estcoy-9-ga Camp Bastionis Afganistanis.
Kontingendi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg, jalaväekompanii ülem major Sergei Guselnikov ja logistilise toetuselemendi ülem kapten Erki Soo andsid riigikogu liikmetele ülevaate kontingendi tegevusest. Lisaks ettekannetele said kaitseväelased rääkida oma muredest ja kitsaskohtadest.
„ Mul on väga hea meel, et meie üksust külastavad Eesti riigikaitsega tegelevad riigikogu liikmed. Ilma tsiviilsektori toetuse ja mõistmiseta ei suudaks me meile pandud ülesandeid täita,“ ütles kolonelleitnant Klettenberg.
Komisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on sellised visiidid äärmiselt olulised, et saada ülevaadet valitsevast olukorrast ja võimalikest probleemidest.
Visiidi käigus Afganistani kohtub riigikogu riigikaitsekomisjoni viieliikmeline delegatsioon lisaks Eesti kontingendi liikmetele ka Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral James Cowaniga.
Riigikaitsekomisjon on riigikogu üks alatistest komisjonidest, mis menetleb juhtivkomisjonina riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivaid eelnõusid, teostab tsiviilkontrolli riiklike jõustruktuuride üle ning osaleb riigi julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamisel.
-
Estcoy-9 korraldas külavanemate kokkusaamiseJalaväekompanii Estcoy-9 korraldas 30. jaanuaril Afganistanis patrullbaasis Wahid kõrgetasemelise koosoleku (shura), kus Helmandi provintsi Nad Ali piirkonna kuberner Nabiullah koos ametnikega kohtus ümbruskonna külade elanikega.
Kokkusaamisel ilmnes, et kohalikud on üha enam mõistmas, et Estcoy-9 on nende külades stabiilsuse loomiseks. Valdava enamuse kohalike külaelanike ja Estcoy-9 vahel on tekkinud vastastikune austus. Jäänud on vaid veel vähesed vastase elemendid, kes üritavad pärssida korra loomist ning püüavad lõhestada ning eraldada kohalikke elanikke Afganistani valitsusest ja rahvusvahelistest julgeolekutagamisjõududest (ISAF).
„Erinevalt Talibanist on teiega alati hea suhelda. Te kuulate alati meie mured ära ja püüate võimalusel aidata,“ ütles üks kohalviibinud külavanematest Estcoy-9 kaitseväelastele.
Kohalike sõnul ei taha nad Talibani kohalolu, ent iseseisvaks vastupanuks pole kohalikul kogukonnal piisavalt jõudu. Samas on hiljutised Afganistani jõustruktuuride ja ISAF-i operatsioonid Wahidi ümbruses märgatavalt vähendanud Talibani mõjuvõimu kohalike üle, mida osalt näitab ka shura õnnestumine, sest Talibani kontrolli all olevatest küladest oleks külavanemad tõenäoliselt peljanud shural osalemist.
Olulisima aspektina jäi kõlama turvalise keskkonna loomise vajalikkus, kui esmatingimus kõigele muule. Seejuures väljendasid kohalikud selget veendumust, et lisaks ISAF-i üksustele on nende külades korra tagamisel rohkem kui teretulnud Afganistani jõustruktuurid, eriti Afganistani rahvuslik armee. See näitab kohalike usaldust armee ja Afganistani teiste jõustruktuuride üksuste vastu.
Kohtumisel said kohalikud võimaluse vabalt ja põhjalikult arutada küsimusi ning probleeme otse oma kuberneriga. Paljude asjaolude hulgas toonitasid kohalikud hariduse võimaldamise olulisust oma järglastele, et neist ei saaks tulevikus lihtsad sihtmärgid valitsusvastaste jõudude manipulatsioonidele. Lisaks rõhutati, et kohalikku elu elavdaks ebastabiilsel perioodil hääbunud turgude taasavamine.
Lisaks kubernerile osales koosviibimisel ka Afganistani rahvusliku armee pataljoni ülem, kes kutsus külasid panustama julgeoleku tagamisse saates oma noormehi nende ridadesse. Kokkusaamise lõpus kingiti külavanematele rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude poolt vaipu, tekke ning lastele joonistamisvahendeid.
Arvestades, et Estcoy-9 tegutseb Helmandi provintsi äärealas, kujunes shura edukaks – kokku osales 50 mõjukat külaelanikku. Kuigi tegemist oli eelkõige kohalike omavahelise kokkusaamisega, oli Estcoy-9 roll kahtlemata oluline. Estcoy-9 on alates operatsioonide algusest novembris 2009 püüdnud oma tegevuses alati arvestada selle keeruka konflikti kõikide aspektidega – iseäranis kohalike elanikega. Rohkearvulise shura õnnestumist võib pidada üheks seni olulisimaks verstapostiks, milleni Estcoy-9 oma tegevusega jõudnud. Lisaks operatsioonidele, mis aitavad tagada julgeolekut, on selleni jõudmiseks ka pidevalt abistatud kohalikke, kas siis näiteks arstiabi andmise, erinevate ülesehitusprojektide algatamise või lihtsalt vaba ja pideva suhtlemise ning inimnäolise joone hoidmisega.
Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Reservõhutõrjujad alustavad õppekogunemistKirde Kaitseringkonna õhutõrjepataljonis algas kolmenädalane õppekogunemine õhutõrjekahuripatareile, millest võtavad osa peamiselt neli aastat tagasi aega teeninud reservväelased.
„Reservõppekogunemise õnnestumise eest vastutavad tänavu suures osas reservväelased ise. Kui varasematel aegadel olid tundide läbiviimisel ning taktikalistel harjutustel sageli juhtivates rollides kaadrikaitseväelased, siis seekord anname lõviosa vastutusest reservülematele,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu. „Eile vaatasin ma reservohvitseridele silma ning olen kindel, et nad on valmis seda vastutust võtma ning väärikalt kandma.“
Tänavuse reservõppekogunemise eripäradest rääkides tõi õhutõrjepataljoni ülem lisaks reservväelaste õlgadel lasuvale vastutusele esile lahinglaskmised, mille raames saavad õhutõrjujad esimest korda pataljoni ajaloos lasta oma põhirelvast õhusihtmärke Eesti territooriumil.
Õppekogunemise raames lasevad õhutõrjujad Nõval merele õhutõrjekahurist ZU 23-2.
„Kui suudame tõestada Eesti inimestele, et midagi hullu ei juhtu, kui Eesti kaitseväelane Eesti maa peal laseb nendest relvadest, mis meile on vabariigi kaitseks antud, siis on lihtsam tulevikus saada kooskõlastusi,“ ütles Tikerpuu.
Reservohvitserid kogunesid Tapale juba eile. Nädala pärast liituvad nendega ka reservallohvitserid ning autojuhid, misjärel liitub õppekogunemisega ka üksuse põhikoosseis. Reservõppekogunemine lõpeb 19. veebruaril.
Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus. -
Sõjaväelogistikud õpivad Tehnikaülikooli spetsialistideltTäna, 1. veebruaril, täiendavad Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna spetsialistid enam kui kahekümne sõjaväelogistiku teadmisi tootmise korraldamise ja juhtimise vallas.
„Kaitseväe Logistikakeskuse tegevustel on väga palju sarnasusi tsiviilettevõtete tootmiskorralduse protsessidega,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse materjaliteenistuse ülema abi Tuulike Tui. „Koolituse eesmärgiks ongi ühtlustada ja värskendada sõjaväelogistikute teadmisi kaasaegsest tootmiskorraldusest ning kvaliteedi- ja tootmise juhtimisest,“ lisas Tui.
Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna spetsialistid tutvustavad koolitusel uusimaid tootmiskorralduse ja tarneahela põhiprintsiipe, töökorralduse efektiivsuse tõstmise, parendustegevuse ja kadude vähendamise võimalusi, kvaliteedijuhtimist, protsesside optimeerimist, modelleerimist ja hindamist, erinevaid analüüsimeetodeid ning tootmise juhtimise süsteeme.
Kaitseväe Logistikakeskuse ülesandeks on osutada Kaitseväele Eestis ja välisoperatsioonide piirkondades üld- ja otsetoetust kõigi logistiliste funktsioonide osas selliselt, et oleks tagatud esmane iseseisev kaitsevõime, välisoperatsioonide toetus ja vastuvõtjariigi toetus.
-
Kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts tähistavad Tartu rahu aastapäeva ühise kontserdigaHomme, 2. veebruaril, korraldavad kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts Vanemuise kontserdisaalis Tartu rahulepingu sõlmimise 90. aastapäevale pühendatud kontserdi.
Kontserdi avab aastapäevale pühendatud sõnavõtuga Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Tartu rahulepingu tähistamiseks astuvad üles Eesti Kaitseväe Orkester, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Haaslaava Meeskoor, Meeskoor Sakala, Eesti Maaülikooli Meeskoor Gaudeamus ja Tartu Poistekoor.
Kontserti kunstiline juht on Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent Alo Ritsing. Lisaks dirigeerivad Kaitseväe peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan ja Tartu Poistekoori dirigent Undel Kokk. Kontserdil kõlab Eesti koorimuusika klassika, esmaesitlusele tuleb Alo Ritsingu teos „Lunastus“.
„Meestelaulu seltsi ja kaitseväe ühisest kontserdist on saanud elujõuline traditsioon,“ ütles Eesti Meestelaulu Seltsi esimees Arvi Karotamm kümnendat korda korraldatava kontserdi kohta ning lisas, et riigi jaoks ajalooliselt oluliste sündmuste väärikas tähistamine on osa õige eesti mehe kasvatusest.
Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisele on kutsutud kõrged riigitegelased, Tartu linna aukodanikud, Kaitseliidu vanematekogu liikmed ning kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi liikmed, samuti erusõjaväelasi ja kultuuritegelasi.
Eesti Televisioon teeb kell 19 algavast tunnipikkusest kontserdist otseülekande.
Kaitsevägi on koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga Tartu rahulepingu aastapäeva kontsertaktust korraldanud alates 2001. aastast.
1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses. -
Näitus „Kaks algust“ tutvustab Eesti kaitseväe sümboolikatTeisipäeval, 2. veebruaril kell 12.30 avab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseumis kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Pärnu Muuseumi näituse „Kaks algust“.
Näitus annab ülevaate Eesti Vabariigis selle loomisjärgselt (1918-1940) ja iseseisvuse taastamisjärgselt (1991-2008) kasutatud riigi- ja korrakaitse struktuuride eraldusmärkidest. Näitusele koondatud vabatahtlike ja
palgaliste struktuuride tunnused ja eraldusmärgid 1918. aasta lõpust tänapäevani annavad tervikliku koondpildi Eesti Vabariigi sümboolika arengust.
„Näitusel on ametimärkidest ning ameti- ja auastmetunnustest toodud välja üks variant, laskumata peenikestesse detailidesse, kuna tavakülastaja jaoks oleks see liiga raskesti jälgitav,“ ütles näituse üks korraldajaid kapten Priit Rööp.
Muuseumi juhtaja Andres Seene sõnul on näitus seotud muuseumi püsiekspositsiooniga, kus eri ajajärkude kaitseväe sümboolika on seostatud vastava perioodi vormiriietuse, varustuse ja relvastusega, tekitades nii
uue sünergia.
Näituse külalistel on võimalus tutvuda ka näitusega kaasas käiva juhendiga, mis avab lähemalt eksponaatide tausta. Juhendis selgitatakse mis üksusele sümboolika kuulub, millal seda kanti, kui haruldase eksponaadiga on tegemist ja ka muud olulist.
Enne iseseisvuse väljakuulutamist olid Eestil vaid rahvuslipp ja hümn, seega tuli kogu riiklik sümboolika riigiametite märkidest kuni vormiriietuse ameti- ja auastmetunnusteni luua lühikese ajaga. 1918. aastal kasutati põhiliselt käesidemeid ja mütsimärke. 1919. aastast hakkas süsteem täienema ning 1920. aastate keskpaigast kuni 1940. aastani toimus uuendusi kaasatoov areng. Ehkki peale iseseisvuse taastamist sai taas kasutusele võtta endise sümboolikat, esitas uus aeg ka uusi nõudmisi. Seetõttu tuli lisaks ameti- ja auastmetunnuste täiendamisele luua ka
täiesti uut sümboolikat.
Näituse pani 2008. aastal kokku Pärnu Muuseum kultuuriministeeriumi toetusel.
Näitus jääb muuseumis avatuks 1. juunini. -
Sangpommivõistlusel võidutses Kaitseväe Ühendatud ÕppeasutusedEile, 28. jaanuaril viidi Viru jalaväepataljonis läbi kaitseväe meistrivõistluste esimese alavõistlusena sangpommivõistlus.
Võistkondliku esikoha saavutas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. KVÜÕA võistlejatest saavutasid esikoha kaalukategoorias kuni 80kg Artur Zirul, kaalukategoorias kuni 90kg Priit Meier ja kaalukategoorias üle 90kg Tanel Kurisoo.
"Sellel aastal oli väga tugev tase. Kui 280 punktiga on võimalik jääda teiseks, siis sellist asja pole varem olnud," ütles leitnant Kurisoo. Leitnant Kurisoole oli see juba kaheksas meistritiitel.
Eelmise aasta võitja Staabi- ja sidepataljon saavutas teise koha ja kolmandaks tuli Mereväe võistkond.
Sangpommispordi võistlusala koosneb kahest harjutusest: esimene harjutus on kahe 24 kilogrammise sangpommi tõukamine rinnalt ja teine harjutus seisneb sangpommi rebimisest parema ja vasaku käega. Võistluse parimad selgusid kahe harjutuse tulemuste põhjal saadud punktide summa alusel. Võitjad selgitati välja erinevates kaalukategooriates: 60, 70, 80, 90 ning üle 90 kg.
-
Kaitseväe juhataja arutas sõjalises komitees NATO strateegilist kontseptsiooni
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots arutas eile ja täna Brüsselis NATO sõjalises komitees NATO uue strateegilise kontseptsiooni ja Afganistani operatsiooniga seotud küsimusi.
Loodav strateegiline kontseptsioon määratleb NATO ees seisvad julgeolekualased väljakutsed ja NATO rolli nende lahendamisel. Uus strateegiline kontseptsioon arvestab muutunud julgeolekuolukorra ning nüüdisaegsete julgeolekuriskide, muuhulgas terrorismi, piraatluse, kliimamuutuste ja energiavarude vähenemisega. Samuti annab strateegiline kontseptsioon riikidele juhiseid NATO ees seisvate ülesannete lahendamiseks.
Praegu kehtiv strateegiline kontseptsioon pärineb aastast 1999. Uus strateegiline kontseptsioon peab valmima järgmiseks NATO tippkohtumiseks selle aasta lõpul.
NATO sõjalisse komiteesse kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhtajad. Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan.