Uudised
-
Langenud allohvitser jõuab kodumaaleLangenud allohvitser nooremseersant Kristjan Jalakas jõuab täna õhtul Eestisse. Langenud allohvitseri võtavad Tallinna lennuväljal vastu Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik, 1. Jalaväebrigaadi staabiülem major Margus Rebane, Scoutspataljoni ülem major Vahur Karus ja võitluskaaslased Scoutspataljonist.
Nooremseersant Jalakase riiklik leinatalitus viiakse läbi homme Tallinnas Jaani kirikus kell 10.00. Leinatalitusel võtavad sõna Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
Langenud allohvitser saadeti sõjaväeliste auavaldustega teele Camp Bastioni sõjaväebaasist eile õhtul.
„Nooremseersant Jalakas oli meist mõnede jaoks hea kaasvõitleja, teiste jaoks oli ta suurepärane juht, ennekõike oli ta meile aga asendamatu sõber. Kuigi teda enam meiega ei ole, ei lõppenud meie sõprus 15. detsembril. Kristjan jääb meie sõbraks igaveseks,“ ütles Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Kajari Klettenberg järelhüüdes.
Eesti kaitseväelastele Camp Bastionis viis leinatseremoonia läbi kontingendi kaplan kapten Arvo Orav.
Nooremseersant Kristjan Jalakas langes Afganistanis Helmandi provintsis 15. detsembril isevalmistatud lõhkekeha rünnakus. Ta maetakse Saaremaale Kudjape kalmistule.
Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Eesti Lennuakadeemia sõlmisid koostööleppe
Täna, 18. detsembril allkirjastasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja Eesti Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm kahe õppeasutuse vahelise koostöö raamlepingu.
„Eesti õhuruum on üks ja rakenduskõrgkoolide ühine õpe loob tingimused erialaspetsialistide koordineeritud koostööks selles”, märkis Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm.
„ Lepinguga tagame militaar- ja tsiviilspetsialistide ühtlustatud õppe, ühtlasi avab see paremad perspektiivid nende erialaseks teenistuseks”, ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.
Lepingu esmaseks eesmärgiks on KVÜÕA sõjaväelise juhtimise õhuväe õppekava erialaõppe mooduli läbiviimine Eesti Lennuakadeemia poolt. Sõjaväelise juhtimise õhuväe õppekava võimaldab spetsialiseeruda lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale. Sel õppeaastal alustab erialaõpet ELA side ja navigatsiooni osakonna juures esimene, kaheksaliikmeline radari- ja sideohvitseride õppegrupp.
Tulevased lennuväljaohvitserid hakkavad edaspidi õppima lennundustegevuse korralduse osakonna juures, nende õppeöö algab järgmisel õppeaastal.
Raamleping võimaldab lisaks erialamoodulite läbiviimisele ka laiemat koostööd kahe õppeasutuse vahel – riigikaitse alase õppe läbiviimist KVÜÕA poolt ELA üliõpilastele, koostööd praktikate korraldamisel ja lõputööde juhendamisel, ühisõppekavade edasiarendamist, raamatukogude koordineeritud tegevust, koostööd lennunduse ajaloo uurimise alal, kahe kooli üliõpilaste tihedamat suhtlemist jms.
Lepingu sõlmimine on kaitseväe ja Eesti Lennuakadeemia pikaajalise hea koostöö uue etapi väljenduseks.
KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis saab praegu õppida nii maaväe kui õhuväe õppesuunal. Maaväe õppesuunal kestab õpe kolm ning õhuväe suunal koostöös Eesti Lennuakadeemiaga 3, 5 aastat. -
Langenud allohvitser jõudis kodumaaleTäna õhtul jõudis Eestisse Afganistanis NATO operatsioonil langenud nooremseersant Kristjan Jalakas.
Kaitsevägi võttis langenud allohvitseri Tallinna lennuväljal vastu kaitseväeliste auavaldustega. Eesti riigilipuga kaetud sarka kandsid langenu relvavennad Scoutspataljonist.
Lennuväljal oli üles rivistatud auüksus. Langenud allohvitserile avaldasid austust maaväe staabiülem kolonel Artur Tiganik, 1. Jalaväebrigaadi staabiülem major Margus Rebane ning Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide sõjaväeatašeed.
Laupäeval, 19. detsembril kell 10.00 saadab Eesti nooremseersant Kristjan Jalakase Tallinna Jaani kirikust viimsele teekonnale.
Riiklikul leinatalitusel kõnelevad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
1.Jalaväebrigaad sängitab langenud allohvitseri kaitseväeliste austusavaldustega Kudjape kalmistule Saaremaal.
Nooremseersant Kristjan Jalakas langes NATO operatsioonil Afganistanis lahinguülesannet täites teisipäeval 15. detsembril isevalmistatud lõhkekeha rünnakus. -
NATO tunnustas Eesti reservohvitseri kõrge autasugaKaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis kolmanda eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.
NATO tunnustas Major Isbergi eriteenete medaliga silmapaistva teenistuse eest NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana Iraagis selle aasta esimesel poolel.
„Ülo oli oma teenistuses alati teavitustöö eesliinil ja tutvustas avalikkusele järjekindlalt NATO Treeningmissiooni panust Iraagi julgeolekujõudude – armee ja politsei - arendamisse,“ ütles kindralleitnant Frank Helmick, NATO Treeningmissiooni ja Iraagi Rahvusvaheliste julgeolekujõudude arendusstaabi ülem aastatel 2008-2009. Kindralleitnant Helmicku sõnul aitas major Isbergi erialane professionaalsus kaasa NATO Iraagi Treeningmissiooni tegevuse tutvustamisele mitte ainult Iraagis, vaid kõigis NATO Treeningmissioonil osalevates maades.
Eriteenete medaliga autasustatakse NATO operatsioonidel osalenud kaitseväelasi, kes on üles näidanud nõutavast oluliselt suuremat initsiatiivi ja pühendumust ning kelle panus on olnud oluline nii nende kaasvõitlejate kui NATO jaoks tervikuna.
Medalit antakse välja alates 2003. aastast kaks korda aastas. Koos major Isbergiga sai medali 100 NATO riikide kaitseväelast NATO erinevatest staapidest - Isberg oli ainus medalisaaja NATO Treeningmissioonist. NATO eriteenete medalite kandidaadid kiidab heaks NATO peasekretär.
Major Ülo Isberg teenib kaitseväes alates 2000. aastast. 2005. aastal teenis ta esimese reservväelasena välisoperatsioonil Iraagis Rahvusvahelise korpuse teavitusosakonnas. 2009. aasta esimesel poolel teenis major Isberg Iraagis NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana, aasta teisel poolel Afganistanis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Eesti kontingendi teabeohvitserina.
Major Isberg on sündinud Kanadas Eesti perekonnas ning tegutsenud seitse aastat Toronto Eesti maja tegevjuhatajana. Isbergi vanaisa osales Vabadussõjas Kalevlaste maleva koosseisus. Vanaisalt lapsepõlves saadud patriotismisüst tõi Isbergi Eestisse, kus ta lõpetas reservohvitseride kursused Lahingukoolis Meegomäel 2000. aastal esimese väliseestlasena.
Esimese eestlasena sai NATO eriteenete medali major Eero Kinnunen teenete eest Estcoy-5 ülemana Afganistani lõunaprovintsis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus 2008. aastal ja Kooperatiivse Küberkaitsekeskuse ülem kolonelleitnant Ilmar Tamm.
-
Kaitseväe ridadesse lisandub ligi 500 uut nooremallohvitseriKäesoleval nädalal lõpevad enamikes väeosades nooremallohvitseri kursused, mille tulemusena saavad lõpueksamid edukalt sooritanud sõdurid nooremseersandi auastme.
„Kaitseressursside amet tegi eelkutse noormeeste valikul head tööd. Suurem osa tulevastest nooremallohvitseridest on kas kõrgkooli lõpetanud või jätkavad õpinguid ning kahtlemata teiste juhtimiseks sobivad just haritud inimesed,“ ütles Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem. „Kuidas nooremallohvitserid reaalselt NAKi kursustel saadud teadmisi rakendada suudavad, selgub lähikuudel. Praktika õnnestumiseks on ajateenijatel head eeldused.“
Viimase 12 nädala jooksul nii teoreetilisi- kui praktilisi teadmisi jao- või relvameeskonna juhtimisest saanud noormeeste jaoks on kursuse tipuks seersandirännak, mille pikkuseks oli käesoleval aastal keskeltläbi 65 kilomeetrit. Kuperjanovi pataljoni luurekompaniis nooremallohvitseriks pürgijad läbisid 120 kilomeetrise distantsi. Rännaku käigus sooritasid õppurid lisaks ühest punktist teise orienteerumisele ka erinevaid ülesandeid.
Erandina kestavad jaanuari alguseni rühma parameediku kursused.
Nooremallohvitseride kursusel on kaks osa - kuuenädalane baaskursus ning kuue- kuni üheksanädalane erialakursus. Baaskursusel omandavad tulevased nooremallohvitserid jaoülema üldteadmised. Erialakursusel õpivad ajateenijad kindlat eriala - jalaväe, tulejuhtimise, logistika või side eriala ning selle relvaliigi meeskonna juhtimist.
Mehed omandavad teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeriasjandusest, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Kursuse lõpus sooritavad tulevased allohvitserid eksamid, mille alusel saavad nad nooremseersandi või kaprali auastme. Kursuse silmapaistvamad sõdurid lähevad edasi õppima reservrühmaülema kursusele. -
Vahipataljoni sõdurid vandusid truudustTäna, 17. detsembril andsid Jüriöö pargis sõdurivande 185 Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ajateenijat.
„Oktoobri algul sai neile meestele öeldud, et kõik keda ma praegu rivis näen, peavad olema ka novembris vandeandmistseremoonial. 95% alustanud meestest on hetkel rivis. Nad on suurepäraselt aru saanud pataljoniülema tahtest,“ ütles Vahipataljoni ülem major Toomas Väli.
„Nad on omandanud palju selliseid oskusi, mida võib ka tsiviilelus vaja minna. Ise nad seda võib-olla praeguse hetke seisuga ei mõista. Siis, kui nad on ühel hetkel kannavad tsiviilriideid ja satuvad kasvõi liiklusõnnetusse, vaadatakse nende poole alt üles ja oodatakse, et nemad, kui sõjaväest läbi käinud mehed, oskaksid midagi teha,“ lisas major Väli.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Vandeandmistseremooniale olid oodatud vaatama ajateenijate pereliikmed ja teised huvilised.
Pärast vande andmist oli sõduritel pool tundi vaba aega oma külalistega kohtuda ja juttu ajada.
Truudusetõotuse annavad ajateenijad pärast üheteistnädalase sõduri baaskursuse (SBK) lõpetamist.
SBK on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused. Sõduri baaskursusele järgneb eriala- ja allüksuse väljaõpe.
Homme saavad ajateenijad linnaloale. Pooled mehed peavad pataljonis tagasi olema pühapäeval, ülejäänud saavad veel nädalaks puhkusele jääda. -
Lahingukooli õppurid viivad läbi koondharjutuse
Sel nädalal algas Põlvamaal Moostes seitsmepäevane Lahingukooli koondharjutus, millest võtab osa 90 Lahingukooli õppurit ja kursuslast, 12 instruktorit ning ligi 100 Kaitseliidu Põlva Maleva kaitseliitlast.
„Harjutuse käigus saavad ja peavad kõikide kursuste õppurid rakendada eelnevate nädalate jooksul omandatud teadmisi ja oskusi välioskuste, lahinguõppe ning sõjaväelise juhtimise osas,“ rääkis harjutuse läbiviimise vajalikkusest Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonna ülem major Urmo Visnapuu. „Samuti saavad õppurid Lõuna-Eesti maastikul külmas ja karges pakases proovile panna nii ennast kui ka kaitseväe varustust,“ lisas külmale ilmale viidates major Visnapuu.
Koondharjutus algas esmaspäeva hommikul vanemallohvitseride baaskursuse ja eriala- vanemallohvitseride kursuse motoriseeritud rännakuga harjutusalale, millele järgnes vanemallohvitseride kursuse jalaväerühma patrull ja eriala allohvitseride kaitseõpe. Neljapäeva hommikul liituvad koondharjutusega ka reservohvitseride baaskursuse kursuslased ja rühmituvad kaitsesse ning kõik alustavad ettevalmistusi kompanii kaitselahinguks.
Harjutuse eesmärgiks on kolme Lahingukooli kursuse õppurite teadmiste ja oskuste kontrollimine patrullis, kaitse- ja pealetungilahingus.
Lahingukooli koondüksuse vastaseks on kaitselahingus Kaitseliidu Põlva Maleva kompanii suurune üksus.
Koondharjutus lõpeb pühapäeva ennelõunal lõpurivistuse ja alade koristamisega.
Pärast koondharjutust algab vanemallohvitseride baaskursuse õppuritel pühapäeval kella 13.00 veeblirännak. Rännaku pikkus linnulennult on ligikaudu 90 km ja lõpeb teisipäeva varajastel hommikutundidel kella 3.00 paiku Lahingukoolis.
-
Soome sõjameditsiini mobiilne simulatsioonistuudio jõuab EestisseNeljapäeval, 17. detsembril peavad sõja- ja tsiviilmeedikud Tartus Kaitseväe meditsiiniteenistuse aastakonverentsi, mille tänavuseks teemaks on „Meditsiiniõpe kaitseväes, simulatsiooni võimaluste integreerimine koolitusse. Taastusravi ja rehabilitatsioon”.
„Konverentsil saab näha selliseid simulatsioonivahendeid, mida pole Eestis enne nähtud, näiteks ultrahelimannekeeni.,” ütles konverentsi peakorraldaja, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülem doktor Ahti Varblane.
Eesti oma ala spetsialistidest esineb konverentsil näiteks dr Tiit Meren, kes räägib sõjakirurgi koolitusteest läbi simulatsiooniõppe kuni missioonile minekuni. Dr Meren on saanud vastava väljaõppe Inglismaal, kus reaalajas toimuva õppuse käigus simuleeriti tervet haiglat korraga. Õnnetusjuhtum mängiti läbi alates sündmuskohal juhtunust kuni haiglas patsiendi vigastuste ravimiseni. Dr Meren praktiseeris Afganistanis ISAFi kooseisus sõjakirurgina Camp Bastioni välihaiglas 2008. aastal.
Konverentsil tutvustatakse Soome sõjameditsiini keskuse mobiilse simulatsioonistuudio tööd ning Eesti ja Rootsi kaitseväe meditsiiniväljaõppe keskuse sõjameditsiini väljaõppe ja patsiendi simulatsiooni läbiviimist. Samuti antakse ülevaade matkesüsteemidest kaitseväes ning taastusravist sõjavigastuste korral nii taastusraviarsti, psühholoogi kui füsioterapeudi kogemuste põhjal.
Baltimaade kaasaegseim patsiendi simulatsioonitehnika asub praegu Tartus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuses. Dr Varblase sõnul on tipptasemel simulatsioonitehnika kohalikele meedikutele suureks abiks. „Meie põhieesmärgiks on õpetada sõjatraumade käsitlemist, kuna praktilisi kogemusi sõjas viga saanute ja vastava keskkonnaga on Eestis vähe, mistõttu oleme loonud tõetruu olukorra simulatsiooni abil,” ütles Varblane.
Kaitseväe Peastaabi meditsiiniteenistuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kaitseväearstide Seltsi ühiskorraldusel toimuvast konverentsist võtavad osa kaitseväe ja tsiviilmeedikud, tudengid ja residendid, kokku ligikaudu 150 inimest.
Konverents toimub Dorpati konverentsikeskuses, algusega kell 10. Konverentsil esinevad ettekannetega mitmed välislektorid, osa ettekandeid peetakse inglise keeles. -
Relvavennad mälestasid langenud kaaslastEesti jalaväekompanii Estcoy-9 kaitseväelased mälestasid eile õhtul Wahidi patrullbaasis Helmandi provintsis langenud nooremseersant Kristjan Jalakat.
"Nooremseersant Kristjan Jalakas jääb alatiseks meie ridadesse,“ ütles kompanii ülem major Sergei Guselnikov ja lisas, et kuigi tänane päev oli raske, peame vastu pidama.
„Nooremseersant Jalakas oli abivalmis ja hea huumorimeelega sõdur, kes pigem jättis oma asjad tegemata, kuid alati abistas teisi,“ ütles langenud allohvitseri iseloomustades jaoülem nooremveebel Vjatšeslav Neštšeplenko.
Estcoy-9 jätkas täna oma teenistusülesannete täitmist.
Nooremseersant Kristjan Jalakas langes eile varahommikul NATO operatsioonil Afganistanis lahinguülesandeid täites isevalmistatud lõhkekeha rünnakus.
Sel aastal on Afganistanis langenud 495 liitlasvägede sõdurit.
Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. -
Eesti kaitseväelane langes NATO operatsioonil AfganistanisTäna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).
Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid Eesti jalaväeüksust isevalmistatud lõhkekehaga Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e- Ali piirkonnas. Jaoülema abi nooremseersant Kristjan Jalakas langes, kui tema allüksus hõivas Wahidi patrullbaasist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel ühte hoonetekompleksi, eesmärgiga panna välja vaatluspost. Teised kaitseväelased rünnakus kannatada ei saanud.
1.Jalaväebrigaad on langenu lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab nooremseersant Kristjan Jalaka lähedastele siirast kaastunnet ning palub ajakirjanikel respekteerida langenu pere ja sõprade leina.
Nooremseersant Kristjan Jalakas alustas teenistust kaitseväes 2008. aastal Vahipataljonis. Pärast ajateenistust jätkas nooremseersant Jalakas teenistust elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis, kus teenis jaoülema abina.
Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.
Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis on 155 kaitseväelast.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
Kaitseministeeriumi 1. korruse fuajees (Sakala 1) on avatud kaastundeavalduste raamatud, samuti on Kaitseministeeriumi veebilehel www.kmin.ee avatud elektrooniline kaastundevalduste raamat.