Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad


  • Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

    Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Estcoy-9 jalaväelasi. Haavatu sai esmaabi ja ta evakueeriti sõjaväebaasi Camp Bastion kolmanda taseme välihaiglasse. Haavatut opereeriti ja arstide sõnul ei ole sõduri elu ohus.

    Estcoy-9 jätkas operatsiooni oma vastutusalas. 1. Jalaväebrigaad on haavatu perekonda juhtunust teavitanud.

    Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.

    Eesti kaitsevägi osaleb sõjalistes operatsioonides Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. 2005. aastast võitlevad Eesti jalaväelased Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis.
  • Täna, 11. detsembril andsid maaväe väeosades sõdurivande kokku 946 oktoobris ajateenistust alustanud sõdurit.

    Kuperjanovi pataljonis vandusid truudust Eesti Vabariigile 349 ajateenijat, Viru pataljonis andsid sõdurivande 201 noorsõdurit, Tapa sõjaväelinnakus Pioneeripataljonis vannutati 110, Suurtükiväepataljonis 98, Õhutõrjepataljonis 85 noorsõdurit, Kalevi pataljonis andsid vande 61 ja Logistikapataljonis 42 värskelt treenitud võitlejat.

    Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

    „Need sõnad, mis te üheskoos ütlesite pole lihtsalt ilus jutt,“ ütles Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem. „Need sõnad ühendavad ja liidavad teid sõltumata emakeelest või päritolust ja seovad teid Eestimaaga. Ma olen teie üle uhke.“

    Truudusetõotuse annavad ajateenijad pärast kümnenädalase sõduri baaskursuse lõpetamist. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused.

    Sõduri baaskursus lõppeb eksamiga. Õppursõdurite teadmisi ja oskusi kontrollitakse nii teoreetiliste testidega kui ka praktiliste harjutuste käigus lahingrajal, kus on vaja lahendada erinevaid ülesandeid nagu tulepositsiooni valik, maskeerimine, vahemaade mõõtmine, esmaabi andmine, miinide paigaldamine. Lisaks lahingraja läbimisele kontrollitakse ka sõdurite vastupidavust rännakuga, mille kogupikkus on erinevates väeosades kuni 50 kilomeetrit.

    Staabi- ja Sidepataljonis andsid 70 sõdurit vande pataljoni aastapäeval, 18. novembril. Vahipataljonis annavad 185 baaskursuse lõpetajat vande 17. detsembril.
  • Täna läksid Afganistanis teenivate sõdurite poole teele Kadrioru Saksa gümnaasiumi põhikooli laste joonistatud jõulukaardid ja –soovid.

    „Tere sõdurid! Ma loodan et teil läheb hästi seal Afganistanis. Seal vist lund ei saja, aga siin küll sajab ja täitsa vahva! Loodan, et teile sinna ka jõuluvana tuleb ja palju kinke toob! Häid jõule teile, karmid kutid! Olge tublid!” oli kirjutatud üheksanda klassi õpilase poolt.

    „Meie lapsed on kodu ja ühiskonna peegel, ja et see peegelpilt moondunud ei oleks, on vaja neile tutvustada ka erinevaid ameteid. Kaitseväelased tulid meile sügisel appi ja näitasid kui palju vaeva peab tegelikult nägema, et olla hea sõdur,” ütles Kadrioru Saksa gümnaasiumi 8A. Klassi juhataja Maie Itse. „Need jõulukaardid on meie laste tänu rasket tööd tegevatele kaitseväelastele nii ühe ilusa päeva eest sügisel kui ka nende panuse eest meie riigikaitsesse.”

    1. Jalaväebrigaad viis oktoobris Kadrioru Saksa gümnaasiumi ligi 250 õpilasele läbi matkapäeva koos jalgsimatkaga Klooga sõjaväelinnakusse, sõduri igapäevaelu tutvustamisega Kalevi jalaväepataljoni ja Scoutspataljoni kaitseväelaste poolt ja sõdurivarustuse proovimisega.

    „Lapsed soovivad, et sellisest matkapäevast saaks iga-aastane traditsioon, ” ütles Maie Itse.

    Põhikooli õpilased joonistasid ühtekokku ligi 150 jõulukaarti, mis koos jõulusoovidega saadeti hetkel Afganistanis teenivale Eesti kontingendile. Varasemalt on Iraaki ja Afganistani kaarte läkitanud nii Kanada lapsed, kui ka Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Aegviidu põhikooli õpilased.
  • Homme, 11. detsembril lasevad Suurtükiväepataljoni ajateenijad ja Kõrgema Sõjakooli kadetid Kaitseväe Keskpolügoonil esmakordselt 122 millimeetristest haubitsatest.

    „Ajateenijatel on tegemist kontrollharjutusega, kus nad saavad nooremallohvitseri kursustel omandatud teadmisi näidata,” ütles Suurtükiväepataljoni ülem kapten Vahur Kütt.”Põhieksami sooritavad ajateenijad 155 mm haubitsate lahinglaskmistel, mis on Suurtükiväepataljoni põhirelv.”

    Tänavu Soomelt saadud haubitsaid H63 testiti paar kuud tagasi näidislaskmistel, kuid ajateenijatele on lahinglaskmine esmakordne. Lahinglaskmistel osalevad 4 Kõrgema Sõjakooli suurtükiväe eriala kadetti, ligi 60 Suurtükiväepataljoni nooremallohvitseri kursuse õppurit ning kaadrikaitseväelased.

    Kolmest 122 mm haubitsast lastakse ligi 5 kilomeetri kaugusel olevaid sihtmärke.

    122mm haubitsad vahetasid välja omal ajal Soomest abi korras saadud 105mm haubitsad tänavu kevadel. Haubitsaid kasutatakse suurtükiväelaste rahuaegses väljaõppes ning suurtükiväepataljoni relvastamiseks. Tegemist on Soome sõja-aja reservi kuulunud haubitsatega.
  • Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

    „Selge on see, et Afganistanis ei ole ühtegi puhtalt sõjalist ega ka puhtalt mittesõjalist lahendust, mis tooks riiki pikema-ajalist stabiilsust,” kinnitasid Cowper-Coles ja Aaviksoo kohtumisel.

    „Tarvis on afgaanide endi vastutust ning nende ühiskonnal ja kultuuril põhinevat pinnast, millele ehitada kõik ülejäänu”, selgitas kaitseminister ja rõhutas, et elementaarsegi stabiilsuse ning poliitilise dialoogi tekitamiseks on tarvis piisavat sõjalist kohalolekut.

    Ühendkuningriigi eriesindaja kohtus värskelt Afganistanist naasnud Eesti kontingendi ülema kapten Janno Märkiga ning Estcoy-8 ülema kapten Tarvo Lugaga, kellega arutati olukorda Eesti kaitseväelaste vastutusalas Helmandi provintsis ning riikidevahelist koostööd operatsioonipiirkonnas.

    Sir Cowper-Coles rõhutas kohtumisel, et on kõikide briti kontingendiülemate käest kuulnud seda, et Eesti sõdureid iseloomustab Afganistanis vaprus ja kõrge professionaalsus. „Tänan kõiki Eesti kaitseväelaseid selle töö eest, mis Afganistanis seni tehtud on,” sõnas Cowper-Coles.
  • Kõrgema Sõjakooli Kadetikogu andis Eesti Sõjamuuseumile eksponeerimiseks üle sõjakooli kadettide aumärgi Kadetitähe.

    „Kadetitäht on hea võimalus pidada meeles neid, kes on ohverdanud oma vaba aega kogu meie kooli heaks,” ütles kadettveebel Ragnar-Aleksander Jõgi. „Kadetitäht on sõjakooli õppurite silmis väga lugupeetud märk.”

    Kadetitähe Sõjamuuseumile annetamise eesmärk on aumärgi tutvustamine laiemale auditooriumile.

    Kadetitäht on Kõrgema Sõjakooli kadette ühendava Kadetikogu aumärk, mille mõtteks on süvendada kadettide ühtsustunnet. Kadetitähte antakse välja 2005. aastast, ühe aasta jooksul annab Kadetikogu välja kuni kolm märki. Aumärk antakse Kõrgema Sõjakooli kolmanda aasta kadettidele, kes on panustanud silmapaistvalt Kadetikogu tegevusse.

    Eesti Sõjamuuseumile annetatud Kadetitäht kannab numbrit 34, mis märgib ühtlasi siiani välja antud Kadetitähtede koguarvu.
  • Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõudis täna keskpäeval tagasi koju.

    Laeva võtsid Mereväebaasis Miinisadamas vastu mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper ning koju saabuvate mereväelaste lähedased.

    „Tänan, et täitsite riigi liitlaskohustusi väärikalt,“ ütles mereväekapten Igor Schvede kojusaabunud mereväelastele.

    Sakala auks korraldatud rivistusel andis mereväe ülem missioonil osalenud 26 mereväelasele üle NATO kontingendi medalid. 13 mereväelast said kontingendi medali sõle, mis märgib teistkordset osalust NATO missioonil. NATO kontingendi medali said ka kaks Sakalal teeninud ajateenijat.

    „Atlandi ületamine näitas, et Eesti Mereväe laevad on võimelised edukalt opereerima ka väljaspool Läänemerd,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna. Pärnu sõnul oli Euroopast Kanada idarannikule sõites ilm soodne, seevastu tagasi tulles oli meeskonnal vaid paar tormivaba päeva.

    Sakala oli esimene Eesti sõjalaev ja riigilaevastiku laev, mis ületas Atlandi ookeani mõlemal suunal. NATO alalise miinitõrjegrupi koosseisus külastas Sakala Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki, Hispaania Kuningriiki, Portugali, Kanadat, Ameerika Ühendriike ja Prantsusmaad, ning peatus 12 sadamas: Devonport, Vigo, Ponta Delgada, Halifax, New York, Norfolk, Charleston, Hamilton, El Ferrol, La Coruna ja Cherbourg. Kokku läbiti missiooni kestel ligi 24 tuhat kilomeetrit.

    Teisel pool ookeani võttis Sakala osa miinitõrjeõppusest koos Kanada mereväe üksustega, samuti Ameerika Ühendriikide mereväe aasta suurimast ühisõppusest Joint Task Force Exercise, kus harjutas koostööd lennukikandja grupiga. Sakala ülesandeks oli koos teiste miinitõrjegrupi alustega laevatee puhastamine miinidest lennukikandja turvalise liikumise tagamiseks. Samuti osales laeva meeskond 11. septembri rünnaku ohvrite mälestustseremoonial ja New Yorgi 400. aastapäeva auks korraldatud üritustel.

    Sakala jätkab NRF reageerimisvalmiduses 5. jaanuarini 2010.

    Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.

    Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

    Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis.

    NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

    2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus ja miinijahtiga Admiral Cowan.
  • Eesti kontingendi eelmine ülem Afganistanis major Janno Märk võttis eile osa Belfastis Põhja-Iirimaal korraldatud mälestusteenistusest Afganistanis langenud Briti ja liitlaste sõdurite mälestustseremooniast.

    Mälestustseremoonia korraldas 19. Kergejalaväebrigaadi, kelle alluvuses teenis Afganistanis jalaväekompanii Estcoy-8. Püha Anne katedraalis toimunud mälestusteenistusel osales ligi 600 külalist. Teiste hulgas olid Ühendkuningriigi, Taani ja Eesti langenuid tulnud mälestama ka Wessexi krahv prints Edward, Ühendkuningriigi kaitseminister Bob Ainsworth ja 19. Kergejalaväebrigaadi ülem brigaadikindral Tim Radford.

    19. Kergejalaväebrigaad kandis Afganistani lahingutes raskeid kaotus, kokku langes välisoperatsioonil 83 võitlejat. Afganistanis samas piirkonnas teeninud Estcoy-8 kaotas kolm kaitseväelast. 15. juunil langes veebel Allain Tikko, 23. augustil langesid veebel Eerik Salmus ja seersant Raivis Kang.

    Suurbritannia juhitud Helmandi väekoondise koosseisus 19. Kergejalaväebrigaadi alluvuses Afganistanis teenis ka Eesti jalaväekompanii Estcoy-8.
  • Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõuab homme keskpäeval tagasi koju.

    Laeva võtavad Mereväebaasis Miinisadamas vastu mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper ning koju saabuvate mereväelaste lähedased.

    Sakala auks korraldataval rivistusel annab mereväe ülem missioonil osalenud 26 mereväelasele üle NATO kontingendi medalid. 13 mereväelast saavad kontingendi medali sõle, mis märgib teistkordset osalust NATO missioonil. NATO kontingendi medali saavad ka kaks Sakalal teeninud ajateenijat.

    Sakala oli esimene Eesti sõjalaev ja riigilaevastiku laev, mis ületas Atlandi ookeani mõlemal suunal. NATO alalise miinitõrjegrupi koosseisus külastas Sakala Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki, Hispaania Kuningriiki, Portugali, Kanadat, Ameerika Ühendriike ja Prantsusmaad, ning peatus 12 sadamas: Devonport, Vigo, Ponta Delgada, Halifax, New York, Norfolk, Charleston, Hamilton, El Ferrol, La Coruna ja Cherbourg. Kokku läbiti missiooni kestel ligi 24 tuhat kilomeetrit.

    Teisel pool ookeani võttis Sakala osa miinitõrjeõppusest koos Kanada mereväe üksustega, samuti Ameerika Ühendriikide mereväe aasta suurimast ühisõppusest Joint Task Force Exercise, kus harjutas koostööd lennukikandja grupiga. Sakala ülesandeks oli koos teiste miinitõrjegrupi alustega laevatee puhastamine miinidest lennukikandja turvalise liikumise tagamiseks. Samuti osales laeva meeskond 11. septembri rünnaku ohvrite mälestustseremoonial ja New Yorgi 400. aastapäeva auks korraldatud üritustel.

    Sakala jätkab NRF reageerimisvalmiduses 5. jaanuarini 2010.

    Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.

    Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

    Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis.

    NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

    2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus ja miinijahtiga Admiral Cowan.

  • Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldas täna varahommikul piduliku rivistuse ja asetas pärjad endise Tondi Sõjakooli ees 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus langenud kadettide Arnold Allebrasi, Aleksander Tedderi, Aleksander Tombergi ja August Udrase mälestuseks.

    „85 aastat tagasi näitasid teie toonased koolivennad, kui olulised on kriitilises olukorras tahe ja otsustusvõime. Kadetid tõestasid, et neil oli vajalikku julgust ootamatule rünnakule vastu seista,“ ütles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

    Raidma sõnul näitas 1. detsembri mässukatse, et iseseisvus oli ka siis habras ning seda on püütud pidevalt proovile panna.

    „Sõjakooli kadetid on ka nüüd valmis oma isamaa ja kooli kaitseks relva haarama,“ kinnitas Kõrgema Sõjakooli kadettveebel Karl Kalamees.

    Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida 1924. aasta 1. detsembri mässukatse käigus rünnati. Sõjakooli kadetid lõid kommunistlikud mässajad tagasi, neli kadetti langes.

    Traditsioon öist rivistust korraldada sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Rivistusel loetakse ette kõigi kohalviibijate, sealhulgas langenud kadettide nimed, kes on sümboolselt igavesti Sõjakooli nimekirjas.

    1924.aasta 1. detsembri mässukatses langenud kadettidele avaldasid austust Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras ja Kõrgema Sõjakooli ülem major Vahur Murulaid.

    Pärast rivistust asetavad kadetid koos Kaitseliidu malevatega pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartu Garnisoni kalmistul, Jõgeva Laiusevälja kalmistul ja Vastseliina kalmistul.

    Tartus asuva Kõrgema Sõjakooli kadetid on varasematel aastatel mälesturivistust korraldanud Raadi kalmistul.
    Sel aastal viidi rivistus esmakordselt läbi langenud kadettide monumendi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas.

    Amandus Adamsoni 1928. aastal loodud ja 1941. aastal hävitatud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. Monument taastati vanade fotode alusel ja avati tänavu 15. mail. „Tondipoiste“ ausamba skulptuurse osa taastas Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans. Ausammast aitasid taastada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas ja Eesti Eruohvitseride Kogu. Neid toetasid Kristiine linnaosavalitsus ja Tallinna linnavalitsus.
Keri üles