Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna peagi Afganistani, NATO operatsioonile
    suunduva jalaväekompaniiga ESTCOY-9 ja toetusüksusega NSE-8.

    “Lahkumine [Afganistanist] praegu, enne vajaliku stabiilsuse saavutamist ning
    julgeolekuolukorra andmist Afganistani enda armee ja politsei hoolde tähendaks
    vägivalla plahvatust Afganistanis. See tähendaks seda ka Pakistanis, mis on
    tuumariik ning mille kaaperdamine äärmusfanaatikute poolt tooks kaasa katastroofi
    kogu läänemaailmale. Ent vägivald laieneks tõenäoliselt veel paljudesse maadesse, lisaks leviks äärmuslus Kesk-Aasiasse ja sealt palju kaugemale,” rääkis president Ilves. “Me ei taha sellist maailma. Seega on Afganistani operatsioon meie endi, ka Eesti julgeoleku, tagamise operatsioon.”

    Eesti riigipea sõnul peavad aga NATO plaanid muutuma järjest paremaks, tõhusamaks, täpsemaks ja paindlikumaks.

    “Meie kõik – sõjaväelased ja tsiviilametnikud – peame õppima eelnevast kaheksast aastast ning tegema korrektiive nii militaarvallas kui ka riigiloome edendamise tsiviilkavades,” lisas president Ilves, loetledes märksõnu, mis võiksid olla NATO edukuse vundamendiks: “Kannatlikkus. Leidlikkus. Vaprus. Kohalike olude mõistmine.
    Usaldus seal, kus vähegi võimalik. Pidev panustamine nii militaar- kui ka tsiviilvaldkonnas, rõhutades just afgaanide endi jätkusuutlikke algatusi ja nende toetamist. Afganistani võimude vabastamine nii õpitud kui ka õpetatud abisõltuvusest. Kompromissitu suhtumine korruptsiooni, mille laiutamine õõnestab kohalike elanike usku valitsusse Kabulis ja provintsides. Ning muidugi – seda on eriti päevakohane just praegu rõhutada – ausate valimiste vankumatu kohustuslikkus.”

    Riigipea kinnitusel peab Eesti tegema kõik, mida suudab ja enamgi veel, et tagada oma sõduritele Afganistanis maksimaalne kaitse.

    “Nagu mulle kinnitati, on ESTCOY-9 kõigil kaitseväelastel öövaatlusseadmed. Ja selle üle on mul hea meel. Samuti on mul hea meel otsuse üle varustada meie sõdurid pinnaseradaritega, mis aitavad leida vähese metallisisaldusega lõhkekehi,” ütles riigipea.

    Praegu teenivad NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompaniid Estcoy-8 ja Estcoy-E, logistiline toetuselement NSE-7 ning staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Valimiste ajaks Afganistani saadetud Estcoy-E teenib USA Merejalaväe 2. Brigaadi koosseisus.

    Kokku on Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis pisut alla 300 kaitseväelase. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

  • 1. Jalaväebrigaad korraldab homme Kloogal ligi 250-le Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 6.-9. klassi riigikaitseõpetuse õpilasele sõjaväelase elu tutvustava militaarse seikluse.

    Üritus algab jalgsimatkaga Klooga sõjaväelinnakusse, kus Kalevi jalaväepataljoni ja Scoutspataljoni kaitseväelased räägivad sõduri igapäevaelust, aitavad selga proovida kuuliveste, kiivreid, seljakotte, sõidutavad huvilisi PASI soomukitega ning vastavad tekkinud küsimustele.

    Kehakinnituseks pakub Tagalapataljon kõigile sõdurilõunat ja sooja hernesuppi.

    Korraldatava ürituse eesmärgiks on anda Kadrioru Saksa Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpilastele ülevaade sõjaväelase ametist kui ühest võimalikust tulevasest elukutsest ning kinkida lastele meeldejääv päev sõdurite seltsis.

  • Mereväe miinijahtija Sakala alustas sel nädalal pärast õppusi Põhja-Ameerika idarannikul teekonda tagasi Euroopasse.

    Juuli alguses NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teenistust alustanud Sakala võttis teisel pool ookeani osa kahest õppusest - miinitõrjeõppusest koos Kanada mereväe üksustega ja Ameerika Ühendriikide mereväe aasta suurimast ühisõppusel Joint Task Force Exercise, kus harjutas koostööd lennukikandja grupiga. Samuti võttis laeva meeskond osa 9. septembri ohvrite mälestustseremooniast ja New Yorgi 400. aastapäeva auks korraldatud üritustest.

    Sakala külastas Halifaxi sadamat Kanadas ning New Yorgi, Norfolki ja Charlestoni sadamaid Ameerika Ühendriikide idarannikul. Teel Euroopasse tehti vahepeatus ka Bermuuda saartel.

    Novembri algul võtab Sakala osa miinitõrjeoperatsioonist Prantsusmaa põhjarannikul.

    NATO reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis asuma täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas.

    Enne reageerimisjõududesse määramist läbis Sakala hindamisprotsessi, mille alusel hinnatakse kõiki NATO merevägede aluseid. Laeva valmisolekule andsid hinnangu lisaks Eesti ekspertidele NATO staabi esindajad Northwoodist Ühendkuningriigist.

    Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

    Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis. 2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse kaitseväelastega Balti pataljoni koosseisus.

    NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

    Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.

    Sakala saabub Eestisse tagasi novembri lõpul.Laev on valmisolekus 5. jaanuarini 2010.
  • Afganistani Helmandi provintsis asuvas Camp Bastionis alustas Eesti kontingendi arstina teenistust leitnant Lauri Lemming, kes vahetas sellel ametikohal välja major Anatoli Semjonovi.

    Leitnant Lemming töötab Camp Bastioni sõjaväehaiglas, kus ravitakse Helmandi provintsi lahingutes ja rünnakutes haavata saanud liitlasvägede sõdureid, aga ka kohalikke elanikke. Kontingendi arstina on tema ülesandeks Eesti kaitseväelaste meditsiiniline nõustamine ja ravi, vajadusel on ta kontaktisikuks haiglaga.

    „Kuna Camp Bastioni haiglas ravitakse ka kohalikke elanikke ja lapsi, on mul võimalik praktiseerida lastekirurgia erialal ning saada kogemusi laste traumade ravimisel, samuti on minu ülesandeks Eesti kaitseväelaste meditsiiniline toetamine,“ ütles leitnant Lemming.

    Leitnant Lemming on erialalt lastekirurg. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2002. aastal ning on töötanud arstina Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas ja Tartu Kiirabis. Leitnant Lemming on lõpetanud reservtervishoiutöötajate sõjalise baaskursuse. Enne välisoperatsiooni läbis ta Ühendkuningriigi välihaigla missioonieelse koostööharjutuse.

    Praegu teenivad NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompaniid Estcoy-8 ja Estcoy-E, logistiline toetuselement NSE-7 ning staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Valimiste ajaks Afganistani saadetud Estcoy-E teenib USA Merejalaväe 2. Brigaadi koosseisus.

    Kokku on Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis pisut alla 300 kaitseväelase. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.


  • Scoutspataljon korraldab 11.-18. oktoobrini Lätis Adaži polügoonil taktikalise õppuse Teraskilp 2009.

    Teraskilp on igaaastane kontrollõppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut. Õppusel treenitakse pealetungitegevuse erinevaid etappe ning Estcoy-9 koostööd miinipildujaallüksuste, õhuväe tuletoetuselemendiga ja rahvusliku toetuselemendi NSE-8-ga. Adaži polügoonil viiakse õppuste ajal läbi ka lahinglaskmised.

    Koostööd õhuväe tuletoetusüksuse ja NATO hävitajatega harjutasid Estcoy-9 jalaväelased septembri lõpus Eestis korraldatud õppusel BAM-7.

    "Teraskilp on tähtis verstapost Afganistani mineva üksuse ettevalmistamisel, kuna annab võimaluse hinnata üksuse lahinguvalmidust võimalikult reaalses olukorras,“ ütles Scoutspataljoni ülem major Vahur Karus. Scoutspataljoni ülema sõnul on õppuse kordaminek paljude kaitseväe struktuuriüksuste ühine jõupingutus, „Tahan siinjuures eriliselt tänada meie Läti relvavendasid, kes juba mitmendat aastat järjest teevad õppuse toimumise võimalikuks," avaldas major Karus tänu kõigile organiseerijatele.

    Õppusest võtab osa ligi 390 kaitseväelast Scoutspataljonist, 1. Jalaväebrigaadist, Maaväe Staabist, Kaitseväe Logistikakeskusest, Kaitseväe Võru Lahingukoolist, Lennubaasist, Kaitseväe Tervisekeskusest ja Kirde Kaitseringkonnast.

    Soomukitest ja sõjaväemasinatest koosnevad kolonnid liiguvad õppusele kahes osas. Laupäeva hommikul alustavad kolonnid liikumist Läti suunas kell 8 marsruudil Paldiski – Keila - Kanama rist – Pärnu mnt – Ikla. Sama marsruuti pidi alustab liikumist teine kolonn esmaspäeva hommikul kell 8.
  • Reedel, 9. oktoobril korraldavad Kaitseväe Ühendatud Õpeasutused ja Martensi Selts rahvusvahelise relvakonfliktiõiguse konverentsi.

    Konverentsi „Historical and Contemporary Perspectives on the Law of Armed Conflict” eesmärk on seostada relvakonfliktiõiguse areng nüüdisaegsete probleemidega ning keskenduda Eesti jaoks olulistele väljakutsetele.

    Konverentsiga märgitakse 110. aasta möödumist esimese Haagi maasõja reeglite ja tavade määrustiku vastuvõtmisest, 60. aasta möödumist Genfi sõjaohvrite kaitse konventsioonide allakirjutamisest ning Eesti päritolu rahvusvahelise õiguse teadlase ja diplomaadi Friedrich Martensi 100. surma-aastapäeva.

    Õigusajaloolane dr Arthur Eyffinger Madalmaadest peab mälestusloengu, mis käsitleb Eesti päritolu rahvusvahelise õiguse teadlase ja diplomaadi Friedrich Martensi panust relvakonfliktiõiguse väljakujunemisse. Ettekandeid peavad veel esinejad nii Eestist kui ka teistest välisriikidest.

    Konverents algab kell 10 Tartus, Riia 12 asuvas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ruumides ja sellele on oodatud kõik huvilised ja eelregistreerimine ei ole vajalik.

    Lisainfo:

    www.martens.ee

    Andres Saumets, [email protected], tel. 55 620 803
    Rain Liivoja, [email protected], tel. 7122 372
  • Kaitseväes alanud nooremallohvitseride kursustel erinevates väeosades õpib nooremallohvitseriks ligi 550 ajateenijat.

    Sõltuvalt väeosast saavad tulevased ajateenijatest nooremallohvitserid väljaõppe näiteks jalaväe, miinipilduja, luure, logistika, suurtükiväe, side, õhutõrje ja pioneeri erialal

    Nooremallohvitseride kursusel on kaks osa - kuuenädalane baaskursus ning kuue- kuni üheksanädalane erialakursus. Baaskursusel omandavad tulevased nooremallohvitserid jaoülema üldteadmised. Erialakursusel õpitakse kindlat eriala ning selle relvaliigi meeskonna juhtimist. Ajateenijad omandavad teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeriasjandusest, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele.

    Nooremallohvitseride kursuse kulminatsiooniks on seersandirännak, mille jooksul peavad tulevased jao- ja relvameeskondade ülemad sooritama erinevaid ülesandeid. Rännaku pikkus sõltub väeosast. Näiteks Kuperjanovi jalaväepataljonis on see 60 – 70 km. Kursuse lõpus sooritatakse eksamid, mille alusel otsustatakse nooremseersandi auastme andmine. Väljaõppe jooksul valitakse välja sobivad kandidaadid reservrühmaülema kursusele. Kursused lõppevad detsembris.

    Tulevasi jao- ja relvameeskondade ülemaid õpetatakse välja kõikides kaitseväe üksustes, kus teenivad ajateenijad. Mereväe ajateenijad läbivad nooremallohvitseride kursuse Vahipataljonis. Praegused nooremallohvitseride kursuse õppurid alustasid oma teenistust käesoleva aasta juuni lõpus ja nende teenistus kestab 11 kuud.

    Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust, nagu erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad.
  • Homme, 7. oktoobril saab Tartus asuv Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseum enda kogusse Arsenali relvatehases toodetud püstolkuulipilduja.

    Aastatel 1926-1936 Tallinna Arsenali relvatehases toodetud püstolkuulipilduja A.T. laenab tähtajatu deponeeringuna muuseumile reservkapten Heino Piirsalu. Kapten Piirsalu tõi Eestis toodetud kaks püstolkuulipildujat Hispaaniast, kuhu need rohkem kui 70 aastat tagasi müüdi.

    Teise relva plaanib reservohvitser deponeerida Eesti Sõjamuuseumis. Teadaolevalt on need relvad lisaks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseumis olevale püstolkuulipildujale ainukesed Eestis olevad samasugused A.T. püstolkuulipildujad.

    Antud relvad müüdi Hispaaniasse 1937. aastal sealse kodusõja aegu. Sõjaväe moderniseerimiseks raha leidmiseks müüs Sõjaministeerium 1936-1938 maha suure hulga vananenud relvastust ning rahvusvaheliste relvakaupmeeste kaudu jõudis see Hispaaniasse.

    Muuhulgas otsustati ära müüa püstolkuulipildujad A.T., mis koguti kokku Tallinna ning laaditi 28.-29. mail 1937 Sõjasadamas kaubalaevale Viiu. Kaubadokumentides oli sihtkohaks Bangkok Siiamis (praegune Tai), tegelikult aga Hispaania.
  • „Eesti sõdurid on sel suvel Helmandis võidelnud nagu tiigrid, vapralt ja raevukalt,“ iseloomustas Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Tim Radford tema alluvuses Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi ühes tulisemas punktis võitlevat jalaväekompaniid Estcoy-8. „Eesti sõdurid on väga head ja nad on eeskujulikult juhitud.“

    Brigaadikindral Radford andis Eesti üksuseid külastavale Eesti kaitseväe juhatajale kindralleitnant Ants Laaneotsale ülevaate julgeoleku olukorrast ja operatsioonidest Helmandi provintsis Ühendkuningriigi 19. Kergejalaväebrigaadi vastutusalal.

    Praegu teenivad NATO operatsioonil ISAF Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompaniid Estcoy-8 ja Estcoy-E, logistiline toetuselement NSE-7 ning staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Valimiste ajaks Afganistani saadetud Estcoy-E teenib USA Merejalaväe 2. Brigaadi koosseisus. Kokku on Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis pisut alla 300 kaitseväelase.

    Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

  • Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots külastas Afganistanis Helmandi provintsis reedel välibaasis Pimon jalaväekompaniid Estcoy-8 ja hindas kompanii tegutsemist lahinguolukorras kõrgelt.

    „Te olete nüüd juba väga kogenud reaalse lahingukogemusega sõdurid,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Pimoni välibaasis sõduritele, „Eestil ja meie kaitseväel on teie kogemusi tarvis. Mõelge selle peale, et võiksite pärast kojutulekut õppida edasi allohvitserideks või ohvitserideks. Lahingukool ja Kõrgem Sõjakool ootavad teid.“

    Kindralleitnant Laaneots kõneles sõduritele Eesti arengutest, majanduse olukorrast, kaitseväe arengukavadest ja NATO kõrgema väejuhatuse plaanidest Afganistanis.

    Kaitseväe juhataja andis sõduritele üle Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kingituse Jüri Arraku graafilise lehe „Võitlus“,

    Praegu teenivad NATO operatsioonil ISAF Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompaniid Estcoy-8 ja Estcoy-E, logistiline toetuselement NSE-7 ning staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Valimiste ajaks Afganistani saadetud Estcoy-E teenib USA Merejalaväe 2. Brigaadi koosseisus. Kokku on Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis pisut alla 300 kaitseväelase.

    Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
Keri üles