Uudised
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused võtavad vastu külalisiTäna, 2. oktoobril avab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused oma uksed külalistele, et tutvustada riigikaitset ja sealseid õppimisvõimalusi.
Lahtiste uste päevast võtavad osa nii kooliõpilased kui ka ajateenijad, kellele esineb riigikaitseteemalise ettekandega kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Külastajaid võõrustavad põhikursuse kadetid, tutvustades huvilistele õppeasutusi, relvastust, kadetikasiinot ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseumi ning Matkekeskust. Koos koolinoortega arutletakse riigikaitse üle ja tutvutakse õppimisvõimalustega Kõrgemas Sõjakoolis.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe õppesuunal on kolm ning õhuväe õppesuunal koostöös Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat. Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi. -
Liitlasvägede juhid tänasid Eestit silmapaistva panuse eest NATO operatsioonil AfganistanisEesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kohtus kolmapäeval Kabulis liitlasvägede juhtidega, kes andsid põhjaliku ülevaate olukorrast Afganistanis ja edasistest arengutest.
NATO ISAF vägede ülema asetäitja, liitlasriikide sõjaväelane number kaks Afganistanis, Ameerika Ühendriikide kindralleitnant David M. Rodriguez andis Eesti kaitseväe juhatajale kindralleitnant Ants Laaneotsale ülevaate olukorrast Afganistanis, käimasolevatest ja kavandatavatest operatsioonidest ning uuest strateegiast.
„Ma tänan väikest ja vaprat Eestit suure panuse eest NATO kõige tähtsamasse operatsiooni. Teie üksused on kõige keerulisemas piirkonnas ja võitlevad vapralt,“ ütles kindralleitnant David M. Rodriguez. „Me oleme valmis Eestiga seisma ning kui tarvis ka võitlema demokraatia ja vabaduse eest ka mujal kui Afganistanis.“
Kindralleitnant David M Rodriguez vabandas siiralt Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa ees. NATO vägede ülema kindral Stanley A. McChrystali raportis oli varem ekslikult kirjutatud, et Eesti ei ole NATO liikmesriik. Kindralleitnant Laaneots võttis vabanduse vastu.
Afganistani kaitseminister kindral Abdul Rahim Wardak tänas Eestit toetuse ja mõistva suhtumise eest. „Eesti sõbrad ei ole meid unustanud ja aitavad meid meie võitluses oma riigi eest. Teie esmaklassilised sõdurid võitlevad eeskujulikult,“ sõnas Wardak. „Te ei ole unustanud, et meie sõda Nõukogude Liidu vastu oli üheks teguriks selle impeeriumi lagunemises ning Eesti ja ka teie naabrite taasiseseisvumises.“ Wardak hindas valimisi Afganistanis kordaläinuks ning avaldas lootust, et julgeolekuolukord pöördub paremuse poole.
Kindralleitnant Sher Mohhammad Karimi tutvustas Eesti kaitseväe juhatajale Afganistani armee juhtimiskeskust ja operatiivplaneerimist. Kindralleitnant Laaneots külastas Afganistani armee väljaõppekeskust Kabulis. Väljaõppekeskuse ülem brigaadkindral Ali Ahmad tutvustas Eesti kaitseväe juhatajale ohvitseride, allohvitseride ja sõdurite valjaõppesüsteemi. Afganistanis on elukutseline sõjavägi ja lepingud sõlmitakse sõduritega reeglina kolmeks aastaks.
-
Mereväetuukrid lõhkasid esimesed Suuropi vrakilt leitud miinidMereväe miinijahtija Ugandi meeskond tegi täna Suures Väinas kahjutuks miiniveeskaja Suurop vrakilt ja selle lähiümbrusest leitud miinid.
Ugandi avastas miinid möödunud nädalal läbi viidud miinitõrjeoperatsiooni käigus. Täna lõhkasid mereväelased kolm miini, kahjutuks tegemist ootab kaks lõhkekeha.
Ugandi jätkab vraki ja selle lähiümbruse uurimist mehitamata allveeroboti abil. Uuringute tulemused miinitõrjeoperatsiooni käigus piirkonnast leitud lõhkekehadest antakse reedeks.
Merevägi arutab koostöös Veeteede Ameti, kohaliku omavalitsuse ja teiste ametkondadega võimalikke edasisi samme Suure Väina meremiinidest puhastamise osas.
Miinid ei kujuta endast otsest ohtu laevaliiklusele, kuna miiniveeskaja Suurop vrakk ei asu otseselt laevateel vaid selle lähistel. Miinid võivad põhjustada aga suurt ohtu kõigele merepõhjas inimtegevusega seonduvale ja võivad ohtlikuks muutuda keskkonnatingimuste, nagu hoovuste ja põhjasetete liikumine, muutudes. Veeteede Amet on Suuropi vraki ümbruses välja andnud navigatsioonihoiatuse.
Suurop oli aastatel 1920-1940 Eesti Mereväe miiniveeskaja. 1940. aastal võttis punalipuline Balti laevastik miiniveeskaja üle. Laev uppus koos miinilastiga 11. augustil 1941. aastal olles teel Irbe väina poole. Tõenäoliselt sõitis Suurop Saksa põhjamiinile.
Miinijahtija Ugandi on üks kolmest Ühendkuningriigilt Mereväele soetatud miinijahtijast, mis on varustatud nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega ja võimaldavad senisest tõhusamalt veealuseid lõhkekehasid avastada ja kahjutuks teha
Mereväe põhitegevus on miinitõrje ja miinisõjavõime arendamine, samuti vastutab merevägi demineerimistööde eest sise- ja territoriaalmeres.
Aastatel 1994-2009 on Merevägi Eesti vetes läbi viidud miinitõrjeoperatsioonide käigus avastanud ja kahjutuks teinud üle 600 lõhkekeha.
-
Vene Föderatsiooni lennuk sisenes loata Eesti õhuruumiEile, 28 septembri õhtul sisenes Vene Föderatsiooni relvajõududele kuuluv transpordilennuk AN-24 loata Eesti õhuruumi.
Lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas eile õhtul kell 22.40 0,8 meremiili (1,4 kilomeetri) sügavuselt ja viibis Eesti õhuruumis umbes pool minutit.
Transpordilennuk AN-24 oli teel Kaliningradist Vene Föderatsiooni poole. Lennuk lendas vastavalt kinnitatud lennuplaanile, lennukil oli eelnevalt raadiokontakt lennuliiklusteenistusega ja transponder oli sisse lülitatud.
Õhupiiri rikkumise Vaindloo saare juures registreeris Õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris.
AN-24 on endises Nõukogude Liidus toodetud transpordilennuk. Lennuki maksimaalne kiirus on 500 km/h maksimaalne lennukaugus 2400 km. -
Kaitseväe juhataja andis langenud Briti ohvitseri perekonnale kätte kõrge autasuKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis täna Londonis Afganistanis langenud Briti kolonelleitnant Rupert Thorneloe perekonnale kätte kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest.
Kaitseväe teenetemärk lahinguliste teenete eest on kõrgeim autasu, mida kaitseväe juhataja saab anda. Kolonelleitnant Thorneloe oli Walesi kaardiväe 1. pataljoni ülem, kellele allus Eesti kompanii. Ta langes Afganistanis Helmandi provintsis 1.juulil mässuliste isevalmistatud pommi plahvatuses.
"Kolonelleitnant Thorneloed tundsid nii Eesti sõdurid Helmandis kui kaitseväelased Eestis, ta oli väljapaistev sõdur ja suurepärane inimene, kes oli tugev Eesti kontingendi toetaja," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
Kaitseväe juhataja andis langenud Briti ohvitseri perekonnale üle ka fotod, mis olid tehtud temast koos Eesti kaitseväelastega patrullbaasis Pimon mõni nädal enne langemist.
Eesti kontingendi ülema major Janno Märgi sõnul võttis kolonelleitnant Rupert Thorneloe koos Eesti üksustega osa operatsioonidest ja hindas kõrgelt Eesti sõdurite professionaalsust. "Kolonelleitnant Thorneloe tutvus Eesti üksuste teenistusega juba enne operatsiooni algust. Kaotasime tema näol tõelise relvavenna," ütles Eesti
kontingendi ülem, major Janno Märk.
Kolonelleitnant Rupert Thorneloe teenis Ühendkuningriigi Armees alates 1992. aastast. Tema varasem teenistus hõlmas välisoperatsioone Iraagis 2005-2006. aastal ning teenistust Ühendkuningriigi kaitseministeeriumis, kus ta oli tollase kaitseministri Des Browni sõjaline abi.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompaniid Estcoy-8 ja Estcoy-E, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Ühekordse projektina Afganistani saadetud Estcoy-E teenib USA Merejalaväe 2. Brigaadi koosseisus. Kokku on Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis üle 280 kaitseväelase.
-
Untsakate, VLÜ ja Pärnu Poiste ühendansambel esines AfganistanisSel nädalal andis Afganistanis, Helmandi provintsis kolm kontserti ansamblite Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Pärnu Poisid ühendansambel.
Kitarristid Eddi Leet ja Marek Rätsep ning akordionimängija Raido Koppel esinesid Estcoy-E patrullbaasides Kalevipoeg ja Sulevipoeg ning Estcoy-8 patrullbaasis Pimon.
”Hea oli näha kuidas meestel jalg tatsuma hakkas ja laulu jorisema kaasa tõmbas. Kontsert läks õigese kohta. Väga mõnus ja lahe esinemine,” ütles major Tarvo Luga, Estcoy-8 jalaväekompanii ülem.
”See, mida teevad Eesti poisid, on ülimalt raske ja vastutusrikas töö. Olles sõna otseses mõttes lahinguväljal, läks ka minu mõte Eesti kaitsele,” ütles akordionimängija Raido Koppel.
Kõigis kolmes laagris esitatud kontserdid leidsid kuulajate seas elavat vastukaja. Keskööni kestnud üritustel ei jätnud Afganistanis teenivad sõdurid kasutamata võimalust oma isiklike kitarrioskuste ja laulude esitlemiseks.
Afganistanis esines selle aasta alguses muusik ja näitleja Jaan Tätte. Varasematel aastatel on rahvusvahelistel operatsioonidel teenivatele kaitseväelastele esinenud Ines Bosnia ja Hertsegoviinas, Meie Mees ja Blacky Kosovos ning Vanilla Ninja ja The Sun Iraagis.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompaniid Estcoy-8 ja Estcoy-E, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Ühekordse projektina Afganistani saadetud Estcoy-E teenib USA Merejalaväe 2. Brigaadi koosseisus. Kokku on Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis üle 280 kaitseväelase.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. -
Miinijahtija Ugandi leidis Suuropi vrakilt miine
Mereväe miinijahtija Ugandi viis täna ja eile Suures Väinas Virtsu-Kuivastu laevatee lähistel läbi miinitõrjeoperatsiooni, mille käigus leidis 1941. aastal uppunud miiniveeskaja Suurop vrakilt ja selle lähiümbrusest miine.
II maailmasõja aegsed nõukogude päritolu miinid ei kujuta otsest ohtu laevaliiklusele, kuna miiniveeskaja Suurop vrakk ei asu otseselt laevateel vaid laevatee lähistel. Miinid kujutavad ohtu kõigele inimtegevusega seonduvale merepõhjas ja võivad ohtlikuks muutuda keskkonnatingimuste nagu hoovuste ja põhjasetete liikumise muutudes. Veeteede Amet on Suuropi vraki ümbruses välja andnud navigatsioonihoiatuse.
„Merevägi analüüsib koostöös Veeteede Ameti, kohaliku omavalitsuse ja teiste ametkondadega leitud miinide kahjutuks tegemise võimalusi ja otsustab edasise tegevuse,“ ütles mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk.
Miinide leidmisel kasutati mereväe uusimat allveerobotit Remus, mis on võimeline iseseisvalt lõhkekehi otsima ka madalas vees, kuhu laevaga on raske ligi pääseda.
Suurop oli aastatel 1920-1940 Eesti Mereväe miiniveeskaja. 1940. aastal võttis Punalipuline Balti laevastik laeva üle. Suurop uppus koos miinilastiga 11. augustil 1941. aastal olles teel Irbe väina poole. Tõenäoliselt sõitis Suurop Saksa põhjamiinile.
Miinijahtija Ugandi on üks kolmest Ühendkuningriigilt Mereväele soetatud miinijahtijast, mis on varustatud nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega ja võimaldavad senisest tõhusamalt veealuseid lõhkekehasid avastada ja kahjutuks teha
Mereväe põhitegevus on miinitõrje ja miinisõjavõime arendamine, samuti vastutab merevägi demineerimistööde eest sise- ja territoriaalmeres.
Aastatel 1994-2009 on Eesti vetes läbi viidud miinitõrjeoperatsioonide käigus avastatud ja kahjutuks tehtud üle 600 lõhkekeha. -
Õhuväe kopter leidis metsa eksinud naisterahvaTäna, 25. septembri lõuna ajal, leidis Õhuväe helikopter Ida-Virumaal eile kaduma jäänud vanema naisterahva.
Pärast Ida Politseiprefektuuri poolt hommikul esitatud abipalve saamist lendas Ämaris paiknevast Lennubaasist Ida-Virumaale otsinguoperatsioonile helikopteri Robinson R44 meeskond.
Operatsioonipiirkond asus Illuka vallas Lauka soos, kus oli kaduma läinud vanem naisterahvas, kes oli läinud metsa eelmise päeva hommikul. Kopteri meeskond leidis pärast ligi tunni pikkust otsingut naise raba servast, kust ta lehvitas kopterile. Õhuväelased toimetasid ta kopteriga rabast välja politseinike juurde. Naisterahva tervis oli hea.
Otsinguoperatsiooni teostasid piloot nooremleitnant Armin Mau ning operaatorvaatleja nooremveebel Eero Säde.
Operatsioon kestis koos kohale- ja tagasilennuga 5,5 tundi.
Õhuväe kopterite Robinson R44 kasutusvõimalused vaatlus-, otsingu-, side-, patrull- ja treeninglendudeks annavad võimaluse senisest intensiivsemaks tsiviil-sõjaliseks koostööks.
Lisaks standardsele kopterite varustusse kuuluvale tehnikale on Lennubaasi kopterid varustatud infrapunasensoritega kaamera, videomonitori, võimsate otsingutulede, erinevatel lainealadel töötavate lisaraadiojaamade ja satelliitnavigatsiooniseadmega. Helikopteri maksimaalne kiirus on 209 km/h, lennukaugus 741 km ja lennulagi 4593 m. -
Scoutspataljoni kolonnid liiguvad Sirgalast PaldiskisseTäna, 24. septembril kella 19 paiku hakkavad Sirgalast Ida – Virumaalt Paldiski poole liikuma Scoutspataljoni õppusel BAM-7 osalenud sõidukite kolonnid.
Kokku 40 Scoutspataljoni soomukit ja autot liiguvad mitmes grupis. Kaasliiklejatel palutakse mõistvat suhtumist. Sõjaväemasinate ja soomukite kolonnid liiguvad marsruudil Sirgala - Narva maantee - Tallinna ringtee – Paldiski maksimaalse kiirusega 70 kilomeetrit tunnis.
Kahe nädala pikkune õppus BAM-7 oli järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille eesmärgiks oli kinnistada välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikel aladel ning isevalmistatud lõhkekehade avastamist.
Koostöös Balti õhuruumi IV õhuturbeharjutusel osalenud NATO hävitajatega viidi BAM-7 raames esmakordselt läbi tuletoetusharjutus maaväe taktikalise operatsiooni toetuseks, mille käigus õhuväe tuletoetusjuhid harjutasid õhutule juhtimist. Harjutus oli osa õhuväe uue võime, lähiõhu tulejuhtimise arendamisest Eesti missiooniüksustele. -
Peastaabi ülem kohtub Põhjala lahingugrupi juhtidegaKaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme väli osaleb täna Põhjala lahingugrupi (Nordic Battle Group) regulaarsel töökohtumisel Oslos.
Kohtumisel käsitletakse projektis osalevate riikide panustatud üksuste väljaõppe, koostööharjutuste ja reageerimisvalmiduse alaseid temaatikaid.
Põhjala lahingugruppi kuuluvad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti. Lahingugrupi juhtriigiks ja suurimaks panustajaks on Rootsi, Eesti on panustanud Põhjala lahingugruppi 2008. aastal staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ja staabiohvitseridega. Järgmine kord on Eesti üksused Põhjala lahingugrupi valmisolekus 2011. aastal.
Põhjala lahingugrupp on üks kaheksateistkümnest Euroopa Liidu sõjalise kaitsevõime väljaarendamise raames loodavast lahingugrupist. Euroopa Liidu lahingugruppide loomist alustati 2000. aastal, operatsiooniline valmisolek saavutati 2007. aastal.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-liikmelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peavad kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. EL lahingugruppe võidakse kasutada eelkõige ÜRO rahutagamisoperatsiooni toetamiseks operatsiooni algfaasis või siis olukorras, kus kriisi tugevnedes oleks vaja ÜRO jõude toetada.