Uudised
-
Eesti Afganistani uue kontingendi juhtkond tutvub Helmandi oludega
Novembris Afganistanis teenistust alustava Eesti kontingendi juhtkond tutvub alates tänasest Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsi julgeolekuolukorra ja praeguse kontingendi teenistusega.
Eesti kontingendi järgmine ülem, seni Kaitseliidu Peastaabi ülemana teeninud kolonelleitnant Kajari Klettenberg, Estcoy-9 ülem kapten Sergei Guselnikov, logistilise toetusüksuse NSE-8 ülem leitnant Erkki Soo ja sideohvitser kapten Kristjan Pärt külastavad Camp Bastioni sõjaväebaasi, tutvuvad Estcoy-8 tegevusega maastikul ja Eesti logistikaüksuse NSE-7 tööga.
„Uue juhtkonna luureretk on äärmiselt oluline tutvumaks viimaste arengutega nii lahingutegevuses, juhtimises kui ka logistilises tagamises. Siit saavad juhid viimased juhtnöörid, mille alusel oma meeskonda võimalikult tõhusalt siinseks sõjaliseks operatsiooniks ette valmistada,“ rõhutas Eesti kontingendi ülem major Janno Märk.
Uue kontingendi juhte tutvustatakse viimaste trendidega vastase tegevuses ja omavalmistatud lõhkekehade (IED) vallas, mida jagavad nii Eesti kui Ühendkuningriigi sõjaväelased.
Kolonelleitnant Klettenberg külastab ka Helmandi väekoondise peakorterit Lashkar Gah’s ja tutvub brigaadi juhtkonnaga.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompaniid Estcoy-8 ja Estcoy-E, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Ühekordse projektina Afganistani saadetud Estcoy-E teenib USA Merejalaväe 2. Brigaadi koosseisus. Kokku on Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis 289 kaitseväelast.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
ESTRIF-5 saabus Kosovost kodumaale
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli autasustasid täna öösel Tallinna lennujaamas teenetemärkidega Kosovost naasnud luurerühma ESTRIF-5 kaitseväelaseid.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles kaitseväelastele, et välismissioonidel ei seisa nad vaid Eesti vabaduse ja turvalisuse eest. „Meie rahvale on teada see hind, mis tuleb maksta vabaduse kaotamise korral. Seetõttu oleme otsustanud koos oma liitlastega seista ka nende riikide ja rahvaste vabaduse ja turvalisuse eest, kes seda ise veel teha ei suuda,“ ütles kaitseminister.
„Täna võime kinnitada, et Kosovo on veelgi turvalisem ja rahulikum piirkond, kui siis, kui te sinna poole aasta eest missioonile lendasite. Seetõttu on võimalik, et me saame juba järgmisel aastal oma panust Kosovosse vähendama hakata,“ lisas Aaviksoo.
Kaitseminister andis kõikidele ESTRIF-5 kaitseväelastele üle Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli autasustas kahte kaitseväelast kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga ning Kaitseliidu Peastaabi esindaja kolonelleitnant Raul Tõnnov täna luurerühma liikmeteid hinnaliste kingitustega.
Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm ESTRIF-5 tegutses Põhja-Kosovos Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus alates selle aasta veebruarist. Poole-aastase missiooni jooksul oli rühm ülesandeks luurepatrullide ja läbiotsimiste teostamine ning erinevate objektide julgeoleku tagamine. ESTRIF-5 ülem on nooremleitnant Toomas Karting.
Kosovos jätkab teenistust Taani pataljoni koosseisus nooremleitnant Hare Undi juhitav luurerühm Estrif-6, kes suundus operatsioonipiirkonda 10. augustil. Eesti Kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos ( Kosovo Force, KFOR) alates 1999. aasta novembrist.
Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.
-
Eesti kaitseväelane võitis sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel pronksiStaabi- ja Sidepataljoni spordirühma kaitseväelane reamees Andres Olvik saavutas sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel ujumises ja vetelpäästes kolmanda koha.
Kanadas, Montrealis 8.-12.augustini korraldatud 43. Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) maailmameistrivõistlustel 200m seliliujumises saavutas esikoha sakslane Jan-Philip Glania uue CISM-i rekordiga 1:58:95. Vaid 0,04 sekundiga kaotas talle itaallane Sebastiano Ranfagni. Ajaga 2:04:67 tõi Eesti kaitseväele pronksmedali reamees Andres Olvik.
50m ja 100m seliliujumises jõudis reamees Olvik samuti finaali ning saavutas mõlemal distantsil neljanda koha.
CISM ujumise ja vetelpääste maailmameistrivõistlustest võttis osa 15 riiki.
-
Luurerühm Estrif-5 saabub Kosovost tagasiTäna keskööl saabub kodumaale tagasi kuus kuud Kosovos NATO rahutagamismissioonil (KFOR) teeninud luurerühm Estrif-5.
Tallinna lennujaamas tervitavad Kosovost saabuvaid kaitseväelasi kaitseminister Jaak Aaviksoo, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli ning Kaitseliidu Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Raul Tõnnov.
Kaitseliidu baasil komplekteeritud 26-liikmeline luurerühm viis alates veebruarist Kosovos Mitrovicas oma vastutusalal läbi patrulle, teostas läbiotsimisi ning tagas erinevate objektide julgeolekut.
Estrif-5 rühmaülem on nooremleitnant Toomas Karting.
Kosovos jätkab teenistust Taani pataljoni koosseisus nooremleitnant Hare Undi juhitav luurerühm Estrif-6, kes suundus operatsioonipiirkonda 10. augustil.
Eesti Kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999. aasta novembrist. -
Taani kaitseminister kiitis Eesti moodsat miinijahtijatTäna hommikul NATO reageerimisjõududes teenivat mereväe miinijahtijat Sakala külastanud Taani kaitseminister Søren Gade kiitis Eesti ja Taani kaitsekoostööd ja Eesti aluse nüüdisaegsust.
Taani kaitseminister külastas Eesti laeva Hispaania sadamas Vigos, kus laev peatub koos teiste NATO miinitõrjegrupi alustega. Miinitõrjegruppi juhib Taani ohvitser kaptenleitnant Henrik Rasmussen, grupi lipualevaks on Taani alus Thetis.
„Külastasime lisaks Taani laevale ka Eesti miinijahtijat, kuna meie riikide vahel on olnud pikajalised head koostöösuhted kõigis kaitsealastes valdkondades, sealhulgas välisoperatsioonidel,“ ütles minister Gade. „On muljetavaldav, et Eestil on ülimoodne miinijahtija, mida meeskond käitab efektiivselt ja säästlikult.“
Sakala komandör vanemleitnant Ain Pärna andis Taani kaitseministrile ülevaate miinijahtija senisest teenistusest nii Ühendkuningriigi kui Eesti mereväes, tutvustas laeval kasutatavaid miinitõrjesüsteeme ning allveeroboti Seafox võimalusi.
Taani kaitseminister sai mälestuseks visiidist miinijahtija Sakala mütsi.
Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga.
Sakala alustas teenistust NATO Miinitõrjegrupis juuli lõpus kuuludes samas ka NATO reageerimisjõudude koosseisu.
Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas. Varem on NATO reageerimisjõududes teeninud mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Admiral Cowan ja miinijahtija Sulev.
NATO reageerimisjõud NRF loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid. Teda võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis kui ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavatel sõjalistel operatsioonidel.
-
Kaitseväe Võru Lahingukool andis teenetemärke
Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem andis eile, 10. augustil, pidulikul õppeaasta alguse rivistusel Kaitseväe Lahingukooli teenetemärgid reservkapten Neinar Selile, reservkapten Veljo Raidele, vanemveebel Kalju Pagile ja vanemveebel Kaido Poldovile.
Panuse eest kooli arengusse sai teenetemärgi kapten Veljo Raide, kes oli kooli ülem aastatel 2004 – 2007. Kapten Neinar Seli on lõpetanud Võru Lahingukoolis reservohvitseride kursused ja toetanud hiljem kooli tegevust. 2008. aasta kevadel sisustas ta lahingukooli õppuritele vajaliku sõduriköögi.
„Minu jaoks on Kaitseväe Lahingukooli teenetemärgi saamine suureks auks,“ ütles reservkapten Seli teenetemärgi saamisel. “Olen püüdnud erinevatel aegade neid koole toetada, kus ma olen õppinud. Nii olen ma käitunud oma keskkooliga, ülikooliga, teaduskonnaga ja nüüd ka lahingukooliga. Side lahingkooliga jääb, loodan, et selline abi ja toetus ning vastastikune mõistmine säilib meil ka edaspidi.“
Kaitseväe Lahingukooli teenetemärki antakse välja alates 2003. aastast, millega tunnustatakse kaitseväelasi, ametnikke, välismaalasi või teisi isikuid, kes on oma teenistusega või tegudega andnud märkimisväärse panuse kooli arendamisele või osutanud koolile vajalikku abi.
Teenetemärgi annab oma käskkirjaga Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem, keda on eelnevalt nõustanud seitsme liikmeline teenemärgi komisjon. Seitsme aasta jooksul on Kaitseväe Võru Lahingukooli tunnustanud teenetemärgiga 35 kaitseväelast, reservväelast, ametnikku ja välismaalast.
Kaitseväe Võru Lahingukool on kutseõppeasutus, mis korraldab vanemallohvitseride ja reservohvitseride väljaõpet.
-
Kosovos asub teenistusse luurerühm ESTRIF-6Täna varahommikul lendas Kosovosse Kaitseliidu baasil moodustatud 26-liikmeline luurerühm ESTRIF-6, et vahetada välja seal teenistust lõpetav ESTRIF-5.
Põhja-Kosovos Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus teenistust jätkava ESTRIF-6 ülesandeks on luurepatrullide ja läbiotsimiste teostamine ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.
Enne rahutagamisoperatsioonile minekut läbis luurerühm 5-kuulise väljaõppetsükli Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis, lisaks harjutati Taanis sealsete instruktorite käe all.
Väljaõppe käigus ühtlustati juhtimisprotseduure, harjutati koostööd teiste üksustega, treeniti tegutsemist tihedalt asustatud alal, õpiti tundma relvastust, side- ja transpordivahendeid.
ESTRIF-6 ülem on nooremleitnant Hare Unt.
Eesti Kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) alates 1999. aasta novembrist
-
Õhuvägi korraldab merepäästeõppuse Baltic Bikini
Homme, 10. augustil algab Pärnus Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede ühine merepäästeõppus Baltic Bikini 2009.
Kuuepäevase õppuse eesmärgiks on harjutada õhusõidukite meekonnaliikmete tegevust lennuõnnetuse korral ning õhuväe, mereväe, piirivalve ja merepäästekeskuste päästealast koostööd.
Õppusel harjutavad merepäästet Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede ja Eesti piirivalve õhusõidukite meeskonnad, õppust toetavad mereväe laev Tasuja ning mereväe tuukrigrupp.
Õppuse käigus harjutatakse ellujäämisprotseduure, mida õhusõidukite meeskonnad peavad oskama juhul, kui sõiduk maandub vette ning juhtimis- ja sideprotseduure. Õppus korraldatakse avamerel, et tagada harjutamine võimalikult reaalses olukorras. Esmakordselt viiakse läbi öine treening merepäästeinstruktoritele.
Baltic Bikini on Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede merepäästeõppus, mida korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis. Esimene Baltic Bikini viidi läbi 2004. aastal Leedus, Eestis korraldati sama õppus 2006. aastal. Esimestel aastatel toetas õppust Taani Õhuvägi, kes aitasid välja õpetada instruktoreid ning käivitada ühtlustusprogrammi päästetehnika ja väljaõppe osas.
-
Lahingukoolis alustab õpinguid 55 tulevast vanemallohvitseriEsmaspäeval, 10. augustil, alustab Kaitseväe Võru Lahingukoolis vanemallohvitseride baaskursusel sõjaväelise juhtimise erialal õpinguid 55 kursuslast.
Vanemallohvitseride baaskursus kestab kokku 11 kuud. Tulevased vanemallohvitserid õpivad juhtimist, pedagoogikat, psühholoogia aluseid, taktikalisi teadmisi ja oskusi rühma tasemel, sõja- ja rahvusvahelist õigust, julgeoleku põhialused, täiendavad oma teadmisi relvaõppe- ja ohutuse alal ning süvendavad erialaseid oskusi õhuväe, jalaväe, logistika, suurtükiväe ja side valdkonnas. Vanemallohvitserid saavad ka rühmavanema ettevalmistuse teenistuseks kaitseväe väeosades ja Kaitseliidu malevates.
Vanemallohvitseride sõjaväelise juhtimise eriala õppekava on tulenevalt sõjaväelisest karjäärisüsteemist baaskoolituseks kõigi väeliikide vanemallohvitseridele. Kursuse edukal lõpetamisel antakse lõpetanuile kutseõppetunnistus sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auaste. Kursus lõpeb järgmise aasta Võidupühaks.
Kursuse sisseastumiskatsetel osales 77 kandidaati, neist 55 läbisid katsed edukalt. Sisseastumisel tuli kandidaatidel läbida viie kilomeetri pikkune orienteerumisrada kontrollajaga 1 tund ja 20 minutit, kolme kilomeetri pikkune kiirrännak ajaga alla 23 minuti ja sooritada edukalt laskeoskustest oma teenistusrelvast.
Vanemallohvitseride ülesandeks on kaitseväes täiendada ja toetada ohvitsere väljaõppe ja teenistuse läbiviimisel ja olla oma isikuga sõduritele vahetuks eeskujuks.
Kaitseväe Võru Lahingukool on kutseõppeasutus, mis korraldab allohvitseride ja reservohvitseride väljaõpet.
-
Kõrgem Sõjakool alustas õppetööd ühtlustamiskursusegaEile, 3. augustil algas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õppetöö ühtlustamiskursusega sel aastal vastu võetud kadettidele.
Kaheksa nädala pikkuse ühtlustamiskursuse eesmärgiks on ühtlustada uute kadettide jaoülemaoskusi, kuna sõjakooli astunute seas on nii kaheksa- kui üheteistkuulise ajateenistuse läbinuid. Kursuse vältel korratakse üle kõik sõduri baasoskused: relvaõpe, meditsiin, orienteerumine, lahinguõpe ja palju muud.
1.septembril võtavad kadetid osa traditsioonilisest Kõrgema Sõjakooli jalutuskäigust Tartu linnas. Pärast seda jätkub ühtlustamiskursus neljanädalase laskelaagriga Viljandi maakonnas Väluste laskeväljal, kus harjutatakse lahinglaskmist ja viiakse läbi praktilisi harjutusi maastikul.
Kursuse eelviimasel päeval saavad kadetid värskendatud oskusi näidata Kõrgema Sõjakooli laskevõistlusel. Ühtlustamiskursus lõpeb 25. septembril.
Sel aastal said esmakordselt Kõrgemasse Sõjakooli kandideerida noored, kes ei ole ajateenistust läbinud Vastuvõtukatsed edukalt sooritanud saavad õppima asuda järgmisel aastal pärast ajateenistuse läbimist.
Kõrgema Sõjakooli rakenduskõrghariduse tasemel ehk põhikursusel on ohvitseriks õppijatel võimalik valida maaväe või õhuväe õppesuund. Maaväe õppesuuna valijad saavad teha valiku jalaväe, side, logistika, õhutõrje, pioneeri ja suurtüki eriala vahel. Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus annab värsketele maaväe ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja
kompaniid. Õhuväe õppesuuna valinud spetsialiseeruvad lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri erialale, õppetöö viiakse läbi koostöös Lennuakadeemiaga.