Uudised
-
Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem on kolonel Peeter HoppeKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots määras alates 4. augustist Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülema ametikohale kolonel Peeter Hoppe.
Kolonel Hoppe teenib Kaitseväes alates 1993. aastast. Ta on teeninud Kuperjanovi jalaväepataljonis rühmaülemast pataljoniülemani, Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonnas erinevatel ametikohtadel, sealhulgas osakonna ülemana aastatel 2000-2002 ja Maaväe Staabi ülemana. Kolonel Hoppe on üks maaväe suurõppuse Kevadtorm algatajatest ja praegu kehtiva ajateenistuse õppekava autoritest.
Kolonel Hoppe on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi, Soome Maakaitse Kõrgkooli, Ameerika Ühendriikide Sõjakolledži ning kaitsnud magistrikraadi Ameerika Ühendriikide Riigikaitse Ülikoolis sõjalise strateegia alal.
Kolonel Peeter Hoppe eelmiseks teenistuskohaks oli NATO Ühendväejuhatuse Staap Brunssumis(Allied Joint Force Command HQ Brunssum), kus ta teenis planeerimisosakonna jaoskonnaülemana ja vastutas integratsiooniküsimuste eest.
Operatiiv- ja väljaõppeosakonna senine ülem major Veiko-Vello Palm asub teenima NATO Kirdekorpuse staabis staabiohvitserina. Major Palm on lõpetanud Soome Maakaitse Kõrgkooli ja teenis enne peastaapi tulekut Tapa Väljaõppekeskuse staabiülemana.
-
Kõrgemas Sõjakoolis alustab õpinguid 45 kadetti ja 12 magistrantiSel aastal alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õpinguid 45 kadetti ja 12 magistranti.
Kõrgema Sõjakooli põhikursusele esitas sisseastumisdokumendid 161 kandidaati, neist 71 läbisid katsed edukalt. Siseastumisel tuli kandidaatidel sooritada akadeemilise võimekuse test, üldfüüsiline test, inglise keele test ja läbida kutsesobivusvestlus. Lisaks pidid need, kes ei olnud teinud matemaatika (või füüsika) ja eesti keele riigieksamit, sooritama vastavad eksamid kohapeal.
“Arvan, et noorte huvi riigikaitse vastu on suurenenud,” ütles Kõrgema Sõjakooli ülem major Vahur Murulaid. “Seda näitab ka käesoleva aasta kandidaatide tase, mis oli sel aastal tunduvalt kõrgem kui varasematel.”
2009. aastal alustavale maaväe põhikursusele immatrikuleeritakse 37 ja õhuväe põhikursusele kaheksa kadetti. Õpinguid alustavate kadettide hulgas on ka kolm tütarlast.
Sel aastal oli esmakordselt võimalik kandideerida noortel, kes ei ole ajateenistust läbinud. 26 edukalt katsed sooritanud sisseastujat saavad õppima asuda järgmisel aastal pärast ajateenistuse läbimist.
Kõrgema Sõjakooli rakenduskõrghariduse tasemel ehk põhikursusel on ohvitseriks õppijatel võimalik valida maaväe või õhuväe õppesuund. Maaväe õppesuuna valijad saavad teha valiku jalaväe, side, logistika, õhutõrje, pioneeri ja suurtüki eriala vahel. Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus annab värsketele maaväe ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Õhuväe õppesuuna valinud spetsialiseeruvad lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri erialale, õppetöö viiakse läbi koostöös Lennuakadeemiaga. Kolme ja poole aastase õppe läbinud õhuväe ohvitserid alustavad teenistust õhuväes. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.
Magistriõppes alustab õpinguid 12 kaitseväelast. Magistriõppesse kandideerimisel on vajalik kõrgharidus, omandatud sõjalise hariduse esimene aste või sellega võrdsustatud väljaõpe ning eelnev teenistus kaitseväes.
Magistriõppe lõpetajad valmistatakse ette teenimaks staabiohvitserina ja sõjaaja pataljoniülemana. Kahe aasta pikkune keskastmekursus annab lõpetajatele sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjaväelise juhtimise erialal.
-
Eesti kontingent Afganistanis tunnustas lahkuvat Eesti diplomaatiEesti kontingendi ülem Afganistanis major Janno Märk tunnustas lahkuvat Eesti alalist asjurit Afganistanis Daniel Schaeri Scoutspataljoni seinaplaadiga ja tänas teda hea koostöö eest.
„Kõik Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased on kogenud meie siinse diplomaatilise esindaja tugevat toetust,“ rõhutas major Märk. „Võin julgelt väita, et kontingendi ja asjuri koostöö on olnud produktiivne ja vastastikku toetav, tooksin vaid ühe näitena Europarlamendi valimiste läbiviimise rahutus Helmandi provintsis.“
"Eesti sõjaväelaste positiivne maine on tugevasti tunda ka Kabulist. See, et väike riik nagu Eesti sõdib edukalt, lihtsustab minu tööd, kuna Afganistanis arvestatakse meiega kui tõsise partneriga. Mul au olnud oma teenistusaja jooksul siin teha koostööd Eesti vaprate meeste ja naistega,“ tänas Eesti asjur Afganistanis Daniel Schaer.
Daniel Schaeri vahetab augusti alguses välja Tanel Sepp, kes on oma eelneva diplomaadikarjääri jooksul ka varemalt kokku puutunud kriisipiirkondadega. Viimased kolm aastat tegeles ta Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Kosovo, Gruusia, Afganistani, Palestiina, Kongo ja Iraagi küsimustega. Asjuri rotatsiooni pikkuseks on üks aasta.
Praegu teenivad Eestist Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-8, Estcoy-E, logistiline toetuselement NSE-7, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-8 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus ja Estcoy-E USA Merejalaväe 2. Brigaadi koosseisus.
Kokku on Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis 289 kaitseväelast. Eesti kontingendi ülem on major Janno Märk. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
Lisaks diplomaatilisele esindajale Kabulis ja Eesti kaitseväelastele on Eesti saatnud Helmandi provintsi pealinna Lashkar Gah´sse tervishoiueksperdi, kelleks praegu on MTÜ Mondo liige ja Eesti Päästemeeskonna meedik Anu Raisma.
Samuti on Eesti lähetanud politsei eksperte Euroopa Liidu politseimissioonile (EUPOL - Afganistan). Hetkel töötab missioonis kaks Eesti politseiametnikku.
-
NRF missioonil miinijahtija Sakala väljub kodustest vetestTäna kell 18.00 väljub miinisadamast NRF miinitõrjemissioonile Eesti mereväe miinijahtija Sakala.
Eesti merelaev Sakala kuulub alates juuli algusest NATO reageerimisjõudude NRF -13 koosseisu ning liitub 1. augustil NATO I alalise miinitõrje eskaadriga SNMCG 1, mille koosseisus viib läbi miinitõrjeoperatsioone ja –õppusi maailma eri paigus. EML Sakala jõuab Eestisse tagasi detsembri alguses ja on NATO reageerimisjõudude valmisolekus 5. jaanuarini 2010.
Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas.
Enne reageerimisjõududesse määramist läbis Sakala hindamisprotsessi, mille alusel hinnatakse kõiki NATO merevägede aluseid. Laeva valmisolekule andsid hinnangu lisaks Eesti ekspertidele NATO staabi esindajad Northwoodist Ühendkuningriigist.
NATO reageerimisjõud NRF loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.
Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis. 2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus.
Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.
-
Estcoy-E varustus lendab täna AfaganistaniTäna lendab Tallinna lennujaamast Camp Bastioni eile maandunud ja Afganistanis paikneva Eesti jalaväekompanii Estcoy-E üksuse varustuse ning laskemoonaga lastitud Ameerika Ühendriikide transpordilennuk C-17.
Edasiste varustuslendudega viiakse Afganistani Estcoy-E soomustransportöörid Pasi ja soomusveokid 8x8 Man.
Transpordilennuk Boeing C-17 Globemaster III on välja arendatud USA relvajõudude tarbeks 1980. alguses, et pakkuda üksustele ja varustusele kiiret taktikalist õhutransporti.
Afganistani presidendivalimiste julgestamiseks saadetud 134-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-E lahkus Eestist 8. juulil.
-
Merevägi õhib Tallinna lahest leitud meremiini
Täna lõunal õhivad mereväe tuukrid II Maailmasõja aegse Saksa päritolu meremiini, mille nad leidsid Tallinna lahe lääneosast 9. juulil rutiinse sukeldumise käigus.
Eile transportis Mereväe tuukrigrupp miini leiukohast Naissaare lähedusse, et tagada ohutus selle kahjutuks tegemisel. Miini kahjutuks tegemist toetab Tallinna veepolitsei ja Laevaliikluse Juhtimise Keskus.
Päästeseaduse kohaselt vastutab demineerimistööde eest sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis kaitsevägi. Mereväe miinituukrite peamiseks ülesandeks on meremiinide ja teiste veealuste lõhkekehade otsimine, identifitseerimine ning kahjutuks tegemine. Samuti võivad tuukrid kontrollida veealasid ja vajadusel need lõhkekehadest puhastada. Praegu teenib mereväes kümme miinituukrit.
Hinnanguliselt on Läänemerre veesatud maailmasõdade käigus üle 80 000 meremiini. Eriti mineerituks peetakse Soome lahte. Eesti merevägi on miinitõrjeoperatsioone koostöös liitlaste ja teiste Läänemere äärsete riikidega läbi viinud alates 1994. aastast. Kokku on miinitõrjeoperatsioonide käigus kahjutuks tehtud üle 500 lõhkekeha.
-
Algasid sisseastumiskatsed KVÜÕA Kõrgemasse SõjakooliTäna algasid sisseastumiskatsed KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli õppima asuda soovijatele. Kandidaadid sooritavad eelolevate päevade jooksul akadeemilise võimekuse testi, füüsiliste võimete testi, riigieksameid mittesooritanutel on võimalik teha kohapeal sisseastumiseks vajalikud matemaatika eksam ja kirjutada essee.
Sel aastal laekus rakenduskõrghariduse taseme õppesse 160 avaldust. "Ohvitseri elukutse on südame kutse, see nõuab inimeselt täielikku pühendumist ning suurt vastutust nii riigi kui oma alluvate ees," ütles kolonel Aarne Ermus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem.
Vastavalt kaitseväe juhataja direktiivile alustab maaväe eriala 13. põhikursusel õpinguid kuni 50 kadetti ning õhuväe 2. kursusel kuni 10 kadetti.
Käesoleval aastal jõustunud seadusemuudatus võimaldas kandideerimiseks dokumendid esitada ka seni veel ajateenistuses käimata noortel. Immatrikuleerimiseks on aga endiselt vaja läbida ajateenistus. Nii
asuvadki pea pooled kandideerinud noored koostöös Kaitsressursside Ametiga veel sel aastal teenistusse kaitseväe erinevatesse väeosadesse.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja keskastmekursuse lõpetajad sotsiaalteaduste
magistrikraadi.
Rakenduskõrghariduse tasemel ehk põhikursusel on võimalik valida maaväe või õhuväe õppesuund. Maaväe õppesuuna valijad saavad teha valiku jalaväe, side, logistika, õhutõrje, pioneeri ja suurtüki eriala vahel. Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus annab värsketele maaväe ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Õhuväe õppesuuna valinud spetsialiseeruvad lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri erialale, õppetöö viiakse läbi koostöös Lennuakadeemiaga. Kolme ja poole aastase õppe läbinud õhuväe ohvitserid alustavad teenistust õhuväes. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.
Kõrgemasse Sõjakooli pürgijad peavad sooritama akadeemiliste võimete testi ning kehaliste võimete katsed, riigieksamitest arvestatakse matemaatika eksami ning kirjandi tulemusi. Soovijad saavad teha kohapeal matemaatika eksami ning kirjutada eesti keele essee.
-
Õhuväe 90. aastapäeva tähistab liitlaste lennukite ülelend
Reedel, 17. juulil tähistab Eesti õhuvägi väeliigi 90. aastapäeva, tähtpäevaga seoses lendavad üle Tallinna ja Ämari Lennubaasi liitlaste hävitajad ning pommituslennuk.
„Õhuvägi on väike väeliik, kuid meie panus kollektiivkaitsesse on märkimisväärne, tugevaid liitlassuhteid demonstreerivad ühisõppused ja harjutused ning igapäevane koostöö Eesti ja kogu Balti õhuruumi kaitsel,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. „Liitlaste õhuväe osalemine meie juubelil näitab nende tunnustust kaitseväele tervikuna ja meie suurele panusele NATO operatsioonidel nii maal, õhus kui ka merel.“
Väeliigi rivistusel Lennubaasis autasustab õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar väljapaistvamaid väeliigi kaitseväelasi õhuväe teeneteristiga. Õhuvägi peab silmas ka veterane ning tutvustab neile uuenevat Lennubaasi.
Orienteeruvalt kell 13.00 ja 13.30 lendavad üle Ämaris paikneva väeüksuse Eesti õhuväe helikopter ja lennukid ning kaks Balti riikide õhuturvet teostavat Tšehhi hävitajat JAS-39 Gripen ning Ameerika Ühendriikide strateegiline pommitaja B-52.
Tšehhi hävitajad ning Ameerika Ühendriikide strateegiline pommitaja B-52 sooritavad Tallinna ülelennu lähtuvalt lennuohutusreeglitest umbes 600 meetri kõrguselt orienteeruvalt kell 13.35-13.50 suunaga Pirita-Linnahall-Vabaduse väljak-Harku järv. Hea lennuilma korral avaneb huvilistele korralik vaade Tallinnas Pirita rannalt, Linnahalli alalt ja Toompea suurelt vaateplatvormilt.
Tšehhi hävitajad Gripen valvavad Balti riikide õhuruumi alates maikuust. Gripen on ehitatud Rootsis, hävitaja maksimaalne kiirus on 2130 km/h.
B-52 on turboreaktiivmootoritega pikamaa strateegiline pommitaja. Pommitaja on võimeline kandma kuni 32 tonni erinevat relvastust ja laskemoona. Viiekümnendate aastate alguses ehitatud pommitaja oli kavandatud tuumapommi kandmiseks. Pommitaja B-52 pole varem Eesti õhuruumi külastanud. Ülelennu sooritav B-52 ei kanna oma pardal lahingumoona. Pommitaja stardib Suurbritannias paiknevast USA õhuväebaasist.
-
Lõppes NATO õhuturbeharjutus Balti õhuruumisTäna lõppes Balti riikide õhuruumis NATO õhuturbeharjutus, milles osalesid Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi ja Ameerika Ühendriikide õhuväeüksused.
„Toimunud õhuturbeharjutus oli tunnistus sellest, et NATO on kohal kõikjal Põhja-Atlandi lepingu lepinguosaliste aladel,“ ütles Eesti õhuväe staabiülem major Rauno Sirk. „Eesti jaoks on sellised õhuturbeharjutused ning NATO õhuturbemissioon üldisemalt väga oluline märk liitlaste kohalolekust ning omavahelisest solidaarsusest.“
Kahepäevase õppuse eesmärgiks oli harjutada NATO liikmesriikide õhuvägede koostööd, lihvida õhuturbe ja õhukaitseoperatsioonide protseduure ning süvendada Eesti, Läti ja Leedu sidumist NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS.
Harjutuse esimesel päeval harjutati abisaadetiste lähetamist tundmatule territooriumile, mille raames heideti Nurmsi lennuväljal lennukist C-130 langevarjuga abisaadetise imitatsioon, mille järel transpordilennuk maandus Tallinna Lennuväljal.
Tallinna Lennuväljal ütles kolonel-leitnant Andreas Faas NATO Ramsteini Õhujuhtimiskeskusest: „Selliste õppuste kõige olulisem eesmärk on kindlustada NATO õhuruumi terviklik käsitlus ja kaitstus“.
Kaitseministeeriumi asekantsler Sven Sakkov tõdes, et ei ole Balti õhuruumi, vaid on üks NATO õhuruum.
Õppuse teine päev keskendus elektroonilise sõja elementidele, võimaldades nii lendavatel kui maapealsetel üksustel harjutada õhukaitset võimalikult reaalses olukorras. Harjutus on osa NATO elektroonilise sõja võimete integreerimisprogrammist. Lennukid segajatega lendasid kõigi kolme Balti riigi kohal ning konkreetne õhuturbe harjutus toimus Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kohal. Lisaks transpordilennukile osalesid kahepäevasel õppusel ka Tšehhi hävitajad Gripen.
Major Sirk’i sõnul tõestas õppus, et Eesti õhuväe kasutuses olev tehnika ja inimressurss peavad sellistes tingimustes tegutsemisele vastu.
Harjutuse lennutegevust koordineerisid ja lennukeid sihitasid Eesti Õhuväe juhtimispunkt Ämaris ja Leedus, Karmelavas asuv Balti riikide ühine juhtimiskeskus.
Õppus oli jätkuks eelmise aasta 21. oktoobril ja selle aasta 7. aprillil Eesti, Läti ja Leedu õhuruumides läbi viidud õhuturbeõppustele. Õhuturbeharjutust juhtis NATO Õhuväekomponendi staap Ramsteinis.
-
Peastaabi ülem kohtus Marylandi rahvuskaardi ülema asetäitjagaKaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Eestit külastava Ameerika Ühendriikide Marylandi rahvuskaardi ülema asetäitja brigaadikindral Alberto Jimeneziga.
„Kohtumise eesmärk oli leida kokkupuutepunktid, millesse panustamine oleks kasulik nii Eesti kaitseväe arengule kui ka koostööle Ameerika Ühendriikide ja kitsamalt Marylandi rahvuskaardiga,“ ütles brigaadikindral Väli.
Brigaadikindral Väli sõnul räägiti kohtumisel erioperatsioonide võimekuse väljaarendamisest.
Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist 14 aastat tagasi. Rahvuskaart on korraldanud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste koolitust Ameerika Ühendriikides ning panustanud Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse.