Uudised
-
Mereväelased likvideerisid reostuse
Mereväebaasi ja Miinilaevade Divisjoni kaitseväelased likvideerisid eile mereväebaasi akvatooriumist avastatud reostuse.
„Meie jaoks on olulisim, et saime oma sadamas reostustõrjega hakkama. Ametkondadevaheline koostöö toimis hästi, kõik tõrjetöödele kaasatud mereväelased tegid väga head tööd,” ütles tõrjetööde juht, Mereväebaasi ülem kaptenmajor Jüri Saska.
Reostus ei väljunud akvatooriumi piirest, kuna merevägi lokaliseeris reostuse kiiresti. Reostuse kiirele lokaliseerimisele aitasid kaasa jääolud sadamas, mis ei lasknud reostusel akvatooriumist väljapoole levida.
Reostuse allikat ei ole seni avastatud – mereväe laevade meeskonnad ja tuukrid kontrollisid põhjalikult sadamas seisvaid laevu, kõigilt laevadelt võeti täiendavad proovid.
Mereväelased kogusid kokku 9 kuupmeetrit õlisegust vett. Tõrjeks kasutati kõiki reostuse piiramise ja kõrvaldamise vahendeid, õlikogurit ja absorbeerivat poomi.
Mereväebaas informeeris reostusest Keskkonnainspektsiooni, Piirivalve Merevalvekeskust ja Päästeametit. Keskkonnainspektsioon võttis reostusest proovid, mille analüüsi tulemused selguvad lähipäevil.
-
Tähtis on armastus oma kodumaa vastu ja pühendumus sõjameheametileKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kõne Eesti Vabariigi 91. aastapäeva kaitseväe paraadil 24.02.2009 Narvas Peetri platsil.
Austatav Eesti Vabariigi President!
Lugupeetav Riigikogu esimees!
Härra peaminister!
Ekstsellentsid!
Kaitseväelased ja kaitseliitlased!
Armsad kaasmaalased!
Meie kaitsejõudude tänane paraad toimub Eesti Vabariigi maanurgas, millest on sajandite jooksul üle käinud paljud sõjad ning mis mäletab kümnete tuhandete sõdurite vaprust ja siinsete inimeste kannatusi. Ajalugu on näidanud, et kui Eestimaa on olnud järjekordses sõjakeerises, siis tuli kõige suuremad katsumused üle elada Narval ja narvalastel. Meenutagem siin Liivi sõda 16. sajandil, Põhjasõda 18, eelmise sajandi suuri sõdu ja meie Vabadussõda.
Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal lahinguga siinsamas, Narva jõe kallastel. Tookord jäime ülekaalukale vastasele alla. Tuli taanduda. Rahvavägi oli alles loomise järgus, väikesearvuline, kiiruga organiseeritud ja korralikult väljaõpetamata. Aga me õppisime ning aasta pärast oli Viru rinne tagasi, siinsamas, ning seisis nagu kalju. Enam kui 85 tuhande meheline, hästi organiseeritud, lahingutes karastunud rahvavägi oli muutunud tundmatuseni, saanud tugevaks ja enesekindlaks, liitlaste ja vaenlaste poolt arvestatavaks sõjaliseks jõuks.
Võit Vabadussõjas ei olnud mitte üksnes eestlaste võit. Selles võitlesid õlg-õla kõrval Eesti riigi eest ka venelased, soomlased, inglased, sakslased, rootslased, lätlased, ingerlased, taanlased – selle maa rahvas ja Eestile kaasatundjad välismaalt. Ja nad võitsid. Eesti riik sündis rahvaste ühistöös, see on ühiselt ehitatud riik.
Kui teilt küsida, kes oli Nikolai Nikolajevitš Bazõkov ja mis roll oli tal 1920-1930 aastatel Eesti rahvaväes, siis saaksime arvatavasti üsna vähe õigeid vastuseid. See mees sündis 1890. aastal Tallinnas vene perekonnas, õppis Tšugujevi sõjakoolis ja Nikolai Kindralstaabi akadeemias. Ohvitserina oma väikest kodumaad teenides sai temast kindralleitnant Nikolai Reek, kes 1919. aasta suvel edukalt juhtis Eesti vägesid Landeswehri sõjas ning kes hiljem oli Eesti Kaitsevägede staabi ülem. Eesti riik on kindral Reeki autasustanud kolme Vabadusristiga. Selliseid mehi oli sadu. Tema ja teiste sarnaste meeste silmapaistev teenistus kinnitab, et mitte rahvus ei ole esmatähtis, vaid armastus oma kodumaa vastu ja ustavus talle ning pühendumus oma sõjameheametile.
Vabadussõjas osalesid ka sajad Narva ja Virumaa mehed. Kakskümmend kolm narvalast on pälvinud vapruse eest lahingutes Eesti riigi kõige kõrgema autasu – Vabadusristi.
Narva külje all Joalas sündinud Johannes Roska õppis Joala algkoolis, Narva Aleksandri kirikukoolis ja lõpetas Narva Poeglaste gümnaasiumi. Pärast Vladimiri sõjakooli lõpetamist Peterburis sõdis Johannes Roska tsaariarmee suurtükiväeosades I maailmasõjas. Tsaar Nikolai II autasustas teda kokku kuue ordeniga. Sünnimaa kutsel ühines alamkapten Roska 1918 aasta alguses Eesti rahvusväeosadega, võitles hiljem Vene Põhjakorpuse soomusrongil ning Eesti suurtükiväes. Alampolkovnik Roska teenis Vabadussõjas välja kaks Vabadusristi ning määrati 1925. aastal taasloodud Kaitseliidu ülemaks. Kindralmajor Roska ehk Orasmaa elutööks saigi meie vabatahtliku kaitseorganisatsiooni ülesehitamine.
Võidul Vabadussõjas oli kõrge hind. Sõjahaudade Hoolde Liidu andmetel langes, suri haavadesse ja haigustesse 6127 meie kaitseväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks. Lahingutes hukkus ka sadu välisriikidest meid abistama tulnud sõjamehi. Mälestus langenud sangaritest on meile püha.
Ka Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aastal oli siin elavatel teiste rahvaste esindajatel suuri teeneid. Nagu ka sellele järgnenud meie noore riigi kiires arengus. Ka seda on tehtud ühiselt kõigi eestimaalaste aktiivsel osavõtul. Ja me oleme olnud edukad.
Eesti rahval on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Riigi ajaloos on see paratamatu. Praegu ei ole maailma majandusel tervikuna ja meie majandusel sealhulgas just kõige paremad päevad. Nendest aegadest edukas ülesaamine vajab ühiskonna ühtsust ja koosvõitluseks raskustega koondumist. See tähendab, et me ei vaja üksteisele ärategemist, rehepapplust, nutu ja hala õhkkonda. Need pole kunagi ja kedagi aidanud raskest olukorrast välja tulla. Paanika külvamise asemel tuleb ühiselt ja innukalt otsida innovaatilisi lahendusi majanduse elavdamiseks ning riigi arenguga edasi minekuks. Olen veendunud, et tarkust selleks meie rahval piisab. Kindlasti on aga terav vajadus mõistlikkuses olemasolevate vahendite kasutamisel ja kokkuhoidlikkuses. Ka kaitseväes on iga ülema ja sõduri kohus käia säästlikult ümber rahva raha ja varaga.
Möödunud aasta poliitilised sündmused näitavad kahjuks, et julgeolekuolukord maailmas, sh. ka Euroopas, on läinud halvemaks. Ehkki Läänemere regioon on jätkuvalt olnud Euroopa üks kõige stabiilsemaid ja rahumeelsemaid piirkondi, peame endale teadvustama, et stabiilsuse ja rahu hoidmine nõuab meie igapäevast hoolt. Peame jätkuvalt suurt tähelepanu pöörama oma riigikaitsele. Tänane Eesti kaitsevõime on üles ehitatud kahele sambale. Nendeks on esmane enesekaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse. Esmane enesekaitsevõime peab tagama riigi kaitse vähemalt kuni liitlaste abi saabumiseni.
Eesti Vabariigi 90. aastapäeva juubeliparaadist möödunud aja jooksul on kaitsejõud oma arengus astunud edasi tubli sammu.
Vabariigi Valitsus kinnitas möödunud kuul Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi ühistööna valminud kaitseväe 10 aasta arengukava 2009-2018 aastateks. See on esimene teaduspõhiselt, NATO vastavatel metoodikatel väljatöötatud dokument, kus arendamist vajavad kaitsejõudude võimekused on vahetult seotud ohuhinnanguga. Sellega oleme loonud nii enda kui ka NATO kõrgema sõjalise juhtkonna arvates Eestile meie oludes kõige otstarbekama sõjalise riigikaitse mudeli, mille märksõnaks on segakomplekteeritus. Siin on tasakaalus elukutseline kaitseväe tuumik, reservväelased ja vabatahtlikud kaitseliitlased.
Reservüksustega viimastel kuudel läbiviidud õppekogunemised näitasid kindlalt, et reservväe põhimõte toimib. Eriti ilmekas oli selles nädalapäevad tagasi lõppenud kordusõppus õhutõrjeüksusega, millele reservväelasi tuli kohale 109%, ehk koos ülekatte meeskonnaga. Kaks õhutõrjujat elavad ja töötavad Soomes, üks tuli isegi Austraaliast.
Täienenud on ka meie kaitsejõudude arsenal. Täna pärastlõunal saabub kodubaasi viimane kolmest Inglismaal ostetud miinijahtijast - „Ugandi”. Siin Peetri platsil näete esmakordselt uusi relvasüsteeme – õhutõrjeraketi-komplekse MISTRAL ja 122-mm haubitsaid. Need ei ole lihtsad ja odavad relvad. Kuid riigikaitsesse raha paigutamine ei ole kulutamine, vaid investeering julgeolekusse. Kui ei ole julgeolekut, ei ole ka riiki.
Et tagada meie liitlaste garanteeritud abi, peame ka ise kandma liitlaskohustusi ning võtma vastu kõige keerulisemaid väljakutseid. Oleme saavutanud lahinguülesannete eduka täitmise eest välismissioonidel liitlaste kõrge tunnustuse. Eesti sõdurid on välja teeninud lugupidamise ja usaldusväärsed liitlassidemed meie strateegilise partneri Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO riikide sõjaväelastega.
Täna, kui Eesti peab oma 91. sünnipäeva, võitleb meie jalaväekompanii Estcoy-7 major Raigo Paimla juhtimisel rahutus Lõuna-Afganistanis valitsusvastaste mässulistega. Selleks, et sõda ja äärmuslaste terror, aga ka näiteks noorte elusid hävitavad uimastid ei jõuaks meie juurde Euroopasse. Kas te teate, et 80 protsenti narkomaffia poolt Euroopasse toodavast oopiumist on Talibani kaasabil toodetud Lõuna-Afganistanis?
Eesti kaitsejõud on paljurahvuselised. Kaitseväes teenib kümneid vene ja muudest rahvustest ohvitsere ja allohvitsere, sadu sõdureid. Nii on Narva poiss, nooremseersant Anton Terebilov ja Jõhvist pärit leitnant Tõnis Metjer seisnud koos mehiselt silmitsi kurjusega Afganistanis. Ka Kaitseliidus on hulk teistest rahvustest liikmeid. Kõik nad järgivad üht eesmärki – tagada oma rahvale, kodule, perele julgeolek ja rahulik elu.
Maailmas kehtib reegel – aita kõigepealt iseennast ise, siis aitavad sind ka teised. See toimib ka julgeolekuvaldkonnas. Oleme oma liitlastele olnud tõsiseltvõetav partner, kes mõistab vastutust turvalise ja ohutu maailma pärast. NATO sõnum maailmale on olnud viimastel kuudel ka otsekohene ja selge. Alliansil ei ole topeltstandardeid, ta ei tee mingit hinnaalandust Eesti kaitsmisel. NATO-l on plaan Eesti kaitseks olemas.
Ka väike rahvas võib olla tugev, kui ta on üksmeelne, julge ja valmis enda eest seisma.
Narva all 91 aastat tagasi haavata saanud Eesti suurtükiväeohvitser Georg Leets on kirjeldanud Narva lahingu ühte episoodi nii [“Vabadussõja algus. Narva lahing 28. novembril 1918”]: „Vääramatu usk oma võimetesse ja vastasest üleoleku tunne on omadused, mis arvuliselt nõrgemale kergendavad võitu arvuliselt tugevama üle. ..... Joala lahing näitas kujukalt, kuidas arvuliselt nõrgem pool võib saavutada võidu ülekaaluka vastase üle. Enesekindlus ja vaprus, kiire otsustamine, aktiivne tegutsemine, tulejõu õigeaegne ära kasutamine manöövri toetamiseks, julge löök – need olid tegurid mis viisid võidule Joala lahingus. Need tegurid aitavad meil võita ka tulevikus, kus õpime neid järjekindlalt kasutama.”
Need kahekordse Vabadusristi kavaleri kolonel Georg Leetsi sõnad on ajakohased ka täna. Sõjalise riigikaitse aluseks on kaitsetahe ja enesekindlus, mis omakorda tuginevad eeskujulikule väljaõppele. Täna paraadiks üles rivistunud sõdurid ja kaitseliitlased on silmaga nähtavaks kinnituseks meie kaitsetahtele ja meie otsustavusele end kaitsta. Igaüks, sõltumata rahvusest, maailmavaatest või usutunnistusest, saab anda oma panuse Eesti riigikaitse tugevdamiseks. Riigikaitse ei saa olla üksnes kaitseväe ülesanne, iga üksikisik ja organisatsioon saab ning peab pingutama oma riigi kaitstuse nimel.
Täna varahommikul tõusis meie kodumaa esimene sinimustvalge lipp Narvas, Hermanni linnuses, sest päev algab Ida-Virumaal veidi varem kui Tallinnas. Eesti algab Narvast, veelgi enam, võib öelda, et juba viis aastat algab Narvast ka Euroopa Liit.
Me oleme uhked oma riigi üle, oleme uhked oma inimeste üle, oleme uhked oma lipu üle.
Palju õnne meile kõigile Eesti Vabariigi sünnipäeval!
Elagu Eesti Vabariik! -
Kaitseväe kolonnid liiguvad Narvast väljaTäna, 24. veebruari pärastlõunal alustavad kaitseväe sõidukite kolonnid Narvast välja liikumist. Kolonnid alustavad liikumist 13.15 ja liiguvad mööda Peterburi maanteed.
Erinevate kolonnide liikumine Narvast kestab täna kuni kella 17.00-ni. Kolonnide sihtkohad on Jõhvi, Tapa, Paldiski ja Võru.
Kaitsevägi palub nendel marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele.
Paraadil osalenud jalaväeüksused sõidavad Narvast ära tellitud bussidega, mis kolonnides ei sõida.
Kaitseväe sõidukid osalesid Eesti Vabariigi 91. aastapäeva paraadil Narvas. Paraadi juhatas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võttis vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
-
Taani hävitajad lendavad üle Eesti linnadeTäna pärastlõunal lendavad üle Jõhvi, Tallinna ja Pärnu Eesti Vabariigi 91. aastapäeva puhul Taani hävitajad.
„NATO hävitajate ülelend demonstreerib Eesti kokkukuuluvust teiste NATO riikidega. Taani Õhuvägi täidab Balti riikide õhuturbemissiooni juba teistkordselt, ühtekuuluvuse demonstreerimine on mõlema poole jaoks suur au,” ütles Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar.
Kaks hävitajat F-16 Falcon lendavad üle Jõhvi kesklinna orienteeruvalt kell 14.15. Tallinnas lendavad hävitajad üle Viimsi, Pirita, vanalinna ja Vabaduse väljaku kell 14.25 ning üle Pärnu linna kell 14.39.
Kellaajad on orienteeruvad ning võivad muutuda kümne minuti piires. Hävitajad lendavad 1000 jala ehk veidi enam kui 300 meetri kõrgusel.
Neli Taani hävitajat kaitsevad Eesti õhuruumi alates 5. jaanuarist 2009. Taanlased turvavad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi teist korda, esimest korda osalesid taanlased Balti õhuturbemissioonil 2004. aastal. Taani kontingendi suurus on üle 50 sõjaväelase.
NATO turvab Baltimaade õhuruumi alates 2004. aastast. Seni on õhuturbmissioonil osalenud Belgia, Taani, Portugali, Suurbritannia, Norra, Hollandi, Saksamaa, USA, Türgi, Hispaania, Prantsusmaa, Rumeenia ja Poola õhujõud. Balti riikide õhuturbe eest vastutavad hävitajad baseeruvad Šiauliai lähedal paiknevas Zokniai õhuväebaasis.
Praegu kehtiva lepingu kohaselt turvavad liitlased Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kuni 2011. aastani, ent Baltimaad taotlevad missiooni pikendamist vähemalt 2018. aastani.
Hävitajad ei lenda üle Narva linna, kuna rahvusvaheliste lennundusreeglite kohaselt ei või sõjaväelennukid lennata riigipiirile lähemal kui 15 km. -
Miinijahtija Ugandi jõudis EestisseTäna, Vabariigi aastapäeval veidi enne kella 16 sildus esimest korda Miinisadamas mereväe uus miinijahtija Ugandi.
„Ülesõit kulges meeskonna jaoks üle rahuliku Põhjamere ja tormise Läänemere,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Marek Mardo pärast sildumist.
„Läänemerel oli laine üle kahe ja kohati üle nelja meetri. Laeva käitumisega sellistes oludes võib aga väga rahule jääda,“ lisas vanemleitnant Mardo.
Laeva lähiaja plaane kommenteerides ütles Mardo, et paljusid meeskonna liikmeid ootab esmalt ees puhkus enne kui jätkatakse regulaarse väljaõppega.
Briti kuninglikus mereväes Bridport nime kandnud laeval heisati Eesti lipp käesoleva aasta 22. jaanuaril Šotimaal.
„Erinevalt teisest kahest Sandown-klassi miinijahtijast on Ugandi varustatud külgvaatlussonariga, mis võimaldab merepõhja kaardistada ning seal olevaid objekte kiirelt analüüsida,“ ütles Mereväe Staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk.
„Ugandi kogutavaid andmeid on mereväel plaanis kasutada juba sel sügisel kui erinevate riikide miinitõrjelaevad tulevad operatsiooni Open Spirit raames taas Eesti vetesse, et meie mereteid maailmasõdade-aegsetest miinidest puhastada,“ ütles kaptenmajor Värk laeva kasutusvõimalusi kommenteerides.
Ugandi on ehitatud 1992. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud kaasaegse Seafox miinihävitussüsteemiga. Erinevalt kahest esimesest laevast on miinijahtija Ugandi varustatud Klein 5000 seeria külgvaatlussonariga ja 23mm kahuriga. Laev on 52,5 m pikk, meeskonda kuulub 25 mereväelast.
Ugandi on viimane kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Esimene Sandown-klassi laev EML Admiral Cowan anti Eestile üle 2007. aasta aprillis teine laev, EML Sakala, 2008. aasta jaanuaris.
2006. aasta septembris Suurbritanniaga sõlmitud lepingu kohaselt ostis Eesti kokku kolm Sandown-klassi miinijahtijat. Kolme aluse koguhind on 800 miljonit krooni, mis sisaldab ka laevade remondi- ja hooldustöid ning meeskonnaliikmete väljaõpet Suurbritannias. Sandown-klassi miinijahtijad kasutavad miinide leidmiseks ja hävitamiseks Seafox-tüüpi allveeroboteid.
-
Kaitseväe paraadil osalevad üksused jõudsid NarvaTäna pärastlõunaks jõudsid Narva Eesti Vabariigi aastapäeva kaitseväe paraadil osalevad kaitseväe, Kaitseliidu ja piirivalve üksused ning kaitseväe lahingutehnika kolonnid.
„Oleme paraadiks valmis,“ ütles Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem. „Paraadil osalevate üksuste kolonnid liikusid ja jõudsid kohale vastavalt plaanile, mingeid vahejuhtumeid ei olnud.“ Üksused valmistuvad tänaõhtuseks paraadi peaprooviks Peetri platsil.
Kaitseväe paraad algab teisipäeval, 24. veebruaril Narvas Peetri platsil kell 11.
Paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.
Paraadväljakule Peetri platsil on üles rivistatud 755 kaitseväelast, kaitseliitlast ja piirivalvurit. Paraadil osaleb ja paraadi tagab koos toetavate üksustega kokku üle 1200 kaitseväelase.
Paraadil osalevad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni, Mereväe, Piirivalveameti, Kaitseliidu, Scoutspataljoni, Õhutõrjepataljoni ja Suurtükiväepataljoni üksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid. Õhuvägi ja Kaitseväe Võru Lahingukool on esindatud liputoimkondadega .
Scoutspataljoni jalaväekompanii osaleb paraadil 16 PASI-soomukil. Suurtükiväepataljon näitab 122-mm haubitsate patareid ja 155-mm haubitsate patareid. Õhutõrjepataljon on paraadil esindatud 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketikompleksi MISTRAL patareiga. Viru jalaväepataljoni osaleb paraadil lisaks jalaväekompaniile tankitõrjeraketisüsteemidega MAPATS ja MILAN.
Kuperjanovi jalaväepataljonist on paraadil lisaks jalaväekompaniile 120-mm miinipildujate patarei. Kaitseliit on esindatud lisaks jalaväeüksusele veel 81-mm miinipildujate patareiga.
Üksuste rivistamine Peetri platsile ja Malmi tänavale algab 24.veebruaril kell 10.00. Pärast paraadi kuni kella 14 on kaitseväe relvastus ja tehnika välja pandud kõigile huvilistele vaatamiseks Narvas Geneva kultuurikeskuse esisel parkimisplatsil. -
Miinijahtija Ugandi saabub homme EestisseHomme, 24. veebruaril orienteeruvalt kell 16 sildub esimest korda Miinisadamas mereväe uus miinijahtija Ugandi.
Briti kuninglikus mereväes Bridport nime kandnud laeval heisati Eesti lipp käesoleva aasta 22. jaanuaril Šotimaal.
„Ugandi tulekuga muutub mereväe miinitõrjevõimekus mitmekülgsemaks,“ ütles Mereväe Staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk.
„Erinevalt teisest kahest Sandown-klassi miinijahtijast on Ugandi varustatud külgvaatlussonariga, mis võimaldab merepõhja kaardistada ning seal olevaid objekte kiirelt analüüsida,“ lisas kaptenmajor Värk.
„Ugandi kogutavaid andmeid on mereväel plaanis kasutada juba sel sügisel kui erinevate riikide miinitõrjelaevad tulevad operatsiooni Open Spirit raames taas Eesti vetesse, et meie mereteid maailmasõdade-aegsetest miinidest puhastada,“ ütles kaptenmajor Värk laeva kasutusvõimalusi kommenteerides.
Ugandi on ehitatud 1992. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud kaasaegse Seafox miinihävitussüsteemiga. Erinevalt kahest esimesest laevast on miinijahtija Ugandi varustatud Klein 5000 seeria külgvaatlussonariga ja 23mm kahuriga. Laev on 52,5 m pikk, meeskonda kuulub 25 mereväelast.
„Pärast kodust eemal veedetud perioodi on soe tunne vahetada meeskonnale juba tuttav Forth raudteesilla siluett Tallinna merevaate vastu,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Marek Mardo.
Ugandi on viimane kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Esimene Sandown-klassi laev EML Admiral Cowan anti Eestile üle 2007. aasta aprillis teine laev, EML Sakala, 2008. aasta jaanuaris.
2006. aasta septembris Suurbritanniaga sõlmitud lepingu kohaselt ostis Eesti kokku kolm Sandown-klassi miinijahtijat. Kolme aluse koguhind on 800 miljonit krooni, mis sisaldab ka laevade remondi- ja hooldustöid ning meeskonnaliikmete väljaõpet Suurbritannias. Sandown-klassi miinijahtijad kasutavad miinide leidmiseks ja hävitamiseks Seafox-tüüpi allveeroboteid.
-
Kaitseväe kolonnid liiguvad Narva
Esmaspäeval, 23.veebruari ennelõunal alustavad Tapalt Kirde Kaitseringkonnast Narva poole liikumist Eesti Vabariigi 91. aastapäeva paraadil osalevate sõidukite kolonnid.
Kolonnid alustavad liikumist Tapalt kell 10.50 ja liiguvad mööda Peterburi maanteed Narva. Esimesena alustab liikumist Suurtükipataljoni kolonn. Talle järgnevad Õhutõrjepataljoni ja Scoutspataljoni kolonnid ning Kuperjanovi jalaväepataljoni kolonn. Viru Üksik-jalaväepataljoni kolonn alustab liikumist pärast kella 13.00 Jõhvist.
Kaitsevägi palub nendel marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele.
Paraadil osalevad jalaväeüksused sõidavad Narva tellitud bussidega, mis kolonnis ei sõida.
Kaitseväe paraad algab teisipäeval, 24. veebruaril Narvas Peetri platsil kell 11.
Paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.
Paraadväljakule Peetri platsil on üles rivistatud 755 kaitseväelast, kaitseliitlast ja piirivalvurit. Paraadil osaleb ja paraadi tagab koos toetavate üksustega kokku üle 1200 kaitseväelase.
Paraadil osalevad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni, Mereväe, Piirivalveameti, Kaitseliidu, Scoutspataljoni, Õhutõrjepataljoni ja Suurtükipataljoni üksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid. Õhuvägi ja Kaitseväe Võru Lahingukool on esindatud liputoimkondadega .
Scoutspataljoni jalaväekompanii osaleb paraadil 16 PASI-soomukil. Suurtükipataljon näitab 122-mm haubitsate patareid ja 155-mm haubitsate patareid. Õhutõrjepataljon on paraadil esindatud 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketikompleksi MISTRAL patareiga. Viru jalaväepataljoni osaleb paraadil lisaks jalaväekompaniile tankitõrjeraketisüsteemidega MAPATS ja MILAN.
Kuperjanovi jalaväepataljonist on paraadil lisaks jalaväekompaniile 120-mm miinipildujate patarei. Kaitseliit on esindatud lisaks jalaväeüksusele veel 81-mm miinipildujate patareiga.
Üksuste rivistamine Peetri platsile ja Malmi tänavale algab 24.veebruaril kell 10.00. Pärast paraadi kuni kella 14 on kaitseväe relvastus ja tehnika välja pandud kõigile huvilistele vaatamiseks Narvas Geneva kultuurikeskuse esisel parkimisplatsil.
-
Mereväebaas lokaliseeris reostuse
Miinijahtija Sakala avastas täna hommikul mereväebaasi akvatooriumis õlireostuse, mille mereväelased kiiresti lokaliseerisid.
Reostus ei väljunud akvatooriumi piirest ja merevägi lokaliseeris reostuse kiiresti. Tõrjeks kasutati kõiki reostuse piiramise ja kõrvaldamise vahendeid, õlikogurit ja absorbeerivat poomi.
Mereväe laevade meeskonnad ja tuukrid kontrollisid mereväe laevu, reostuse allikat ei avastatud.
Täna õhtuks oli kogutud umbes 7 kuupmeetrit õlisegust vett, reostustõrje ja reostusallika otsingud jätkuvad. Mereväebaas on välja kutsunud lisapersonali reostuse tõrjeks ning laevade täiendavaks kontrolliks.
Reostuse kiirele lokaliseerimisele aitasid kaasa jääolud sadamas, mis ei lasknud reostusel akvatooriumist väljapoole levida.
Mereväebaas informeeris reostusest Keskkonnainspektsiooni, Piirivalve Merevalvekeskust ja Päästeametit. Keskkonnainspektsioon võttis reostusest proovid, mille analüüsi tulemused selguvad lähipäevil.
Reostustõrjet juhib Mereväebaasi ülem kaptenmajor Jüri Saska.
-
Peastaabi ülem tunnustas Vabariigi aastapäeval teenistujaidKaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli andis täna Peastaabis Eesti Vabariigi 91. aastapäeva rivistusel üle nooremohvitseride auastmed ja kaitseväelised autasud Peastaabis teenivatele kaitseväelastele ja ametnikele ning kutsus Peastaabi kollektiivi üles leidma endas motivatsiooni hoolimata materiaalsete võimaluste vähenemisest.
“Kuigi praegune aeg on raske ja keeruline, riigikaitsekulusid kärbitakse, inimeste sissetulek väheneb ning mitmed projektid võivad jääda teostamata, ei tohi me teha endale oma töös teha hinnaalandust. Kaitseväe Peastaabi töö tulem peab olema peastaabi vääriline. Meie tänase töö kvaliteet peab olema selline, mis võimaldaks tunda uhkust tehtu üle ka aastate pärast,” ütles peastaabi ülem.
Kolonel Väli andis üle kuus Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti ja kümme Peastaabi ülema hinnalist kingitust ning auastmetunnused kahele kaptenile ja kahele leitnandile. Samuti andis kolonel Väli üle tänukirjad ja avaldas tänu.
Kaitseväe Peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega. Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja keskpikaajalise planeerimise, samuti ressursside planeerimise, väljaõppe planeerimise ja kontrolli ning riigikaitselise tegevuse tagamisega. Kaitseväe Peastaabis teenib 181 ohvitseri, 53 allohvitseri ja 34 ametnikku.
Kaitsejõudude Peastaap loodi Vabariigi Valitsuse korraldusega 1991. aasta 31. oktoobril. Vastavalt 1.jaanuarist 2009 rakendunud Kaitseväe Korralduse Seadusele nimetati Kaitsejõudude Peastaap ümber Kaitseväe Peastaabiks.