Uudised
-
Kaitseväe paraad algab kell 11 NarvasEesti Vabariigi 91. aastapäeva paraad algab teisipäeval, 24. veebruaril Narvas Peetri platsil kell 11.
Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.
Narvas Peetri platsil on paraadiks üles rivistunud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni, Mereväe, Piirivalveameti, Kaitseliidu, Scoutspataljoni, Õhutõrjepataljoni ja Suurtükipataljoni üksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid. Õhuvägi ja Kaitseväe Võru Lahingukool on esindatud liputoimkondadega.
Scoutspataljoni jalaväekompanii osaleb paraadil 16 PASI-soomukil. Suurtükipataljon näitab 122-mm haubitsate patareid ja 155-mm haubitsate patareid. Õhutõrjepataljon on paraadil esindatud 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketikompleksi MISTRAL patareiga. Viru jalaväepataljoni osaleb paraadil lisaks jalaväekompaniile tankitõrjeraketisüsteemidega MAPATS ja MILAN.
Kuperjanovi jalaväepataljonist on paraadil lisaks jalaväekompaniile 120-mm miinipildujate patarei. Kaitseliit on esindatud lisaks jalaväeüksusele veel 81-mm miinipildujate patareiga.
Paraadväljakule Peetri platsil on üles rivistatud 755 kaitseväelast, kaitseliitlast ja piirivalvurit. Üksuste rivistamine Peetri platsile ja Malmi tänavale algab kell 10.
Pärast paraadi kuni kella 14 on kaitseväe relvastus ja tehnika välja pandud kõigile huvilistele vaatamiseks Narvas Geneva kultuurikeskuse esisel parkimisplatsil.
Paraadil osalevad üksused saabuvad Narva 23. veebruaril. -
Kaitseväe juhataja andis üle vanemohvitseride auastmed ning kaitseväe teenetemärgidKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis täna Laidoneri muuseumis üle vanemohvitseride auastmed ning kaitseväe teenetemärgid.
Vabariigi President ülendas oma käskkirjaga kolonelideks Kaitseväe Peastaabi side- ja juhtimissüsteemide osakonna ülema Artur Suzik´u ning personaliosakonna ülema Aivar Salekešin´i. Kolonelleitnandi auastme said kuus kaitseväelast: Kirde Kaitseringkonna ülem Martin Herem, Balti Kaitsekolledži maavägede taktika õppejõud Aare Tuvike, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste brigaadi ja pataljoni taktikagrupi taktikalektor Toomas Peda, kaitseväe peadirigent Peeter Saan, Eesti kaitseatašee Suurbritannias Urmas Muld ja Eesti kaitseatašee Soomes ja Rootsis Peeter Läns.
Kaheksateist ohvitseri ülendati majoriks ja üks kaptenmajoriks.
Kindralleitnant Ants Laaneots tõstis tseremoonial esile vanemohvitseride tahet ja vaimujõudu. “Vanemohvitseride teadmised, kogemused ja raudne tahe annavad igale sõjaväele selle vaimse jõu, mida läheb tarvis armee ja rahva sõjaks ettevalmistamisel ning operatsioonide juhtimisel,” ütles kindralleitnant Laaneots.
“Teie auastmetunnused ja teenetemärgid antakse kätte riigile ja rahvale keerulisel ajal, mis paneb teile erilise vastutuse,” lisas kaitseväe juhataja.
Lisaks auastmete üle andmisele autasustas kindralleitnant Laaneots kaitseväelasi, reservväelasi ja riigiametnikke kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, kaitseväe teenetemärgiga ja kaitseväe eriteenete ristiga. -
Eesti kaitseväelased Afganistanis korraldasid meditsiiniabi üleandmist Afganistani provintsihaiglaleAfganistanis teenivad Eesti kaitseväe logistikud ja jalaväekompanii korraldasid Eesti riigi annetatud meditsiinivarustuse kohale toimetamise ja üleandmise Afganistanis Helmandi provintsis asuvale Bosti provintsihaiglale.
Meditsiinivarustus anti üle Helmandi provintsi pealinna Lashkar Gah´s asuvale haiglale Eesti Vabariigi ja Afganistani arengukoostöö programmi raames.
„Helmandis on võimalik edu saavutada ainult sõjaliste operatsioonide ja ülesehitustöö tihedalt läbipõimunud koostöös. Sellepärast on Eesti kaitseväelaste ja piirkonna meditsiini arenguabi arendajate koos tegutsemine loomulik. Meie kontingendil on korralik logistikavõimekus kogu logistikaketi ulatuses ning tihe koostöö briti kolleegidega. Seega ei ole toetus keeruline,“ ütles Afganistanis teeniva Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Sten Reimann.
Eesti Erimissiooni Afganistanis tervishoiuekspert doktor Argo Partsi sõnul võimaldab Eesti riigi poolt annetatud meditsiiniaparatuur käivitada hapnikuvarustussüsteemi operatsiooniblokis ja intensiivravipalatites.
„Eesti panus Helmandi provintsi tervishoiuvaldkonna arengusse on väga tähtis osa erimissiooni tegevusest. Kahtlemata on ebastabiilses julgeolekukeskkonnas projektide elluviimisel kandva tähtsusega tsiviil-militaar koostöö ning tegutsemine ühtse meeskonnana.” ütles Eesti asjur Afganistanis Daniel Schaer. “Eesti riik panustab Afganistani ülesehitusprotsessi lisaks sõjaväelaste osalusele julgeolekualase olukorra parendamisse ja stabiliseerimisse ka arengukoostöö projektidega, mis aitavad tugevdada ühiskonna sidusust ja tõstavad keskvõimu prestiiži.”
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast. Afganistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus on esindatud 41 riiki. Eesti on toetanud Helmandi provintsi meditsiinialaselt alates 2007. aastast. -
Lõppes sideeriala baaskursuse kontrolllaagerEelmisel nädalal lõppes viiepäevane Staabi- ja sidepataljoni sidekompanii sideeriala baaskursuse kontrolllaager Soodlas.
„Laager oli huvitava ülesehitusega ja sai kontrollida, kas meile teooriatundides õpetatut saab rakendada ka metsas reaalses olukorras,“ räägivad ajateenijad. Küsimusele, et milline on sidemeeskonna varustus, mida tuleb kaasas kanda kilomeetreid liine rajades, vastavad sidekompanii reamehed Haljas ja Popp: „ Meeskonnas on 6 meest. Varustus meeskonna peale on: 4 kaablipooli (iga pool kaalub umbes14 kilogrammi), raadiojaam Harris, analoogtelefon, montöörikomplekt pluss isiklik varustus: seljakott, rakmed, relv.“
Kontrolllaager on sideeriala kuuenädalast baaskursust lõpetav väliharjutus, mille raames kontrollitakse kursuse jooksul omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi raadio-, andme- ja traatside vallas ning raadiosideprotseduuride läbiviimise oskust ülesannete täitmisel.
Kontrollõppusel peavad ajateenijad täitma erinevaid ülesandeid: rajama ligikaudu 3 kilomeetri pikkuseid traatsideliine kergekaablist ja valguskaablist. Oskama rajatud liine hooldada ja parandada, tagama sideühenduse erinevate juhtimispunktide vahel ning õppuse lõppedes rajatud sideliinid uuesti maha võtma, hooldama ja poolile kerima. 3 kilomeetrise traatsideliini loomiseks Soodla nõmmemetsades praegusel aastaajal kulub sidemeeskonnal keskeltläbi neli tundi.
Sidekompanii ülem nooremleitnant Teet Laeks on samuti kontroll-laagriga rahul: „ Laager täitis püstitatud eesmärgi. Ajateenijad said ülesannete täitmisega väga hästi hakkama - vigu sideliinide vedamisel ja hooldamisel ning sideühenduse hoidmisel laagri lõpuks praktiliselt ei esinenud. Mina olen oma ajateenijatega väga rahul!“
Sideeriala baaskursusele järgneb kohe allüksuse kursus, mille raames kinnistatakse sideeriala kursusel omandatud teadmisi ja oskusi ning tegeletakse sidemeeskondade tõrgeteta koostöö väljaõpetamisega.
Suurimateks väljakutseteks sidealaste teadmiste ja oskuste rakendamisel saavad sidekompanii ajateenijatele olema märtsi lõpus algav õppus „CPX Tornaado ’09“ ning õppus „Kevadtorm 2009“ maikuus, kus Staabi- ja sidepataljoni sidekompanii ajateenijad peavad tagama tõrgeteta sideühenduse erinevate õppuse juhtimispunktide vahel.
Staabi- ja sidepataljoni sidekompanii põhiülesandeks on 1. Jalaväe Brigaadi allüksuste sideühenduste tagamine. -
Eesti üksused viisid Talibani vastu läbi eduka ühisoperatsiooniKoostöös Afganistani armee ja Suurbritannia üksustega ründasid eestlased nädalavahetusel Helmandi provintsi keskosas Nawa piirkonnas Talibani positsioone ja liikusid läbi vastase kontrolli all oleva ala.
Läbiviidud ühisoperatsiooni eesmärgiks oli vastase väljatõrjumine ja Nawa piirkonna julgeoleku kindlustamine.
Eesti jalaväekompanii ülema abi kapten Eero Aija sõnul oli koostöö Afganistani armee üksustega meie kompanii jaoks esmakordne ja kulges edukalt. „Ühisoperatsioon Afganistani armeega oli tulemusrikas ja andis kogemuse mida saab kasutada järgnevate operatsioonide planeerimisel,“ ütles kapten Eero Aija.
„Ka Eesti üksused täitsid neile antud ülesanded hästi. Allüksuste ülemad tegutsesid suurepäraselt ja juhtisid võitlejaid väga professionaalselt. Vaatamata keerulisele olukorrale jõuti seetõttu ka planeeritud eesmärkideni,“ lisas kapten Aija.
Laupäeva hommikul alanud operatsiooni käigus puhkenud lahing kestis öö saabumiseni ja jätkus järgmise päeva hommikul kuni vastase taandumiseni. Rünnaku käigus kasutasid Eesti, Suurbritannia ja Afganistani üksused Talibani võitlejate mahasurumiseks lisaks käsitulirelvadele Suurbritannia ründelennukite, ründekopterite ja Eesti miinipildujarühma tulelööke.
Rünnakute tulemusena suruti Talibani võitlejad nende positsioonidelt välja ja puhastati vastase kontrolli all olnud alad. Lahingutes kandsid Talibani üksused kaotusi nii elavjõus kui relvastuses. Eesti, Suurbritannia ja Afganistani armee üksused kaotusi ei kandnud.
Eesti kontingent Lõuna-Afganistanis tegutseb Suurbritannia juhitava Helmandi lahingugrupi koosseisus. Afganistanis algas praeguse kontingendi teenistus novembris.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast. Afganistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus on esindatud 41 riiki. -
Reservõhutõrjujad kohtuvad täna tingliku vastasegaTäna, 14. veebruaril algavad kaitseväe keskpolügoonil reservist õppekogunemisele kutsutud õhutõrjepatarei lahinglaskmised 23-mm õhutõrjekahuritest.
2. veebruarist kuni 17. veebruarini vältavale õppekogunemisele tuli kohale terve vajaminev õhutõrje üksuse koosseis ning veel enamgi reservsõdureid. Tapal paikneva Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu selgitas head osavõttu õppekogunemisest reservüksuse tugeva sisemise sideme ja hea omavahelise teavitamisega.
„Juba ajateenistuse ajal tekkinud tugev omavaheline side õhutõrjepatareis ja reservväelaste omavaheline tihe suhtlus tõi õppuste ajaks kohale vajamineva arvu reservväelasi,” ütles major Tikerpuu. „Samuti helistasid Õhutõrjepataljoni kaadrikaitseväelased oma reservväelastele, et seletada neile, mida praegu läbi viidavad õppused endast kujutavad.”
Mõned reservõhutõrjujad tulid kohale hoolimata sellest, et neil oleks olnud õigus koju jääda. Nii võtab hoolimata kipsis käest õppustest aktiivselt osa esimese kahurirühma tulejuht reamees Elmo Luup.„Tulin reservõppekogunemisele, et näha vanu kaaslasi ja saada väike vaheldus tsiviilelule,” ütles reamees Luup. „Õppusega olen väga rahul, kuid vaenlasega võiks rohkem ninapidi koos olla ja paugutada!”
Õppekogunemise eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus. Kokku on õppekogunemisele kutsutud ligi 150 reservväelast. Enamus õppekogunemisele kutsututest läbis ajateenistuse 2005. aastal.
Teiseks veebruariks kutsus kaitsevägi õppekogunemisele Õhutõrjepataljoni reservrühma- ja –meeskonnaülemad. Reservõppust algas relvaõppega, misjärel allüksuse juhtidele anti juhiõpet. Järgmisena liitusid juba õppusel osalevate reservteenistuskaaslastega autojuhid, kes said kolmepäevase värskenduskoolituse.
Kaheksandal veebruaril formeeriti Tapal õhutõrjepatarei reakoosseis, kellele tuletati meelde nii relvaõpet kui ka elementaarseid sõdurioskuseid. Reakoosseisu õpetasid juba nende endi reservrühma- ja –meeskonnaülemad. Kogu patarei on alates 11. veebruarist läbi teinud nii tegevuse kaitsel kui ka rännaku julgestamise.
Reservõppekogunemine kulmineerub täna õhutõrjekahuri ZU 23-2 laskmistega Kaitseväe Keskpolügoonil. Õhutõrjekahuri põhirelvast lastakse maasihtmärke ning abirelvast õhusihtmärke.
Sellel aastal kutsutakse erinevatele õppekogunemistele kaitseväes ja Kaitseliidus ligi neli tuhat reservväelast. Arvuliselt suurima õppekogunemine korraldab juunis Lõuna Kaitseringkond, kui tuhatkond reservväelast harjutavad jalaväepataljoni koosseisus Lõuna-Eestis. -
Kaitseväe juhataja toob õhutõrjujaid kõigile reservväelastele eeskujuksTäna reservõhutõrjepatarei lahinglaskmisi inspekteerinud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots toob kõigile reservväelastele eeskujuks õhutõrjujate kõrget kaitsetahet ja üksuse tugevat sisemist sidet.
“Õhutõrjepatarei kaitsetahe ja meeskonnavaim on eeskujulikud,” ütles kindralleitnant Ants Laaneots. “Reservõppekogunemisest ei jäänud kõrvale isegi need sõdurid, kellel oleks olnud piisavalt vabandusi ja põhjendusi mitte kohale tulla. Need mehed mõistavad, et kaitsevõime tagamine saa olla üksnes kaitseväe ülesanne, iga reservväelane, üksikisik ja organisatsioon saab anda oma panuse riigikaitsesse.”
Kindralleitnant Ants Laaneots sõnas, et ajateenistuses õpitu tuli reservväelastele kiiresti meelde ning õhutõrjepatarei oli lühikese ajaga lahinguvõimeline. Kindral Laaneotsa sõnul annab see selge märk Eesti reservarmeele tugineva riigikaitsemudeli toimimisest.
Koos kaitseväe juhatajaga inspekteerisid laskmisi Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli ja Maaväe ülem kolonel Urmas Roosimägi.
Kaheraudsest 23 mm õhutõrjekahurist ZU 23-2 lasti erinevatel distantsidel asuvaid maasihtmärke. Õhutõrjujad alustasid lahinglaskmisi kahuri abirelvast õhusihtmärgi pihta laskmisest. Õhusihtmärgiks oli mudellennuk, millele saadi edukalt pihta. Õhutõrjekahurist said lasta kõik õppekogunemisele tulnud reservõhutõrjemeeskondade liikmed.
Õppekogunemist läbi viinud Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu jäi reservväelaste laskeoskustega rahule.
„Laskmised läksid väga hästi ja on näha, et omal ajal ajateenistuses treenitu on meestel veel lihastes olemas ning õpitu tuleb väga kiiresti meelde,“ ütles major Tikerpuu. „Paljud mehed on minu käest juba küsinud, millal neid jälle õppekogunemisele kutsutakse.“
Tänased õhutõrjekahuri laskmised olid kulminatsiooniks 2. veebruaril alanud õhutõrjepatarei reservõppekogunemisele. Homseni vältavale õppekogunemisele tuli kohale terve vajaminev õhutõrje üksuse koosseis ning veel enamgi reservsõdureid.
Õppekogunemise eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus. Kokku on õppekogunemisele kutsutud ligi 150 reservväelast. Enamus õppekogunemisele kutsututest läbis ajateenistuse 2005. aastal.
Sellel aastal kutsutakse erinevatele õppekogunemistele kaitseväes ja Kaitseliidus ligi neli tuhat reservväelast. Arvuliselt suurima õppekogunemine korraldab juunis Lõuna Kaitseringkond, kui tuhatkond reservväelast harjutavad jalaväepataljoni koosseisus Lõuna-Eestis.
-
Lahingukoolis lõppes ajateenijate reservrühmaülemate baaskursusTäna, 13. veebruaril anti pidulikul tseremoonial Kaitseväe Võru Lahingukoolis reservrühmaülemate baaskursuse lõpetanud 54-le ajateenijale kätte lõputunnistused ja reservohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärgid. Kursuse priimuseks sai aspirant Janar Tähepõld Kirde Kaitseringkonnast.
„Selleks, et saavutada alluvate usaldus, tuleb näidata, et te oskate ja suudate ka ise seda, mida te oma alluvatelt nõuate,“ olid Kaitseväe Võru Lahingukooli ülema kohusetäitja kapten Kaupo Kaiv´i õpetussõnad ajateenijatele. Samuti rõhutas kooli ülem oma kõnes juhtimise kogemuse olulisust ning võimu ja vastutuse tasakaalu vajalikkust edaspidises teenistuses.
Reservrühmaülema baaskursuse ajateenijatele läbinud aspirant on kuue nädalase kursuse jooksul omandanud vajalikud teadmised, oskused ja vilumused sellisel tasemel, mis võimaldab tal läbida teenistuspraktika rühmaülema abi ametikohal ning täita reservõppekogunemisel ja sõjaajal rühmaülema ülesandeid.
-
Kindralleitnant Laaneots kutsus sloveene osalema Balti kaitsekolledžis ja NATO küberkaitsekeskusesSloveenias, Lubljanas ametlikul visiidil viibiv Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots tegi oma Sloveenia ametivennale kindralleitnant Albin Gutmanile ettepaneku saata Sloveenia ohvitsere osalema Eestis tegutseva NATO küberkaitse keskuse ja Balti Kaitsekolledži töös.
„Kindral Gutman andis mulle väga põhjaliku ja avameelse ülevaate Sloveenia sõjalise riigikaitse arengust, väljakutsetest ja julgeolekuolukorrast,” ütles kindralleitnant Ants Laaneots. „Eestil ja Sloveenial on palju ühist, meil on olnud rahvusvahelistes organisatsioonides koos tegutsedes head ja teineteist reeglina toetavad suhted, kuigi Sloveenia julgeolekuolukord on märksa erinev Eesti omast.”
Kindralleitnant Laaneotsa sõnul on Eestil Balkanil läbimõeldud ja tugeva riigikaitsega ning välisoperatsioonidel usaldusväärse ja eduka väikeriigi maine.
Sloveenias on umbes kaks miljonit elanikku, Sloveenia pindala on umbes kaks korda Eestist väiksem. Sloveenial ei ole nagu Eestilgi oma hävituslennuväge ning seetõttu tagab NATO Sloveenia õhuturbe sarnaselt õhuturbe tagamisega Eestile, Lätile ja Leedule. Sloveenias on käimas elav väitlus kohustusliku ajateenistuse üle.
Kindraleitnant Laaneotsa võttis vastu Sloveenia president doktor Danilo Türk. Eesti kaitseväe juhatajal olid kohtumised Sloveenia kaitseministri ja parlamendi riigikaitsekomisjoniga.
Kaitseväe juhatajat saadab visiidil Sloveeniasse kaitseväe peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Hannes Toomsalu. kindralleitnant Ants Laaneotsa ametlik visiit Sloveeniasse lõpeb täna õhtul. -
Kaitseväe juhataja arutab sõjalist koostööd USA Euroopa väejuhatusegaEesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osaleb Põhja-Euroopa riikide kaitsevägede juhatajate ja USA Euroopa Väejuhatuse kohtumisel Saksamaal Stuttgardis.
Põhja-Euroopa kaitseväe juhatajad saavad ülevaate USA analüüsist julgeolekuolukorrale ja tegevuskavadest. Kõne all on energiajulgeolek, Balti riikide õhuturve ja sõjaline koostöö.
USA Euroopa vägede juhataja on kindral John Craddock, kes on samal ajal ka NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ja NATO operatsioonide juht. Kindral John Craddock külastas Eestit 2007. aasta sügisel.