Uudised
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimub rahvusvaheline konverentsHomme algab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes loenguseeria „Psühholoogiline toetus rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel”.
Kõikidele NATO ja PfP (Partnerlus Rahu Nimel) riikide esindajatele suunatud rahvusvahelisel seminaril käsitletakse sõjaliste operatsioonidega seotud psühholoogilisi väljakutseid.
„Kuivõrd Eesti kaitseväe psühholoogidel pole veel endi kogemustel põhinevat teadmistebaasi ning pole ka uurijaid-eksperte, siis sellised rahvusvahelised konverentsid on suurepärane võimalus tutvustada meie vaimse tervise eest vastutavatele spetsialistidele ning samuti ka tulevastele ohvitseridele NATO riikide kogemusi militaarpsühholoogia praktilistest kasutusvõimalustest Eesti sõdurite psühholoogilisel toetamisel,” ütles Eesti kaitseväe psühholoog, loenguseeria koordinaator leitnant Merle Parmak.
Leitnant Parmak lisas, et samuti on NATO riikide eksperdid alati valmis enda teadmisi ja kogemusi jagama meie spetsialistidele ja sõjaväelistele juhtidele korraldatud koolitustel ja seminaridel.
Konverentsil räägitakse sellest, mida juhid peavad teadma stressitekitajatest, stressist ja psühholoogilisest toetusest kogu missioonitsükli jooksul ning kirjeldatakse meetodeid sõdurite psühholoogilise valmisoleku ja võitlusvaimu tagamiseks tsükli kõikides etappides.
Kahepäevasel seminaril esinevad loengutega militaarpsühholoogid Belgiast, Hollandist, Leedust, Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriikidest. Lisaks vaimse tervise spetsialistidele seitsmest välisriigist osaleb konverentsil kuulajaid Eesti kaitseväest, sealhulgas KVÜÕA põhikursuse kadetid ja keskastmekursuse kuulajad.
Loengud toimuvad NATO Teadusuuringute Organisatsiooni „Inimfaktor ja meditsiin” raames.
Eesti kaitseväe militaarpsühholoogid osalevad veel kahes NATO töögrupis, kus käsitletavateks teemadeks on tervisekäitumine sõjalistel operatsioonidel ja meditsiinilise põhjenduseta füüsilised sümptomid. Planeeritakse osalust veel “Kultuurilisi erinevusi stressreaktsioonides” ja “Vaimset tervist toetavad tegevused missioonitsüklis” käsitlevates töögruppides. Tihedat koostööd tehakse omavahel ka Balti riikide militaarpsühholoogidega Balti sõjalise koostöö raames. -
Euroopa Liidu sõjaline komitee valis uue esimeheKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osales täna Brüsselis Euroopa Liidu sõjalise komitee istungil kus valiti sõjalise komitee uueks esimeheks Rootsi kindral.
„Praegune Rootsi kaitseväe juhataja kindral Håkan Syrén alustab järgmise aasta suvest Euroopa Liidu sõjalise poole juhina,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
Istungil olid arutluse all ka Euroopa Liidu sõjalised operatsioonid Bosnia-Hertsegoviinas ja Tšaadis ning piraatide vastased operatsioonid Somaalia rannikul.
Samuti arutati võimalust muuta sõjalise komitee tegevust efektiivsemaks ning ELi koostööd NATOga.
Euroopa Liidu sõjaline komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjalise komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes ELi Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida ELi Sõjalise Staabi tegevust. -
Eestis kohtuvad Balti riikide peastaapide ülemadKaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtub täna ja homme Tallinnas Läti ja Leedu kolleegidega.
Kolonel Neeme Väli, viitseadmiral Kęstutis Macijauskas Leedust ja kolonel Andis Dilans Lätist arutavad kohtumisel ühise pataljoniga panustamisest NATO kiirreageerimisjõududesse ja teisi Balti riikide ühiste koostööprojektidega seonduvaid küsimusi.
Peastaapide ülemad saavad ka ülevaate Balti kaitsekolledži arengust ja planeeritavatest kursustest ning mereväe ja õhuväe ühisprojektide olukorrast.
Täna alanud kohtumine valmistab ette novembris Eestis korraldatavat Balti kaitseväe juhatajate kohtumist.
Eesti, Läti ja Leedu kaitsealasteks koostööprojektideks on ühine jalaväepataljon Balti pataljon, ühine õhuseiresüsteem BALTNET, ühine miinitõrjelaevastik BALTRON ja Balti Staabikolledž BALTDEFCOL. Samuti arendatakse üheskoos erinevaid koolitusprogramme.
-
Vahetus Eesti kontingendi ülem AfganistanisSellest nädalast asus Eesti kaitseväe kontingendi ülemaks
Afganistanis major Sten Reimann, kes vahetas välja samal ametikohal
viimased pool aastat teeninud kolonelleitnant Alo Valdna.
“Eesti kontingendil on oluline roll Lõuna-Afganistanis julgeolekukeskkonna loomisel,” ütles Eesti kontingendi ülem Afganistanis major Sten Reimann. “Eesti kontingent peab lahinguid Helmandi provintsi raskuspunktides ning toetab oma ohvitseridega ISAF staapide juhtimisprotsessi,” lisas major Reimann.
Eesti kontingendi ülem nendib, et kahjuks on Lõuna-Afganistanis veel palju probleeme kohalike elanike ja riigi struktuuride julgeoleku tagamisega, kuid koostöös Suurbritannia 3. Commando brigaadi ja Ameerika Ühendriikide merejalaväelastega loodetakse maha jätta positiivne jälg rahu saavutamisel.
Kontingendi ülema ülesandeks on korraldada Afganistanis teenivate Eesti
kaitseväe üksuste tegevust ning koordineerida infovahetust erinevate
väekontingentide vahel.
Major Reimann on teeninud kaitseväes alates 1992. aastast. Ta on õppinud
Soome Riigikaitse Kõrgkoolis kadetikursusel, pataljoniülema- ja relvaliigikursusel.
Samuti on major Reimann õppinud Soome Riigikaitse Kõrgkoolis vanemstaabiohvitseri kursusel.
Major Reimann on teeninud Õhutõrjedivisjonis rühma- ja kompaniiülemana,
erinevatel ametikohtadel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ja 2004. aastal
kontingendi vanem Iraagis. Enne teenistust Afganistanis teenis ta Kaitsejõudude Peastaabi operatiivjaoskonna ülemana.
Major Sten Reimann on varem osalenud 2004. aastal missioonil Iraagis, kus ta teenis
rahvusvahelise ühendväekoondise staabis Bagdadis.
Eesti kaitseväe suurimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib jalaväekompanii, logistiline toetuselement, lähikaitsemeeskond, perrooniteenindusmeeskond ja staabiohvitserid - kokku ligi 140 kaitseväelast.
-
Lahingukoolis algas erialaametikoha vanemallohvitseride kursusTäna, 27. oktoobril, alanud erialaametikoha vanemallohvitseride kursuse (EVAK-7) nimekirjas on 20 kaitseväelast ja ametnikku. Kursus kestab kaheksa õppenädalat ja lõpeb enne jõule kahenädalase Lahingukooli koondharjutusega.
EVAK-i eesmärk on tagada võrdsed võimalused vanemallohvitseri auastet nõudvatel erialaametikohtadel teenivatele ning kaitseväe jaoks vajalikku tsiviileriala omavatele kaitseväelastele sõjaväeliste baasteadmiste ja -oskuste omandamiseks.
Kursusele pääsemise nõueteks on, et isik peab olema teenistuses kaitseväes või Kaitseliidus, omama vähemalt keskharidust ja kaitseväele vajalikku tsiviileriala.
Kursusel omandatakse taktikalised teadmised ja oskused erinevatest lahinguliikidest jalaväejao tasemel jalaväerühma koosseisus. Lisaks õpitakse jalaväejao relvastust, lasketeooria aluseid ja ohutuseeskirju, kaitseväe määrustikke, pioneerialaseid ja esmaabiandmise algteadmisi, erinevaid sidepidamisviise ning sõjatopograafiat.
-
Kaitseväe juhataja tutvus Eesti miinijahtija teenistusega NATO kiirreageerimisjõududesKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots tutvus täna Hispaanias Almerias NATO kiirreageerimisjõudude alalisse miinitõrjegruppi kuuluva Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan teenistusega.
„Osalemine NATO miinitõrjegrupis on väga kasulik kui me tahame jätkuvalt omada kõrgetasemelise väljaõppega laevameeskondi,“ ütles miinijahtija Admiral Cowan teenistusega tutvunud kindralleitnant Ants Laaneots. „Kolmekuune kodust eemalolek on laevameeskonnale olnud raske, teenistus on olnud tihedalt täis õppusi ning harjutusi.“
„Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowani varustus ja tehnika on samal tasemel teiste miinitõrjegruppi kuuluvate laevadega, mõnes osas isegi parem,“ ütles kindralleitnant Ants Laaneots.
Kaitseväe juhataja kohtus NATO alalise miinitõrjegrupi ülema Suurbritannia Kuningliku mereväe kaptenleitnant Chris Davisega. Kaptenleitnant Davis avaldas tunnustust Eesti mereväelaste teenistusele miinitõrjegrupi koosseisus.
Miinijahtija Admiral Cowan opereerib Vahemere piirkonnas NATO alalise miinitõrjegrupi koosseisus käesoleva aasta juulist ja naaseb kodusadamasse novembri lõpus.
Neli kuud kestva rotatsiooni kestel võtab Admiral Cowan osa erinevatest rahvusvahelistest õppustest, harjutab grupisisest koostööd ning külastab Prantsusmaa, Itaalia, Portugali, Hispaania, Maroko ja Kreeka sadamaid, kus tutvustab Eesti riiki.
Miinijahtija Admiral Cowani komandör on vanemleitnant Johan-Elias Seljamaa, laeva meeskonnas on 38 liiget. Admiral Cowan on esimene kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev anti Eestile üle möödunud aasta kevadel.
1989. aastal ehitatud Sandown-klassi miinijahtija on mittemagnetilisest komposiitplastikust korpusega ja varustatud kaasaegse miinijahtimistehnikaga, mida saab kasutada ankru- ja põhjamiinide avastamiseks ning identifitseerimiseks. Pardal oleva Seafox süsteemi abil saab leitud lõhkekeha kahjutuks teha. Laeva pikkus on 52,6 m, laius 10,5 m ja süvis 2,4 m. Veeväljasurve on 450 tonni ja maksimumkiiruseks 13 sõlme.
Aastatel 2005-2006 oli Eesti mereväe staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka NATO miinitõrjegrupi lipulaev. 2006. aasta sügisel kuulus samasse üksusesse miinijahtija Sulev.
NATO kiirreageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO alaline miinitõrjegrupp peab olema valmis lühiajalise etteteatamise järel täitma ülesandeid maailma erinevates paikades. -
Eestit külastab Soome kaitsejõudude peastaabi ülemTäna, 23. oktoobril tuleb Eestisse kahepäevasele töövisiidile Soome kaitsejõudude peastaabi ülem kindralleitnant Ari Tapani Puheloinen.
Kindralleitnant Puheloinen kohtub oma visiidil Eestisse kaitseminister Jaak Aaviksooga, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga ning Eesti kaitsejõudude peastaabi ülema kolonel Neeme Väliga. Tegemist on perioodilise kohtumisega Eesti ja Soome kaitsejõudude peastaapide ülemate vahel, kus arutatakse muuhulgas riikide vahelist koostööd ning vahetatakse infot oma riigi kaitseväe arengusuundadest.
Eesti ja Soome kaitsevägesid ühendab tihe logistika-alane koostöö, samuti saavad Soomes haridust paljud Eesti vanemohvitserid ja ohvitserid erinevatelt erialadelt. Nii Eesti kui Soome osalevad ka Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis.
Ari Tapani Puheloinen sündis 26. detsembril 1951. Muuhulgas on ta olnud tankipataljoni ja soomusbrigaadi ülem ning kaitseatašee abi Moskvas aastatel 1986-1990. Enne peastaabi ülema ametikohale määramist oli kindralleitnant Puheloinen Soome Ida kaitseringkonna ülem. Peastaabi ülema ametikohal on kindralleitnant Puheloinen alates 1. aprillist 2007.a.
-
Scoutspataljon osales õppusel Teraskilp 2008Scoutspataljon viis 12.-19. oktoobrini Lätis Riia lähistel Adaźi polügoonil läbi taktikalise õppuse Teraskilp 2008.
Õppuse peamine eesmärk oli saavutada novembri alguses Afganistani suunduva motoriseeritud jalaväekompanii ESTCOY-7 väljaõppetase, mis kindlustab tema kooskõlalise juhtimise ja tegutsemise rahutagamisoperatsioonil.
Teraskilp 2008 sisaldas endas kahte võtmetegevust: pataljoni tegutsemist asümmeetrilisele sõjapidamisele (rahutagamisoperatsioonid, kaitse- ja ründetegevus) omaste ülesannete täitmisel koos lahinglaskmiste etappidega ning koostöö harjutamist pataljoni koosseisuliste ja juurdeantud toetusjõududega.
Harjutuse stsenaariumi loomise aluseks oli Afganistani Islamivabariigi Helmandi provintsis kehtinud olukord ning keskenduti peamistele taktikalistele olukordadele ja ülesannetele, mis on olnud omased ESTCOY-5 ja ESTCOY-6 tegutsemisele Now Zadi alal.
Õppuse üldjuht Scoutspataljoni ülem major Aivar Kokka hindas jalaväekompaniid ESTCOY-7 lahinguvõimeliseks täitmaks ülesandeid Afganistani Islamivabariigis. “Allüksuste ülemad on võimelised lahingu- ja toetustegevust planeerima, ette valmistama ja juhtimist teostama, samuti koostööd organiseerima koosseisuliste ja juurde antud toetusjõudude ja –vahenditega,” ütles major Aivar Kokka.
Õppusest võttis osa ligi 360 kaitseväelast Scoutspataljonist ja teistest maaväe ning õhuväe üksustest. Oma panuse andsid ka Kaitseliidu Lääne, Pärnu ja Tartu malevad.
-
Balti riikide õhuvägede ülemad kohtuvad EestisTallinnas 20.-21. oktoobrini toimuval kohtumisel arutavad Balti riikide õhuvägede ülemad võimalikke ühisprojekte tulevikus.
Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar, Läti õhuväe ülem kolonel Aleksandrs Stepanovs ja Leedu õhuväe ülem brigaadikindral Arturas Leita arutavad Eestis regionaalse õhuseire arengut, Balti riikide õhuturbe tulevikku ja võimalikke ühiseid projekte tulevikus.
Kohtumise käigus püütakse leida parimaid lahendusi käimasoleva NATO õhuturbe lahendi toetamiseks. Otsustamist vajavad ettepanekud esitatakse kolme riigi kaitseväe juhatajatele kinnitamiseks. Õhuväe projektid on kallid ja ühised lahendused aitavad optimaalsemalt kasutada olemasolevaid ressursse.
Õhuvägede ülemad külastavad ka Eesti õhuväe Õhuseiredivisjoni.
Balti riikide õhuvägede ülemate kohtumine on iga-aastane üritus, mille käigus töötatakse välja ühiseid seisukohti ja arutletakse võimaliku koostöö üle tulevikus.
-
Reservõppekogunemine Siil ärgitab reservväelasi osalema õppekogunemistel
Täna Pärnus lõppeva viimaste aastate suurim reservõppekogunemine Siil ja sellest tingitud suur meediahuvi sõjalise riigikaitse vastu on ärgitanud reservväelasi pöörduma kaitseväe poole sooviga osaleda õppekogunemistel.