Uudised
-
Ettevõtjad kinkisid mereväelastele arvutiklassi VaindloRiigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja Mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede avasid täna mereväe väljaõppe- ja arenduskeskuses arvutiklassi.
18 õppekohaga moodsa arvutiklassi on sisustanud Riigikaitse Edendamise Sihtasutus. Arvutiklassi sisustamine maksis pea 700 000 krooni.
“Loodan, et sihtasutuse ja kaitseväe koostöö aitab tuua nii olulisi ühiskonna osasid teineteisele lähemale ning sellest kasvab meie kõigi turvatunne ja areneb riik,” ütles Luman klassi üle andes. “Neli aastat tagasi loodud sihtasutusega on tänaseks ühinenud mitmed ettevõtted, riigikaitselisi sihtannetusi on kogutud 3,4 miljoni krooni eest.”
Kindralleitnant Laaneots tunnustas ettevõtjate algatust ja tuletas meelde, et ettevõtjate toetus riigikaitsele ulatub tagasi juba Eesti riigi loomise aega. “Vabadussõja-aegsete ärimeeste ettevõtlikkuse ja järjekindla toetuseta ei oleks olnud arvatavasti võimalik võita sõda ega üles ehitada
Eesti Vabariiki,” ütles kindralleitnant Laaneots.
Mereväekapten Igor Schvede sõnul on oluline, et mereväelastel on nüüdsest võimalus saada kõige nüüdisaegsemal tasemel arvutiõpet. Schvede märkis, et avatud klassi võimalusi saavad kasutada ka samas hoones asuva Balti merevägede sidekooli õppurid.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nelja-aastase tegevuse käigus on sisustatud ja tasuta kasutusse antud kaheksa arvutiklassi erinevates kaitseväe väeosades, läbi viidud vanemallohvitseride arvutikoolitus ja korraldatud ettevõtluse ja majanduse õppepäevi Kaitseväe Lahingukoolis. Alates 2007. aasta sügisest annab sihtasutus koostöös Kaitsejõudude Peastaabiga välja aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri tiitlit ning sellega kaasnevat rahalist preemiat.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse loodi 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on parandada Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilist varustatust ja väljaõpet ning tõsta Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldhariduslikku ning infotehnoloogilist haridustaset.
Sihtasutust on arvutiklasside avamisel rahaliselt toetanud Nordecon AS, Silberauto AS, Eesti Raudtee AS, Eesti Energia AS, Skanska EMV AS, Haljas AS, Silikaat Grupp AS, Falck Eesti AS, Liviko AS, Nissan Balti AS ja Toomas Luman. Microsoft Eesti on annetanud kogu klassides vaja mineva tarkvara. Baltic Computer Systems on annetanud kõikidele klassidele F-Secure’i infoturbelahendused, mis kindlustavad kaitse nii viiruste kui ka nuhkvara eest. Klasside tehnilise lahenduse on välja töötanud ja tarninud Smartlink OÜ.
Merevägi andis täna avatud arvutiklassile endise mereväe miinitraaleri auks nime Vaindlo. Teenistusest välja arvatud aluste järgi on nimetatud ka teised mereväe väljaõppe- ja arenduskeskuse õppeklassid. -
Kaitseväe juhataja väisab Horvaatiat
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots on täna ja homme ametlikul visiidil Horvaatia Vabariigis.
Kindralleitnant Laaneots kohtub Horvaatia kaitseväe juhataja kindral Josip Lucić´iga, kellega arutab Eesti-Horvaatia kaitsealase koostöö võimalusi ning tutvub Horvaatia sõjalise hariduse süsteemiga.
Eesti kaitseväe juhataja annab Horvaatia kolleegidele ülevaate Eesti kogemusest NATO-ga liitumisel, Eesti osalusest välisoperatsioonidel ja NATO Kiirreageerimisjõududes, samuti küberkaitse ja õhuturbega seonduvast.
Eesti ja Horvaatia kaitsekoostöö raames on Horvaatia ohvitserid alates 2002. aastast õppinud Balti Kaitsekolledžis.
Kindralleitnant Laaneots saabub Eestisse tagasi homme õhtul. -
Kadetid viivad läbi lahinglaskmisiKäesoleval ja järgmisel nädalal harjutavad Kõrgema Sõjakooli lõpukursuse kadetid koos Viru Üksik- jalaväepataljoni ja Lääne Kaitseringkonna ajateenijatega Ida-Virumaal Sirgalas rühma lahinglaskmiste planeerimist ja läbiviimist.
Sel nädalal korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid lahinglaskmisi Viru Üksik – jalaväepataljoni ajateenijatele. Kadetid planeerivad lahinglaskmisi ning viivad need seejärel ka ise laskmisi juhtides läbi. Viru Üksik – jalaväepataljoni ajateenijate rühmaga koos lastakse tankitõrje raketikompleksidest MILAN ja miinipildujatest. Harjutatakse päevast ja öist lahinglaskmist ning lahinglaskmisi rännakul.
„Kadetid on oma ülesannete kõrgusel - nii lahinglaskmiste planeerimise kui ka läbiviimisega on nad hästi hakkama saanud,” ütles kursuse läbiviija kapten Kaido Lusik. - Kõrgema Sõjakooli grupiülem - sõjaväepedagoogika lektor.
Järgmisel nädalal korraldavad kadetid Sirgalas lahinglaskmisi koos Lääne Kaitseringkonna pataljoni ajateenijatega. Lääne Kaitseringkonna ajateenijate rühma on lahinglaskmiste ajaks tugevdatud miinipildujatega.
Õppuse eesmärgiks on anda kadettidele üksuse juhtimise kogemus reaalsele lahingusituatsioonile võimalikult lähedases olukorras. Saadud kogemusi ja oskusi saavad tänased kadetid kasutada hilisemas teenistuses üksuste väljaõppel ja välisoperatsioonidel.
Kõrgem Sõjakool on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu kuuluv Eesti ainus sõjaline kõrgkool. Põhikursuse lõpetavad kadetid omandavad kolme aastaga sõjalise kõrghariduse ning rühmaülema kvalifikatsiooni. Valida saab erinevate relvaliikide nagu jalaväe, tagateenistuse, side, pioneeriteenistuse, suurtükiväe ja õhutõrje vahel. Kaheaastasel keskastmekursusel omandavad õppurid kompaniiülema ja noorem – staabiohvitseride oskused ning saavad vastava magistrikraadi.
Kõrgema Sõjakooli sünniks loetakse 3. aprilli 1919.a, mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.
-
Tagalapataljon harjutab ümberpaiknemist
Kaitseväe Tagalapataljon korraldab alates tänasest järgmise kahe nädala jooksul ümberpaiknemisõppuse “Kevad 2008”.
Õppuse eesmärgiks on harjutada brigaadi toetusala ümberpaiknemist erinevates sihtpunktides. Kahe nädala jooksul harjutatakse brigaadi remondi-, laskemoona ja sidumiselementide ning transpordi ümberpaigutamist Kiltsis, Pahklas, Tapal ja Männikul.
Õppusest võtab osa 60 sõjaväemasinat ja 150 kaitseväelast, eeskätt möödunud aasta juulis ja septembris teenistust alustanud ajateenijad. Samuti võtavad õppusest osa Kõrgema Sõjakooli kadetid ja Kaitseväe Lahingukooli vanemallohvitseride kursuse õppurid teenistuspraktika raames.
Kaitseväe masinate kolonnid kasutavad Tallinna, Pahkla, Kiltsi, Tapa ja Männiku vaheliste marsruutide läbimiseks erinevaid teid, et liikluskoormust hajutada ja kaasliiklejaid võimalikult vähe häirida. Kolonnid on jagatud maksimaalselt 15-masinalistesse gruppidesse. Sõidukid hoiavad kolonnis pikendatud vahet möödasõidu hõlbustamiseks. Kolonnid liiguvad kiirusel kuni 70 km tunnis. Tagalapataljon palub kaasliiklejailt mõistvat suhtumist.
Lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskus Tagalapataljon on Kaitseväe Logistikakeskuse allüksus, mis korraldab kaitseväelaste logistilist väljaõpet, välisoperatsioonide toetusmeeskondade ettevalmistust ja kaitseväe tsentraalseid transpordivedusid. Väljaõppekeskuses saab logistika-alase ettevalmistuse aastas kuni 200 ajateenijat. -
Scoutspataljoni kolonnid saabuvad õppuselt GungnirScoutspataljon saabub täna tagasi Lätis Adaži poügoonil korraldatud taktikaliselt õppuselt Gungnir 2008.
Soomukitest ja sõjaväemasinatest koosnevad kolonnid liiguvad marsruudil Ikla – Pärnu – Harutee – Kanama - Paldiski. Kolonnid liiguvad kahes grupis, et kaasliiklejaid vähem häirida. Scoutspataljon palub kaasliiklejatelt mõistvat suhtumist.
Gungnir 2008 oli kontrollõppus, mille käigus anti hinnang soomukitel jalaväekompanii Estcoy-6 väljaõppele enne välisoperatsioonile minekut. Õppusel treeniti pealetungitegevuse erinevaid etappe ning Estcoy-6 koostööd rahvusliku toetuselemendi, miinipildujaallüksuste ja õhuväe lähitoetuselemendiga. Adaži polügoonil viidi läbi ka lahinglaskmised.
Reedel õppust külastanud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul on Estcoy-6 missiooniks Afganistanis valmis. „Tervikuna on ettevalmistus väga hea, koostöös jalaväekompanii ja 81-mm miinipildujarühma vahel toimib,” ütles kindralleitnant Laaneots.
Mais Afganistani suunduva jalaväekompanii Estcoy-6 koosseisus on esimest korda miinipildujarühm, mille ülesandeks on jalaväelasi kaudtulega operatsioonidel toetada.
Õppusel osalesid lisaks Scoutspataljoni sõduritele miinipildujaüksused Tapa Väljaõppekeskusest ja Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljonist, Õhuväe element ühe helikopteriga ning Pärnu ja Tartu Kaitseliidu üksused. Kokku osales õppusel 430 kaitseväelast ja kaitseliitlast.
Õppus Gungnir 2008 korraldatati Lätis Adaži polügoonil, sest Eestis ei ole võimalik pataljoni suurusel ratassoomukitel jalaväeüksusel viia normaaltingimustel läbi harjutust koos lahinglaskmistega.
Estcoy-6 alustas väljaõpet detsembri lõpus ja siirdub välisoperatsioonile Afganistani mais.
Gungnir on Muinas-Põhja peajumala Odini imeoda, mis tabas alati sihtmärki ning pöördus alati oma isanda juurde tagasi. -
Miinijahtija Sakala jõudis kodusadamasseTäna kell 12.00 sildus esimest korda Miinisadamas mereväe uus miinijahtija Sakala.
Laeva olid vastu võtmas mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, mereväe staabiülem vanemleitnant Ivo Värk ja Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper, samuti meeskonnaliikmete lähedased.
“Uute miinijahtijate soetamisega on astutud suur samm edasi miinitõrje parandamise osas.
Laevadel on nüüdisaegne varustus, mis võimaldab miinitõrjeoperatsioone senisest oluliselt efektiivsemalt läbi viia. Miinijahtijate tähtsaimaks ülesandeks on hoida meie veed puhtana ja tagada laevasõidu ohutus laevateedel,” ütles mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.
Sakala on ehitatud 1990. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud hõdrolokaatori ja Seafox
miinihävitussüsteemiga. Laev on 52,6 m pikk, meeskonda kuulub 34 mereväelast, sealhulgas 12 ajateenijat. Enne Eestisse tulekut läbis Sakala meeskond seitsmekuulise laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.
“Meeskonna väljaõppega alustati eelmise aasta aprillist, täiskoosseisus sai meeskond koos harjutada alates eelmise aasta novembrist. On märkimisväärne, et kokkusurutud programmi omandamisega suutis meeskond hästi toime tulla,” ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna. ”Pärast kahenädalalist puhkust asub meeskond taas teenistusse, esimeseks ülesandeks on sonarisüsteemi väljaõpe.”
Sakala on teine kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Esimene alus – Admiral Cowan – saabus Eestisse 2007.aasta juulis. Kolmas laev – Ugandi - planeeritakse Eestile üle anda 2009 aasta alguses.
Uusi miinijahtijaid hakkab Eesti merevägi kasutama siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Laevale paigaldatud hüdrolokaator aitab avastada ja identifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seafox miinihävitussüsteemi allveeroboti abil tehakse lõhkekehad kahjutuks.
Meeskonna jaoks on seni kasutusel olnud Saksa päritolu miinilaevadega võrreldes suurimaks erinevuseks kinnine sild, mis tähendab, et laeva vahiohvitser ja vaatlejad ei pea laevaga opereerimiseks väljas seisma. Samuti asuvad kõik meeskonna olme- ja eluruumid pealpool veeliini.
Sakala on saanud nime samanimelise ennesõjaaegse Eesti mereväe aluse järgi. -
Miinijahtija Sakala saabub homme EestisseHomme, 12. aprillil orienteeruvalt kell 12 sildub esimest korda Miinisadamas mereväe uus miinijahtija Sakala.
Briti kuninglikus mereväes Inverness nime kandnud laeval heisati Eesti lipp käesoleva aasta 24. jaanuaril Šotimaal.
Sakala on ehitatud 1990. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud Seafox miinihävitussüsteemiga. Laev on 52,6 m pikk, meeskonda kuulub 34 mereväelast. Enne Eestisse tulekut läbis Sakala meeskond seitsmekuulise laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias. Laeva komandör on vanemleitnant Ain Pärna.
Sakala on teine kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Esimene alus – Admiral Cowan – saabus Eestisse 2007.aasta juulis. Kolmas laev – Ugandi - planeeritakse Eestile üle anda tuleval aastal.
Uusi miinijahtijaid kasutab Eesti merevägi siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Sakala on saanud nime samanimelise ennesõjaaegse Eesti mereväe aluse järgi. -
Eesti jalaväelast rünnati Afganistanis
Eile sai Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii
Estcoy-5 operatsiooni käigus lõhkekeha plahvatuses kergelt haavata Eesti
kaitseväelane. Sõduri elu ei ole ohus.
Eesti meedikud andsid haavatule esmaabi, praegu on kaitseväelane Now
Zadis kompanii juures. Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste
iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid
isikuandmeid. Haavatu helistas Eestisse ja teavitas oma koduseid juhtunust.
Estcoy-5 jätkab operatsiooni Now Zadi asula ümbruses.
82-meheline jalaväekompanii Estcoy-5 alustas teenistust Afganistani
lõunaprovintsis Helmandis detsembris ning lõpetab mais. Eesti kaitsevägi
osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF
koosseisus alates 2003. aastast. -
Vahetus Eesti kontingendi ülem Afganistanis
Alates tänasest asus kaitseväe Eesti kontingendi ülemaks Afganistanis kolonelleitnant Alo Valdna, kes vahetas välja samal ametikohal viimased pool aastat teeninud kolonelleitnant Raul Tõnnovi.
Kontingendi ülema ülesandeks on korraldada Afganistanis teenivate Eesti kaitseväe üksuste tegevust ning koordineerida infovahetust erinevate väekontingentide vahel.
Seni Scoutspataljoni staabiülemana teeninud kolonelleitnant Valdna on lõpetanud Riigikaitse Akadeemia 1997.aastal. Ta on teeninud rühmaülemana ja kompaniiülema abina Üksik-vahipataljonis ning rühmaülemana Balti Pataljonis. Alates Scoutspataljoni taasloomisest 2001. aastal on Valdna teeninud pataljonis erinevatel ametikohtadel kompaniiülema abist staabiülemani.
Alo Valdna on osalenud varem kolmel välisoperatsioonil, 2000. aastal juhtis ta Kosovos mitmeotstarbelist sõjaväepolitseirühma Estpatrol-3, aastatel 2002-2003 teenis ta staabiohvitserina Bosnia-Hertsegoviinas ning aastatel 2004-2005 juhtis ta Kosovos Eesti luurekompaniid Baltsquadron-10.
Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President andis 22. jaanuaril Alo Valdnale teenistuse ajaks Afganistanis kolonelleitnandi ajutise sõjaväelise auastme.
Eesti kaitseväe suurimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib jalaväekompanii, logistiline toetuselement, lähikaitsemeeskond, perrooniteenindusmeeskond ja staabiohvitserid, kokku ligi 120 kaitseväelast. -
Balti riikide staabiülemad leidsid võimaluse raha kokkuhoiuks
Vilniuses kohtunud Eesti, Läti ja Leedu peastaapide ülemad teevad kaitseväe juhatajatele ettepaneku viia Balti riikide poliitilisele tasemele otsustamiseks ühishangete korraldamine maksumaksjate raha säästmiseks.
„Arutasime suurhangete korraldamist ja tõdesime, et meie riigid soetavad samalaadset varustust ja relvastust üsna lähedastes ajaperioodides,” ütles Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli pärast kohtumist. „Ühishangete välja kuulutamisel tekkiv sünergia ja hanke kordades kasvanud maht võimaldab kindlasti saada kvaliteetsemaid, ent samas odavamaid pakkumisi.”
Kolonel Neeme Väli, kindralmajor Vitalijus Vaikšnoras Leedust ja kolonel Andis Dilans Lätist valmistasid täna ja eile Leedu pealinnas Vilniuses ette aprillis korraldatavat Balti kaitseväe juhatajate kohtumist.
Kohtumisel oli kõne all NATO kiirreageerimisjõududesse 2010. aastal ühise pataljoniga panustamine ja strateegiline transport. Kolonel Väli sõnul on arengutegevus Balti riikide ühise jalaväepataljoni taas formeerimiseks plaanipärane ja ajakavas.
Peastaapide ülemad said ülevaate Balti riikide õhuturbest, Balti kaitsekolledži arengust ja planeeritavatest kursustest ning mereväe ja õhuväe ühisprojektide olukorrast.
Eesti, Läti ja Leedu kaitsealasteks koostööprojektideks on ühine õhuseiresüsteem BALTNET, ühine miinitõrjelaevastik BALTRON ja Balti Staabikolledž BALTDEFCOL. Samuti arendatakse üheskoos erinevaid koolitusprogramme.