Uudised
-
Homme tähistatakse Vabadussõja relvarahu aastapäeva
Neljapäeval, 3. jaanuaril tähistatakse Tallinnas pärgade asetamisega Vabadussõjas langenute monumendi juurde 88 aasta möödumist Vabadussõja relvarahu sõlmimisest.
Tallinna Reaalkooli ees läbiviidav mälestustseremoonia algab kell 10.30 trompetisignaaliga, mille kannab otseeetris üle Vikerraadio. Hukkunute mälestuseks tulistavad Linda bastioni juures asuvad kolm 105-mm haubitsat kolm kogupauku ning peetakse üle-Eestiline leinaminut. Helisevad kirikute kellad.
Suurtüki kogupaukudele järgnevad Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Trivimi Velliste ja kaitseministri Jaak Aaviksoo sõnavõtud. Mälestustseremoonia lõpeb pärgade asetamisega Vabadussõjas langenute monumendi jalamile.
1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu.
28. novembrist 1918 kuni 3.jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõjas hukkus Eesti 3588 kaitseväelast.
Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistava juubeliaasta eesmärk on tõsta meie kodanike seas austust oma riigi vastu ning julgustada kõiki Eesti elanikke iseseisvast Eestist rõõmu tundma, meie riiki edasi kandma. Eesti Vabariigi juubeliaasta kestab 28. novembrini 2008. aastal. Juubeliaasta jooksul on väga oodatud kõigi eestimaalaste omaalgatus meie ühiselt ehitatud riigi sünnipäeva tähistamisel. Infot juubeliaasta sündmuste kohta koondab veebileht www.eesti90.ee
-
Kaitsejõudude selle aasta parim sportlane on Martin Padar2007. aasta kaitsejõudude parim sportlane on staabi- ja sideväljaõppekeskuses Üksik-sidepataljon teeniv kapral Martin Padar.
Kapral Martin Padar võitis sel aastal judo absoluutkaalu Euroopa meistrivõistlustel pronksi.
1. detsembril Varssavis toimunud EM-il võitis Padar viis kohtumist ja jäi alla teiseks tulnud Valgevene sportlasele. Pronksmedali kohtumises oli eestlase paremust sunnitud tunnistama Poola esindaja.
Kapral Martin Padar astus kaitseväe teenistusse 2005. aastal.
Kaitseväe 2007. aasta aktiivseima sportlase tiitlid pälvisid staabi- ja sideväljaõppekeskuses Üksik-sidepataljon teeniv nooremveebel Aili Sempelson ja veteranide arvestuses kapten Henn Antson jalaväe väljaõppekeskusest Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon.
Mõlemad kaitseväelased on kaitseväe üldfüüsilises testis saavutanud kahel korral maksimumtulemused ja osalenud aastaringselt erinevatel võistlustel. -
Kaitseväe orkester ja Kristjan Kasearu esinevad heategevuslikul kontserdilTäna ja homme õhtul esineb Kaarli kirikus heategevuslikul jõulukontserdil koos Eesti Kaitseväe Orkesteriga teiste solistide seas ka Üksik-vahipataljonis aega teeniv reamees Kristjan Kasearu.
„See on esmakordne esinemine, kus kaitseväe orkestriga koos esineb ajateenistusse tulnud laulja,” ütles Kaitseväe Orkestri peadirigent Peeter Saan. „See on ka meie orkestrile suur pluss, kui andekad noored tulevad ajateenistusse ning saavad selle käigus kasutada oma oskusi ning tegeleda selle alaga, millega ka tsiviilelus.”
Heategevuslikul kontserdil astuvad üles Eesti Kaitseväe Orkester, kaitseväe segakoor, Kaarli kiriku kontsertkoor ja ETV lastekoor. Solistidena esinevad Karl Madis, Pirjo Levandi, Marko Matvere, Krisjan Kasearu ja Triinu-Liis.
19. ja 20. detsembril kell 18 Kaarli kirikus algavaid heategevuslikke jõulukontserte viiakse läbi kolmandat aastat. Kontserdi peakorraldajaks on Kaarli Kiriku Remondifond ja Lions Club Tallinn City.
Kontserdi tulud annetatakse sellel aastal Kaarli kiriku remondiks ning Sihtasutuse Harakakodu asutamiseks intellekti-ja vaimupuudega lastele.
Täpsem kava ja info kontserdist Lions Club Tallinn City kodulehelt http://www.lions.ee/index.php?id=1240&event_id=46
-
Scoutspataljonis lõppes hindamisharjutus10.-13. detsembrini viis 1. Jalaväebrigaadi Staap Kloogal läbi Scoutspataljoni staabi hindamisharjutuse “Smart Scout 2007.” Harjutus pani punkti pataljoni staabi selle aasta väljaõppetegevusele.
Harjutuse peamiseks eesmärgiks oli hinnata pataljoni juhtimisorgani võimet juhtida lahingu- ja toetustegevusest.
Scoutspataljoni ülema major Aivar Kokka sõnul oli harjutuse peamiseks tulemuseks hindajate kinnitus, et staap on lahinguvõimeline. „Samas aitas hindamine detailselt identifitseerida tegutsemise nõrgad küljed, mis järgneva väljaõppe käigus tuleb kõrvaldada,” lisas major Kokka.
Hindamine viidi läbi Maaväe ja 1. Jalaväebrigaadi Staabi poolt NATO hindamiskriteeriumite alusel. -
Kaitseväe ohvitseri magistritöö saavutas teadustööde konkursil kõrge kohaScoutspataljonis teeniva kapten Janno Märki magistritöö saavutas 2007. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas kolmanda koha.
Kapten Märki uurimistöö teemaks oli “Pataljoni taktikaline grupp kaasaegses asümmeetrilises sõjalises konfliktis operatsiooni "Iraagi vabadus" näitel”. Kapten Märk uuris oma magistritöös, kas pataljoni taktikalise grupi moodustamine kaasaegses asümmeetrilises sõjalises konfliktis tõstab pataljoni lahinguvõimet ja -efektiivsust.
Oma uurimistööga leidis kapten Märk, et ristiallutatud üksuste lahinguvõime ja -efektiivsus on suurem kui üksustel eraldivõetuna. Samas jõudis ta ka järeldusele, et USA armeel puudus valmisolek sissivastaseks sõjaks, kuna selle pidamisele ei oldud piisavat tähelepanu pööratud.
Selle aasta 15. juunil Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel kaitstud magistritöö juhendajateks olid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppeosakonna strateegia õppetooli juhataja professor Erik Männik ja endine Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas.
Ühtlasi oli see esimene kord, kui Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse lõpetajad kaitsesid magistritööd. Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse lõpetasid kuus esimest sõjalise juhtimise eriala magistrit.
Kapten Janno Märk teenib Scoutspataljoni staabi operatiivsektsiooni operatiivülemana, 2004. aastal osales ta kergejalaväerühma Estpla-9 ülemana operatsioonil “Iraagi vabadus”.
Tänavu laekus Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursile 336 teadustööd - kokku kuueteistkümnest üli- ja kõrgkoolist, neist 136 bakalaureuse-, 157 magistri- ja 47 doktoriõppe kategoorias.
Kolmanda kohaga kaasnes 8000 kroonine rahaline preemia. -
Estpla-15 jõudis tagasi EestisseTäna, 12. detsembri hommikul jõudis kuuekuuliselt välisoperatsioonilt Iraagist tagasi kergejalaväerühm Estpla-15.
Tallinna lennujaamas tervitas Iraagist tagasi saabunud kaitseväelasi Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots, kes andis ESTPLA-15 liikmetele neli kaitseväe teenetemärki ning kuus kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti.
„Mul on hea meel, et jõudsite kõik tagasi ning tegite head tööd. Pool aastat teenistust oli raske, kuid te suutsite anda endast parima ning seda hindavad meie liitlased väga kõrgelt. Soovin teile kõigile head puhkust ja peredega koos olemist”, ütles kindralmajor Laaneots.
Estpla-15 tabas teenistuse jooksul mitu Iraagi valitsusvastases tegevuses kahtlustatavat isikut ja leidis hulganisti relvapeidikuid. Novembris leidis rühm läbiotsimisoperatsioonil ühe suurema peidikute keti purukspommitatud Saddami-aegse laskemoonalao läheduses asuvast karjäärist ning seda ümbritsevast külast. Kaalukaim leid oli täiesti töökorras juhitav tankitõrjeraketi süsteem koos raketiga AT-2 ning seitse maa-õhk raketti Strela.
Uus kergejalaväerühm Estpla-16 sõitis operatsioonile Iraaki 28. novembril. Kergejalaväerühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
-
Sõjaväekalmistul mälestati Vabadussõjas võidelnud Briti mereväelasiSuurbritannia diplomaadid ja kaitseväe esindajad asetasid täna hommikul Tallinna Sõjaväekalmistul pärjad Vabadussõjas Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelaste haudadele.
“Briti laevastiku jõudmine Tallinnasse 89 aastat tagasi võimaldab meil täna seista siin vaba ja õnnelikuna iseseisva Eesti riigi pinnal, mitte miski ei ühenda riike paremini kui koos võidetud vabadus,” ütles Suurbritannia suursaadik Eestis Peter Carter mälestustseremoonial. “Meie praegune koostöö toetub just nendele ajaloolistele sidemetele.”
“Eriti hästi on koostöö toiminud Briti ja Eesti mereväe vahel. Septembris andsime Eestile üle esimese kolmest miinijahtijast Admiral Cowan ning juba kevadel jõuab kohale teine mereväele mõeldud alus Sakala. Nende laevade kasutuselevõtt Eesti mereväes ja osalemine NATO kaitsekoostöös näitavad Eesti põhjalikku pühendumist õiglusele, vabadusele ning ühisele julgeolekule,” lisas suursaadik.
Mereväe ülema kaptenleitnant Igor Schvede sõnul jätkus Vabadussõjas alguse saanud koostöö kahe riigi vahel ka rahuaastatel. Eesti mereväeohvitseride koolitamisel oli just Suurbritannial väga oluline osa, samuti ehitati Suurbritannias Eesti merejõudude allveelaevad Kalev ja Lembit.
“Kõike seda võime öelda ka kaasajal. Oleme tänulikud Briti valitsusele ja merejõududele, kellega tihedas koostöös me moderniseerime oma miinitõrjelaevastikku,” ütles kaptenleitnant Igor Schvede.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mere- ja õhuväelast. Lisaks viieteistkümnele Briti meremehe hauale Tallinna Sõjaväekalmistul on Briti sõjaväelased Eestis maetud veel Naissaarele, Vaindloo saarele ja Kuressaarde. -
Eesti jalaväekompanii osaleb suuroperatsioonilLõuna-Afganistanis teeniv Eesti jalaväekompanii Estcoy-5 osaleb koos Afganistani julgeolekutagamisjõudude, Suurbritannia ning Ameerika Ühendriikide üksustega suuroperatsioonil Talibani valduses oleva Musa Qala linna ning seda ümbritseva piirkonna tagasivõtmisel.
Musa Qala linn on olnud Afganistani valitsusvastaste võitlejate valduses alates selle aasta veebruarikuust. 2006. aasta oktoobris viis NATO oma jõud Helmandi provintsi kuberneri ning vanematekoguga sõlmitud kokkuleppe kohaselt linnast välja, kokkulepe sätestas muuhulgas ka seda, et linn jääb Talibani võitlejatest vabaks. 143 päeva hiljem, 2007. aasta veebruaris, võtsid mässulised linna oma valdusse, ning sellest ajast alates on Musa Qala olnud Talibani suurim tugipunkt Lõuna-Afganistanis.
Reedel, 7. detsembril alanud suureoperatsiooni põhiliseks läbiviijaks on Afganistani rahvuslikud julgeolekutagamisjõud, neid toetavad NATO juhitud rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud.
Eesti jalaväekompanii ülesandeks on domineerida Musa Qalaga piirneval alal. Estcoy-5 tegevuse tagab baaslaagris Camp Bastion paiknev rahvuslik toetuselement NSE-4.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus alates 2003. aasta märtsist, jalaväelased alates 2006. aasta maikuust. Rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistanis on esindatud 37 riiki. -
Kanada kindral andis Estpla-15 auks Iraagis õhtusöögiKergejalaväerühm Estpla-15 auks antud õhtusöögil Camp Victory sõjaväebaasis Bagdadis said kolm Eesti kaitseväelast rahvusvahelise korpuse Iraagis ülema asetäitjalt kindralmajor Peter Devlinit kätte ammu välja teenitud teenetemärgid.
Liitlasvägede rahvusvahelise korpuse Iraagis ülema asetäitja, Kanada kindralmajor Peter Devlin kinnitas pronkstähe medali veebel Jaan Soosalu ning maavae tunnustusmedali seersant Kristjan Kaevu ja seersant Janar Pälli vormikuuele.
Kolm allohvitseri pälvisid USA kõrged autasud hea teenistuse eest 2006. aastal Estpla-13 koosseisus. Kindral Devlin üllatas Eesti sõdureid teadmistega Eesti kaitseväe ajaloost ja julgete võrdlustega Vabadussõjast.
Kindral Devlin meenutas, et esimene Eesti üksus loodi 20. mail 1917 ja selles 1. Eesti polgus oli 32 ohvitseri ning 3372 sõdurit. See polk oli Eesti kaitseväe taimelava. 1918. aasta novembris alanud Vabadussõjas oli Punaarmee jõudnud juba 34 kilomeetri kaugusele Tallinnast. Jaanuaris 1919 alustas Eesti kaitsevägi pealetungi ja veebruariks oli vaenlane piiri taha löödud ning Eesti Punaarmeest vaba.
“Kui ma vaatan teie Vabadussõja aegsete sõdurite fotosid, siis ma näen nende nägudelt vaprust, pühendumust ja suurt kodumaa armastust,” ütles kindralmajor Peter Devlin vahetult enne autasustamistseremooniat ja õhtusööki. “Tänased Eesti sõdurid kannavad neid omadusi ja väärtusi auga edasi. Liitlased näevad ja kogevad seda iga päev siin Iraagi sõjateatris.”
“Te kuulete oma Iraagis lõppenud teenistuse kohta järgmisi tsitaate: rühm tegutseb lahinguväljal loominguliselt ja iseseisvalt isegi ülema juhtnöörideta, rühm viib läbi üks tase kõrgemale üksusele jõukohaseid operatsioone, rühm tegutseb jõuliselt ja domineerib lahinguväljal, rühm suudab säilitada lahinguvõime 85 protsendi ulatuses rasketest operatsioonidest hoolimata ning suudab end ise tagada,” sõnas kindralmajor Devlin. ”Te olete toime pannud kümneid edukaid motoriseeritud ja jalgsipatrulle, läbiotsimisoperatsioone, kiirreageerimisülesandeid ja snaipriülesandeid. Estpla-15 on kõigile liitlasvägedele eeskujuks oma pühendumise, külmaverelisuse, kõrge professionaalsuse, erakordselt heade sõdurioskuste ja kõrge moraaliga. Iraagi riigil on põhjust teile tänulik olla, sest te võitlete siin tavaliste iraaklaste põhiõiguste ja vabaduse eest, Eestil on põhjust teie üle uhkust tunda, sest vaid vähestel on nii kvaliteetsed sõdurid.”
Kindralmajor Devlin andis õhtusoogi hoones, kus tavaliselt majutatakse riigipäid, ministreid ja kaitseväe juhatajaid, kes Victory sõjaväebaasi Iraagis külastavad.
Kindralmajor Deviln osales 19. oktoobril Estpla-15 jalgsipatrullis rühma ühel vastutusalal Sab Al Boris.
Estpla-15 teenis juunist kuni detsembrini USA 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi Ironhorse 1-7 pataljoni koosseisus.
Estpla-15 peaks jõudma tagasi koju järgmisel nädalal. Estpla-16 on alustanud missioonieelset treeningut ja aklimatiseerumist Taij sõjaväebaasis Bagdadi lähistel. -
Ajateenijad teevad sõdurieksameidAlates tänasest kuni 14. detsembrini viivad kõik Eesti kaitseväe väljaõppekeskused läbi sõdurieksameid, mille läbimisega lõpetavad oktoobris ajateenistust alustanud ajateenijad sõduri baaskursuse.
Kokku üle tuhande õppursõduri teadmisi ja oskusi kontrollitakse nii teoreetiliste testidega kui ka praktiliste harjutuste käigus lahingrajal, kus on vaja lahendad erinevaid ülesandeid nagu tulepositsiooni valik, maskeerimine, vahemaade mõõtmine, esmaabi andmine, miinide paigaldamine. Lisaks lahingraja läbimisele kontrollitakse sõdurite vastupidavust rännakuga, mille kogupikkus on erinevates väljaõppekeskustes 20 kuni 50 km.
Raske sõdurieksami nädala ja kogu baaskursuse lõpetavad pidulikud vandeandmise tseremooniad ning külastuspäevad, kuhu on oodatud kõigi ajateenijate pereliikmed.
Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus kümne nädala jooksul antakse värskele kaitseväelasele üksikvõitlejale vajalikud teadmised ja oskused. Baaskursusele järgneb eriala- ja allüksuse väljaõpe.
Järgmine ajateenitusse kutsumine on 2008. aasta jaanuari teisel nädalal, siis alustab teenistust üle 300 noormehe.