Uudised
-
Eestit külastab NATO kaitsekolledži kursusTänasest pühapäevani külastab Eestit NATO Rooma Kaitsekolledži vanemkursuse delegatsioon, et tutvuda Eesti riigikaitsesüsteemi juhtimise ning Eesti riigiga laiemalt.
Täna õhtul Tallinnasse jõudvad pea sada õppurit kuulavad reedel erinevaid Eesti majandus-, välis- ja kaitsepoliitika teemalisi ettekandeid. Samuti antakse neile ülevaade Eesti kaitsejõududest, väeliikide tegevusest, kaitseväe arenguplaanidest ja osalemisest erinevatel operatsioonidel.
Laupäeval tutvuvad delegatsiooni liikmed Tallinna huviväärsustega, delegatsioon lahkub Eestist pühapäeva hommikul.
Õppereisid NATO liikmes- ja partnerriikidesse on NATO Rooma Kaitsekolledži üks õppevorme. Neil reisidel tutvuvad erinevate riikide kaitsevaldkondade kõrgemad spetsialistid erinevate riikide nägemustega riigikaitsest ning saavad suhelda strateegilise ja poliitilise tasandi juhtidega.
Selleaastasel talvisel õppereisil külastab kaitsekolledži delegatsioon seitset erinevat Euroopa riiki, Eestisse tullakse Poolast ja lennatakse edasi Saksamaale.
NATO staabikolledž on mõeldud erinevate NATO ja partnerriikide strateegilise ja poliitilise tasandi juhtivate spetsialistide, nii sõjaväelaste kui riigiametnike täienduskoolituseks.
Eesti kaitseväelastest on NATO staabikolledžis teiste hulgas õppinud kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots, kaitseatašee USAs brigaadikindral Vello Loemaa, õhuväe ülem kolonel Valeri Saar ja Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Meelis Kiili.
Lisainfot NATO Kaitsekolledži kohta: -
Eesti jalaväelased teenisid Iraagis välja ratsaväekannused
Ameerika Ühendriikide maaväe 1. ratsaväediviis andsid välismissiooni lõpetanud Eesti jalaväerühma ESTPLA-15 kaitseväelastele õiguse kanda ratsaväekannuseid.
Kannuste andmise traditsiooniga tunnustavad USA ratsaväelased neid sõdureid, kes on teeninud välisoperatsioonidel eeskujulikult ning pühendumusega. Traditsiooniliselt tähendas kannuste andmine ratsaväelaste ridadesse ehk eliitsõdurite hulka arvamist.
ESTPLA-15 kuulus Iraagis 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi 1-7CAV pataljoni koosseisus.
“Eesti on saatnud Iraaki väikese üksuse, sest kogu Eesti maaväe rahuaegne koosseis on sama suur kui ühel USA maaväe brigaadi lahingugrupil,” ütles USA 1. Ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi ülem kolonel Paul Funk. “Aga ma hindan Eesti panust väga kõrgelt, sest Eesti väikesel üksusel on suur mõju lahinguväljale. Eesti jalaväerühm ja Eesti sõdurid on väga kvaliteetsed, teie kodumaa peab teie üle uhkust tundma.”
Kolonel Funk ütles, et kui ta pärib pataljoniülemalt kolonelleitnant Kevin MacWattersilt aru olukorra üle Eesti rühma ühel vastutusalal Sab al Bori linnas, on tavaline vastus, et STONE-rühm, nagu ameeriklased eestlasi kutsuvad, on väljas, kõik on kontrolli all. “Olukord Sab al Boris on läinud palju paremaks, inimesed pöörduvad tagasi, avatakse taas äriettevõtteid, elu normaliseerub,” ütles kolonel Funk. “Julgeolekolukorra paranemine Sab al Boris niivõrd, et elu saab tagasi pöörduda normaalsetesse rööbastesse, on suures osas just ESTPLA-15 teene,” ütles kolonel Funk.
Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-15 alustas teenistust operatsioonil Iraagi Vabadus kuus kuud tagasi. Rühma vastutusala asus Bagdadist paarkümmend kilomeetrit põhjas asuvas Sab al Bori linnas, rühm elas USA sõjaväebaasis Camp Taji. 34-mehelise rühma ülem on leitnant Kaido Kivistik. ESTPLA-15 on alustanud koduteed ja jõuab tagasi koju enne jõule.
Teenistuse lõpetanud ESTPLA-15 vahetas välja ESTPLA-16, mille põhiosa jõudis eile operatsioonipiirkonda ja alustab piirkonnaga seotud valjaõpet. Rühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
-
Estpla-16 asus Iraagi poole teeleTäna asus Tallinnast Iraagi poole teele kergejalaväerühm Estpla-16, et välja vahetada pool aastat operatsioonil Iraagi Vabadus teeninud Estpla-15 kaitseväelased.
Üksust teele saatnud kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ütles, et Eesti kaitseväelased Iraagis täidavad tähtsat riiklikku ülesannet lisaks puhtsõjalistele kohustustele. “Teie järgi vaadatakse, mis riik Eesti on, teie kujundada on Eesti maine,” ütles kaitseväe juhataja.
Kindral Laaneots ütles Estpla-16 liikmetele, et senised Eesti jalaväerühmad Iraagis on saavutanud kõrge lugupidamise liitlaste silmis ning sama tuleb teha ka teelesaadetaval üksusel.
Kapten Rainek Kuura juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm Estpla-16 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Rühma kaheksaliikmeline eelgrupp rühmavanema juhtimisel on juba Iraagis võtmas üle varustust ning tutvumas vastutusaladega.
Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide üksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist. -
Vahetub Eesti jalaväerühm Iraagis
Homme asub Tallinnast Iraagi poole teele kergejalaväerühm Estpla-16, et välja vahetada pool aastat operatsioonil Iraagi Vabadus teeninud Estpla-15 kaitseväelased.
Estpla-16 kaheksaliikmeline eelgrupp rühmavanema juhtimisel on juba Iraagis võtmas üle varustust ning tutvumas vastutusaladega.
Kell 13 Tallinna lennujaamas algaval rivistusel saadab kaitseväelased teele maaväe ülema kt kolonelleitnant Indrek Sirel.
Kapten Rainek Kuura juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm Estpla-16 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide üksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Kaitsevägi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla sõlmivad koostööleppeHomme sõlmivad Kaitsejõudude Peastaap ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ühise tegevuse raamlepingu, mille põhjal hakatakse edaspidi arendama omavahelist koostööd riigikaitses ja tervishoius.
Kaitseväe peaarsti major Indrek Partsi sõnul on sõlmitav leping hea tahte avaldus, millega ei võeta otseseid kohustusi vaid rõhutatakse ühise tegevuse tähtsust nii tervishoiuteenuste arendamisel riigis kui ka riigi rahvusvaheliste ülesannete täitmisel.
Kaitsevägi ja Regionaalhaigla kavandavad koostööd erialases täiend- ja väljaõppes kaitseväe meedikutele ning praktikat kaitseväe poolt koolitatavatele parameedikutele, sõjalist ja sõjameditsiinilist väljaõpet kaitseväe operatiivstruktuuris ettenähtud kitsama eriala spetsialistidele ning sõjalisi ja erialaseid ühisõppusi.
Koostöö hõlmab ka siseriiklike kriisiolukordade ja katastroofide korral vajalikku koostegevust, sealhulgas vajadusel meditsiinilise evakuatsiooni korraldamist. Sõlmitava lepingu raames arendatakse koostööd ka verekeskuse ürituse korraldamisel ja doonorluse propageerimisel.
Pärast lepingu allkirjastamist on plaanis mõlemapoolsete ekspertide kohtumised detailsete koostöökavade väljatöötamiseks raamleppes kirjeldatud valdkondades.
Koostöö neis valdkondades on kaitseväe ja Regionaalhaigla vahel käinud juba varemgi, allkirjastava lepinguga saab see koostöö ka õigusliku aluse. Samuti ei sõltu koostöö efektiivsus enam isiklike kontaktide püsimisest kahe organisatsiooni inimeste vahel vaid saab laiema aluse.
Kaitsejõudude Peastaabi poolt allkirjastab lepingu peastaabi ülem kolonel Neeme Väli, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt juhatuse esimees Tõnis Allik. -
President nimetas kaptenleitnant Igor Schvede mereväe ülemaksVabariigi President Toomas Hendrik Ilves nimetas senise mereväe ülema kohusetäitja kaptenleitnant Igor Schvede sel nädalal mereväe ülemaks.
Kaptenleitnant Schvede täidab mereväe ülema ülesandeid alates käesoleva aasta 9. augustist, kui ta vahetas sellel ametikohal välja kaptenleitnant Ahti Piirimägi, kes suundus välisteenistusse.
Kaptenleitnant Schvede on teeninud Eesti kaitseväes alates 1993. aastast. Muuhulgas on ta olnud EML Ahti komandöri kohusetäitja ja EML Sulev komandör, Miinilaevade Divisjoni ülem, Balti ühise miinitõrjeeskaadri BALTRONi staabiülem ja ülem.
Enne asumist mereväe staabiülema ametikohale oli kaptenleitnant Schvede alates 2003. aastast välisteenistuses NATO mereväekomponendi staabis Northwoodis, Suurbritannias. Välisteenistuse jooksul 2006. aastal osales ta NATO operatsioonil ISAF Afganistanis, olles ISAFi peakorteri sideohvitser Afganistani Kaitseministeeriumis.
Igor Schvede on lõpetanud Nahhimovi meresõjakooli, Peterburi Frunze-nimelise kõrgema meresõjakooli, USA Mereväe Staabikooli ja Balti Kaitsekolledži kolonelide kursuse. -
Eesti jalaväerühm leidis suures koguses relvastust ja laskemoona
Iraagis teeniv Eesti jalaväerühm ESTPLA-15 leiab oma uutelt vastutusaladelt Iraagis Sab al Bori linna ümbruses suures koguses valitsusvastaste peidetud relvastust ja varustust.
Selle nädala alguses leidis rühm läbiotsimisoperatsioonil ühe suurema peidikute keti purukspommitatud Saddami-aegse laskemoonalao läheduses asuvast karjäärist ning seda ümbritsevast külast.
ESTPLA-15 leidis sealt 49 jalaväevastast raketti OG-9 koos raketimootoritega, 15 tankitõrje granaati RPG-7, 14 RPG-9 tankitõrjegranaati, viis 125-mm tankimürskudest valmistatud improviseeritud lõhkekeha, 155-mm Lõuna-Aafrika päritolu mürsu, umbes 80 kilo trotüüli, ühe 60-mm miini, ühe 57-mm mürsu, kaks kasti kuulipilduja laskemoona ja umbes sada raskekuulipilduja padrunit.
Kaalukaim leid sellest peidikust oli täiesti töökorras juhitav tankitõrjeraketi süsteem koos raketiga AT-2 ning seitse maa-õhk raketti Strela. Maa-õhk raketid oli väga heas seisukorras, suletud korralikult konteineritesse ja kasutamiseks valmis.
“Meie tegevuse suurim väärtus ja olulisim tulemus ongi see, et seeläbi oleme tõenäoliselt hoidnud ära tulevikus nii mõnegi liitlasvägede vastase rünnaku ning säästnud hulga tehnikat ja inimelusid,“ ütles ESTPLA-15 ülem leitnant Kaido Kivistik pärast edukat operatsiooni. „Kõik peidikud on leitud ja avastatud rühma rutiinsete patrullide ja maa-ala läbiotsimisoperatsioonide käigus kasutades head vaistu, meeste eelnevaid kogemusi, abiks miiniotsijad ning labidad.”
Rühma avastatud ja konfiskeeritud sõjamoonal on leitnant Kivistiku sõnul suur tähtsus. Kui leitud relvade ja moona hävitusjõudu kõrvutada liitlasvägede kasutuses oleva tehnikaga, siis liitlasvägede purustatud lahingutehnika ning lennuvahendite rivi võinuks olla päris pikk, juhul kui kogu seda materjali oleksid Iraagi valitsusvastased kasutanud liitlasvägede ründamiseks, selgitas leitnant Kivistik.
Viimaste nädalate jooksul on ESTPLA-15 lisaks sellenädalasele suurpeidikule leidnud mitmeid oskuslikult maskeeritud väiksemaid peidikuid.
Palmisalus olnud peidikust leidsid Eesti kaitseväelased üheksa 120-mm miinipilduja miini, mahajäetud kanafarmist ja selle lähiümbrusest maasse kaevatud plasttünnidesse peidetuna korralikult pakitud ning täiesti töökorras tankitõrje granaadiheitja RPG-7, Kalašnikovi kuulipilduja, kaks heitelaengutega tankitõrjegranaati ja kaks heitelaengutega valgustusgranaati RPGle, 4000 padrunit Kalašnikovi kuulipildujale, 12 57-mm mürsku, neli 60-mm miini ja kaks 82-mm miini.
Ühel rühma vastutusaladest avastasid Eesti sõdurid lähestikku neli peidikut. Tee äärde olid valitsusvastased peitnud tankitõrje granaadiheitja RPG-7 koos kuue granaadiga. Maja põrandasse oli peidetud 82-mm miinipilduja, kümme tankitõrjegranaati RPG-7, 60-mm miin, kaheksa 82-mm miini sütikut, kolm tuhat 7,62x54mm padrunit ja padrunilinte.
Maja nurgast leiti kümme 80-mm miini, 12 60-mm miini, kaks RPG-7 tankitõrjegranaati, kaks RPG-7 jalaväevastast granaati, kolm RPG-7 valgustusgranaati, miinide ja RPG heitelaenguid.
Ehitamisjärgus maja juurest leidis ESTPLA-15 patrull RPG-7 tankitõrjegranaadi ning kasti 12,7 mm raskekuulipilduja moona. Söötis põllumaalt leitud peidikust leidis Eesti jalaväerühma patrull kaks heas seisukorras ning kasutamisvalmis tankitõrje granaadiheitjat RPG-7.
Veel ühe peidiku avastasid Eesti sõdurid palmisalus plastikkonteineritest, mis sisaldasid neli automaati AK-47, 18 laetud AK salve, kaks käsigranaati, elektridetonaatori, detoneerivat nööri, juhtmeid ja kaableid ning erinevaid telefone ja raadiosaatjaid, mis on vajalikud improviseeritud lõhkekeha valmistamisel ning paigaldamisel. Lähedusest leiti ka 155-mm mürsk, mida tavaliselt kasutatakse isevalmistatud lõhkekehade laenguna.
Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-15 teenib USA 1. Ratsaväediviisi 1. Brigaadi lahingugrupi “Ironhorse” koosseisus. Eesti jalaväerühma alluvusse on antud USA miinipildujajagu.
-
Kuulutatakse välja „Aasta ohvitser” ja „Aasta allohvitser”Kuulutatakse välja „Aasta ohvitser” ja „Aasta allohvitser”
Täna, 20. novembri õhtul annab Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Toomas Luman Mustpeade majas üle preemia aasta ohvitserile ja aasta allohvitserile.
Sellel aastal saab aasta ohvitseri preemia ja sellega kaasnevad 50 tuhat krooni kapten Andrus Merilo ning aasta allohvitseri preemia staabiveebel Meelis Piirsalu. Lisaks antakse 10 tuhande kroonised ergutuspreemiad neljale ohvitserile ja kahele allohvitserile.
„Meie ühiseks eesmärgiks oli luua iga-aastane premeerimissüsteem, millega oleks võimalik tänu avaldada kaitseväelastele, kes on oma tööga silma paistnud kui algatusvõimelised, usaldusväärsed ja aktiivsed kaitseväelased, kelle tegevus nii tööl kui ka väljaspool tööaega tekitab ühtekuuluvust ja kannab edasi kaitseväe põhiväärtusi,” ütles Toomas Luman.
Kaitseväe 89. aastapäevale pühendatud vastuvõtul üle antav preemia on esmakordne ja seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Vastavalt statuudile valitakse igal aastal üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad “Aasta ohvitseri” ja “Aasta allohvitseri” tiitli koos sellega kaasneva rahalise ergutusega. “Aasta ohvitseri” ja “Aasta allohvitseri” preemia suurus on à 50000.- krooni ning ergutuspreemiad konkursil tunnustatud ohvitseridele ja allohvitseridele à 10000.- krooni.
Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks. Preemia kätte andmine toimub pidulikult kaitseväe aastapäevale pühendatud ürituste raames.
„Aasta ohvitseri” ja „Aasta allohvitseri” preemiat finantseerib ettevõtja Toomas Luman.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus on asutatud Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine. Senise tegevuse käigus on rajatud seitse arvutiklassi kaitseväe väljaõppekeskustes.
-
Lennubaasis harjutati renegaatolukorra lahendamistTäna harjutasid Ämaris õhuväe Lennubaasis läbiviidud õppuse raames erinevad ametkonnad tegevusi ja koostööd terroristide poolt kaaperdatud lennuki ehk renegaadi juhtumi lahendamisel.
Õppuse legendi järgi sai Õhuväe Õhuoperatsioonide Juhtimisekeskus info võimalikust Eesti poole suunduvast ning teadmata kavatsustega renegaatlennukist. Kuna stsenaariumi järgi ei võimaldanud halvad ilmastikuolud NATO hävitajaid Leedus asuvast baasist õhku tõsta, kasutati renegaatlennuki visuaalsel tuvastamisel ja maanduma sundimisel õhuväe õppereaktiivlennukeid L-39. Ämari lennuväljal lahendati renegaatolukord erinevate ametkondade koostööl.
Õppuse käigus harjutati tundmatu õhusõiduki avastamist, selle määratlemist renegaatlennukina, visuaalset tuvastamist ja maanduma sundimist. Samuti mängiti läbi erinevatele ohuolukordadele reageerimine pärast maandumist, nagu lõhkekeha kahjutustamine, haavatu ohutu evakueerimine lennuki juurest, lennuki hõivamine, kurjategijate kinnipidamine, põlema süttinud lennuki kustutamine ning vigastatutele esmaabi andmine ja evakueerimine.
Õppusel osalesid õhuväe erinevad operatiivstruktuuri üksused, teised kaitseväe üksused ja Kaitseministeeriumi esindajad, samuti Siseministeeriumi, Päästeameti, Kaitsepolitseiameti, politsei ja kiirabi esindajad ning K-komando. Kaaperdatud lennukit imiteeris Piirivalve Lennusalga lennuk L-410, mille pardal viibisid ka terroriste mänginud politseitöötajad.
-
Algab Scoutspataljoni värbamiskampaaniaSel nädalavahetusel saab alguse kampaania värbamaks Scoutspataljoni uusi elukutselisi kaitseväelasi nimega “Tule Scoutspataljoni. Respect.”
Kampaania eesmärgiks on tuua esile elukutselise kaitseväelase teenistuse ahvatlevad küljed. Scoutspataljon annab kaitseväelastele maailmatasemel väljaõppe, mis on hinnas ka pärast teenistuse lõppu, kaitsevägi tagab korraliku varustuse ja kindlustab väärilise palga ning sotsiaalsed garantiid.
Kõige olulisemaks tuleks siiski pidada unikaalseid kogemusi, võimalust näha maailma ning panna end välisoperatsioonil proovile. Kampaania rõhutab, et Scoutspataljon pakub väljakutset, mida ei saa üheltki muult töökohalt Eestis.
Kampaaniast saab osa erinevate meediakanalite kaudu. Alates nädalavahetusest võib Eesti telekanalitest näha telereklaame, mida saab vaadata ka otsingusõna “scoutspataljon” sisestades keskkonnast youtube.com. Kampaania raames ilmuvad ka erinevad materjalid trükiajakirjanduses ning plakatid mitmetes kohtades, samuti on oluliselt uuenenud koduleht .
Kampaania materjalid on välja töötatud koostöös reklaamiagentuuriga Division.
Kampaania on korraldatud kindlustamaks Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Järgmise aasta jooksul lasub Scoutspataljonil ülesanne lähetada välisoperatsioonidele Iraaki ja Afganistani mitmeid üksusi sadade kaitseväelastega, nende üksuste komplekteerimisele aitabki kampaania kaasa.
Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv vaid elukutselistest kaitseväelastest koosnev iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Pataljon on kõrge valmidusastmega üksus osalemaks NATO, Euroopa Liidu või ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel, samas ka Eesti-sisene kiirreageerimisüksus peamise ülesandega strateegiliste objektide kaitse Tallinna linnas. Scoutspataljoni kaitseväelased mehitavad suurema osa kaitseväele ülesandeks pandud rahvusvahelistest operatsioonidest.
Lisainfo värbamiskampaania ning Scoutspataljoni kohta:
Leitnant Marek Vitsur
Väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus
personali- ja administratiivsektsiooni ülem
(717 2511, 50 82 506, )
Nooremleitnant Agu Karelsohn
Väljaõppekeskuse Rahuoperatsioonide Keskus teabeohvitser
(717 2552, 53 445 295, )