Uudised
-
Eesti ohvitserid osalevad ühel Baltimaade suurimal rahvusvahelisel õppusel Amber Hope18. juunil algab Leedus Klaipedas rahvusvaheline rahutagamisõppus Amber Hope 2007, kus osaleb kokku 11 NATO liikmesriigist üle 1 700 sõjaväelase, nende hulgas 6 eestlast.
Amber Hope 2007 algab 18. juunil üksuste saabumisega õppusepiirkonda ja jõuab aktiivse lahingutegevuse faasi 25. juunil.
Amber Hope 2007 eesmärk on edendada erinevate NATO juhitavatel kriisireguleerimisoperatsioonidel osalevate jõudude teineteisemõistmist ja koostöövõimet. Eriti suurt rõhku pannakse tänavusel suurõppusel tsiviil-militaar koostööle ning sõjaväe ja erinevate abiorganisatsioonide koostegutsemisvõimele.
Suurima isikkoosseisuga osalevad õppusel Soome 305 ja Suurbritannia 160 sõjaväelasega. Õppusel Amber Hope 2007 osalevad veel Armeenia, Aserbaidžaani, Kanada, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja USA kaitseväelased, samuti NATO peakorteri esindajad ning nii kohalikud kui rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid.
Valgevene, Georgia, Moldova ja Ukraina saadavad õppusele sõjalised vaatlejad.
Eesti saadab õppusele rahvusvahelise pataljoni staapi ja õppuse staapi 5 ohvitseri ning õppuse avalike suhete staapi ühe tsiviilteenistuja.
Esmakordselt on kaheksandat korda toimuva õppuse stsenaarium kirjutatud spetsiaalselt Iraagi ja Afganistani praegusi olukordi silmas pidades.
Eesti osales õppusel Amber Hope esmakordselt 1997. aastal. -
Kaitseväelased osalevad Elliste rabapõlengu kustutamisel
Kaitsevägi saatis eile pärastlõunal Päästeameti palvel Elliste rabapõlengu kustutamisele appi rühma Üksik-sidepataljoni ajateenijaid.
31-mehelise kaitseväe üksuse põhiliseks tegevuseks tulekustutusel on magistraalvoolikute loomine, tulekollete likviderimine ja juba kustutud alade ülekontrollimine.
Kaitseväe üksused on tuld kustutamas kahepäevaste vahetustega, homme vahetab Sidepataljoni rühma välja Vahipataljoni rühm. Päästemet palus kaitseväelt abijõudu eile esialgu neljaks päevaks.
Harjumaal Nissi vallas Elliste raba tulekahju kustustöödel osalevad päästeteenistujad üle kogu Eesti, lisaks vabatahtlikud organisatsioonid (Tallinna ja Harjumaa Päästerühm, Eesti Looduse Fond, Eesti Punane Rist) ning Kaitseliit.
Kuna kustutustöid tehakse juba pikemat aega ja suurel maa-alal, vajatakse lisaks olemasolevale tööjõule veel juurde vabatahtlikke abikäsi. Täpsemat teavet abistamise võimalustest saab infonumbrilt 1524. -
Estpla-14 jõuab homme tagasi Eestisse
Pühapäeva, 17. juuni õhtul saabub Eestisse tagasi pool aastat operatsioonil Iraagi Vabadus teeninud jalaväerühm Estpla-14.
Estpla-14 kaitseväelased viisid kuue teenistuskuu jooksul läbi 148 motoriseeritud ja jalgsipatrulli, neist pikemad kestsid 48 tundi ja lühimad kuus tundi. Rühm viis läbi ka kinnipidamis- ja läbiotsimis-, konvoi- ja julgestusoperatsioone, samuti mehitati vaatlusposte ning masinate ja isikute läbiotsimispunkte.
Operatsioonide käigus pidas Estpla-14 kinni kokku 37 isikut, keda kahtlustati peamiselt koalitsioonijõudude vastastes rünnakutes, inimröövides ja mõrvades. Kokku leidis Estpla-14 kaitseväelased 84 erinevat käsitulirelva, tankitõrjerelvi, ühe miinipilduja ning hulgaliselt laskemoona erinevatele relvadele.
“Meie üksuse suureks plussiks on oskus ja võimekus täita võimalikult erinevaid ülesandeid,” sõnas Estpla-14 ülem leitnant Ranno Raudisk. “Kuus kuud näitasid, et oleme täielikult võimelised mistahes operatsioonideks koos liitlastega. Me oleme väljaõppelt väga heal tasemel ning meie oskused on avaldanud muljet kõigile meiega koos tööd teinud liitlastele.”
Iraagis paikneva Eesti kontingendi vanem major Ivar Murrik hindas Estpla-14 panust kõrgeks. “On uhke olla kontingendi vanem üksusel, mille kohta lausutakse igal tasandil vaid kiidusõnu. Estpla-14 on teinud head tööd ning silma paistnud hea distsipliini, suurepärase väljaõppe ning laitmatu teenistusega.”
Rühma vastutusalaks oli Sab-al-bori linn ja selle lähiümbrus, mis asub Baghdadist paarkümmend kilomeetrit põhjapool.
Estpla-14 teenis koos Ameerika Ühendriikide üksustega 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi 1-7 pataljoni koosseisus (1st Cavalry Division, 1BCT, 1-7 Squadron).
Estpla-14 ülesanded võttis möödunud nädalal üle Estpla-15, mis jätkab teenistust Sab-al-Booris 1. ratsaväediviisi koosseisus. -
Kaitseväe juhataja osaleb julgeolekukonverentsil PariisisKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots osaleb 15.-17. juunini rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil Pariisis.
Konverentsi teemadeks on julgeolekuolukord Afganistanis, Iraagis ja Lähis-Idas ning rahvusvaheline sõjaline koostöö, küberkaitse, massihävitusrelvad ning NATO tegevus pärast Riia tippkohtumist.
Julgeolekueksperdid teevad ettekanded Euroopa Liidu, NATO, OSCE ja ÜRO omavahelise koostöö tõhustamisest. Arutluse all on ka arengud Balkanil ning Musta mere regioonis.
Esmaspäeval sõidab kindralmajor Ants Laaneots ametlikule visiidile Saksamaale, kus on kavas kohtumine Saksamaa kaitseväe juhataja kindral Wolfgang Schneiderhaniga.
Tagasi Eestisse jõuab kindralmajor Laaneots esmaspäeva õhtul. -
Keskastmekursuse lõpetajad kaitsevad esmakordselt magistritöödReedel, 15. juunil kaitsevad kuus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse lõpetajat esmakordselt magistritööd.
“Esimeste magistrandide lõpetamisega on käivitunud täies mahus ohvitseride neljatasemeline väljaõppe süsteem, millega oleme astunud sõjalise hariduse andmisel suure sammu edasi,” ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kohusetäitja major Viljar Schiff.
Keskastmekursuse jooksul omandasid õppurid pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri oskused.
Magistriõppe eesmärk on valmistada ette sõjaväelise juhtimise spetsialiste teenistuseks staabiohvitseri, sõjaaja pataljoniülema või nendega võrdsetel ametikohtadel.
Õppekava võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal ning saada vastava väeliigi staabiohvitseri ettevalmistus.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppe süsteemi esimene aste on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitsejõududes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel, järgmiseks astmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses, ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused või vastava tasemega kursused välisriikide sõjaväelistes õppeasutustes.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise alal. Dokumentide võetakse vastu nii põhikursusele kui keskastmekursusele 25.-29. juunil, kandideerijad peavad olema läbinud ajateenistuse. -
Õhuväe lennuk osaleb rabapõlengu kustutustöödelUue tulekustutussüsteemiga varustatud õhuväe lennuk AN 2 osaleb alates teisipäeva õhtust Elliste rabapõlengu kustutustöödel.
“Kolmapäeva keskpäevaks on õhuväe lennuk teinud 29 lendu ja jõudnud põlengualale heita juba ligi 40 tonni vett,” ütles Lennubaasi ülema kohusetäitja major Kalev Koit. “Meie eesmärgiks on eelkõige tuleleviku piiramine.”
Õhuväe lennukile AN 2 paigaldati kevadel tulekustutussüsteem, mis võimaldab korraga mahutisse võtta ligi 1400 liitrit vett. Enne tulekoldesse heitmist seguneb vesi eraldi mahutis paikneva vahuga, mis takistab tule levikut.
Mahuti taastäitmiseks ja õhkutõusmiseks kulub keskmiselt kuni 10 minutit ning sõltuvalt maastikust heidetakse vesi tulekoldesse 10-15 meetri kõrguselt. Ühe mahutitäie veega katab sõltuvalt ilmastikuoludest ja lennukõrgusest kuni 200 m pikkuse ja 20 m laiuse ala. -
Urmas Aali nimelisel suundorienteerumise võistlusel oli võidukas Üksik-vahipataljon8. juunil pärjati Tartus Kõrgema Sõjakooli korraldatud Urmas Aali nimelise suundorienteerumisvõitsluse parimaks üksikvõistlejaks nooremleitnant Marek Zahkna Üksik vahipataljonist, sama väeosa pälvis ka parima üldvõistluse meeskonna auhinna.
Naiste arvestuses oli individuaalselt parim Maarja Punak Lõuna Politseiprefektuurist, parim KVÜÕA meeskonna auhinna teenis 8. põhikursuse 1. meeskond. Parima kaptenina lõpetas kapten Joonas Jürisaar Rahuoperatsioonide Keskusest.
Kokku osales võistlusel 119 sportlast Kõrgemast Sõjakoolist, erinevatest kaitseväe väeosadest, EROK-ist, Kaitseliidu Sakala Malevast, Lõuna Politseiprefektuurist ja Tartu Vanglast.
Maastik oli võrreldes varasemate aastatega tunduvalt tasasem ja samas ka piisavalt vahelduv, mis andis rajameistri eeldusel distantsi pikkuseks linnulennult 6,620 km. Traditsiooniliselt võistlesid mehed ja naised samal distantsil. Võistlusel kasutati uudset Keeri kaarti.
2002. aastal nimetati Kõrgema Sõjakooli suundoriernteerumise võistlused kapten Urmas Aali nimeliseks.
Kapten Urmas Aal oli aastatel 1999-2001 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem. Suure spordihuvilisena kaasas ta nii oma kolleege kui Kõrgema Sõjakooli kadette aktiivselt sporditegemisse. 2001. aastal traagiliselt hukkunud kapten Aali jaoks jäi viimaseks rivistuseks KVÜÕA aulas toimunud Kõrgema Sõjakooli suundorienteerumise autasustamisrivistus. -
Lahingukoolis algasid sisseastumiskatsedTäna, 12. juunil, algasid Kaitseväe Võru Lahingukoolis vanemallohvitseride baaskursuse sisseastumiskatsed, millest võttis edukalt osa 13 kaitseväelast.
Tänavu on sisseastumiskatsed praktilised ning viiakse läbi kahel korral - 12. juunil ja 31. juulil. Katsetel tuleb edukalt läbida kerges lahinguvarustuses ligikaudu 5 km pikkune orienteerumisrada, sooritada 3 km pikkune kiirrännak ning olla edukas ka laskeoskustestis.
Lisaks kaitseväelastele on Kaitseväe Võru Lahingukooli põhikursusele võimalik kandideerida ka tsiviilisikutel, kes vastavad sisseastumistingimustele. Kursusele õppima asudes sõlmitakse nendega tegevteenistusleping ning pärast kursuse lõpetamist tagatakse neile teenistuskoht kaitsejõududes.
Vanemallohvitseride baaskursuse sisseastumiskatsetele oodatakse kõiki Eesti kodanikke, kes omavad vähemalt keskharidust, on eelnevalt lõpetanud nooremallohvitseride baaskursuse, ei oma kehtivat kohtulikku karistust, on hea tervisega ja vastavad kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud lepingulisse tegevteenistusse võtmise tingimustele.
Kursuse edukal lõpetamisel saadakse kutseõppetunnistus sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auaste.
Täpsem informatsioon Kaitseväe Võru Lahingukooli kodulehelt: -
Kaks kaitseväelast sai Afganistanis haavataTäna said kaks Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelast Afganistanis operatsiooni käigus haavata.
Rünnakus haavata saanud kaitseväelased viidi sõjaväebaasi Camp Bastion, kus pärast esmaabi osutamist lubati üks kaitseväelane tagasi teenistusse. Teine kaitseväelane jääb meedikute hoole alla, tema seisund on stabiilne ja elu ei ole ohus.
Rahuoperatsioonide Keskus on haavata saanud kaitseväelaste lähedasi juhtunust teavitanud.
Eesti jalaväekompanii sattus täna hommikul lahingukontakti Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus. Jalaväekompaniid rünnati käsitulirelvade tulega. Kompanii jätkab operatsiooni.
Major Andrus Merilo juhitav 80-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-4, kapten Sven Pooli juhitav 15-liikmeline logistiline toetuselement NSE-3 ja kapten Harri Terase juhitav 10-liikmeline demineerimismeeskond EODT-11 alustasid teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mais.
Kuues Afganistani lõunaprovintsis juhib NATO moodustatud rahvusvahelise väekontingendi ISAF (International Security Assistance Force) jõude Regional Command South. Selle alluvuses on ka Helmandi provintsis tegutsev Suurbritannia lahingugrupp (UK Task Force), mille koosseisu kuuluvad Taani ja Eesti kaitseväe üksused.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. 2005. aasta 7. detsembril pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega. -
Lahingluure üksus harjutab AlutaguselAugustis Kosovosse välisoperatsioonile suunduv lahingluurerühm Estrif-2 korraldab 11.-15. juunini Ida-Virumaal Jõhvi, Sillamäe, Illuka ja Mäetaguse omavalitsuste territooriumil õppuse, mille eesmärgiks on hinnata üksuse väljaõppe taset.
Harjutuse jooksul teostatakse patrulle, püstitatakse kontrollpunkte õppusel kasutatavate sõidukite ja õppusel osalevate inimeste läbiotsimiseks ning viiakse läbi maa-alade sulgemisi.
Harjutusele on kaasatud Alutaguse maleva kaitseliitlased, kelle ülesandeks on korraldada vastutegevus.
Lahingluure rühma kuulub 28 kaitseväelast, kes alustasid 15 nädalast väljaõppetsüklit veebruaris Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuses. Augustis suundub rühm Põhja-Kosovosse, kus hakkab Mitrovicas teenima Taani pataljoni koosseisus.
Kokku osaleb hindamisharjutusel 34 kaitseväelast Rahuoperatsioonide Keskusest ja 10 kaitseliitlast Alutaguse malevast.
Rahuoperatsioonide Keskus palub kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist.