Uudised
-
Kapten Jaan Krüüner saab õppusel Amber Hope kaela tammepärjaLeedus tähistab täna, 23. juuni õhtul üle 1000 õppuse Amber Hope osalist 10 riigist Leedu kombe kohaselt kesksuvist Joninës ehk Jaanipäeva.
Kolmteist õppuse Amber Hope osalist nimedega Jonas, Janis, Jans, John, Janus, Ivan ja Jaan nimetatakse täna õppuse kõige tähtsamateks külalisteks, õhtusel pidustusel saavad Jaanid kaela tammepärja.
Pidustustel tuleb õppuse osalistel Leedu kombe kohaselt läbida „jaaniväravad”, mis sümboliserivad hinge puhastamist. Tütarlapsed punuvad jaanipäeval lillepärgi ja kaunistavad lilledega puust riste, keskööl minnakse otsima maagilist sõnajalaõit.
„Suure rahvusvahelise õppuse läbiviimisega panustavad Leedu relvajõud ka Leedu tutvustamisele. Seepärast kasutame jaanipäeval võimalust ja tutvustame õppuse osalistele Leedu kultuuri ja traditsioone,” ütles Leedu maaväe ülem brigaadikindral Arvydas Pocius.
Õppusel osaleb ligi 1700 sõjaväelast ja tsiviilteenistujat Armeeniast, Aserbaidžaanist, Kanadast, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Poolast ja USAst, nende hulgas ka 5 Eesti ohvitseri ja üks tsiviilteenistuja.
Valgevene, Georgia, Moldova ja Ukraina osalevad õppusel sõjaliste vaatlejatega.
Amber Hope 2007 algas 18. juunil ja kestab 30. juunini.
-
Afganistanis langes kaks kaitseväelastTäna hommikul langes Afganistanis NATO juhitud operatsioonil teenistusülesandeid täites kaks demineerimismeeskonna kaitseväelast.
Raketirünnakus said surma demineerimismeeskonna ülema abi seersant Kalle Torn (24) ja demineerimismeeskonna autojuht nooremseersant Jako Karuks (33). Esialgsetel andmetel rünnati Eesti demineerimismeeskonda 107-mm raketiga lõunapausi ajal Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus.
Rahuoperatsioonide Keskus on lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab langenute lähedastele siirast kaastunnet ja palub ajakirjanikel respekteerida langenud sõdurite perede ja sõprade leina.
Seersant Kalle Torn on läbinud ajateenistuse 2002. aastal. Kaadrikaitseväelasena teenis ta alates 2003. aastast Scoutspataljonis ja Tapa Väljaõppekeskuses. Seersant Torn on varem osalenud operatsioonil Afganistanis juba kahel korral, käimasoleval operatsioonil teenis seersant Torn demineerimismeeskonna EODT –11 ülema abi ametikohal.
Nooremseersant Jako Karuks on kaitseväes teeninud alates 2006. aastast Tapa Väljaõppekeskuses. Afganistanis teenis ta demineerimismeeskonna EODT–11 autojuhina.
Samas rünnakus said neli kaitseväelast haavata, neist kaks kergelt ja kaks raskelt. Haavatud on arstide hoole all Camp Bastionis, nende lähedasi on teavitatud.
Major Andrus Merilo juhitav 80-liikmeline jalaväekompanii Estcoy-4, kapten Sven Pooli juhitav 15-liikmeline logistiline toetuselement NSE-3 ja kapten Harri Terase juhitav 10-liikmeline demineerimismeeskond EODT-11 alustasid teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis selle aasta mais.
Kuues Afganistani lõunaprovintsis juhib NATO moodustatud rahvusvahelise väekontingendi ISAF (International Security Assistance Force) jõude Regional Command South. Selle alluvuses on ka Helmandi provintsis tegutsev Suurbritannia lahingugrupp (UK Task Force), mille koosseisu kuuluvad Taani ja Eesti kaitseväe üksused.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. 2005. aasta 7. detsembril pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega. -
Lahingukoolis lõppes vanemallohvitseride baaskursusTäna, 21. juunil anti vanemallohvitseride baaskursuse pidulikul lõpurivistusel Kaitseväe Võru Lahingukoolis kätte sõjaväelise juhtimise eriala kutseõppetunnistused ja nooremveebli sõjaväelised auastmed.
Kakskümmend neli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajat jätkavad oma teenistust erinevates kaitseväe üksustes.
Kursuse ülema leitnant Raul Vene sõnul on kursuslased uue õppekavaga väga rahul ning hea oli koostöö ka erialakoolidega. Kursust ei lõpetanud üheksa kaitseväelast. Tänaste lõpetajate õpitulemused ja oskused on heal tasemel.
Järjekorras 32. vanemallohvitseride baaskursus algas möödunud aasta augustis. Kursuslaste õpingud kestsid 44 õppenädalat ning algasid ühiste õpingutega Kaitseväe Võru Lahingukoolis. Sellele järgnes spetsialiseerumine erinevates erialakoolides. Kursusel omandasid 12 kursuslast jalaväeeriala, 6 logistikaeriala, 3 õhutõrjeeriala ja 3 sideeriala. Lisaks olid kursuslased praktikal erinevates kaitseväe väljaõppekeskustes. Kursuse parimaks ehk priimuseks sai nooremveebel Indrek Roosaar.
Alates 2005. aastast on võimalus vanemallohvitseride baaskursusel õppima asuda ka reservväelastel. Käesoleva kursuse lõpetas nooremveebel Marek Nõmm, kes jätkab oma teenistust Scoutspataljonis.
Järgmine vanemallohvitseride baaskursus algab 6. augustil 2007. Kursuse sisseastumiskatsetele, 31. juulil 2007, oodatakse Eesti kodanikke, kes omavad vähemalt keskharidust, on eelnevalt lõpetanud nooremallohvitseride baaskursuse, ei oma kehtivat kohtulikku karistust, on hea tervisega ja vastavad kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud lepingulisse tegevteenistusse võtmise tingimustele. -
Eestit külastas Briti relvajõudude operatiivülema asetäitjaEile ja täna käis Eestis visiidil Briti relvajõudude operatiivülema asetäitja kindralmajor James Dutton.
Kindralmajor Dutton kohtus kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa ja Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Neeme Väliga ning tutvus Kaitsejõudude Ühendstaabi hoone ja situatsioonikeskusega.
Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ohvitserid andsid kindralmajor Duttonile ülevaate kaitsejõudude olukorrast ja arengutest, samuti Eesti osalemisest erinevatel sõjalistel operatsioonidel. Pikemalt peatuti olukorral Lõuna –Afganistanis, kus Eesti üksused teenivad Briti üksuse koosseisus.
Kindralmajor Dutton andis omaltpoolt ülevaate Briti relvajõudude tegevusplaanidest Lõuna-Afganistanis nii lähiajal kui ka pikemas perspektiivis. Samuti arutati edasist ühist tegevust piirkonnas.
Briti relvajõudude operatiivülema asetäitja lahkub Eestist täna pealelõunal.
-
Sõjakooli lõpetavad esimesed sõjalise juhtimise eriala magistridReedel, 22. juunil lõpetavad Kaitseväe Ühendatud Õppasutuste Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse kuus esimest sõjalise juhtimise eriala magistrit, samas saavad bakalaureuse diplomi 28 põhikursuse lõpetajat.
Kell 13.00 algaval aktusel tervitab kursuste lõpetajaid kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
Magistrikraadi saanud ohvitserid omandasid õpingute käigus pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri oskused. Magistriõppe eesmärk on valmistada ette sõjaväelise juhtimise spetsialiste teenistuseks staabiohvitseri, sõjaaja pataljoniülema või nendega võrdsetel ametikohtadel.
Õppekava võimaldab neil jätkata õpinguid varem omandatud jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal ning saada vastava väeliigi staabiohvitseri ettevalmistus.
Esimeste magistrikraadide saamisega on täies mahus käivitunud ohvitseride neljatasemeline väljaõppe süsteem.
Kolme aasta jooksul rühma- ja kompaniiülema oskused omandanud kahekümne kaheksale Kõrgema Sõjakooli põhikursuse kadetile andis riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President oma 19. juuni käskkirjaga nooremleitnandi sõjaväelise auastme.
Kõigil KVÜÕA lõpetajatel on ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsioon, lõpetanud võivad anda keskkoolis riigikaitseõpetuse tunde.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppe süsteemi esimene aste on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitsejõududes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel, järgmiseks astmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses, ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused või vastava tasemega kursused välisriikide sõjaväelistes õppeasutustes.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise alal. Sellel aastal võetakse põhikursusele kui keskastmekursusele sissastumisdokumente vastu 25.-29. juunil, kandideerijad peavad olema läbinud ajateenistuse. -
Kaitseväe juhataja andis kätte vanemohvitseride auastmed ja teenetemärgidKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots autasustas täna Laidoneri Muuseumis seoses Võidupühaga kaitseväe arengule kaasa aidanud kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja ametnikke ning andis üle vanemohvitseride auastmed.
“Riigi ja kitsamalt kaitsejõudude ees seisavad olulised, mahukad ja suured ülesanded. Piisab, kui tuua välja näiteks sõjalise enesekaitsevõimekuse loomine, mobilisatsioonisüsteemi arendamine ja Kaitseliidust üleriikliku turvavaiba formeerimine,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
Riigikaitse kõrgeima juhi Vabariigi Presidendi antud sõjaväelisi auastmeid üle andes rääkis kaitseväe juhataja vanemohvitseride tähtsusest ja vastutusest kaitseväes. Kindralmajor Laaneotsa sõnul on vanemohvitseride korpus alles kujunemisel, samas vastutavad vanemohvitserid kaitseväe arengu eest.
Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President andis oma 19. juuni käskkirjaga 19 vanemohvitseri sõjaväelist auastet.
Kolonelleitnandi sõjaväelisse auastmesse ülendati teiste hulgas Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitseiosakonna ülem Eduard Kikas ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kohusetäitja Viljar Schiff.
Kaitseväe juhataja autasustas kaitseväe teenetemärgiga panuse eest Eesti kaitseväe arengusse nelja kaitseväelast ja kaitseliitlast.
Kaitseväe eriteenete ristiga autasustati kaheksat kaitseväelast, reservväelast, riigiametnikku ja välisriigi kodanikku.
Teiste seas autasustati kaitseväe eriteenete ristiga Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnast, Suurbritannia kolonel Edgar Carl Feldmanist ja Kaitseväe Logistikakeskuse ülema kohusetäitja kapten Rudolf Jeeserit.
Suurbritannia relvajõudude kolonel Edgar Carl Feldmanis on toetanud Balti Kaitsekolledži arengut, olles aastatel 2003-2004 õppeasutuse lektor. Kolonel Feldmanis on andnud tõhusa panuse Eesti kaitseväe vanemohvitseride koolitamisel. Samuti on ta aidanud NATO treeningmissiooni staabiülemana Iraagis korraldada Eesti kaitseväelaste teenistust operatsioonil.
Kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga autasustas kaitseväe juhataja 42 kaitseväelast, kaitseliitlast ja riigiametnikku. -
Vene Föderatsiooni lennuk rikkus Eesti õhupiiriEile õhtul registreeris Eesti Õhusuveräänsuskeskus kahel korral Vene Föderatsiooni lennuki TU-154 Eesti õhupiiri rikkumise põhjaranniku kohal.
Lennuplaani järgi Kaliningradi suundunud lennuk sisenes kella poole kümne ajal õhtul kõigepealt Eesti õhuruumi neljaks minutiks Naissaare kohal umbes kahe kilomeetri sügavusele ning hiljem üheks minutiks Osmussaare kohal umbes kilomeetri sügavusele.
Õhupiiri rikkunud lennukiga Lennuliiklusteeninduse lennujuhid ühendust ei saanud.
Lennuplaani järgi oli õhupiiri rikkunud lennuki lennuliigiks märgitud mitteregulaarlennuliiklus.
Õhusuveräänsuskeskus teavitas vahejuhtumist Saksamaal asuvat NATO õhuoperatsioonide keskusest.
-
Kaitseväe juhataja arutab Saksamaal kaitsealase koostöö üleKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots on täna ametlikul visiidil Saksamaa Liitvabariigis.
Kindralmajor Laaneots kohtub ennelõunal Saksamaa kaitseväe juhataja kindral Wolfgang Schneiderhaniga, et arutada kahe riigi kaitsekoostööd. Pärastlõunal külastab kaitseväe juhataja operatsioonide juhtimiskeskust.
Kahepoolselt toimib Eesti ja Saksamaa vahel väga laiapõhjaline koostöö, olulisimaks valdkonnaks on väljaõpe. Eestile on Saksamaa sõjalistes õppeasutustes igal aastal ette nähtud ligi 30 õppekohta. Eesti kaitseväelased on osalenud Saksamaal korraldatavatel pioneerialastel, mereväeohvitseride ja kindralstaabikursustel, samuti on Saksamaal koolitust saanud 155-mm haubitsatel suurtükiväelased.
Tagasi Eestisse jõuab kaitseväe juhataja esmaspäeva õhtul. -
Estpla-14 jõudis tagasi EestisseTäna, 18. juuni keskpäeval jõudis Eestisse tagasi pool aastat operatsioonil Iraagi Vabadus teeninud jalaväerühm Estpla-14.
Rühmale Tallina Lennujaama vastu tulnud Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli andis neljale Estpla-14 kaitseväelasele üle kaitseväe teenetemärgid lahinguliste teenete eest ja seitsmele kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristid.
Estpla-14 kaitseväelased viisid kuue teenistuskuu jooksul läbi 148 motoriseeritud ja jalgsipatrulli, neist pikemad kestsid 48 tundi ja lühimad kuus tundi. Rühm viis läbi ka kinnipidamis- ja läbiotsimis-, konvoi- ja julgestusoperatsioone, samuti mehitati vaatlusposte ning masinate ja isikute läbiotsimispunkte.
Operatsioonide käigus pidas Estpla-14 kinni kokku 37 isikut, keda kahtlustati peamiselt koalitsioonijõudude vastastes rünnakutes, inimröövides ja mõrvades. Kokku leidis Estpla-14 kaitseväelased 84 erinevat käsitulirelva, tankitõrjerelvi, ühe miinipilduja ning hulgaliselt laskemoona erinevatele relvadele.
“Meie üksuse suureks plussiks on oskus ja võimekus täita võimalikult erinevaid ülesandeid,” sõnas Estpla-14 ülem leitnant Ranno Raudisk. “Kuus kuud näitasid, et oleme täielikult võimelised mistahes operatsioonideks koos liitlastega. Me oleme väljaõppelt väga heal tasemel ning meie oskused on avaldanud muljet kõigile meiega koos tööd teinud liitlastele.”
Iraagis paikneva Eesti kontingendi vanem major Ivar Murrik hindas Estpla-14 panust kõrgeks. “On uhke olla kontingendi vanem üksusel, mille kohta lausutakse igal tasandil vaid kiidusõnu. Estpla-14 on teinud head tööd ning silma paistnud hea distsipliini, suurepärase väljaõppe ning laitmatu teenistusega.”
Rühma vastutusalaks oli Sab-al-bori linn ja selle lähiümbrus, mis asub Baghdadist paarkümmend kilomeetrit põhjapool.
Estpla-14 teenis koos Ameerika Ühendriikide üksustega 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi 1-7 pataljoni koosseisus (1st Cavalry Division, 1BCT, 1-7 Squadron).
Estpla-14 ülesanded võttis möödunud nädalal üle Estpla-15, mis jätkab teenistust Sab-al-Booris 1. ratsaväediviisi koosseisus.
-
Estpla-14 jõuab täna tagasi Eestisse
Täna, 18. juuni keskpäeval saabub Eestisse tagasi pool aastat operatsioonil Iraagi Vabadus teeninud jalaväerühm Estpla-14.
Estpla-14 kaitseväelased viisid kuue teenistuskuu jooksul läbi 148 motoriseeritud ja jalgsipatrulli, neist pikemad kestsid 48 tundi ja lühimad kuus tundi. Rühm viis läbi ka kinnipidamis- ja läbiotsimis-, konvoi- ja julgestusoperatsioone, samuti mehitati vaatlusposte ning masinate ja isikute läbiotsimispunkte.
Operatsioonide käigus pidas Estpla-14 kinni kokku 37 isikut, keda kahtlustati peamiselt koalitsioonijõudude vastastes rünnakutes, inimröövides ja mõrvades. Kokku leidis Estpla-14 kaitseväelased 84 erinevat käsitulirelva, tankitõrjerelvi, ühe miinipilduja ning hulgaliselt laskemoona erinevatele relvadele.
“Meie üksuse suureks plussiks on oskus ja võimekus täita võimalikult erinevaid ülesandeid,” sõnas Estpla-14 ülem leitnant Ranno Raudisk. “Kuus kuud näitasid, et oleme täielikult võimelised mistahes operatsioonideks koos liitlastega. Me oleme väljaõppelt väga heal tasemel ning meie oskused on avaldanud muljet kõigile meiega koos tööd teinud liitlastele.”
Iraagis paikneva Eesti kontingendi vanem major Ivar Murrik hindas Estpla-14 panust kõrgeks. “On uhke olla kontingendi vanem üksusel, mille kohta lausutakse igal tasandil vaid kiidusõnu. Estpla-14 on teinud head tööd ning silma paistnud hea distsipliini, suurepärase väljaõppe ning laitmatu teenistusega.”
Rühma vastutusalaks oli Sab-al-bori linn ja selle lähiümbrus, mis asub Baghdadist paarkümmend kilomeetrit põhjapool.
Estpla-14 teenis koos Ameerika Ühendriikide üksustega 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi lahingugrupi 1-7 pataljoni koosseisus (1st Cavalry Division, 1BCT, 1-7 Squadron).
Estpla-14 ülesanded võttis möödunud nädalal üle Estpla-15, mis jätkab teenistust Sab-al-Booris 1. ratsaväediviisi koosseisus.