Uudised
-
President Ilves külastab Kevadtormi suurõppustTäna külastab Põlva- ja Tartumaal toimuvat kaitseväe suurõppust Kevadtorm Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes avaldas heameelt Eesti kaitseväe järelkasvu üle.
„Mul on hea meel näha nii palju selge silmavaatega ajateenijaid ja noori ohvitsere,” sõnas president Tartumaal Haaslava vallas 2. jalaväepataljoni positsioonidel viibides. „See peab suurendama iga Eesti inimese kindlustunnet.”
President Ilvest on õppusel saatmas kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Lisaks jalaväepataljonile külastas Ilves õppuse juhtstaapi Valgemetsas, suurtükiväegruppi Lootvinas ning täna tutvub ta veel Põlvamaal Kauksis paikneva lahinguteenindustoetuse pataljoniga.
Homme jätkub Kevadtorm kaitseväe tehnika näituse ja üksuste demonstratsioonesinemisega Vastse-Kuuste laadal Põlvamaal, ülehomme algab neli päeva kestev õppuse hindamisfaas. Intensiivseim tegevus toimub Vastse-Kuuste, Ahja ja Mooste valdades. Tänavune Kevadtormi suurõppus on järjekorras viies, tegemist on Eesti kaitseväe suurima õppusega, kus osaleb kokku ligi 2500 kaitseväelast. Tegemist on ajateenijate viimase õppusega enne reservi minekut. -
Kevadtormi harjutused jätkuvad tõusvas joonesTäna harjutavad kaitseväe õppusel Kevadtorm osalejad lahinguteks Haaslava ja Vastse-Kuuste vallas. Harjutavad üksused liiguvad Alaküla ja Lootvina ümbruses ning Sipe, Logina ja Aadami vahel. Harjutamise käigus võivad sõdurid ja kaitseväe tehnika liikuda ka teedel. Harjutused liiklust ei takista.
19.mail on huvilistel võimalik Vastse-Kuuste laadal tutvuda kaitseväe tehnikaga, vaadata Kaitseliidu Põlva maleva ja Scoutspataljoni demonstratsioonesinemisi ning kuulata Kaitseväe orkestrit.
Kaitseväe suurimat õppust Kevadtorm korraldatakse sel aastal viiendat korda. Tänavu osaleb õppustel ligi 2500 kaitseväelast. Varem on õppust läbi viidud Lääne-ja Ida-Viru, Valga, Võru ja Jõgeva maakondades.
Kevadtormi eesmärgiks on ühe jalaväepataljoni kokkuharjutamine. Õppusel osalevad üksused pea kõigist maaväe väljaõppekeskustest, esmakordselt võtavad sel aastal Kevadtormist osa Suurtükiväegrupp ja Läti Jalaväepataljoni staap.
Käimasoleva nädala harjutused on pataljoni jaoks viimaseks ettevalmistuseks enne Kevadtormi õppuse hindamist 20.-23. mail, kus peamiselt ajateenijatest koosnevad üksused peavad toime tulema Scoutspataljoni elukutseliste võitlejate vastutegevusega. -
Kevadtormil osalevad ajateenijad võitsid jalgpallis sakslasiKaitseväe suurimal maaväeõppusel Kevadtorm osalevad ajateenijad pidasid täna Põlvamaal Valgemetsas sõpruskohtumise jalgpallis Saksamaa Mecklenburg- Vorpommeni ehituskooli õpilastega. Mängu lõpptulemus selgitati penaltiseeriaga, mille võitsid eesti ajateenijad.
Pingeliselt kulgenud normaalaja lõppseis jäi 4:4 viiki, otsustava penaltiseeria pööras Eesti võistkonna kasuks Üksik-sidepataljoni reamees Alar Vooglaid.„Püüdsime vastastest jõuliselt üle mängida,“ ütles kahe esimese värava autor. Vooglaiu sõnul mängisid vastasvõistkonna mängijad head tehnilist jalgpalli..
Mängu esimene poolaeg lõppes seisul 1:2 ajateenijate kahjuks. Teisel poolajal lõid sakslased kaks kiiret väravat, kümme minutit enne mängu lõppu oli seisuks 2:4. Mängu viimasel veerandil suutis Sidepataljoni võistkond viigistada skoori, lüües kaks palli vastaste võrku.
Kaitseväe juhtstaabi alal toimunud sõprusmängu idee algatasid sakslased. Poiste õpetaja Volker Barteli hinnangul jäid tulevased ehitajad mänguga rahule.
Saksamaalt pärit 17-22 aastased kutsekooliõpilased viibivad Põlvamaal kokku kolm nädalat Euroopa Liidu projekti Leonardo da Vinci raames, õppides Eestis ehitus- ja viimistlustöid ja korrastades siinseid ehitisi.
Kevadtormi esimesed päevad on ajateenija jaoks möödunud pingeliselt: „Eile sain magama alles kella kolmest, kuna vedasime sideliine,“ rääkis Vooglaid.
Kaitseväe suurimat õppust Kevadtorm korraldatakse sel aastal viiendat korda. Tartu- ja Põlvamaal toimuval õppusel osaleb ligi 2500 kaiteväelast. Varem on õppust läbi viidud Lääne-ja Ida-Viru, Valga, Võru ja Jõgeva maakondades.
Kevadtormi eesmärgiks on ühe jalaväepataljoni kokkuharjutamine. Õppusel osalevad üksused pea kõigist maaväe väljaõppekeskustest, esmakordselt võtavad sel aastal Kevadtormist osa Suurtükiväegrupp ja Läti Jalaväepataljoni staap.
-
Admiral Pitka osaleb NATO suurõppuselEesti mereväe lipulaev Admiral Pitka osaleb 14.-24. maini Balti miinitõrjeeskaadri koosseisus NATO selle aasta suurimal mereväeõppusel Noble Mariner 2007.
Põhiliselt Läänemere lõunaosas aga ka Põhjameres, Kattegatis ning Taani väinades korraldatava õppuse eesmärgiks on NATO kiirreageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) merekomponendi võimekuse ja valmisoleku testimine. Kontrollõppusega lõpeb merekomponendi uue rotatsiooni ettevalmistusaeg ning pärast sertifitseerimist on üksused valmisolekus.
Õppusel harjutatakse mereblokaadi teostamist, miinitõrjet, embargo operatsioone, humanitaarabi operatsioonide läbiviimist, varustusteede avamist ja kaitsmist, maabumisüksuste toetamist, võitlust terrorismiga, kriisireguleerimist ning rahutagamist.
Õppusel osalevad NATO kiirreageerimisjõududesse kuuluvad üksused ning partnerriigid, sealhulgas üle 80 laeva, allveelaeva, lennuki ja helikopteri.
NATO riikidest on õppusel esindatud Suurbritannia, Holland, Prantsusmaa, Türgi, Taani, Ameerika Ühendriigid, Norra, Hispaania, Portugal, Poola, Saksamaa, Belgia, Eesti, Läti ja Leedu. NATO partnerlusprogrammi raames osalevad õppusel Soome ja Rootsi.
BALTRONi koosseisus Noble Mariner 2007 osalev Admiral Pitka on õppusel staabi- ja varustuslaevaks ühele kümnest laevast koosnevale miinitõrjeeskaadrile.
Õppust Noble Mariner korraldatakse iga kolme aasta tagant.
2005-2006 teenis Admiral Pitka kümme kuud NATO kiirreageerimisjõudude NRF miinitõrjeeskaadri staabi- ja toetuslaevana.
NATO kiirreageerimisjõud loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO kiirreageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid. NRF-i isikkoosseisu arv on ligi 25 000 kaitseväelast. -
Algas Kevadtormi lahinglaagerKaitseväe suurõppusel Kevadtorm algas täna lahinglaager, mille käigus ligi 1000 kaitseväelast harjutavad viivitus-, kaitse-ja ründetegevust.
Harjutused viiakse läbi Tartust 20-25 kilomeetrit kagus, Haaslava vallas Aadama, Alaküla ja Sipe piirkonnas. Täna valmistub pataljon homseks lahingharjutuseks, viies läbi luuretegevust.
Ligi 1000 võitlejaga pataljoni kolm kompaniid alustavad harjutustega homme hommikul kell 6.00. Pataljoni jaoks on tegemist viimase ettevalmistusega enne Kevadtormi õppuse hindamist 20.-23. mail, kus peamiselt ajateenijatest koosnevad üksused peavad toime tulema Scoutspataljoni elukutseliste võitlejate vastutegevusega. Pataljoni ülemaks on kapten Rain Jano Pärnu Üksik-jalaväepataljonist.
Kaitseväe suurimat õppust Kevadtorm korraldatakse sel aastal viiendat korda. Tänavu osaleb õppustel ligi 2500 kaiteväelast. Varem on õppust läbi viidud Lääne-ja Ida-Viru, Valga, Võru ja Jõgeva maakondades.
Kevadtormi eesmärgiks on ühe jalaväepataljoni kokkuharjutamine. Õppusel osalevad üksused pea kõigist maaväe väljaõppekeskustest, esmakordselt võtavad sel aastal Kevadtormist osa Suurtükiväegrupp ja Läti Jalaväepataljoni staap. -
Kevadtormile saabub esmakordselt SuurtükiväegruppTäna pärastlõunal saabub Kevadtormi suurõppusele Tartu- ja Põlvamaal Suurtükiväegrupp, mis osaleb õppusel esmakordselt.
“Sel aastal on jalaväebrigaadil esmakordselt võimalus kasutada Suurtükiväegrupi haubitsate kaudtuletoetust, meile annab see aga võimaluse harjutada koostööd teiste üksustega,” osutas Suurtükiväegrupi ülem kapten Vahur Kütt.
Suurtükiväegrupi koosseisus osaleb Kevadtormil 208 kaitseväelast, üksuse relvastuses on kaheksa 155 mm haubitsat.
Kokku osaleb tänavusel Kevadtormil ligi 2500 kaitseväelast. Osalejatest umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle jaoks see on olulisim õppus enne reservi minekut.Õppuse eesmärgiks eesmärgiks on ühe jalaväepataljoni kokkuharjutamine.
Viimaste üksustena saabuvad täna õppuse alale Lahingutoetuspataljon ja Scoutspataljoni üks rühm. Homme, 13. mail algab õppuse harjutusfaas, üksuste tegevust hinnatakse 20.-23. maini. 24-25.maini korrastavad osalejad maa-alasid, misjärel siirdutakse tagasi väeosadesse. Kõige intensiivsem tegevus toimub Ahja, Mooste ja Vastse-Kuuste valdades.
Kevadtormi korraldatakse sel aastal viiendat korda. Varem on õppust läbi viidud Lääne-ja Ida-Viru, Valga, Võru ja Jõgeva maakondades. -
Miinijahtija Admiral Cowan alustab süsteemide katsetusiMereväele eelmisel kuul üle antud miinijahtijal Admiral Cowan alustatakse sel nädalal Suurbritannias süsteemide katsetusi.
„Praeguste plaanide kohaselt peaksime järgnevad orienteeruvalt kaks nädalat Ühendkuningriigi vetes katsetama laeva masinaid ja muid tehnilisi süsteeme,” ütles laeva tulevane komandör vanemleitnant Johan Elias Seljamaa. „Eesmärk on testida laeva meresõiduvalmidust ja vajadusel oleme valmis sadamasse vajalike täienduste jaoks tagasi pöörduma,” lisas Seljamaa.
Suurem osa laeva tehnilistest süsteemidest on paigaldatud või renoveeritud, lisamata on veel miinihävitussüsteem Seafox. Tegu on miinijahtija Admiral Cowan esimese meresõiduga Eesti lipu all.
„Laeva meeskond on oma väljaõppe tänaseks lõpetanud. Väljaõpe jätkub veel miinituukritel,” ütles vanemleitnant Seljamaa. Miinijahtija meeskonna liikmed on alates eelmise aasta sügisest õppinud Kuningliku Mereväe õppeasutustes.
Miinijahtija Admiral Cowan sai nime admiral Walter Cowani järgi, kes oli Vabadussõja ajal Läänemerel tegutsenud Briti kergeristlejate eskaadri ülem.
Möödunud aasta 20. oktoobril kinkis Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II oma riigivisiidi käigus miinijahtijale Admiral Cowan laevavapi. Selle aasta 26. aprillil heisati Šotimaal, Rosythis laeval Eesti lipp ja laev anti üle Eestile.
Lisaks Admiral Cowani meeskonnale viibivad hetkel Suurbritannias väljaõppel järgmise Sandown-klassi miinijahtija meeskonna liikmed. Üldse soetatakse Suurbritanniast kolm Sandown-klassi miinijahtijat.
-
Homme algab Kevadtorm
Homme algab Põlva- ja Tartumaal kaitseväe aasta suurim õppus Kevadtorm, milles osaleb ligi 2500 kaitseväelast.
Kevadtormi eesmärk on harjutada koostööd jalaväebrigaadi raames ning hinnata reservpataljoni, mis koosneb erinevate väljaõppekeskuste võitlejatest.
-
Kaitseväe juhataja osaleb NATO ja Euroopa Liidu väejuhtide korralisel nõupidamiselKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots osaleb 9.-11. maini Brüsselis NATO ja Euroopa Liidu sõjaliste komiteede töökohtumistel, mille peateemaks on käimasolevad operatsioonid.
NATO peakorteris 9.-10. mail läbiviidava NATO Sõjalise Komitee kohtumisel arutatakse NATO arenguplaane ning alliansi juhitud operatsioonide hetkeseisu ja tegevuskava.
11. mail kogunev Euroopa Liidu Sõjaline Komitee arutab Euroopa Liidu operatsioone.
NATO Sõjalise Komitee korralised istungid kaitseväe juhatajate tasandil korraldatakse kolm korda aastas, neist kahel korral koguneb komitee NATO peakorteris Brüsselis.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilisele juhtkonnale ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.
Kindralmajor Ants Laaneots naaseb Eestisse 11. mail. -
Kaitseväe juhataja autasustas Afganistanist naasnud üksuste kaitseväelasiTäna varahommikul naasis kuuekuuliselt operatsioonilt Lõuna-Afganistanist Eesti kaitseväe jalaväekompanii Estcoy-3 ja demineerimis- meeskond EODT-10.
“Täitsite teile püstitatud ülesanded väga hästi, nii nagu on Eesti kaitseväelasele kohane,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots vastuvõtutseremoonial Tallinna lennujaamas. “Mul on ka hea meel, et te kõik tulite tervelt tagasi.”
Kindralmajor Laaneotsa sõnul näitavad Eesti kaitseväelased oma eeskujuliku tegutsemisega välisoperatsioonidel, et Eesti riik on võrdväärne partner meie liitlastele. “Tänu tublile osalemisele NATO operatsioonil Afganistanis ja operatsioonil Iraagi Vabadus on liitlased valmis meid vajadusel toetama, nagu on näidanud viimane nädal,” ütles kaitseväe juhataja.
Vastuvõtutseremoonial andis kaitseväe juhataja operatsioonilt naasnud kaitseväelastele üle autasud. Kümme kaitseväelast said kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest, kuus kaitseväelast kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti, üheksateist kaitseväelast said kaitseväe juhataja tänukirja.
Oma kuuekuulise teenistuse jooksul osales jalaväekompanii Estcoy-3 viieteistkümnel operatsioonil. Operatsioonide jooksul viibisid kaitseväelased väljaspool baaslaagrit kokku üle 70 päeva.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. 2005. aasta 7. detsembril pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.