Uudised
-
Sadakond kaitseväelast alustab Afganistanis teenistustTäna õhtul lendavad Afganistani uued operatsiooniüksused, mis vahetavad välja seal viimased kuus kuud teeninud kaitseväelased.
Rivistusel Tallinna lennujaamas operatsiooniüksusi teele saatnud kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots soovis kaitseväelastele sõduriõnne.
“Lähete praktiliselt sõtta, tean seda omast kogemusest,” ütles kindralmajor Ants Laaneots. “Mõelge oma tegevus läbi, säilitage külma närvi, olge ettevaatlikud ja külmaverelised .”
Samuti märkis kaitseväe juhataja, et NATO operatsioon Afganistanis on nii Eestile kui ka rahvusvaheliselt tähtis ning tal on hea meel, et paljud liitlased hindavad Eesti sõdurit kõrgelt. Kaitseväe juhataja lubas üksuseid operatsioonipiirkonnas kindlasti külastada.
Rahuoperatsioonide Keskuse kaplan leitnant Arvo Orav õnnistas operatsioonile suunduvaid kaitseväelasi.
80-liikmeline kapten Andrus Merilo juhitav jalaväekompanii Estcoy-4, 15-liikmeline kapten Sven Pooli juhitav logistiline toetuselement NSE-3 ja 10-liikmeline kapten Harri Terase juhitav demineerimismeeskond EODT-11 hakkavad teenima rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis.
24. aprillil lendas Afganistani operatsiooniüksuste eelgrupp, mille ülesandeks on tutvumine olukorraga ning vastutuse ülevõtmine Eestisse naasvatelt üksustelt.
Reede varahommikul saabuvad Eestisse tagasi möödunud aasta novembris teenistust alustanud sadakond kaitseväelast.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. 2005. aasta 7. detsembril pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega. -
Eesti operatsiooniüksused Afganistanis vahetuvadTäna õhtul lendab Afganistani kuuekuulisele NATO juhitud operatsioonile jalaväekompanii Estcoy-4, demineerimismeeskonna EODT-11 ja logistilise toetuselemendi NSE-3 kaitseväelased.
80-liikmeline kapten Andrus Merilo juhitav jalaväekompanii, 15-liikmeline kapten Sven Pooli juhitav logistiline toetuselement ja 10-liikmeline kapten Harri Terase juhitav demineerimismeeskond hakkavad teenima rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistani lõunaprovintsis Helmandis.
24. aprillil lendas Afganistani operatsiooniüksuste eelgrupp, mille ülesandeks on tutvumine olukorraga ning vastutuse ülevõtmine Eestisse naasvatelt üksustelt.
Reede varahommikul saabuvad Eestisse tagasi möödunud aasta novembris teenistust alustanud sadakond kaitseväelast.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. 2005. aasta 7. detsembril pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega. -
Briti kindral tunnustas Eesti sõdureid AfganistanisLaupäeval, 28 aprillil kohtus Suurbritannia lahingugrupi ülem brigaadikindral John Lorimer Camp Bastionis oma kuuekuulist teenistust lõpetanud Eesti üksuste Estcoy-3, EODT-10 ja NSE-2 kaitseväelastega.
Kohtumise käigus avaldas ta Eesti üksustele tänu ja tunnustust hea teenistuse eest.
“Kõik mis ma teist kuulnud olen on eranditult hea, suur tänu teile hea teenistuse eest,” ütles brigaadikindral John Lorimer. “Loodan, et koju jõudmisel meenutate te teenistust Suurbritannia lahingugrupi koosseisus hea sõnaga.”
Oma kuuekuulise teenistuse jooksul osales jalaväekompanii Estcoy-3 viieteistkümnes operatsioonis. Operatsioonide jooksul viibisid kaitseväelased väljaspool sõjaväe baaslaagrit üle 70 päeva.
Eesti kontingendi üksused naasevad Eestisse reedel, 4. mail. -
Suurtükiväegrupi ajateenijate lahinglaskmised olid edukadTäna kaitseväe keskpolügoonil lõppenud kolmepäevased Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupi lahinglaskmised 155-mm haubitsatest FH-70 A1 olid edukad.
“Olen ajateenijate tegevusega lahinglaskmistel väga rahul, ajateenijad on arukad ja võimelised iseseisvalt vastutusrikkaid ülesandeid täitma,” ütles täna Suurtükiväegrupi lahinglaskmisi külastanud kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. “Tähtis on ajateenijatele hea väljaõppe andmine ning suurtükiväe kui relvaliigi arendamine.”
Lisaks tunnustas kaitseväe juhataja ka Suurtükiväegrupi ohvitseride ja allohvitseride pühendumist ajateenijate väljaõpetamisel.
Lahinglaskmised viidi läbi koordinaatmeetodil, st. sihtmärgid asusid relvadest umbes 8-9 km kaugusel. Kokku osales kaheksast relvast koosneva tulepatarei laskmistel ligi 180 ajateenijat. Kolme päeva jooksul tulistati haubitsatest 304 mürsku, kaitseväe keskpolügoonil lasti 155-mm haubitsatest esmakordselt.
“Meie eesmärgid said täidetud, ajateenijad näitasid varem õpitut,” ütles Suurtükiväegrupi ülema kohuseid täitev kapten Vahur Kütt. “Kogu laskmiste juhtimine oli ajateenijate vastutusel ja kaadrikaitseväelased osalesid laskmistel ainult kontrollijate rollis.”
Möödunud aasta juulis teenistust alustanud Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupi ajateenijad osalevad ka 7. mail algaval kaitseväe suurõppusel Kevadtorm 2007, pärast mida on nende väljaõppeprotsess lõppenud ja nad arvatakse reservi.
Varem on suurtükiväelased käinud lahinglaskmistel Soomes ning Ida-Virumaal Sirgala karjääris. -
Suurtükiväegrupi ajateenijate väljaõpe lõpeb lahinglaskmistega28.-30. aprillil korraldab Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupp kaitseväe keskpolügoonil lahinglaskmised 155-mm haubitsatest FH-70 A1.
“Lahinglaskmised on suurtükiväelaste väljaõppeprotsessi loomulik osa, teiselt poolt aitab laskmiste läbiviimine tõsta ajateenijate motivatsiooni ja selgitada väljaõppe eesmärke,” ütles Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupi ülema kohuseid täitev kapten Vahur Kütt. “Sõdurid saavad reaalselt proovida seda, mida nad on õppinud ja harjutanud.”
Lahinglaskmised viiakse läbi koordinaatmeetodil, st. sihtmärgid asuvad antud laskmistel relvadest umbes 8-9 km kaugusel.
Kokku osaleb kaheksast relvast koosneva tulepatarei laskmistel ligi 180 ajateenijat. Möödunud aasta juulis teenistust alustanud ajateenijate väljaõppeprotsess hakkab lõppema ning nad arvatakse mai kuu lõpus pärast kaitseväe suurõppust Kevadtorm 2007 reservi.
Varem on suurtükiväelased käinud lahinglaskmistel Soomes ning Ida-Virumaal Sirgala karjääris. Kaitseväe keskpolügoonil lastakse 155-mm haubitsatest esmakordselt.
Lisaks Tapa Väljaõppekeskusele valmistuvad õppuseks Kevadtorm 2007 ka kõik teised maaväe väljaõppekeskused.
155-mm haubits FH-70 A1
Paljude NATO riikide armeede relvastusse kuuluv 155-mm välihaubits FH-70 on Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia ühistoodang.
Suurtüki tavalise laskemoonaga saab tulistada mürsu kuni 24 km kaugusele, aktiiv-reaktiivmürskude lennukauguseks on kuni 30 km. Haubitsal on poolautomaatne lukk, mis võimaldab relvaga tulistada kuni kuus lasku minutis.
Haubits kaalub 9,6 tonni, mürsk kaalub 43,6 kg.
Haubitsa vedamiseks kasutatakse kolmesillalist 7-tonnise kandejõuga veoautot MAN, mille kastis on 8-liikmeline haubitsa meeskond ja üks lahingukomplekt laskemoona.
Relvasüsteemil on 50 hobujõuline abimootor, mille abil on võimalik lühidistantsidel sooritada manööverdusi.
Eesti hankis 155-mm haubitsad 2003. aastal. -
Vahipataljoni jalaväekompanii lõpetas kontrollõppuse Pärnumaal
Täna pärastlõunal jõudis Tallinnasse tagasi Pärnumaal Kidisel väliharjutusel Pääsuke 2 osalenud jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon jalaväekompanii.
Jalaväekompanii ülema leitnant Tanel Tarlapi sõnul võis õppusega rahule jääda. “Koostöö rühmade vahel ja ülesannete täitmine paranes iga päevaga,” ütles Tarlap. “Väga hästi tegutses ka üle pika aja meie väeosas väljaõppe saanud miinipildujaüksus. Kompanii on Kevadtormiks valmis.”
Esmaspäeval, 23. aprillil alanud harjutuse käigus kontrolliti jalaväekompanii allüksuste tegutsemist kompanii koosseisus rünnakul ning kaitse- ja viivituslahingus. Harjutus valmistas kompaniid ette nädala pärast algavaks kevadiseks kaitseväe suurõppuseks Kevadtorm 2007.
Kokku osales harjutusel ligi 200 kaitseväelast.
Tagasi Tallinnasse jõudnud kaitseväelased hakkavad hooldama isiklikku ja allüksuste varustust ning valmistuvad järgmisel nädalal Ida-Virumaal Sirgalas läbiviidavateks rühma lahinglaskmisteks. Ülejärgmisel nädalal suundub jalaväekompanii Lõuna-Eestisse osalema kaitsejõudude suurõppusel Kevadtorm.
-
Kaitseväe Orkester saavutas Itaalias orkestrite konkursil III kohaEesti Kaitseväe Orkester saavutas 21.-25. aprillil Itaalias VIII Giulianova
Rahvusvahelisel Orkestrite Festival-konkursil III preemia, jäädes alla vaid 65-liikmelisele orkestrile Malaisiast ja Hiina orkestrile.
Kontsertidel ja paraadidel hindas žürii orkestrite muusikalist ja rivilist ettevalmistust, aga samuti atraktiivsust ja esinemise meeleolukust. Koos Kaitseväe Orkestriga esines Itaalias ka 7-liikmeline šõugrupp DanceAct.
Viis päeva kestnud festival oli pühendatud Itaalia vabastamise 62. aastapäevale, festivalil osales 12 orkestrit 9 riigist.
Käesoleva aasta juuni alguses osaleb orkester NATO Rahvusvahelisel
Sõjaväeorkestrite Festivalil Belgias Monsis ja septembris Hollandi
Rahvusvahelisel Sõjaväeorkestrite Festivalil Rotterdamis. Viimane kuulub oma suuruselt ja tuntuselt kindlalt maailma esikümnesse.
-
Kaitseväe juhataja osaleb uue miinijahtija lipuheiskamis- tseremoonialKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots osaleb 26. aprillil Šotimaal, Edinburghis aset leidval Eesti esimese Sandown-klassi miinijahtija Admiral Cowan lipuheiskamistseremoonial.
Tseremoonial heisatakse Eesti lipp esimesel kolmest Suurbritannialt mereväele ostetud Sandown-klassi miinijahtijast.
„Kolme kaasaegse tehnika ja relvastusega miinijahtija soetamine on märkimisväärseks sammuks Eesti mereväe arengus ning miinitõrjevõimekuse välja arendamisel,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. „Lipuheiskamine Admiral Cowanil näitab, et laev on sellest hetkest arvatud teenistusse Eesti mereväes ning me oleme vastutuse sõjalaeva edasise käekäigu eest üle võtnud.”
Laev sai nime admiral Walter Cowani järgi, kes oli Vabadussõja ajal Läänemerel tegutsenud Briti kergeristlejate eskaadri ülem.
Möödunud aasta 20. oktoobril kinkis Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II oma riigivisiidi käigus Tallinna Vanasadamas Eesti kaitseväele uue miinijahtija Admiral Cowani laevavapi.
Esimese miinijahtija Eestile üleandmiseks asuti ettevalmistusi tegema juba eelmise aasta sügisel, kui valmistati ette sõjalaeva remondi- ning moderniseerimistöid. Paralleelselt alustas Suurbritannias väljaõpet Admiral Cowani meeskond.
Vaata lisaks miinijahtija Admiral Cowan kohta:
-
Soome kaitsejõudude peastaabi ülem kinnitas koostöö jätkumistTäna Eesti kaitseväega tutvunud Soome kaitsejõudude peastaabi vastne ülem kindralleitnant Ari Tapani Puheloineni sõnul on muljed Eesti kaitseväest väga positiivsed ning kahe riigi kaitsevägede tihe koostöö jätkub.
“Iga ülem Soome kaitseväes oleks uhke selliste alluvate üle, nagu on Eesti kaitseväes,” ütles kindralleitnant Puheloinen. “Jätkame senist koostööd, kuid oleme avatud ka uutele ettepanekutele ja valmis jagama eestlastega oma kogemusi,” kinnitas kindralleitnant Puheloinen.
Täna hommikul Tallinnasse jõudnud kindralleitnant Puheloinen kohtus Kaitsejõudude Peastaabis peastaabi ülema kolonel Neeme Väliga. Soome peastaabi ülem sai Eesti ohvitseridelt ülevaate kaitseväe arengusuundadest ja koostööprojektidest, samuti jagati kindralleitnant Puheloinenile erinevaid kogemusi Eesti osalemisest erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel.
Pärastlõunal tutvus Soome peastaabi ülem Tapa Väljaõppekeskusega.
Kindralleitnant Puheloinen lahkub Eestist täna õhtul.
Ari Tapani Puheloinen sündis 26. detsembril 1951. Muuhulgas on ta olnud tankipataljoni ja soomusbrigaadi ülem ning kaitseatašee abi Moskvas aastatel 1986-1990. Enne peastaabi ülema ametikohale määramist oli kindralleitnant Puheloinen Soome Ida kaitseringkonna ülem.
Peastaabi ülema ametikohal on kindralleitnant Puheloinen alates 1. aprillist sel aastal.
Eesti ja Soome kaitsevägesid ühendab tihe logistika-alane koostöö, samuti saavad Soomes haridust paljud Eesti vanemohvitserid ja ohvitserid erinevatelt erialadelt. Nii Eesti kui Soome osalevad ka Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis.
-
Eestisse tuleb Soome kaitsejõudude peastaabi ülem
Homme, 25. aprillil tuleb Eestisse tutvumisvisiidile Soome kaitsejõudude peastaabi vastne ülem kindralleitnant Ari Tapani Puheloinen.
Hommikul Tallinnasse jõudev kindralleitnant Puheloinen kohtub Kaitsejõudude Peastaabis peastaabi ülema kolonel Neeme Väliga. Soome peastaabi ülem saab ülevaate Eesti kaitseväe arengusuundadest ja koostööprojektidest, samuti tutvustatakse kindralleitnant Puheloinenile Eesti osalemist erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel.
Pärastlõunal tutvub Soome peastaabi ülem Tapa Väljaõppekeskusega.
Kindralleitnant Puheloinen lahkub Eestist homme õhtul.
Ari Tapani Puheloinen sündis 26. detsembril 1951. Muuhulgas on ta olnud tankipataljoni ja soomusbrigaadi ülem ning kaitseatašee abi Moskvas aastatel 1986-1990. Enne peastaabi ülema ametikohale määramist oli kindralleitnant Puheloinen Soome Ida kaitseringkonna ülem.
Peastaabi ülema ametikohal on kindralleitnant Puheloinen alates 1. aprillist sel aastal.