Uudised
-
Kindral Casey rääkis kindral Laaneotsale liitlaste plaanidest IraagisKoalitsioonivägede juhataja USA kindral George Casey andis Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsale teisipäevasel kohtumisel ülevaate liitlaste tegevuskavast Iraagis.
Kindralmajor Laaneotsa sõnul teeb liitlastele kõige suuremat peavalu sunniitide ja ši-iitide vahel süvenev vägivald. Kindral Casey sõnul leiab 75 protsenti rünnakutest aset 50 kilomeetri raadiuses Bagdadi kesklinnast.
President George W. Bushi uus strateegia näeb ette USA vägede kohaloleku suurendamist Bagdadi piirkonnas eesmärgiga suruda maha erinevate usurühmituste ja klannide vaheline vägivald. Kindral Casey oli uue strateegiaga seotud plaanide edukuse suhtes optimistlik.
Liitlased kavatsevad pöörata senisest suuremat tähelepanu iraaklaste elujärje, sealhulgas tööhõive parandamisele ning sotsiaaltagatiste loomisele.
Kindral Casey annab sel nädalal liitlasvägede juhtimise Iraagis üle kindral David Petraeusele. Kindral Petraeus on olnud 1. soomusdiviisi ülem, mille koosseisus alustas teenistust 2003. aastal Eesti esimene kergejalaväerühm Iraagis Estpla-7 ning hiljem NATO treeningmissiooni ülem.
NATO treeningmissiooni ülema asetäitja Itaalia kindralleitnant Ernesto Albiano tunnustas Eesti panustamist NATO missiooni koosseisu. Kindral kinnitas, et hindab väga kõrgelt Eesti ohvitsere, sest eestlased tunnevad hästi NATO staabiprotseduure ja valdavad korralikult inglise keelt.
Kolmapäeval kohtub kaitseväe juhataja kindralmajor Laaneots Taji sõjaväebaasis kergejalaväerühma Estpla-14 kaitseväelastega.
Estpla-14 teenib rahvusvahelise Bagdadi diviisi 1. brigaadi lahingugrupi alla kuuluva pataljoni 1-7CAV koosseisus.
Praegu teenib Iraagis koalitsiooni (Multinational Force-Iraq, MNF-I) koosseisus 34-meheline jalaväerühm Estpla-14 ning kolm staabiohvitseri. Lisaks teenivad kaks staabiohvitseri NATO treeningmissiooni (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) peakorteris.
Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aastast. -
Kaitseväe orkester aitab koolitada Eesti ja Soome dirigente
Selle nädala jooksul, esmaspäevast reedeni saavad kaitseväe orkestri baasil koolitust Eesti ja Soome muusikaakadeemiates õppivad tudengid.
Kolm Eesti Muusikaakadeemias ja neli Soome Sibeliuse muusikaakadeemias puhkpilliorkestri dirigeerimist õppivat tudengit õpivad nädala jooksul juhatama sõjaväeorkestrit kontsertolukorras.
Kursust juhendavad Soome poolelt Sibeliuse akadeemia õppejõud Kalervo Kulmala, Eesti poolelt professor Toomas Kapten ja dotsent Aavo Ots Muusikaakadeemiast ning kaitseväe peadirigent major Peeter Saan.
Dirigentide kursus lõpeb tasuta kontserdiga reedel kl 18 Tallinna Metodisti kirikus, kus kõik kursusel osalenud tudengit juhatavad Kaitseväe Orkestrit.
Käesolev sellelaadne kursus ei ole esmakordne, kaks aastat tagasi sama kursuse läbinud Soome tudengitest on Sami Hannula tänaseks kinnitatud Soome Kaardiväe Orkestri dirigendiks.
-
Kaitseväe juhataja külastab IraakiKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots alustas täna tutvumisvisiiti Eesti üksuse operatsioonialale Iraagis.
Kaitseväe juhataja kohtub Iraagi koalitsiooni juhi kindral George Casey’ga ning diviisi, brigaadi ja pataljoni ülematega, mille koosseisus Eesti jalaväerühm ESTPLA-14 teenib.
Estpla-14 teenib rahvusvahelise Bagdadi diviisi 1. brigaadi lahingugrupi alla kuuluva pataljoni 1-7CAV koosseisus.
"Pean äärmiselt oluliseks isiklikult tutvuda kõigi raskete välisoperatsioonide aladega," ütles kindralmajor Laaneots.
Praegu teenib Iraagis koalitsiooni (Multinational Force-Iraq, MNF-I) koosseisus 34-meheline jalaväerühm ESTPLA-14 ning kolm staabiohvitseri. Lisaks teenivad kaks staabiohvitseri NATO treeningmissiooni (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) peakorteris.
Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aastast.
Eelmise aasta detsembris külastas kaitseväe juhataja koos peaministriga Afganistanis teenivat Eesti kontingenti. Afganistanis teenib 129 Eesti kaitseväelast.
-
Kaitseväe juhataja kutsus oma nõunikuks Andres AnveltiKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa nõunikuna asus alates tänasest ametisse endine politseijuht Andres Anvelt.
Anvelt hakkab kaitseväe juhatajat nõustama kaitseväe sisemise julgeoleku küsimustes.
Andres Anvelti sõnul oli kutse asuda tööle kaitseväe juhataja nõunikuna tõsine väljakutse, läbi mille saab ta kasutada oma oskusi nii kaitseväe kui kogu Eesti sisemise julgeoleku edendamisel. “Kaitseväe sisemine julgeolek on lahutamatu osa riigi sisemise julgeoleku tagamisest, uues ametis on minu teadmistest ja kogemustest kasu kogu Eesti riigile,” ütles Anvelt.
Andres Anvelt töötas eelnevalt politseis ligi 19 aastat, sealhulgas Keskkriminaalpolitsei direktori ja Politseikolledži direktori ametikohtadel. 2005. aastal koolitas Anvelt Jordaanias Iraagi politseinikke.
Anvelt on kaitsnud haldusjuhtimise magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ja õigusteaduste bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis, samuti on ta läbinud erinevaid kursusi FBI akadeemias ja teistes välisriikide politseiõppeasutustes.
-
Tartu rahule pühendatud kontsert tuleb Estonia kontsertsaalisHomme, 2. veebruaril korraldavad kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts rahvusooperi Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu sõlmimise 87. aastapäevale pühendatud kontserdi.
Kontserdist võtavad osa Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisele on kutsutud kõrged riigitegelased, Kaitseliidu vanematekogu liikmed ning kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi juhtkond, samuti erusõjaväelasi, kultuuritegelasi ja ärimehi.
Kontserdil peab sõnavõtu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, sellel esinevad Eesti Kaitseväe Orkester, Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Tallinna Ülikooli meeskoor. Kontserti juhib Rein Oja.
Eesti Televisioon teeb kell 19 algavast tunnipikkusest kontserdist otseülekande.
1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.
Kaitsevägi on koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga Tartu rahulepingu aastapäeva kontsertaktust korraldanud alates 2001. aastast. -
Kaitsejõudude Peastaabi ülem tutvub Soome kaitsejõudude arengusuundadegaKaitsejõudude Peastaabi ülema ülesandeid täitev kolonel Neeme Väli osaleb 1. ja 2. veebruaril töökohtumistel Soomes.
Kolonel Väli kohtub neljapäeval Soome kaitsejõudude peastaabi ülema kindralleitnant Esa Tarvaineniga.
Kohumistel on arutluse all kahepoolne koostöö, Soome kaitsejõudude juhtimisstruktuur ning kaitsejõudude planeerimisprotsess.
Neljapäeval külastab kolonel Väli ka Santahaminas asuvat jäägrirügementi ja Eesti saatkonda Helsingis.
Peastaabi ülemat saadab töökohtumistel Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas. -
1. Jalaväebrigaadi Staap viib läbi kaardiharjutuse
1. Jalaväebrigaadi Staap viib eilsest kuni neljapäeva, 1. veebruarini Paldiskis brigaadi üksustele läbi kaardiharjutuse Mussoon 2007.
Kolme päeva jooksul treenitakse erinevate üksuste ülemaid ja staape käsu väljatöötamisprotsessis. Samuti harjutatakse üksuste koostööd ja täpsustatakse harjutuse käigus brigaadi juhtimisskeemi .
Harjutusest võtab osa rohkem kui sada kaitseväelast erinevatest kaitseväe väljaõppekeskustest, samuti kaitseliitlased ja reservohvitserid.
Harjutuse käigus koostavad osalejad brigaadikäsu alusel oma üksuste käsud ning mängivad planeeritud tegevuse kaartidel ka läbi.
1. jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri põhiline manööverüksus, mille allüksused formeeritakse ajateenistuse käigus väljaõpetatud reservüksuste baasil.
Jalaväebrigaadi suurim õppus on iga-aastane Kevadtorm, mille käigus harjutavad koostööd maastikul erinevad ajateenijatest, kaitseliitlastest ja elukutselistest kaitseväelastest moodustatud üksused. Lisaks Kevadtormile viib brigaadi staap aasta jooksul läbi mitmeid väiksemaid staabi- ja kaardiharjutusi.
-
Kaitseväe juhataja avaldab kahetsust ajalehe eksituse üleKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots avaldab kahetsust 30. jaanuari 2007 Eesti Päevalehes ilmunud artikli pealiskaudsuse üle, sest seetõttu võib laial avalikkusel kujuneda tegelikkusest vale pilt.
Ajaleht on pannud Kai Kalamehe kirjutises kaitseväe korralduse seaduse eelnõust kindralmajor Laaneotsa suhu sõnad, mida kindral ei ole öelnud. Kindralmajor Laaneots ei ole kunagi vastustanud kaitseministri järelvalve pädevust. Kehtiva rahuaja riigikaitse seaduse kohaselt teostab kaitseminister teenistuslikku järelevalvet kaitseväe tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
Tsitaatidel ja seisukohtadel, mida ajaleht kindralmajor Ants Laaneotsaga üritab siduda, ei ole temaga tegelikku seost. Eesti Päevaleht ei ole kindralmajor Laaneotsa intervjueerinud. Artikli allikana nimetatud tabel on koostatud enne kindralmajor Laaneotsa nimetamist kaitseväe juhatajaks. Mõned seisukohad on pärit isegi aastast 2005.
Kaitseminister ja kaitseväe juhataja on küll arutelu käigus jõudnud ühisele seisukohale, et kaitseväe korralduse seaduse eelnõu on toores ning vajab seetõttu edasist menetlemist ministeeriumis ja kaitseväes. Kokku on lepitud töö kord ja ajakava. Kaitseminister ja kaitseväe juhataja peavad oluliseks arvestada õiguskantsleri soovitusi selle kohta, et seaduse eelnõu ei kata või ei kata piisavalt kõiki reguleerimist vajavaid teemasid. -
Balti Kaitsekolledžis algas brigaadi ja diviisi taktikakursusEsmaspäeval, 29. jaanuaril algas Balti Kaitsekolledžis esimene brigaadi ja diviisi taktikakursus.
Kursuse avanud kaitseväe juhataja ülesandeid täitev Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Neeme Väli rõhutas kursuslaste tähtsust uue koolituse alustamisel ja õnnestumisel.
“Algav kursus on sissejuhatus kõrgematele tasanditele nagu operatiiv- ja strateegiline,” ütles kolonel Neeme Väli.
Kolonel Väli rõhutas kursuse tähtsust ohvitseride edaspidises karjääris ning lisas, et õppetulemuste alusel saavad parimad edasi õppima asuda kõrgema tasandi kursustele.
Kursuse põhisisuks on ühendrelvaliigi üksuste, keskendudes brigaadi tasandile, operatsioonide planeerimine ja läbiviimine. Operatsiooniliigid hõlmavad kõrge intensiivsusega lahingutegevust, rahutagamisoperatsioone, sissivastaseid operatsioone ja operatsioone rasketes keskkonnatingimustes.
Brigaadi ja diviisi taktikakursus on kohustuslik ettevalmistav kursus ühendoperatsioonide kursuseks.
Kokku osaleb viiekuulisel kursusel 61 ohvitseri Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ukrainast, Gruusiast, Armeeniast, Aserbaidžaanist ja Moldaaviast. -
Üksik-vahipataljoni juhib tänasest kapten Rasmus LippurAlates tänasest juhib jalaväe väljaõppekeskust Üksik-vahipataljon kapten Rasmus Lippur (33).
“Kavatsen jätkata eelmise pataljoniülema major Rene Brusi tehtud head tööd,” ütles kapten Rasmus Lippur. “Ühe ülesandena näen linnavõitluse ja sõjaväepolitsei väljaõppealaste teadmiste koondamist Üksik-vahipataljoni.”
Kapten Lippur on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia kaitseväe õppesuunal ning läbinud vanemstaabiohvitseri kursuse Balti Kaitsekolledžis.
Kapten Lippur on teeninud Tagalapataljonis kompaniiülema abina ja kompaniiülemana, aastatel 1998 – 2001 personaliohvitserina Kaitsejõudude Peastaabis. 2001 – 2004 teenis ta NATO ja rahvusvaheliste organisatsioonide osakonnajuhataja asetäitja-kaitsepoliitika nõuniku abina Eesti alalises esinduses NATO juures. Samuti on Rasmus Lippur teeninud Kaitseministeeriumis NATO büroo juhatajana. Enne käesolevat määramist teenis kapten Lippur Üksik-vahipataljoni staabiülema ametikohal.
Üksik-vahipataljon koolitab põhiliselt jalaväeüksusi, aga ka side-, staabikaitse- ja sõjaväepolitsei üksusi. Vahipataljon täidab ka riiklikke tseremoniaalülesandeid.
Üksik-vahipataljoni senine ülem major Rene Brus asub õppima Balti Kaitsekolledžisse.