Uudised
-
Kaitsejõudude paraad jääb külma tõttu äraHomne Eesti Vabariigi 89. aastapäeva tähistamiseks kavandatud kaitsejõudude paraad Tallinnas Vabaduse väljakul jääb liiga külma ilma tõttu ära.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots langetas otsuse paraad ära jätta pärast nõupidamist Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja kaitseminister Jürgen Ligiga.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ilmaprognoosi järgi on paraadi algusajal laupäeva hommikul kell 10 külma -17°C kuni -18°C, kuid õhuniiskust ja tuulekiirust arvesse võttes on see tajutav kui umbes -24°C külmakraadina. Lisaks EMHI ennustusele on kaitseväe käsutuses ka teised ilmaprognoosid, mis ennustavad samas suurusjärgus külma. Täna õhtul teatasid metereoloogid, et homme hommikul langeb temperatuur veel paari külmakraadi võrra madalamale, kui eile keskpäeval ennustati.
Kaitseväe garnisonimäärustiku punkti 434 järgi madalama kui -12°C õhutemperatuuri korral paraadi harilikult ei korraldata.
Alates taasiseseisvumisest ei ole kaitsejõudude Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi külma tõttu ära jäetud. Küll on mitmel aastal madala temperatuuri tõttu paraadi muusika tulnud helikandjalt, kuna puhkpilliorkestrite vaskpillide mehhaanilised osad jäätuvad alla –12°C. „Postimehe“ andmetel jäi sõjavägede paraad Vabaduse väljakul pakase tõttu ära 1932. aastal. -
Kaitseväe juhataja annab üle vanemohvitseride auastmed ja kaitseväe teenetemärgidKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots annab reedel kell 10 Laidoneri muuseumis pidulikult üle vanemohvitseride auastmed ja kaitseväe teenetemärgid ning eriteeneteristid.
Kaitseväe juhataja annab üle Vabariigi Presidendi 21. veebruari käskkirjaga antud vanemohvitseride sõjaväelised auastmed major, kaptenleitnant ja kolonelleitnant.
Teiste seas saavad kolonelleitnandi auastme Kaitseliidu ülem Raivo Lumiste ja kaitseväe tervisekeskuse ülem Merike Johanson. Johanson on esimene naissoost ohvitser, kellele on omistatud kolonelleitnandi sõjaväeline auaste.
Kindralmajor Laaneots autasustab kaitseväe teenetemärgiga ja kaitseväe eriteenete ristiga kaitseväelasi, kaitseliitlasi, riigiametnikke ja välisriigi ohvitsere.
Teiste seas autasustatakse kaitseväe eriteenete ristiga Balti riikide ühtse õhuseiresüsteemi BALTNET projekti Norra õhuväe poolset eestvedajat brigaadikindral Jon Ragnar Krogstadi. Tänu brigaadikindral Krogstadi pühendumisele ja panusele on Eesti saanud koolitada oma õhuväe radarispetsialiste Norra õhuväe treeningkeskuses.
Samuti autasustab kaitseväe juhataja kaitseväe eriteenete ristiga ajalehe Postimees pikaajalist ajakirjanikku, praegust Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunikku Toomas Sildamit.
Kaitseväe eriteenete rist on asutatud kaitseväelaste ja tsiviilisikute riigikaitselises töös osutatud eriliste ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teeneteristi antakse tänuavaldusena Eesti Vabariigi või välisriikide kodanikele, kes on kaitseväe arengule ja tegevusele kaasa aidanud.
Samuti ülendas kaitseväe juhataja Vabariigi aastapäeva eel 151 kaitseväelase, kaitseliitlase ja reservväelase allohvitseri auastet. -
Kaitsejõudude paraad Eesti Vabariigi 89. aastapäevalLaupäeval kell 10 korraldab kaitsevägi Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 89. aastapäeva tähistamiseks kaitsejõudude paraadi.
Paraadi võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
Paraadrivistusel osalevad Eesti Vabariigi, kaitseväe ja maaväe lippude toimkonnad, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Üksik-vahipataljoni, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni, Üksik-sidepataljoni, Mereväe, Piirivalve-ameti, Kaitseliidu, Scoutspataljoni ja Tapa Väljaõppekeskuse üksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid.
Paraadil osaleb 683 kaitseväelast, kaitseliitlast ja piirivalvurit.
Scoutspataljon näitab paraadil kuut soomustransportööri Pasi, Tapa Väljaõppekeskus nelja 155-mm haubitsat ja Kaitseliidu Harju ning Tallinna malevad nelja 90-mm tankitõrjekahurit.
Pärast paraadi on huvilistel võimalik pooleteise tunni jooksul tutvuda Vabaduse platsile rivistatud lahingutehnikaga ning Naiskodukaitse pakub Kaarli puiesteel suppi.
Paraadi peaproov viiakse läbi 23. veebruaril algusega kell 22 Vabaduse väljakul.
Kaitsevägi palub tallinlastel suhtuda mõistvalt paraadi peaproovi ja paraadi ajal kehtivate liikluspiirangute tõttu põhjustatud ebamugavustesse. -
Kaitsevägi sooritab Rutja rannas suurtükkide proovilaskmiseTapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupp korraldab 21. ja 22. veebruaril Rutja rannas 155-mm haubitsate FH-70 kontroll-laskmised.
Relvade ohutustehnikanõuetest lähtuvate kontroll-laskmiste eesmärgiks on kontrollida relvasüsteemide seisukorda ja valmistada need ette lahinglaskmisteks. Laskmised on planeeritud mõlemal päeval ajavahemikele kella 8st 12ni ja 13st 18ni. Kokku sooritatakse suurtükkidest kuni 120 lasku.
Kaitseväe suurima tulejõuga relvi testitakse maksimumkoormusel. Rutjal lastakse suurtükkidest kuni 2 km kaugusel merel asuvaid sihtmärke otsesihtimisega, laskja näeb relva juurest sihtmärki. Suurtükkide tulepositsioonide alana kasutatakse Eisma ja Rutja vahelist rannariba Härgliival.
Taoliste otsesihtimisega laskmiste ohuala pikkus on umbes 14 km, sellise ala ohutu sulgemine Eesti maismaal ei ole võimalik. Suurtükiväelaste ja relvade lähetamine kontroll-laskmistele ja lahinglaskmistele Soome läheks aga maksma orienteeruvalt 9 miljonit krooni. Seega on kõige optimaalsem lahendus testlaskmiste läbiviimine mererannikul.
Naaberriikide praktikas ei ole suurema veekogu, mere või järve kasutamine ohualana erandjuhus, samalaadseid laskmisi viivad läbi Läti, Rootsi ja Soome kaitseväed. Kõige soodsam aeg selliseks laskmiseks nii looduse kui ka kohalike elanike suhtes on talv.
Ligi pooleaastase ettevalmistusprotsessi käigus valiti kontroll-laskmiste läbiviimiseks Rutja, kuna seal häiritakse vähe elanikkonda ning laskmiste mõju loodusele on minimaalne. Asukohavalikul mängis suurt rolli ka väeosa kaugus, laskekoha ligipääsetavus, maaomanike nõusolek ning mereala sulgemise võimalus.
Kaitsevägi ja kaitseministeerium on kontroll-laskmiste korraldamist arutanud ning kooskõlastanud Keskkonnaministeeriumi, RMK Loobu metskonna, Veeteede Ameti ja Lennuametiga. Laskmistest on informeeritud külavanemaid ja Vihula Vallavalitsust. Testlaskmisi on kutsutud jälgima ornitoloog.
Kuna merele laskevõimaluste tagamine jääb oluliseks ka tulevikus, on kaitseministeeriumil lähitulevikus kavas algatada analüüs võimalike merele laskmise asukohtade väljaselgitamiseks. Merele laskmise puhul ei ole vajalik mitte niivõrd püsipolügooni olemasolu kuivõrd ühekordsete laskmiste läbiviimise paika, mida aastas kasututaks kokku kuni paar nädalat. -
Märtsis viiakse Haanjas läbi sõjaväespordi maailma- meistrivõistlused suusatamises20.-23. märtsini viiakse Võrumaal, Haanjas läbi Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu maailmameistrivõistlused suusatamises.
Võistlused tõotavad tulla huvitavad, sest osalemas on mitmeid sõjaväelastest olümpiavõitjaid. Meestest on kuulsaim osaleja olümpiavõitja ja maailmameister Raphael Poiree Prantsusmaalt. Saksamaa naistekoondisesse kuuluvad aga kolm olümpiavõitjat, kes on ka maailmameistrid: Katrin Apel, Andrea Henkel ja Kati Wilhelm.
Võistlejad on lubanud kohale saata ka eksootilised riigid nagu Liibanon ja Brasiilia. Kokku on osa võtma oodatud 21 riigi suusatajad. Suurtest suusamaadest on osalemisest teatanud Rootsi, Soome, Norra, Austria, Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa jpt.
Võistluste avatseremoonia leiab aset 20. märtsil kui võistlejad marsivad Võru Vabaduse platsilt Kandle aeda.
Esimene võistluspäev on 21. märts kui läbitakse meeste 15 kilomeetri ja naiste 10 kilomeetri murdmaasuusatamise vabatehnika distantsid. Õhtul korraldab võistkondade esindajatele vastuvõtu Võru linnapea Ivi Eenmaa.
22. märtsil võisteldakse meeste ja naiste laskesuusatamises vastavalt 10 ja 7,5 kilomeetristel distantsidel.
23. märtsil viiakse läbi patrullvõistlus. Mehed läbivad 25-kilomeetrise ja naised 15-kilomeetrise distantsi. Õhtul kell 18.00 toimub Võrus, Kandle aias parimate võistlejate autasustamine ja võistluste lõputseremoonia.
Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) korraldatavad sõjaväespordi maailmameistrivõistlused suusatamises viiakse sel aastal läbi 49. korda. Esmakordselt on suusavõistluste korraldajaks Eesti. Kõigile võistlustele on publikul vaba ligipääs. -
Luurerühm ESTRIF-1 alustab teenistust Kosovos
Täna varahommikul lendas Kosovosse 26-meheline Eesti kaitseväe luurerühm ESTRIF-1, mis asub teenistusse Mitrovicas paikneva Taani pataljoni koosseisus.
Teelesaatmisrivistusel ütles maaväe staabi ülem kolonelleitnant Indrek Sirel, et kaitseväe jaoks ei ole olemas vähemtähtsaid missioone, kaitseväelased täidavad ühtemoodi kõik Eesti riigi ja rahva poolt püstitatud ülesanded. “Ka missioon Kosovos on vajalik ja ka Kosovos võib olla ohtlik,” ütles kolonelleitnant Sirel.
Kaitseväelasi teele saatma tulnud Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem major Eero Rebo sõnul on tegemist esimese kuperjanovlaste välismissiooniga ning ta on uhke selle üle.
ESTRIF-1 on koostatud peamiselt Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kaitseväelaste baasil, üksuse ülemaks on nooremleitnant Lauri Kriisa.
Operatsioonipiirkonnas on ESTRIF-1 ülesandeks luurepatrullide ja läbiotsimiste teostamine ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.
Enne rahutagamisoperatsioonile minekut läbis luurerühm väljaõppetsükli Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuses, lisaks harjutati 8.-27. jaanuarini Taanis sealsete instruktorite käe all.
Väljaõppe käigus ühtlustati juhtimisprotseduure, harjutati koostööd teiste üksustega, treeniti tegutsemist tihedalt asustatud alal, õpiti tundma taanlaste relvastust, side- ja transpordivahendeid.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) alates 1999. aasta novembrist.
-
Kaitseväe juhataja külastas Iraagis teenivaid Eesti sõdureidTäna, 8. veebruaril Iraagi visiidilt koju saabuv kindralmajor Ants Laaneots tervitas eile Taji sõjaväebaasis Iraagis teenivaid Eesti kaitseväelasi ning autasustas Ameerika Ühendriikide kolleege.
Eile keskpäeval kohtus kindralmajor Ants Laaneots Estpla-14 sõduritega ning tutvus nende elu- ja teenistustingimustega. Kohtumine algas rivistusega ning jätkus vähem ametlikus õhkkonnas.
Kindralmajor Laaneots vestles sõduritega teenistuse ja kaitseväe arengu teemadel ning tutvus Eesti rühma liikmete igapäeva tegevusega. Kohtumise lõpus tehti ühispilt ning Estpla sõdurid said kaitseväe juhatajalt graveeritud kingi, taskulambi.
Leitnant Ranno Raudsik, Estpla rühmaülem andis kaitseväe juhatajale üle rühma pildi ning T-särgi Estpla-14 sümboolikaga. Ühispildi tegemisega lõppenud külaskäigu lõpus soovis kindral Laaneots sõduritele jõudu teenistuseks, sõduriõnne ja tänas senise hea teenistuse eest.
Lisaks kohtumisele Eesti sõduritega autasustas kaitseväe juhataja 1. jalaväebrigaadi staabis ohvitsere, kelle alluvuses Eesti rühm tegutseb. Kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest said brigaadiülem kolonel Paul E. Funk, pataljoniülem Kevin C. McWatters ja B-kompanii ülem Timothy Dugan.
Kõik ülemad kiitsid Eesti rühma panust Iraagi operatsioonis ning sõnasid, et Eesti rühma tegevus oma vastutusalas on äärmiselt efektiivne ja professionaalne.
7. veebruari pärastlõunal kohtus kaitseväe juhataja Iraagi rahvusvahelise korpuse ülema kindralleitnant Raymond Odiernoga, kelle alluvuses on kõik Iraagis tegutsevad diviisid. Kohtumise käigus arutasid kindralid Iraagi operatsiooni hetkeolukorda ning julgeolekuolukorra muutusi Iraagis.
Kaitseväe juhataja naaseb Eestisse täna pärastlõunal. -
Kaitseväe juhataja inspekteeris Eesti üksustKolmapäeval Iraagis Taji sõjaväebaasis Eesti jalaväerühma Estpla-14 teenistuse üle vaadanud kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots jäi sõdurite moraali ja teenistusega rahule.
“Sõdurite moraal on kõrge, see on kõige tähtsam,” ütles kindralmajor Laaneots. “Varustus ja väljaõpe on parimad, mis Eestil tänase seisuga anda on, Ameeriklastel on kergejalaväge hädasti vaja ja nad toetavad meie üksust igati, ka relvastuse ja varustusega.”
Kaitseväe juhataja sõnul tuleb kodus Eestis analüüsida, kas on tarvis Eesti missiooniüksuste varustust täiendada erinevate vaatlusseadmete, kergekuulipildujate ja suurekaliibriliste täpsuspüssidega.
Kindralmajor Laaneots andis sõduritele ülevaate palgareformist, Balti riikide kavatsetavast ühispataljonist Baltbat-2 ja teistest Eesti kaitseväe ning Eesti uudistest.
Leitnant Ranno Raudsiku juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm Eestpla-14 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Eesti kaitseväelased viivad operatsioone läbi koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Kindralmajor Laaneots kohtus kolmapäeval Taji sõjaväebaasis ka 1. ratsaväediviisi (1.Cavalry) 1. brigaadi lahingugrupi Ironhorse ülema kolonel Paul Funki ja pataljoniülema kolonelleitnant Kevin McWattersiga.
Kolonel Funk andis Eesti kaitseväe juhatajale ülevaate käimasolevatest operatsioonidest brigaadi vastutusalal ning plaanidest kevadiseks kampaaniaks. Kolonel rääkis Eesti sõduritest ülivõrdes. Kolonelleitnant McWatters ütles, et rahvas, kellel on nii pühendunud sõdurid, ei pea oma riigi iseseisvuse ja julgeoleku pärast muret tundma.
Eesti kaitseväe juhataja autasustas tulemusliku sõjalise koostöö eest kolonel Paul Funki ja kolonelleitnant Kevin McWattersit kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest.
Eesti kaitseväe juhataja kohtumisel Iraagi Rahvusvahelise Korpuse ülema USA kindralleitnant Raymond Odiernoga oli kõne all korpuse lähema aja tegevuskava. Kindralleitnant ütles, et järgmised kuus kuud on Bagdadi piirkonna jaoks otsustava tähtsusega.
Koalitsioonivägede juhataja USA kindral George Casey andis teisipäeval Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsale ülevaate liitlaste tegevuskavast Iraagis. USA kongress hääletas kindral Casey määramise poolt USA maaväe staabiülema ametikohale. Kindral Casey annab sel nädalal liitlasvägede juhtimise Iraagis üle USA kindral David Petraeusele. Kindral Petraeus on olnud 1. soomusdiviisi ülem, mille koosseisus alustas teenistust 2003. aastal Eesti esimene kergejalaväerühm Iraagis ESTPLA-7 ning hiljem NATO treeningmissiooni ülem.
Kindralmajor Ants Laaneots jõuab koju Eestisse täna õhtul. -
Kindral Casey rääkis kindral Laaneotsale liitlaste plaanidest IraagisKoalitsioonivägede juhataja USA kindral George Casey andis Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsale teisipäevasel kohtumisel ülevaate liitlaste tegevuskavast Iraagis.
Kindralmajor Laaneotsa sõnul teeb liitlastele kõige suuremat peavalu sunniitide ja ši-iitide vahel süvenev vägivald. Kindral Casey sõnul leiab 75 protsenti rünnakutest aset 50 kilomeetri raadiuses Bagdadi kesklinnast.
President George W. Bushi uus strateegia näeb ette USA vägede kohaloleku suurendamist Bagdadi piirkonnas eesmärgiga suruda maha erinevate usurühmituste ja klannide vaheline vägivald. Kindral Casey oli uue strateegiaga seotud plaanide edukuse suhtes optimistlik.
Liitlased kavatsevad pöörata senisest suuremat tähelepanu iraaklaste elujärje, sealhulgas tööhõive parandamisele ning sotsiaaltagatiste loomisele.
Kindral Casey annab sel nädalal liitlasvägede juhtimise Iraagis üle kindral David Petraeusele. Kindral Petraeus on olnud 1. soomusdiviisi ülem, mille koosseisus alustas teenistust 2003. aastal Eesti esimene kergejalaväerühm Iraagis Estpla-7 ning hiljem NATO treeningmissiooni ülem.
NATO treeningmissiooni ülema asetäitja Itaalia kindralleitnant Ernesto Albiano tunnustas Eesti panustamist NATO missiooni koosseisu. Kindral kinnitas, et hindab väga kõrgelt Eesti ohvitsere, sest eestlased tunnevad hästi NATO staabiprotseduure ja valdavad korralikult inglise keelt.
Kolmapäeval kohtub kaitseväe juhataja kindralmajor Laaneots Taji sõjaväebaasis kergejalaväerühma Estpla-14 kaitseväelastega.
Estpla-14 teenib rahvusvahelise Bagdadi diviisi 1. brigaadi lahingugrupi alla kuuluva pataljoni 1-7CAV koosseisus.
Praegu teenib Iraagis koalitsiooni (Multinational Force-Iraq, MNF-I) koosseisus 34-meheline jalaväerühm Estpla-14 ning kolm staabiohvitseri. Lisaks teenivad kaks staabiohvitseri NATO treeningmissiooni (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) peakorteris.
Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aastast. -
Kaitseväe juhataja külastab IraakiKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots alustas täna tutvumisvisiiti Eesti üksuse operatsioonialale Iraagis.
Kaitseväe juhataja kohtub Iraagi koalitsiooni juhi kindral George Casey’ga ning diviisi, brigaadi ja pataljoni ülematega, mille koosseisus Eesti jalaväerühm ESTPLA-14 teenib.
Estpla-14 teenib rahvusvahelise Bagdadi diviisi 1. brigaadi lahingugrupi alla kuuluva pataljoni 1-7CAV koosseisus.
"Pean äärmiselt oluliseks isiklikult tutvuda kõigi raskete välisoperatsioonide aladega," ütles kindralmajor Laaneots.
Praegu teenib Iraagis koalitsiooni (Multinational Force-Iraq, MNF-I) koosseisus 34-meheline jalaväerühm ESTPLA-14 ning kolm staabiohvitseri. Lisaks teenivad kaks staabiohvitseri NATO treeningmissiooni (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) peakorteris.
Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aastast.
Eelmise aasta detsembris külastas kaitseväe juhataja koos peaministriga Afganistanis teenivat Eesti kontingenti. Afganistanis teenib 129 Eesti kaitseväelast.