Uudised
-
Kaitsejõudude selle aasta parim sportlane on Marko Luhamaa2006. aasta kaitsejõudude parim sportlane on staabi- ja sideväljaõppekeskuses Üksik-sidepataljon teeniv karate maailmameister kapral Marko Luhamaa.
“See on minu jaoks suur au ja tunnustus, tahaksin tänada kaitsejõude minu sportlasetee toetamisel,” ütles kaitsejõudude aasta parimaks sportlaseks valitud Marko Luhamaa. “Suuresti tänu kaitsejõududele olen saavutanud eesmärgi ja mitte murdunud.”
Luhamaa võitis oktoobris Tamperes peetud karate maailmameistrivõistlustel meeste raskekaalus kuldmedali.
Kapral Marko Luhamaa on kaitseväes teeninud kümme aastat, alguses Tartu Üksik-jalaväepataljoni spordiinstruktorina, hiljem juba elukutselise sportlasena. Praegusel hetkel teenib Marko Luhamaa Üksik-sidepataljon spordirühma nooreminstruktori ametikohal.
Luhamaa on karatevõistlustel osalenud alates 1993. aastast ning tulnud korduvalt Eesti meistriks. Tiitlivõistlustel on ta jõudnud viis korda pronksikohtumiseni.
Marko Luhamaa oli ka 1998. aastal kaitsejõudude parim sportlane.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ja kaitseminister Jürgen Ligi autasustavad kaitsejõudude parimat ning aktiivseimat sportlast käekellaga Tissot.
Aktiivseima sportlase tiitli pälvis jalaväe väljaõppekeskuses Üksik-vahipataljon teeniv seersant Timo Tõnismaa. Nimetatud tiitli võidab kaitseväelane, kes sooritab kaks korda aastas kehaliste võimete testi maksimumpunktidele ja toob oma väeosale aasta jooksul kõige rohkem punkte kaitseväe meistrivõistlustelt.
Ka paljud teised kaitseväe sportlased saavutasid tänavu kõrgeid tulemusi. Kaitseväe triatleetidest võitis Ain-Alar Juhanson Uus-Meremaa ja Lanzarote triatlonid, Marko Albert võitis sõjaväelaste MMil pronksi ja sai teise koha ühel maailmakarikaetapil, koos Raimo Raudsepaga võitis aga sõjaväelaste MMil meeskondliku hõbeda.
Möödunud aasta parim kaitseväe sportlane judokas Martin Padar võitis pronksmedalid sõjaväelaste MMilt ja Euroopa meistrivõistlustelt.
Laskesuusataja Eveli Saue parim selle aasta tulemus oli viies koht maailmakarikaetapilt, viienda koha sai ka maadleja Richard Karelson sõjaväelaste MMil.
Orienteeruja Olle Kärner saavutas Euroopa meistrivõistlustel kolmanda ja maailmameistrivõistlustel viienda koha. Laskesuusataja Indrek Tobreluts võitis laskejooksu maailmameistrivõistlustel kahel korral hõbemedali.
Laskjatest saavutas Veera Rumjantseva juuniorite Euroopa meistrivõistlustel kaheksanda koha, Anzela Voronova sõjaväelaste MMil kümnenda koha ja MMil 26. koha, Inna Rose sai sõjaväelaste MMilt kümnenda koha.
Selle aasta veebruaris staabi- ja sideväljaõppekeskuse Üksik-sidepataljoni juurde loodud spordirühma kuulub hetkel 14 kaadrikaitseväelasest tippsportlast, lisaks läbivad spordirühma koosseisus ajateenistust mitmed sportlased. -
Kaitseväe orkestri juht kaitses doktorikraadiEesti Kaitseväe Orkestri juht ja kaitseväe peadirigent major Peeter Saan kaitses 19. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias edukalt oma doktoritöö “Eesti sõjaväeorkestrid 1918 – 1940”.
Doktoritöös käsitles major Saan Eesti sõjaväeorkestrite tegevust esimesel iseseisvusperioodil, uurimuse põhirõhk oli suunatud kutseliste sõjaväeorkestrite tegevusele. Major Saan uuris sügavamalt sõjaväeorkestrite organisatsiooni kujunemist, töökorraldust, esinemisi tseremooniaüritustel, kontserttegevust ja orkestrite meelelahutuslikku rolli Eesti kultuurielus. Samuti käsitles ta sissejuhatavalt ka klassikalise puhkpilliorkestri kujunemise põhiaspekte ning eesti sõjaväemuusika lähtekohti.
“Uurimustöö käigus üllatas mind isiklikult kõige rohkem see, et saja aasta jooksul pole orkestri põhitegevuses midagi muutunud,” ütles major Peeter Saan. “Orkester on kõige pikemate traditsioonidega sõjaväeüksus.”
Major Saan lisas, et uurimistöö käigus avastati mitmeid unustatud marsse ja muid teoseid, millest 2004. aastal on välja antud kogumik “Keelatud, unustatud ja taasleitud marsid 1902 - 1940”.
Magistrikraadi kaitses major Saan Eesti Muusikaakadeemias puhkpilliorkestri dirigeerimise erialal neli aastat tagasi.
Major Saan on juhtinud Eesti Kaitseväe Orkestrit aastast 1996.
Lisaks major Saanile on kaitseväes tegevteenistuses olevatel ohvitseridel doktorikraad veel endisel kaitseväe peakaplanil kolonel Tõnis Nõmmikul ja Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolligrupi ülemal major Villu Tamulil. -
Kaitsejõud saavad juurde 35 ohvitseri
Reedel, 22. detsembril lõpetab 35 ohvitseri Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 7. põhikursuse.
Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad kell 11 algaval aktusel rakenduskõrgharidust tõendava diplomi, lõpetaja rinnamärgi ja uued auastmetunnused.
Täna andis Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves oma käskkirjaga 35 Kõrgema Sõjakooli lõpetajale nooremleitnandi auastmed.
Aktusel saavad sõna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem major Viljar Schiff, kaitseväe juhataja esindaja ning 7. põhikursuse esindaja. Kontserdiga esineb Tartu Akadeemiline Meeskoor.
7. põhikursuse lõpetajad on täitnud rakenduskõrghariduse õppekava sõjaväelise juhtimise erialal, kaitsnud lõputöö ning omandanud rühma- ja kompaniiülema oskused, spetsialiseerudes jalaväe, pioneeri, side, suurtükiväe, logistika või piirivalve erialale.
Kõrgema Sõjakooli põhikursus kestab kolm aastat.
-
Eesti kaitseväe muusikud annavad heategevusliku kontserdi
Täna ja homme annavad Eesti Kaitseväe Orkester, Kaitseväe ja Kaarli koguduse ühendatud segakoor ja ETV Lastekoor Kaarli kirikus kaks heategevuslikku kontserti.
Pool kontserdi tulust läheb Kaarli kiriku remondifondi, teine pool annetatakse Lions Clubi kaudu Ääsmäele rajatava liikumis-ja vaimupuudega laste väikeküla Haraka kodu heaks.
Kaitseväe muusikud osalevad üritusel Tallinn City Lions Clubi kutsel. „Me võtame hea meelega osa ka sellistest üritustest, mis päris otseselt meie tööülesannete hulka ei kuulu, Kaitseväe Orkester osaleb heategevuslikel üritustel üsna tihti,” ütles kaitseväe peadirigent major Peeter Saan.
Kontserdil astuvad solistidena üles Hanna-Liina Võsa, Jassi Zaharov ja Oliver Kuusik.
Pileteid on võimalik osta vaid 21. detsembri kontserdile Piletilevi müügipunktidest ja Kaarli kiriku kantseleist.
Lisainformatsioon: Tallinn City Lions Club president Karl Sooväli 50 39 221
-
Veebliks õppijad läbivad enne jõulupuhkust veeblirännakuTäna, 18. detsembri õhtul alustavad Kaitseväe Võru Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse 23 seersantõppurit Võru- ja Põlvamaad läbivat ligi 80-kilomeetrist mitmepäevast veeblirännakut.
Rännaku käigus pannakse proovile õppurite füüsiline ja vaimne valmisolek rasketes oludes toimetulemisel. Lõpp-punkti peaksid seersantõppurid jõudma hiljemalt kolmapäeva, 20. detsembri hommikul.
Pärast veeblirännaku läbimist saavad õppurid jõulupuhkusele.
Enne rännakule asumist osalesid õppurid lõpuharjutuses, mille käigus harjutati tegevust patrullis, varitsuses, kaitselahingus ja rünnakul.
Vanemallohvitseride baaskursus on aluskursus, kus osalejad omandavad esmase ettevalmistuse teenistuseks kaitseväe väljaõppekeskustes rühma jaoinstruktoritena. Vanemallohvitseride kursuse läbinud omandavad keskerihariduse sõjalise juhtimise erialal.
Õpingud kestavad kokku 44 õppenädalat, neist 20 on ühised õpingud, 13 spetsialiseerumine kas jalaväe-, side-, õhutõrje, pioneeri-, suurtükiväe- või logistika suunal ning 11 õppenädalat on praktika erinevates kaitseväe väljaõppekeskustes.
Kursuse edukal lõpetamisel juunis 2007. aastal saavad osalejad kutsekeskharidust tõendavad lõputunnistused sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auaste.
Kaitseväe Võru Lahingukool on sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline kutseõppeasutus, kus koolitatakse vanemstaabiallohvitsere ja reservohvitsere ning korraldatakse erinevaid täiendkursuseid.
-
Scoutspataljon naaseb Lätist õppuseltTäna keskpäeval liigub Iklast Paldiskisse Lätist pataljoniõppuselt Teraskilp 2006 naasev Scoutspataljoni masinate kolonn.
Orienteeruvalt kell 12.30 Läti-Eesti piiri ületav 65 masinast koosnev kolonn liigub marsruudil Ikla-Pärnu-Kanama-Paldiski.
Kolonni kuuluvad soomustransportöörid Pasi, veoautod Unimog ning maasturid. Kolonni liikumist julgestavad kolm sõjaväepolitseimasinat.
„Maanteel liigume kiirusega kuni 90 kilomeetrit tunnis, vahepeal teeme peatusi, et tsiviilsõidukid saaksid kolonnist mööduda,“ ütles kolonni liikumist julgestav sõjaväepolitseiteenistuse liiklusgrupi ülema kohusetäitja nooremleitnant Meelis Täht. „Palume kaasliiklejatelt mõistvat suhtumist.“
Õppuse Teraskilp 2006 raames harjutas Scoutspataljon nädala jooksul Adaži polügoonil erinevaid lahinguliike ning sooritas lahinglaskmised. -
Eesti üksused Afganistanis julgestavad suuroperatsiooniEesti jalaväekompanii Estcoy-3 ja demineerimismeeskond EOD-10 julgestavad alates reedest NATO operatsiooni Afganistani lõunaosas Kandahari provintsis.
„Operatsioon on kulgenud plaanipäraselt ning meie üksuste jaoks rahulikult,“ ütles Afganistanis teeniva Eesti kaitseväe kontingendi ülem kolonelleitnant Vahur Karus. „Eestlased julgestavad Kandahari provintsis ringmaanteest põhja poole jäävat ala.“
Kolonelleitnant Karuse sõnul on Eesti üksused ka varem osalenud operatsioonides Kandahari provintsis. „Eesti kaitseväelaste ülesanne on patrullida operatsioonialal, samuti valitsusvastaste võitlejate liikumise tõkestamine ning NATO vägede ja Afganistani valitsusvägede vastu suunatud tegevuse segamine.“
Talibani vastu korraldatavast operatsioonist võtavad lisaks Hollandi, Kanada, Suurbritannia, Taani ja Eesti kaitseväelastele osa ka Afganistani armee ning politsei.
81-mehelist jalaväekompaniid juhib major Leo Käige ning 15-liikmelist demineerimismeeskonda kapten Üllar Luhaste.
Praegu teenib Afganistanis NATO jõudude koosseisus 131 Eesti kaitseväelast. Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Estpla-13 jõudis jõuluks kojuTäna pärastlõunal jõudis koju tagasi pool aastat operatsioonil Iraagi Vabadus teeninud kergejalaväerühm Estpla-13.
“Olete suutnud oma ülesandeid väärikalt täita, nagu Eesti sõdurile kohane,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots rivistusel Tallinna lennujaamas. “Tänan teid kõiki ja soovin teile ja teie peredele häid algavaid pühi.”
Kaitseväe juhataja autasustas rivistusel Estpla-13 kaitseväelasi kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, kaitseväe teenetemärgi ning kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga.
Estpla-13 teenis Iraagis USA maaväe alluvuses alates juunist. Leitnant Meelis Jõemaa juhitava 34-liikmelise rühma peamiseks ülesandeks oli Bagdadist põhja pool asuvas Sab-al-Boori linnas ja selle ümbruses julgeoleku tagamine ning võitlus usulahkude vahelise vaenu ja terroritegevusega.
Kuue kuu jooksul viis Estpla-13 Iraagis läbi 165 patrulli, mille jooksul rühmal oli 13 raskemat ja kaheksa kergemat lahingulist kontakti. Kokku pidas rühm kinni 59 terrorismis kahtlustatavat isikut, sealhulgas ühe terroriorganisatsioonide Al Qaida ja ühe Mahdi Armee kesktasemel juhi ning Süüria ja Sudaani päritolu välisvõitlejaid.
Eesti üksus avastas kokku kuus suuremat relvapeidikut ning konfiskeeris üle 150 käsitulirelva. Eduka tegevuse eest julgeoleku tagamisel Sab-al-Booris ja selle ümbruses on Eesti rühma korduvalt kiitnud nii koalitsioonivägede juhid kui vahetud ülemad pataljoni tasemel. Eesti üksuse tugevusena on välja toodud kõrget võitlusoskust kombineerituna kohaliku elanikkonna seas saavutatud respektiga.
“Estpla-13 edu põhjusi on olnud meie peamise vastase - kohalike terrorigrupeeringute - põhjalik tundmine ja kiire reageerimine nende tegevusele. Oluline on kontakt kohalikega, nendelt saadud info kohene kontrollimine ja rakendamine,” ütles Estpla-13 ülem leitnant Meelis Jõemaa. ”Rühma jaoks on oluline lahingukontakti kogemus ja meeskonna ühtekuuluvuse proovilepanek lahinguolukorras. Kuue kuu jooksul on rühma liikmed muutunud varasemast veelgi tugevamaks, julgemaks ja meeskonnaga kokkuhoidvamaks.”
Estpla-13 ülesanded Iraagis võttis möödunud nädalal üle järgmine jalaväerühm Estpla-14, mis teenib Bagdadist põhja pool asuva Sab-al-Boori lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 1. ratsaväediviisi koosseisus. Estpla-14 alustas patrullimist Sab-al-Booris 13. detsembril.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Eesti osaleb missioonil Iraagis alates 2003. aasta juunist.
-
Sõjaväekalmistul meenutatakse Briti eskaadri Tallinna reidile saabumise aastapäevaTeisipäeval, 12. detsembril mälestatakse Tallinna Sõjaväekalmistul Vabadussõjas hukkunud Briti mereväelasi.
Mälestamaks Eesti vabaduse eest võidelnud ja oma elu andnud briti mereväelasi, asetavad Suurbritannia suursaadik Eestis Nigel Haywood, kaitseväe juhataja, mereväe ja Mereväelaste Kogu esindajad haudadele pärjad.
Mälestuspalvuse peavad kaitsejõudude peakaplan major Taavi Laanepere ja mereväe kaplan leitnant Ralf Alasoo.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku kergeristlejate eskaadri Tallinna reidile jõudmine 12. detsembril 1918. aastal oli otsustavaks toeks Eesti iseseisvuse eest võitlejatele. Suurbritannia toetus oli nii poliitiliselt, kui ka majanduslikult oluline sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile. Britid kindlustasid Tallinna kaitse mere poolt.
Kuna Eesti merejõud polnud veel valmis oma sõjalaevu merele saatma, läksid Suurbritannia ristlejad juba 21. detsembril merele, tulistamaks vaenlase positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas.
23. detsembril toetasid briti laevad Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla. Samuti osalesid briti laevad 26. ja 27. detsembril operatsioonis, kus vaenlaselt võeti ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas otsustavalt meie laevastiku jõudu iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks.
Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mere- ja õhuväelast. -
Sõjaväepolitseirühm lõpetas Kosovos teenistuseTäna pärastlõunal jõudis Eestisse viimane Kosovos teeninud mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL.
“Tavapärase teenituse kõrval oli üks huvitavamaid ülesandeid mägedes patrullimine,” ütles mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-14 ülem nooremleitnant Taavi Otsalainen. “Jäime teenistusega rahule.”
21-liikmeline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-14 teostas poole aasta jooksul ligi 200 jalgsi- ja motoriseeritud patrulli ning osales kuuel läbiotsimisoperatsioonil. Läbiotsimisoperatsioonide käigus võeti kahtlusalustelt ära käsitulirelvi ja laskemoona.
Prištinas paiknenud mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL kuulus Kosovos paiknevate NATO jõudude KFOR rahvusvahelise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu. Esimene kaitseväe sõjaväepolitseinike rühm saadeti Kosovosse 1999. aasta novembris. Kokku on seitsme aasta jooksul Kosovos teeninud üle 300 kaitseväelase.
Uut sõjaväepolitseirühma Kosovosse enam ei saadeta. Sõjaväepolitseirühma asemele hakkab Eesti NATO jõududesse KFOR (Kosovo Force) alates 2007. aasta veebruarist panustama luurerühmaga. Samuti jätkavad teenistust KFORi peastaabis teenivad staabiohvitserid ja allohvitser. Eesti kaitseväelaste poolt täidetavate funktsioonide muutumine on tingitud Kosovos paiknevate NATO jõudude reformimise ja arvulise vähendamisega. Samuti suunab Eesti alates 2007. aasta algusest sõjaväepolitseirühma NATO kiirreageerimisjõudude NRF koosseisu.
Koos sõjaväepolitseirühmaga naasis sama tšarterlennuga Eestisse Euroopa Liidu juhitud operatsioonilt Bosnia ja Hertsegoviinast Kaitseliidu baasil moodustatud valverühm ESTGUARD-2.
Tallinna lennujaamas tervitas operatsioonidelt naasnud kaitseväelasi ja kaitseliitlasi Kaitseliidu ülem major Raivo Lumiste.
Pühapäeva varahommikul lendas Euroopa Liidu juhitud operatsioonile Bosnia ja Hertsegoviinasse uus valverühm ESTGUARD-3. Kaitseliidu baasil moodustatud rühma ülesandeks on Tuzla lennubaasi valvamine ja kaitsmine ning patrullide läbiviimine. ESTGUARD-3 ülemaks on leitnant Kristjan Muld.
Eesti kaitsevägi on osalenud rahutagamisoperatsioonil Bosnias aastatel 2001-2002 luurekompanii ning staabiohvitseridega ja aastatel 2004-2005 staabiohvitseridega. Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil Althea osaleb Eesti kaitsevägi alates 2005. aasta detsembrist. Valverühm ESTGUARD kuulub Euroopa Liidu jõudude EUFOR rahvusvahelise kompanii (Multinational Security Company) koosseisu.