Uudised
-
Eesti kompanii Afganistanis sai esimese operatsioonikogemuseNädala alguses tegid novembris Afganistani sõitnud Eesti jalaväekompanii ja demineerimismeeskond oma esimese operatsiooni Helmandi provintsis.
Kahepäevane ülesanne oli varustuskonvoi julgestamine ja toimetamine Now Zadi piirkonda, kus asub üks briti üksuste väiksem välibaas.
28 masinast koosnev konvoi moodustas kõrbes paari kilomeetri pikkuse rivi ning ühe 75 kilomeetri pikkuse otsa läbimiseks kulus seitse tundi. Kompaniiülem major Leo Käige oli rahul, et mehed ja masinad said maastikul väga hästi hakkama. "Nii suure logistilise konvoi julgestamist ei ole me Eestis varem harjutanud," tõdes major Käige. "Eksootiline maastik, ööbimine kõrbekülmas ning taimetoidu toidupakk olid samuti huvitav kogemus."
Demineerimismeeskonna lisaülesanne oli õhkida kaks lõhkemata laskelaengut, millest kohalikud elanikud olid varem teatanud. "Kuna külas kehtis relvarahu, siis seal lõhata ei tohtinud, vaid sõitsime 30 km eemale lagedale väljale," ütles demineerimismeeskonna ülem kapten Üllar Luhaste.
Autojuhtide jaoks oli värskendav kogemus lõhede ületamine ning mudamülgaste läbimine. Tagasiteel baaslaagrisse võeti kaasa briti sõdurid, kes olid selles väikebaasis olnud 56 päeva ning selle konvoi tulemusel omale uue vahetuse said.
Kuues Afganistani lõunaprovintsis juhib NATO moodustatud rahvusvahelise väekontingendi ISAF (International Security Assistance Force) jõude Regional Command South. Selle alluvuses on ka Helmandi provintsis tegutsev Suurbritannia lahingugrupp (UK Task Force), mille koosseisu kuuluvad Taani ja Eesti kaitseväe üksused.
Praegu teenib Afganistanis NATO jõudude koosseisus 130 Eesti kaitseväelast. Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Eesti sõjaväepolitseinikud lõpetavad Kosovos teenistusePühapäeval, 10. detsembri pärastlõunal naaseb Eestisse viimane vahetus Kosovos teeninud mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma kaitseväelasi.
Sõjaväepolitseirühma asemele hakkab Eesti NATO jõududesse KFOR (Kosovo Force) alates 2007. aasta veebruarist panustama luurerühmaga. Samuti jätkavad teenistust KFORi peastaabis teenivad staabiohvitserid ja allohvitser. Eesti kaitseväelaste poolt täidetavate funktsioonide muutumine on tingitud Kosovos paiknevate NATO jõudude reformimise ja arvulise vähendamisega.
Operatsioonil osalemise lõpetav nooremleitnant Taavi Otsalaineni juhitud 21-liikmeline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-14 teostas poole aasta jooksul ligi 200 jalgsi- ja motoriseeritud patrulli ning osales kuuel läbiotsimisoperatsioonil. Läbiotsimisoperatsioonide käigus võeti kahtlusalustelt ära käsitulirelvi ja laskemoona.
Prištinas paiknenud mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL kuulus Kosovos paiknevate NATO jõudude KFOR rahvusvahelise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu. Esimene kaitseväe sõjaväepolitseinike rühm saadeti Kosovosse 1999. aasta novembris. Kokku on seitsme aasta jooksul Kosovos teeninud üle 300 kaitseväelase.
Pühapäeva varahommikul lendab Tallinna lennujaamast Euroopa Liidu juhitud operatsioonile Bosnia ja Hertsegoviinasse valverühm ESTGUARD-3, et vaheta välja seal pool aastat teeninud ESTGUARD-2.
Tallinnast lendab ESTGUARD-3 tšarterlennuga Sarajevosse, kust liigutakse masinatel edasi Põhja-Bosniasse Tuzlasse. Kaitseliidu baasil moodustatud rühma ülesandeks on Tuzla lennubaasi valvamine ja kaitsmine ning patrullide läbiviimine. ESTGUARD-3 ülemaks on leitnant Kristjan Muld.
Eesti kaitsevägi on osalenud rahutagamisoperatsioonil Bosnias aastatel 2001-2002 luurekompanii ning staabiohvitseridega ja aastatel 2004-2005 staabiohvitseridega. Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil Althea osaleb Eesti kaitsevägi alates 2005. aasta detsembrist. Valverühm ESTGUARD kuulub Euroopa Liidu jõudude EUFOR rahvusvahelise kompanii (Multinational Security Company) koosseisu.
Pühapäeva pärastlõunal saabuvad sama lennukiga Eestisse tagasi poole aastase teenistuse lõpetanud ESTPATROL-14 ja ESTGUARD-2. Lennujaamas korraldataval rivistusel tervitavad kaitseväelasi maaväe ja Kaitseliidu esindajad. -
Ameerika Ühendriikide suursaadik sai kaitseväe eriteenete ristiKaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman andis täna lõunal lahkuvale Ameerika Ühendriikide suursaadikule dr. Aldona Zofia Wosile üle kaitseväe eriteenete risti.
Peastaabi hoones Laidoneri toas aset leidnud tseremoonial tänas peastaabi ülem suursaadikut Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel militaarsuhete arendamisse antud panuse eest.
Ameerika Ühendriikide suursaadik dr. Aldona Zofia Wos tänas omalt poolt osutatud au eest ja ütles, et lahkumine Eestist on tema jaoks väga emotsionaalne ning et imetleb, mida eestlased on valmis oma riigi nimel tegema. „Kahe riigi sõjaliste suhete arendamine on olnud erilisel kohal minu töös,” lisas ta.
Ameerika Ühendriikide suursaadik tegi ka sissekande Kaitsejõudude Peastaabi külalisteraamatusse. -
Kaitseväe juhataja astus ametisseKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots võttis täna päeval Kaitsejõudude Peastaabi hoone ees peetud tseremoonial Vabariigi President Toomas Hendrik Ilveselt üle kaitseväe lipu.
President Ilves ütles oma kõnes, et loodetavasti toob uus kaitseväe juhataja kodurahu nii kaitsejõudude peastaapi kui ka sõjaväelaste ja poliitikute suhetesse. “Ühelt poolt tähendab see, et ohvitserid mõistavad tsiviilkontrolli olemust, täpsemalt öeldes selle ülimuslikkust,” ütles Ilves. “Teisalt tähendab see tsiviilkontrolli poolset vastutust nagu ka seda, et poliitikud ei anna järele ahvatlusele kiskuda riigikaitse probleeme päevapoliitikasse."
Ametisse asunud kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ütles, et kaitseväelased on suutnud palju korda saata alates 1991. aasta sügisest, kui ta asus Kaitsejõudude Peasstaabi ülemana nullist taastama kaitseväge. Kaitseväe juhataja sõnul on sellest ajast julgeolekuolukord muutunud, kuid üks on sama: Eestit ohtustavad mitmed ohud.
“Teen kõik, mis minu võimuses, tugevdada Eesti riigi ja rahva kaitset,” ütles kindralmajor Laaneots. “Teil on ülesanne teha seda sama täie vastutustundega,” ütles ta pöördudes kaitseväelaste poole. “Eesti on väärt, et teda kaitsta.”
Kaitseväe juhataja ametisse asumise tseremoonial oli ülesrivistatud Kaitsejõudude Peastaap, jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljoni aukompanii, maa-, mere- ja õhuväe ning Kaitseliidu ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lipud ning kaitseväe orkester.
Riigikogu nimetas kindralmajor Ants Laaneotsa kaitseväe juhatajaks 5. detsembril.
-
Kaitseväe juhataja astub ametisseNeljapäeval, 7. detsembril kell 13.00 viiakse Kaitsejõudude Peastaabi hoone ees läbi kindralmajor Ants Laaneotsa kaitseväe juhataja ametisse astumise tseremoonia.
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves annab tseremoonial uuele kaitseväe juhatajale üle kaitseväe lipu.
Tseremoonial rivistuvad üles väeliikide ülemad, Kaitsejõudude Peastaap, jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljoni aukompanii ning Eesti kaitseväe orkester.
Riigikogu nimetas 5. detsembril kaitseväe juhatajaks kindralmajor Ants Laaneotsa. -
Riigikogu nimetas kindralmajor Ants Laaneotsa kaitseväe juhatajaksRiigikogu nimetas täna kindralmajor Ants Laaneotsa kaitseväe juhatajaks.
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese esitatud otsuse eelnõu vastuvõtmist toetas 77, selle vastu oli kaks ning erapooletuks jäi kolm saadikut. Vastavalt Riigikogu kodukorrale oli hääletus salajane.
Riigikogu otsus kaitseväe juhataja nimetamise kohta jõustub allakirjutamise hetkest.
Ilves märkis eelnõu seletuskirjas, et Laaneots on tõestanud end erinevatel ametikohtadel tugeva juhina ning lisaks suurele sõjalisele kogemusele iseloomustab teda ka hea koostöövõime.
President otsustas esitada Laaneotsa kandidatuuri Riigikogule pärast seda, kui tema nimetamist toetas ka riigikaitsenõukogu. Samuti eelistasid kindralmajor Laaneotsa kõik riigikogu fraktsioonide esindajad, kellega Ilves eelnevalt kohtus.
Laaneots on sündinud 16. jaanuaril 1948 Kilingi-Nõmmel Pärnumaal. Ta on lõpetanud kaardiväe kõrgema tankivägede kooli Harkovis ja Malinovski-nimelise tankiväeakadeemia Moskvas, õppinud NATO kaitsekolledžis Roomas ning Soome kõrgematel riigikaitsekursustel.
Laaneots on teeninud Nõukogude armees, jõudnud polkovniku auastmeni ning tegutsenud Etioopias jalaväediviisi ning armeekorpuse ülema sõjalise nõunikuna. Aastatel 1989-1991 teenis ta Tartu sõjakomissari ametikohal.
Taasiseseisvunud Eestis määras valitsus Ants Laaneotsa 1991. aasta sügisel looma Kaitsejõudude Peastaapi ning aastatel 1991-1994 oli Laaneots selle ülem. Aastatel 1994-1996 töötas ta AS-i ESS Lõuna direktorina. 1997. aastal teenis Laaneots kaitseväe peainspektori ametikohal ning aastatel 1997-1999 oli ta taas Kaitsejõudude Peastaabi ülem.
Enne Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemaks määramist aastal 2001 teenis kindralmajor Ants Laaneots Balti Kaitseuuringute Keskuse ülemana. 2002. aastal nimetati ta kaitseatašeeks Venemaal ja Ukrainas. Kindralmajori auastme sai ta 1998. aastal.
Kindralmajor Laaneotsa on autasustatud Kotkaristi II klassi ordeni ning kaitseväe, siseministeeriumi ja Päästeameti teenetemärkide, Kaitseliidu teenetemedali, piirivalve teeneteristi ning mälestusmedaliga "10 aastat taastatud kaitseväge".
Riigikogu vabastas senise kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ametist 14. novembril. -
Vahetub Eesti jalaväerühm Iraagis
Täna lõuna ajal asub Tallinna lennujaamast Iraagi poole teele uus kaitseväe kergejalaväerühm ESTPLA-14, et vahetada välja pool aastat missioonil viibinud Estpla-13.
Nooremleitnant Ranno Raudsiku juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-14 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Eesti saatis Iraaki uue jalaväerühmaTäna päeval asus Tallinna lennujaamast Iraagi poole teele uus kaitseväe kergejalaväerühm ESTPLA-14, et vahetada välja pool aastat missioonil viibinud Estpla-13.
Rühma teele saatnud Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman ütles, et kaitseväelastel on suur au olla rahva tahte täitjaks, kuid see au tähendab ka väga suurt vastutust nii rahva, kaitseväe kui oma üksuse ees.
“Kõige selle juures ärge unustage hetkekski, miks te seda kõike teete,” ütles brigaadikindral Laneman “Meie eesmärgiks on, et iraaklased saaksid rahulikult koolis, turgudel ja mošees käia. Teie kätes on rahu ja stabiilsuse toomine sellele rahvale.”
Rühmale ütlesid tervitussõnad teele kaasa ka Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Aldona Woss ja maaväe staabi ülem kolonelleitnant Indrek Sirel.
Nooremleitnant Ranno Raudsiku juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-14 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Eesti sõjaline esindus NATOs täienebAlates järgmise aasta jaanuarist hakkab Brüsselis Eesti sõjalises esinduses NATO ja EL juures teenima kapten Jaan Silvet, kes hakkab vastutama logistika ja ressursside valdkonna eest.
Praegu Kaitsejõudude Peastaabi rahandus- ja eelarveosakonna ülema ametikohal teeniv kapten Silvet hakkab Eestit esindama personali-, logistika- ja rahandusalastes NATO ja ELi töögruppides. Seni on neid valdkondi osaliselt katnud teised staabiohvitserid.
Kapten Silveti sõnul on ta senisel teenistuskohal saanud selgeks, et finantsvaldkonnas on heast majandusharidusest olulisemgi väga hea sotsiaalteaduste tundmine. “Saan uues vastutusrikkas teenistuskohas rakendada paljuski neid teadmisi, mis on mu senise karjääri jooksul kogunenud,” ütles kapten Silvet.
Kapten Jaan Silvet õpib Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna doktorantuuris, 2002. aastal sai ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistrikraadi.
Aastatel 2000 kuni 2002 teenis Jaan Silvet Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna staabiohvitserina, alates 2002. aastast on ta teeninud Kaitsejõudude Peastaabi rahandus- ja eelarveosakonna ülema ametikohal.
-
Estpla pidas kinni kurjategijadEesti jalaväerühm Iraagis Estpla-13 pidas sel nädalal oma vastutusalal Sab-al-Boori linnas kinni kaks terroritegevuses kahtlustatavat isikut.
Üht kinnipeetutest kahtlustatakse inimröövis ja seotuses kuritegelike grupeeringutega, teist süüdistatakse elanike tulistamises.
Eesti rühm pidas inimröövis kahtlustatava isiku kinni tänu viimase mobiiltelefonist leitud videole, millel oli kujutatud kinniseotud isik. Kahtlustatava juurest leiti ka relvi ja terroriorganisatsiooni Mahdi armee propagandaplakateid. Kahtlusalune peeti kinni varitsusoperatsiooni käigus ilma tulevahetuseta.
Teine terroritegevuses kahtlustatu peeti kinni tänu kohalike elanike kaebustele pideva tulistamise kohta konkreetsest sõidukist. Eesti patrull tabas tulistamises kahtlustatava isiku hoonest, mille ette sõiduk oli pargitud. Kahtlusaluse juurest leiti snaiprirelv, millest oli äsja tulistatud.
Juunist alates on Eesti jalaväerühm Iraagis kinni pidanud 62 terrorismis kahtlustatavat isikut, avastanud kaheksa relvapeidikut, kolm isevalmistatud lõhkekeha ning üle 100 käsitulirelva. Kokku on rühmal olnud 13 raskemat ja seitse kergemat lahingulist kontakti. Estpla-13 missioon Iraagis kestab detsembri keskpaigani.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm on ette valmistatud läbi viima sõjalisi operatsioone jalaväe ja mehhaniseeritud üksuste koosseisus.
Estpla-13 teenib Bagdadist põhja pool asuva Sab-al-Boori lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.