Uudised
-
Kaitseväe juhataja: EL peaks kasutama NATO kogemusi
Eile, 19. septembril Rootsis oma Norra, Soome ja Rootsi kolleegidega kohtunud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts soovitas Euroopa Liidu lahingugruppide puhul kasutada NATOs toimivat poliitilise ja sõjalise planeerimise sünkroniseerimist.
Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis koos Norra, Soome ja Rootsiga osalev Eesti on ainsana neist nii Euroopa Liidu kui ka NATO liige.
Kaitseväe juhataja sõnul peatuti nõupidamisel Põhjala lahingugrupi strateegiliste reservide tagamisel ja strateegilise transpordivõimekusel. “Eesti ühe osalejariigina ei saa kaheldamatult endale võtta täiendavaid kohustusi,” ütles viitseadmiral Kõuts. “Samas kui on olemas poliitiline otsus lahingugrupis osalemise tagamiseks, siis kaitseväe ülesandeks on see ellu viia.”
Käsitlemist leidsid ka üksuse tehnilise varustamise ja väljaõppe küsimused. Eraldi peatuti osalejariikide võimalike rahvuslike piirangute küsimustel. Kaitseväe juhataja sõnul on Eesti kaitseväelased liitlasriikide silmis heas kirjas, sest eestlastel ei ole rahvuslikke piiranguid operatsioonide läbiviimisel. Ka teiste osalejariikide seadusandlik areng võimaldab anda oma rahvuslikele kontingentidele senisest suurema tegevusvabaduse sõjaliste kriiside haldamisel.
“Taktikalisel tasandil on loodav Põhjala lahingugrupp kaheldamatult võimeline EL lahinggruppide kontseptsioonis sätestatud ülesandeid täitma,” ütles viitseadmiral Kõuts. “ Eestile on Põhjala lahingugrupi koostööprojekt olulise tähendusega, sest antud üksuses tegutsevad NATO standardite alusel nii traditsiooniliselt neutraalsed riigid kui NATO liikmesriigid.”
Kaitseväe juhataja tutvus ka Rootsi kaitseväe viimaste arengutega ning tõi esile kolm olulisemat arengusuunda: seadusandliku baasi täpsustamine, mis võimaldab Rootsil hoida valmisolekus märkimisväärsel hulgal reservväelasi, õppursõdurite teenistusaja pikendamise seniselt 7 kuult 11 kuule ning vabatahtliku reservorganisatsiooni Hemvärnet sõjaliste võimekuste kaasajastamise.
Pärast kohustusliku teenistusaja lõppemist on endistel Rootsi armee õppursõduritel võimalik liituda kiirreageerimisreserviga. Kiirreageerimisreserviga liitunud reservväelastele tagatakse nende töökohad ka pärast võimalikul sõjalisel operatsioonil osalemist. Ajateenistuse osas on väljaõppe kvaliteedi tagamiseks Rootsi pikendanud kõigi õppursõdurite ajateenistust 11 kuuni, sest moodsa relvastuse ja tehnika selgeksõppimine võtab rohkem aega.
Vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Hemvärnet osas on rootslased suutnud sellesse koondada suures osas äsja kohustusliku ajateenistuse läbinud kodanikke ja Rootsi on kaotanud seadusandlikud piirangud kaitseväe ja Hemvärneti kasutamisel politsei ja teiste sisejulgeolekut tagavate struktuuride toetamiseks.
EL-i lahingugrupid on umbes 1500-mehelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peaksid kuni kümne päeva jooksul pärast EL-i liikmete ühehäälset otsust olema valmis suunduma Euroopa Liidust kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Lahingrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neljaks kuud.
Eesti sõjaline panus Põhjala lahingugruppi on kuni 45 kaitseväelast. Lisaks umbes 30 mehest koosnevale väekaitse rühmale hakkavad lahingugrupis osalema Eesti staabiohvitserid, logistikud ja meedikud.
Planeeritav Põhjamaade Lahinggrupp peab olema valmis osalema operatsioonidel alates 2008. aastast.
-
Kaitseväe juhataja kohtus Hispaania kaitseministrigaTäna, 20. septembril külastas Kaitsejõudude Peastaapi Eestis ühepäevasel visiidil viibinud Hispaania kaitseminister Jose Antonio Alonso Suarez.
Suarez kohtus kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning sai ülevate kaitseväe arengutest. Muuhulgas arutati koos Eesti ohvitseridega välisoperatsioonide tagamist ning reservüksuste arendamisega seotud teemasid.
Hispaania delegatsioonile pakkus väga suurt huvi Eesti ajateenistussüsteem. Diskussiooni käigus kiitsid Hispaania delegatsiooni liikmed Eesti kaitseväe suunitletust kiirele arengule ning infrastruktuuri ülesehitamisele, mille tulemusena on õppursõdurite teenistustingimused oluliselt paranenud.
Hispaania kaitseministri delegatsiooni liikmete sõnul mõjutab riigi majanduse kiire tõus tugevalt täisprofessionaalsele armeele üleminekut. Hispaania relvajõudude üleminekul tabas neid tugev personalikriis. Värbamine osutus väga raskeks ja endise Hispaania kõrge mereväeohvitseri sõnul Hispaania kuningliku laevastiku päästsid suuremast personalikriisist naised, kelle teenistuseks maaväes, õhuväes ja laevastikus puuduvad nüüdseks igasugused piirangud, sealhulgas teenistuseks allveelaevadel.
Motiveerimaks teenistusse värbamist ja vältimaks olemasoleva kaaderkoosseisu üleostmist tsiviilsektorisse olid hispaanlase sunnitud ka eelmisel aastal tõstma kaaderkoosseisu palku neljandiku võrra, mille tulemusel armee personalikulude kogumaht kaitseeelarvest on ligi 49%. Ühe delegatsiooni liikme soovitus oli üleminekut täiselukutselisele armeele eelnevalt väga tõsiselt kaaluda.
Hispaania kaitseminister viibib Balti riikides seoses 1. augustil 2006 alanud NATO õhuturbe rotatsiooni ülevõtmisega. Hispaania panustab Balti riikide õhuturbesse nelja hävitajaga. -
Kaitseväe juhataja arutab Euroopa lahingugrupis osalemist
Täna, 19. septembril kohtub kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Rootsis oma Norra, Soome ja Rootsi kolleegidega, et arutada Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis osalemisega seotud teemasid.
Kaitseväe juhatajad annavad ülevaate üksuste ettevalmistamisest EL Põhjala lahingugrupi jaoks, samuti arutavad strateegilise ümberpaiknemise ja strateegilise toetusega seotud küsimusi.
EL-i lahingugrupid on umbes 1500-mehelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peaksid kuni kümne päeva jooksul pärast EL-i liikmete ühehäälset otsust olema valmis suunduma Euroopa Liidust kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Grupp peaks suutma jääda konfliktipiirkonda kuni neljaks kuuks.
Eesti sõjaline panus Põhjala lahingugruppi on kuni 45 kaitseväelast. Lisaks umbes 30 mehest koosnevale väekaitse rühmale hakkavad lahingugrupis osalema Eesti staabiohvitserid, logistikud ja meedikud.
Planeeritav Põhjamaade Lahingugrupp peab olema valmis osalema operatsioonidel alates 2008. aastast.
-
Eesti ja Suurbritannia ühisõppus Kalev Express algas edukaltTäna, 19 septembril lõppeb Eesti ja Suurbritannia ühisõppuse Kalev Express esimene faas. Nelja päeva jooksul harjutasid Eesti ja Briti sõdurid Ämari, Paldiski ja Klooga piirkonnas rühma tasandi drille, varitsusi, esmaabi andmist, ning õppisid tundma erinevaid transpordi- ja sidevahendeid.
Kalev Express esimese poole eesmärgiks oli rahvusvahelise lahingugrupi moodustamine, baasi mehitamine, tutvumine relvastuse ja sidevahenditega ning sõdurite ja allüksuste kokkuharjutamine. Samuti oli olulisel kohal lahingugrupi staabi töö käivitamine ning staabiprotseduuride harjutamine.
Õppuse üldjuhi, kolonel Peter Rafferty sõnul on Briti sõdurite jaoks vastuvõtt olnud väga meeldiv ja mõlema poole osalejate vahel on tekkinud suurepärane klapp.
“Samas tuleb tunnistada, et kõigil seisab ees tohutult kiire tööperiood, sest õppuste legend näeb ette väga keerukate situatsioonide loomist ning lahendamist mitmerahvuselises keskkonnas. Kuid ka siin aitab eesmärkide täitmisele kaasa juba väljakujunenud hea koostööõhustik,” lisas kolonel.
Kokku harjutab õppusel ligi 650 kaitseväelast Eestist ja Suurbritanniast. Õppuse lahingugrupp on moodustatud Scoutspataljoni ja Briti Territoriaalarmee allüksusustest. Lahingugrupi koosseisus on õppuse ajal ka Ameerika Ühendriikide jalaväerühm.
Eesti poolne õppuse kaasjuht kapten Peeter Mitt hindab õppuse algust edukaks ning koostööd sujuvaks. “Esimesed neli päeva on näidanud, et meeskonnad suudavad koos ülesandeid lahendada ja kiiresti kohaneda rahvusvahelises keskkonnas. Õppuse teine faas peab näitama, kuidas lahingugrupp reaalsusele võimalikult lähedastes olukordades hakkama saab.”
Õppuse teine faas algab 22. septembril ning selle käigus keskendutakse ebakonventsionaalsele võitlusele. Õppused viiakse läbi Haapsalu ja Tapa treeningaladel ning lahingugrupp hakkab teostama lahingoperatsioone vastavalt õppuse stsenaariumile, mis on ohtudelt ja vastutegevuselt sarnane Afganistani operatsioonile.
Homme on õppusel külastuspäev mille jooksul külalised tutvuvad Ämaris ja Kloogal Kalev Expressiga.
21. september on õppusel puhkepäevaks. Selle käigus peetakse spordivõistlusi ning õppuse isikkooseisul on võimalus külastada Tallinna linna.
Kalev Express on suurim Eestis läbi viidud Briti ja Eesti ühisõppus. Kokku on õppusest osavõtjaid üle 650, nendest 200 on Suurbritanniast.
-
Kalev Expressi külastab kõrgeim Briti reservohvitser – Westminsteri hertsogSuurimat Briti-Eesti ühisõppust Kalev Express saabub üle vaatama
kõrgetasemeline Briti ohvitseride delegatsioon, Briti kaitsejõudude ülema
asetäitja, Westminsteri hertsog kindralmajor Sir Gerald Grosvenori
juhtimisel.
Käimasolevas ühisõppuses on haaratud 200 Briti territoriaalarmee sõdurit,
kes karastavad koos Eesti kaitseväega oma oskusi mitmerahvuseliste
operatsioonide läbiviimiseks.
Territoriaalarmee koondab endas suurema osa Briti reservvägedest ja on
hõivatud enamuses Briti missioonidest kogu maailmas. Westminsteri hertsog -
kui kõrgeim Briti reservohvitser - saabub külalisena väga vajalikule
ühisõppusele, mille eesmärk on Suurbritannia ja Eesti üksuste koostegevuse
harjutamine, muuhulgas ka ühisel missioonil Lõuna Afganistani Helmandi
provintsis.
Briti kaitsejõud toetuvad paljuski reservväelaste panusele. Reservjõud
teenivad koos regulaarväelastega erinevatel operatsioonidel ja on
ülivajalikud kaitsejõudude paindlikuse saavutamiseks, eriti kriisihetkedel.
Briti reservjõud teenivad rahu- ja humanitaarmissioonidel Sierra Leones,
Bosnias ja Kosovos. Kuid samuti on nad haaratud rohkem nõudvatel
missioonidel Iraagis ja Afganistanis. Olles täielikult integreeritud
regulaarvähesega on nad võimelised töötama rasketes ning kõrgeid oskusi
nõudvates situatsioonides.
Westminsteri hertsog kindralmajor Sir Gerald Grosvenori saadavad Kalev
Expressil brigaadikindral Jonathan Powe, 42. (loode) brigaadi ülem ja
brigaadikindral John Thompson, Kings and Cheshire rügemendi aukolonel.
-
EROK laskevõistluse võitis poolakasLaupäeval, 16. septembril Männikul korraldatud üheksandad Eesti Reservohvitseride Kogu karikavõistlused laskmises võitis individuaalarvestuses poolakas Marek Krotowicz.
Teise koha saavutas Rain Sepping EROKi laskevõistkonnast ja kolmanda norrakas Tron Gustavsen.
Kokku osales võistlustel 154 laskjat 39 võistkonnaga kaitseväest, Kaitseliidust, Eesti Reservohvitseride Kogust ja välisriikidest.
Võistkondlikult saavutas esikoha Soome võistkond, teiseks tuli jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljoni võistkond ning kolmandaks samuti Soome võistkond.
Laskevõistlustel selgitati parimad laskjad automaadist, täpsuspüssist Galil Snaiper, püstolist Heckler&Koch USP ning püstolkuulipildujast Mini-Uzi. Põnevust ja pinget lisas individuaalne ja võistkondlik practical shooting harjutus.
Eelmisel aastal võttis võistlusest osa 25 võistkonda.
Fotod võistlustelt asuvad aadressil: -
Kaitsejõudude Peastaabi ülem avas laskevõistluseKaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman avas täna hommikul Männikul üheksandad Eesti Reservohvitseride Kogu karikavõistlused laskmises.
"Relv on vaba mehe tunnus,“ ütles brigaadikindral Alar Laneman võistluste avamisrivistusel. "Relva käsitlemine eeldab distsipliini ja korrektsust, hea lasketulemus aga püsivust ja järjekindlust.“
Brigaadikindral Lanemani sõnul koorub võistluse juhendist välja suund suurema praktilisuse poole. "Lahinguväljal või kriitilises olukorras ei ole üldjuhul niivõrd oluline üks täpne lask kümnesse kolme minuti jooksul vaid kiire ja täpne tuli pingelises olukorras.“
EROK üheksandad karikavõistlused laskmises motoga “täpsus ja kiirus” korraldatakse Männiku lasketiirus, võistlusel osaleb 32 nelja liikmelist võistkonda kaitseväest, Kaitseliidust, Eesti Reservohvitseride Kogust ja välisriikidest.
Laskevõistlusel selgitatakse parimad laskjad automaadist Galil, täpsuspüssist Galil Snaiper, püstolist Heckler&Koch USP ning püstolkuulipildujast Mini-Uzi. Põnevust ja pinget lisab individuaalne ja võistkondlik practical shooting harjutus.
Eelmisel aastal võttis võistlusest osa 25 võistkonda, nende hulgas reservohvitserid Poolast viie võistkonnaga, Lätist kahe võistkonnaga ning Leedust ja Soomest mõlemad ühe võistkonnaga. Lisaks mitmele Eesti Reservohvitseride Kogu liikmetest moodustatud võistkonnale osales ka Kaitsejõudude Peastaabi esindus.
Võistluse kohta on võimalik lähemat infot saada EROKi kodulehelt: -
Kaitseväe juhataja avas noortele erinevaid võitluskunste tutvustava spordipäevaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts avas täna keskpäeval Lasnamäe Kergejõustikuhallis koolinoortele mõeldud erinevaid võitluskunste tutvustava Võitlusväe päeva.
“Täna siin tutvustatavad spordialad jagavad üldjoontes ühtseid väärtusi, nendeks on teistega arvestamine ja lugupidamine,” ütles avamisel viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Hea sõnaga võidab tihti rohkem, kui agressiivsusele jõuga vastamisega. Edasimineku tagab koostöö.”
Viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul on võitluskunstidega tegelejatel rohkem julgust astuda välja situatsioonides, kus ebaõiglus on vaja korrale kutsuda. Samuti olukordades, kus on vaja kaitsta enda lähedasi, tuttavaid ning ka ennast.
Võitlusväe päeval tutvustatakse Kuriteoennetuse Sihtasutuse ja Kaitsejõudude Spordiklubi poolt koostöös erinevate kahevõitluskunstide alaliitudega koolinoortele erinevaid võitluskunste, äratamaks huvi treeningrühmades osalemise vastu.
Päeva jooksul saavad huvilised lähemalt tutvuda poksi, maadluse, judo, taekwondo, ju-jutsu, karate, vehklemise, sumo ja teiste võitlusaladega. Samuti saavad noored proovida laskesimulaatoril kätt täpsuslaskmises ja osaleda viktoriinidel.
Võitlusväe päeva korraldatakse juba teist aastat.
-
Kindral Laidoneri olümpiateatejooksu võitis Üksik-sidepataljonTäna Viimsi mõisa pargis kulgenud seitsmendal kindral Laidoneri olümpiateatejooksu võistlusrajal olid kiireimad Üksik-sidepataljoni võistlejad, kes saavutasid ajaga 37.26 esikoha Viru Üksik-jalaväepataljoni ees.
Ümber Viimsi mõisa pargi kulgenud, umbes ühe kilomeetri pikkusel võistlusrajal võistlesid sellel aastal vaid kaitseväe 10-liikmelised võistkonnad. Üldarvestuses oli kiireim Üksik-sidepataljon ajaga 37.26, teise koha saavutas Viru Üksik-jalaväepataljon ajaga 38.48 ning kolmanda koha Üksik-vahipataljon ajaga 39.38. Kokku osales võistlusel seitse võistkonda.
Seitsmendat korda toimunud traditsiooniline olümpiajooks oli sellel aastal korraldatud vähendatud mahus, kuna jooksutee Viimsist Piritale on põhjalikult remondis. Järgmisel aastal toimub Laidoneri jooks taas traditsioonilisel rajal ja suuremahulise rahvaspordiüritusena.
-
Algab Eesti ja Suurbritannia suurim ühisõppus Kalev Express16. septembril saabub Eestisse ligi 200 Briti sõdurit, et võtta osa pooleteise nädala pikkusest Eesti ja Briti ühisõppusest Kalev Express.
Täna algaval õppusel harjutavad Eesti ja Briti kaitseväelased planeerima ja ellu viima ühisoperatsioone, mis aitab kaasa ühisele tegevusele missioonipiirkondades. Õppuse keskseteks teemadeks on konventsionaalsed ja asümmeetrilised ohud, traditsiooniline sõjategevus ning terrorismivastane tegevus.
Briti suursaadik Nigel Haywood rõhutas, et ühisõppus on vajalik nii Eesti kui Briti kaitseväelastele, eriti arvestades koostööd Afganistanis. "Sõdurid harjutavad ühistegevust multirahvuselises keskkonnas eesmärgiga tõsta oma võimet tegutseda tegelikes olukordades. Kalev Express on ülimalt vajalik mõlemale poolele, et treenida rasketeks ülesanneteks Lõuna Afganistani Helmandi provintsis, kus Eesti kaitsevägi osaleb Suurbritannia juhitud provintsi ülesehitusmeeskonnas," sõnas saadik.
Kokku osaleb seni suurimal Eestis läbi viidaval Eesti ja Briti ühisõppusel ligikaudu 650 sõjaväelast. Lisaks Briti sõduritele on õppuseks moodustatud rahvusvahelisse lahingugruppi kaasatud ka Ameerika Ühendriikide jalaväerühm.
“Tegu on mahuka ja intensiivse ühisõppusega”, selgitas õppuse Eesti poolne kaasjuht kapten Peeter Mitt Maaväe Staabi operatiivosakonnast. “Iga taseme juhid alates jaoülemast saavad kogemuse tegutsemiseks rahvusvahelises meeskonnas,” lisas kapten Mitt.
Õppuse legendi järgi pannakse õppuse ajaks moodustatud lahingugrupp tegutsema olukorda, mis on ohtudelt ja vastutegevuselt sarnane Afganistani missioonile. Eesti üksustest saab suurima rakenduse Scoutspataljon, mille allüksustest moodustatakse õppuse ajaks koos Briti üksustega rahvusvaheline lahingugrupp.
Kalev Express on jagatud kahte ossa. Esimene osa keskendub traditsioonilisele sõjategevusele ja õppused viiakse läbi Klooga ja Paldiski piirkonnas. Selle käigus harjutatakse rühma tasandil tegevusi ja drille, esmaabi andmist, varitsusi ja linnalahingut. Samuti tutvutakse erineva relvastuse, side ja transpordivahenditega.
Õppuse teine pool viiakse läbi Haapsalu ja Tapa treeningaladel ning keskendutakse ebakonventsionaalsele võitlusele. Sõdurid elavad välitingimustes ja viivad läbi erineva keerukusastmega operatsioone ettearvamatu vastase vastu, kes kasutab mittetraditsioonilist taktikat.
Kalev Express õppuse üldjuht on kolonel Peter Rafferty, Briti territoriaalarmee Kings & Cheshire rügemendi ülem. Õppuse kaasjuhiks on Maaväe Staabi operatiivosakonna planeerimisjaoskonna ülem kapten Peeter Mitt ning õppuse pearaskust kandvat lahingugruppi juhib Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sirel
Kalev Express on suurim Eestis läbi viidud Briti ja Eesti ühisõppus. Kokku on õppusest osavõtjaid üle 650, nendest 200 on Suurbritanniast.
Kalev Expressil osalevate Briti kaitseväe üksuste kohta leiab täiendavat infot nende veeblilehtedel:
Briti Territoriaalarmeest osalevad
Jalavägi (KCR) - Kings & Cheshire Regiment
http://www.army.mod.uk/kcr/index.htm
Pioneerid (75 rügement)
http://www.army.mod.uk/royalengineers/org/75regt/index.htm
Suurtükivägi (103 rügement)
http://www.regiments.org/regiments/uk/vols-tavr/art-eng-sig/ra103.htm
Väike grupp logistika ja keskkonnaspetsialiste ning Brigaadi staabist.