Uudised
-
Erukindral Kujat: Eesti kaitseväelased on suurepärasedEestis visiidil viibiv eelmine NATO Sõjalise Komitee esimees erukindral Harald Kujat ütles, et arvestades rahvaarvu panustab Eesti NATOsse võrdselt teiste riikidega ning et Eesti kaitseväelased on väga head sõdurid.
Erukindral Kujat ütles, et Eesti kaitseväelased Afganistanis, Iraagis ja Balkanil on näidanud end sama heal tasemel sõduritena võrreldes teiste liitlastega. “Relvajõudude kvaliteedi indikaatoriteks on osalemine operatsioonidel, mitte paraadil marssimine või rivilaul,” ütles erukindral Kujat. “Eesti astus NATOsse paar aastat tagasi, vaid 12 aastat tagasi lahkusid siit Vene väed, aga nüüd on eestlased ühed parimad NATO sõdurid.”
Erukindral Kujati sõnul on oluline, et Eesti panustab ühiskaitsesse samas proportsioonis vägesid kui teised riigid. “Eesti ei ole Euroopa superjõud, aga võrreldes rahvaarvu, panustab Eesti NATOsse tohutult palju jõudu,” ütles endine NATO Sõjalise Komitee esimees.
Erukindral Kujat oli NATO Sõjalise Komitee esimees, kui Eesti astus NATOsse. Kindral Kujati Eestisse kutsunud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles, et just erukindral Kujat seisis tugevalt selle eest, et Balti riigid saaksid NATOga liitudes õhuturbelahenduse.
“See, et praegu kaitsevad Eesti õhuruumi suveräänsust NATO hävitajad, on suuresti erukindral Kujati teene,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Erus olev Harald Kujat on jätkuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud riigikaitse- ja kaitsekoostöö ekspert.
Vabariigi President on erukindral Kujatit autasustanud Kotkaristi I klassi ordeniga seoses toetuse eest Eesti liitumisele NATOga ning Eesti ja Saksa kaitsevägede koostöö tugeva arendamise eest.
Erukindral Kujat sündis Preisimaal ja alustas sõjaväelist karjääri 1959. aastal. Ta on õppinud Bundeswehri juhtimis- ja staabikolledžis ning NATO Kaitsekolledžis Roomas.
Erukindral Kujat on teeninud ametikohtadel rühmaülemast pataljoniülemani, Saksa kaitseministri sõjalise nõunikuna, Saksa sõjalise esindaja asetäitjana NATO Sõjalise Komitee juures, Saksa Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjana kaitsepoliitika ja strateegia alal ning Bundeswehri peainspektorina.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. -
Õhuväe kopter päästis metsa eksinud vanamemmeTäna, 4. oktoobri lõuna ajal leidis politseile otsingutele appi läinud õhuväe kopteri meeskond eile metsa eksinud vanaproua ja toimetas ta omaste juurde.
Kopteri Robinson-44 piloot nooremleitnant Valmar Vingisaar ja operaator-vaatleja nooremveebel Mario Ziugand leidsid otsitu, 78-aastase naise pärast rohkem kui pooleteise tunnist otsimist kell 11.45 Riisiperest neli kilomeetrit loodes Orkjärve rabast.
Kuna maapealsed otsijad olid leitud vanaprouast kaugel, maandas nooremleitnant Vingisaar kopteri sobivasse kohta vanaproua läheduses ning nooremveebel Ziugand tassis alajahtunud ja apaatse vanaproua pool kilomeetrit seljas helikopterini. Seejärel lennati tagasi otsingute algpunkti, kus leitu anti üle omaste hoolde.
Otsingu tegi lihtsamaks kadunu sisselülitatud mobiiltelefon, mis võimaldas GSM-positsioneerimise abil määrata ära tema umbkaudse asukoha. Siiski ei võimaldanud ilmastik kasutada kopteri soojuskaamerat ja kadunud inimene leiti tavalise vaatluse teel.
Lääne-Harju politseiosakond otsis metsa seenele läinud ning kaaslastest lahku läinud vanainimest taga alates eile õhtust. Täna hommikul palus Põhja Politseiprefektuur abi ka Õhuväe Lennubaasilt. Eelnevalt olid otsingutesse kaasatud teiste hulgas ka piirivalvurid, kaitseliitlased ja päästeametnikud ning kolm Päästeameti ja kolm politsei koera koos koerajuhtidega.
-
Estpla-13 pidas kinni kohaliku terrorigrupeeringu liidriEesti jalaväerühm Iraagis Estpla-13 pidas möödunud nädalavahetusel lõppenud patrulloperatsioonide käigus koos USA üksustega kinni kohaliku terrorigrupeeringu liidri, kes oli organiseerinud isevalmistatud lõhkekehade paigaldamist ja rünnakuid koalitsioonijõudude vastu.
Koalitsioonijõudude poolt tagaotsitav mees peeti kinni kohalikelt elanikelt saadud informatsioonile toetudes. Teiste kinnipeetute ja kohalike elanike tunnistuste alusel tuvastati, et tegemist on kohaliku terrorigrupeeringu liidriga. Muu hulgas oli kinnipeetu organiseerinud kuni 10-meheliste üksuste rünnakuid koalitsioonijõudude vastu viimase kuu aja jooksul.
Estpla-13 alustas teenistust Iraagis 25. augustil pärast kahenädalast puhkust uuel vastutusalal seoses sagenenud isevalmistatud lõhkekehade ja kompleksrünnakutega antud piirkonnas. Umbes 3000 inimese suuruse Hor-al-Bosh´i küla läheduses asuval tegevusalal on Eesti üksuse ülesandeks tugevdada olemasolevaid jõudusid ja suurendada koalitsioonivägede kohalolekut. Estpla esimene patrulloperatsioon kestis kokku kuus päeva.
“Vastase tegevus aktiviseerub eriti islami püha kuu Ramadni eel ja selle ajal,” ütles 1. brigaadi lahingrupi staabis teeniv ohvitser major Jaak Mee pingestunud olukorra kohta eestlaste vastutusalal. Ramadan algas 23. septembril ja kestab 24. oktoobrini.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav Estpla-13 teenib Iraagis alates juuni algusest, teenistus Iraagis kestab detsembri keskpaigani. Teenistuse esimese kolme kuu jooksul osales Eesti jalaväerühm kokku viies lahingukontaktis ja kahes isevalmistatud lõhkekeha rünnakus, üksus pidas kinni 23 terrorismis kahtlustatavat isikut, avastas 4 relvapeidikut ja konfiskeeris hulgaliselt relvi ning laskemoona.
34-liikmeline kergjalaväerühm on ette valmistatud läbi viima sõjalisi operatsioone jalaväe ja mehhaniseeritud üksuste koosseisus.
Estpla-13 teenib Bagdadist põhja pool asuva Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Eesti osaleb missioonil Iraagis alates 2003. aasta juunist.
-
Kaitsevägi tutvustab tsiviilmeedikutele välihospidaliTäna kell 11.00 tutvustab kaitsevägi Jägala sõjaväelinnakus tsiviilmeedikutele kaitseväe välihospidali.
“Välihospidali käigushoidmine nõuab kitsa eriala spetsialiste keda Eestis leidub ainult tsiviiltervishoiusüsteemis,” ütles kaitseväe peaarst kapten Indrek Parts. “Tänasel kohtumisel Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja suuremate haiglate esindajatega arutame võimalust kaasata tsiviilmeedikuid reservväelastena välihaigla töösse.”
Kapten Partsi sõnul ootavad NATO ja Euroopa Liit üha enam meditsiinilist panustamist kriisipiirkondadesse ning sõjalistesse operatsioonidesse.
Eesti on võtnud NATO ees kohustuse olla valmis aastaks 2010 saatma vajadusel välisoperatsioonile kirurgilise meeskonna.
“Välihospidali saab vajadusel tulevikus kasutada ka siseriiklike katastroofide tagajärgede likvideerimisel,” ütles kapten Indrek Parts. “Algusjärgus olev projekt nõuab kaasaegse meditsiinivarustuse ja tehnika juurdehankimist, personali leidmist ning väljaõpet.”
Viimase nädala jooksul on kaitseväe orkestri liikmed ja kaitseväe meedikud harjutanud Jägala sõjaväelinnakus oma sõjaaja ülesandeid välihospidali püstitamisel ja tööshoidmisel.
Kaitseväe orkestri liikmete sõjaaja ülesandeks on välihospidali ülespanek ja selle töö tagamine. Samas on see esimene kord, kui Eesti kaitseväelased välihospidali iseseisvalt üles panevad, eelnevalt on seda tehtud Rootsi instruktorite juhendamisel. Seekord on õppustele kaasatud vaid kaks Rootsi instruktorit.
Eesti kaitsevägi sai suure välihospidali koos varustusega kingituseks Rootsilt. Välihospidal on iseseisev meditsiiniüksus, mis saab ise kõigi talle püstitatud ülesannetega hakkama. Välihospidalil on autonoomne vee- ja elektrivarustus ning küttesüsteem.
Rootsis tagas välihospidali tööd enam kui 400 inimest, hospidal mahutab 200 patsienti ning võimaldab ööpäevas teha ligi 55 operatsiooni. Eesti kaitsevägi kasutab sellest hospidalist kõige moodsamat kolmandikku.
Välihospidali komplekti kuuluvad telgid, haiglavoodid, transpordivahendid, söökla, dušid, elektrigeneraatorid, vee puhastus- ja soojendusseadmed, lisaks meditsiinitehnika ja muu haiglavarustus. Kogu välihospidal mahub 27 veoautole, kuid praegusel õppusel kasutatakse viie veoauto mahus varustust. -
Uus arvutiklass Üksik-sidepataljonis avardab ajateenijate võimalusi29. septembril avasid Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse esimees Tomas Luman Tallinna Üksik-sidepataljonis uue arvutiklassi.
Uues arvutiklassis on 19 terminalilahendusega töökohta koos skanneri, printeri ja multimeediaprojektoriga. Kasutatav tarkvara annab võimalused tekstitöötluse, tabelarvutuse, e-posti ja internetikasutuse õppeks
Kaitseväejuhataja Tarmo Kõuts tänas Riigikaitse Edendamise Sihtasutust, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning ka Microsoft AS ja Smartlink OÜ esindajaid, kelle toetusel sai uus arvutiklass moodsa tehnika ning korraliku tarkvara. Viitseadmiral Kõutsi sõnul näitab ühiskonnaliidrite toetus Eesti Kaitseväe pingutustele kogu Eesti elanikkonnale, et Eestis on tegu tõelise rahvaväega, mis toetub elanikkonnale ja omab kõrget usaldusväärsust ja poolehoidu.
Väljaõppekeskuse Üksik-sidepataljoni ülema major Vitali Lokki sõnul on tänastele noortele arvuti kasutamine normaalseks elu osaks ja ajateenistuses olles ei pea nad sellest harjumusest loobuma. „Meie eesmärk on, et õppursõdurid saaksid ka teenistuse jooksul kergelt suhelda oma lähedaste ja sõpradega ning nappi vaba aega võimalikult sisukalt veeta. Nüüd on selleks meil veel paremad võimalused,” ütles kapten Beljajev.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutust on toetanud annetustega AS Silberauto, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Energia, AS EE Grupp, Skanska EMV AS, Falck Eesti AS. Microsoft Eesti annetas kogu klassi vajamineva tarkvara ning selle avamisele aitasid kaasa mitmed ettevõtted: BCS, IBM ja SmartLink.
Eelmised arvutiklassid avati Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse poolt Kaitseväe Võru Lahingukoolis, Tapa Väljaõppekeskuses, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis, Viru Üksik-jalaväepataljonis ning Kaitseliidu koolis Alus
-
Kalev Express tõestas kolme riigi koostöövalmidust operatsioonidelTäna ennelõunal lõppes Kaitsejõudude keskpolügoonil rahvusvaheline ühisõppus, mille käigus Eesti ja Briti sõjaväelased harjutasid tegevusi ühisoperatsioonidel osalemiseks.
16. septembril alanud rahvusvahelisel õppusel osales kokku ligi 650 kaitseväelast Eestist, Suurbritanniast ning ka Ameerika Ühendriikidest, kellest oli moodustatud rahvusvaheline lahingugrupp ning õppust tagav meeskond.
Kalev Expressi juhi, Briti territoriaalarmee Kings & Cheshire rügemendi ülema kolonel Peter Rafferty sõnade kohaselt kujunes õppus väljapaistvalt edukaks: “Kalev Express oli väga raske ning esitas ülikõrgeid nõudmisi sõduritele, kes pidid osalema pingelistes situatsioonides, mistõttu tuli tihti näpistada öid uneaja arvelt. Nii lühikese aja jooksul osalevate kaitsejõudude vahel saavutatud täielik üksteisemõistmine oli vapustav. Kalev Express tõestas täie kindlusega, et Eesti, Briti ja USA kaitsejõud on võimelised tegema täielikku koostööd ükskõik millisel tulevasel missioonil."
Kõik tegevused, mis olid õppuseks planeeritud said läbi viidud, kinnitas õppuse Eesti poolne kaasjuht kapten Peeter Mitt Maaväe Staabi operatiivosakonnast: “Õppuse kaasa teinud ohvitserid, allohvitserid ning sõdurid said olulise kogemuse võrra rikkamaks, millest on edaspidi kasu väljaõppe korraldamiseks Eestis ja tegutsemiseks välismissioonidel.”
Kalev Express on seni suurim Eestis korraldatud Eesti ja Briti ühisõppus. Õppusel osalenud Scoutspataljoni allüksustest komplekteeritakse järgmised rahvusvahelised missiooniüksused ESTPLA-14 ja ESTCOY-3.
Täna pärastlõunal ja õhtul liiguvad õppusel osalenud isikkooseis ja transpordivahendid Kaitsejõudude keskpolügoonilt Paldiskisse ja Ämarisse. Liikumismarsruut on Tapa-Maardu-Jüri-Keila-Paldiski.
Õppusel osalenud välisriikide sõjaväelased lahkuvad Eestist selle nädala lõpuks.
-
Homme lõpeb suurõppus Kalev Express27. septembri ennelõunal lõpetab Kalev Expressil harjutanud rahvusvaheline lahingugrupp õppuse taktikalise osa rivistusega Kaitsejõudude keskpolügoonil.
Suurõppuse Kalev Express esimene faas viidi läbi Ämari ja Paldiski harjutusaladel, kus harjutati rühma tasandil erinevaid drille, esmaabi andmist ning tutvuti relvastuse, transpordi- ja sidetehnikaga.
Alates 23. septembrist on rahvusvahelise lahingugrupi allüksused harjutanud pantvangikriisi lahendamist, luuretegevust, patrulle ning rünnakutegevust. Õppuse teise faasi peamiseks harjutusalaks on Kaitsejõudude keskpolügoon. Taktikaline tegevus õppusel lõppeb homme hommikul.
16. septembril alanud Kalev Express on seni suurim Eesti ja Briti ühisõppus Eestis, mille käigus 650 Eesti ja Briti kaitseväelast on harjutanud ühist tegutsemist keskkonnas, mille ohud ja vastutegevus on sarnased Afganistani operatsioonile. Õppuse lahingugrupp on moodustatud Scoutspataljoni ja Briti Territoriaalarmee allüksusustest. Lahingugrupi koosseisus on õppuse ajal ka Ameerika Ühendriikide jalaväerühm.
Välisriikide üksused lahkuvad Eestist nädala lõpuks.
-
ESTPLA-13 jätkab teenistust uuel vastutusalalEesti jalaväerühm Iraagis Estpla-13 alustab täna, 25. septembril pärast kahenädalast puhkust patrulloperatsioone uuel vastutusalal.
Estpla-13 alustab tegevust rühma baasist Camp Tajist loodesse jääva piirkonnaga tutvumisega. Vastutusala piires asub ka Bagdadist põhja poole suunduv maantee, mis on piirkonna olulisemaid magistraale.
Eesti üksuse ülesandeks on tugevdada seni vastutusalal tegutsenud Ameerika Ühendriikide maaväe kompanii jõudusid ja suurendada koalitsioonivägede kohalolekut antud piirkonnas.
“Uue vastutusala määramist Eesti üksusele võime võtta tunnustusena, teiste abistamine näitab meie tugevust. Ka kompanii, mille koosseisus hakkame tegutsema, hindab koostööd meiega kõrgelt,” ütles Estpla-13 ülem leitnant Meelis Jõemaa.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav Estpla-13 teenib Iraagis alates juuni algusest. Estpla-13 viibis Eestis puhkusel 4.-18. septembrini, üksuse teenistus Iraagis kestab detsembri keskpaigani.
Teenistuse esimese kolme kuu jooksul osales Eesti jalaväerühm kokku viies lahingukontaktis ja kahes isevalmistatud lõhkekeha rünnakus.
Eesti üksus on pidanud patrull- ja varitsusoperatsioonide käigus kinni 23 terrorismis kahtlustatavat isikut, sealhulgas ühe terroristliku grupeeringu ning välisvõitlejad Sudaanist ja Süüriast, avastanud 4 relvapeidikut ja konfiskeerinud hulgaliselt relvi – 55 automaati, 5 kuulipildujat, 4 kergekuulipildujat, 2 granaadiheitjat, 14 vintpüssi, 1 snaiprirelva ja suures koguses laskemoona.
34-liikmeline kergjalaväerühm on ette valmistatud läbi viima sõjalisi operatsioone jalaväe ja mehhaniseeritud üksuste koosseisus.
Estpla-13 teenib Bagdadist põhja pool asuva Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Kaitseväe orkester harjutab välihaigla tagamistAlates tänasest harjutavad kaitseväe orkestri liikmed kahe nädala jooksul Jägala sõjaväelinnakus oma sõjaaja ülesandeid välihospidali püstitamisel ja tagamisel.
Õppusest võtab osa üle kolmekümne orkestrandi, lisaks võtab õppusest osa rohkem kui kolmkümmend meedikut kaitseväe tervisekeskusest ja muudest väeosadest.
Kaitseväe orkestri liikmete sõjaaja ülesandeks on välihospidali ülespanek ja selle töö tagamine, seda käimasoleval harjutusel õpitakse ja harjutataksegi. Samas on see esimene kord, kui Eesti kaitseväelased välihospidali iseseisvalt üles panevad, eelnevalt on seda tehtud Rootsi instruktorite juhendamisel. Seekord on õppustele kaasatud vaid kaks Rootsi instruktorit.
Kaitseväe tervisekeskuse kesklaatsareti ülem major Mare Normak ütles, et orkestrandid on olnud välihaigla püstitamisel hästi tublid ja energilised. “Kõik on hingega asja kallal,” ütles major Normak.
Lisaks välishospidali ülespaneku ja tagamise harjutamisele tutvustavad kaitseväe meedikud välismeditsiini ka oma tsiviilkolleegidele. Muuhulgas loodetakse nii leida arste, kes oleks huvitatud teenima meedikutena välisoperatsioonidel.
Eesti kaitsevägi sai suure välihospidali koos varustusega kingituseks Rootsilt. Välihospidal on iseseisev meditsiiniüksus, mis saab ise kõigi talle püstitatud ülesannetega hakkama, ta on autonoomne nii vee, kütte kui ka elektrivarustuse poolest.
Rootsis tagas välihospidali tööd enam kui 400 inimest, hospidal mahutab 200 patsienti ning võimaldab ööpäevas teha ligi 55 operatsiooni. Eesti kaitsevägi kasutab sellest hospidalist kõige moodsamat kolmandikku.
Välihospidali komplekti kuuluvad telgid, haiglavoodid, transpordivahendid, söökla, dušid, elektrigeneraatorid, vee puhastus- ja soojendusseadmed, lisaks meditsiinitehnika ja muu haiglavarustus. Kogu välihospidal mahub 27 veoautole, kuid praegusel õppusel kasutatakse viie veoauto mahus varustust.
-
Kaitseväe juhataja: admiral Pitka jäi truuks Vabadussõja aadetele
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles täna Laidoneri Muuseumi Rahvusraamatukogus korraldatud konverentsi „Tallinna kaitsjad” avamisel, et Pitka oli truu Vabadussõja-aegsetele aadetele ning ta oli veendunud, et 1944. aasta Eesti noored mehed on sama võitlusvalmid ja kangelaslikud, kui olid Vabadussõja-aegsed vabatahtlikud.
Pitkapoiste tegevusele saksa vägede poolt mahajäetud ja vene vägede sissetungi ootavas Tallinnas ning selle lähiümbruses pühendatud konverentsi avasõnas tuletas kaitseväe juhataja meelde admiral Johan Pitka sõnu: “Kui rahvas tahab elada, siis peab ta oma elu eest võitlema.”
Viitseadmiral Kõutsi sõnul usub ta, et tänapäeva Eesti noored kannavad sama vaimsust ja on sama sangarlikud kui olid nende esiisad aastatel 1918 või 1944, seda on tõestanud meie noored sõdurid Afganistanis ja Iraagis.
Viitseadmiral Kõuts ütles oma sõnavõtus, et tagantjärele tarkadena võime ju öelda, et sõjaliselt oli admiral Pitka ümber koondunud üksus tähtsusetu ega suutnud midagi muuta, kuid sedasi väites jätaksime kõrvale olulised tegurid: au ja õiguse. “Pitka poistel oli au võidelda ja langeda Eesti riigi nimel ja eest,” ütles kaitseväe juhataja. “Just nende meeste ohver võimaldas Otto Tiefi valitsusel kasvõi viivuks kuulutada end Eesti valitsuseks, heisata sinimustvalge lipu ja näidata maailmale, kellele kuulub õigus.”
Kaitseväe juhataja avaldas lootust, et konverents ärgitab sõjaajaloolasi veel põhjalikumalt uurima 1944. aasta sündmusi, eriti viiepäevast Eesti Vabariiki ja sellega seotud isikuid. “Veel ei ole hilja, sest praegu on meie keskel veel nende sündmuste tunnistajad mõlemalt poolt ja usutavasti on ka arhiivides veel läbi uurimata säilikuid,” ütles viitseadmiral Kõuts. “Kui ajaloolased on saanud teaduslikult tõendatud pildi 1944. aasta sündmustest ja kangelastest, siis saab Eesti ühiskond ja kogu maailm anda hinnangu lähiajaloole. Praegu tundub, et me teame sellest veel liiga vähe.”
Ajalookonverents “Tallinna kaitsjad 22. septembril 1944” annab ülevaate pitkapoiste tegevusest tol päeval, mil nemad olid ainsad Tallinna kaitsjad. Konverentsi tulemused publitseeritakse Johan Pitka 135. sünnipäevaks.