Uudised
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused alustavad uut õppeaastat1. septembril alustavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused uut akadeemilist õppeaastat. Selle puhul toimub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas pidulik aktus, millel esineb Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, ja traditsiooniline kadettide jalutuskäik Tartu linnas.
Kadettide jalutuskäik koos Kaitseväe Orkestriga algab kell 12.00 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peamaja hoovist. Edasi liigutakse mööda järgmiseid tänavaid: Võru – Akadeemia – Vanemuise – Ülikooli – Munga – Vabaduse pst – Raekoja plats – Vabaduse pst – Riia – Võru.
Kell 12.20 toimub Raekoja platsil pidulik rivistus, kus õppurkooseisu tervitab KVÜÕA ülem, kindralmajor Ants Laaneots ning Tartu abilinnapea Jüri Sasi.
Õpe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jaguneb põhi- ja keskastmekursuseks. Põhikursusel omandatakse rakenduslik kõrgharidus sõjaväelise juhtimise erialal. Õppetöö põhikursusel kestab 3 aastat, keskastmekursusel 2 aastat. Ohvitseride keskastmekursuse lõpetajatel omistatakse magistrikraad.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus Põhja- ja Baltimaade sõjaline kõrgkool, millel on rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavad.
-
Kaitseväe juhataja inspekteeris NATO valmisoleku üksustKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteeris täna Tapa Väljaõppekeskuses NATO kiirreageerimisjõudude kooseisus olevat demineerimisgruppi.
15 kaitseväelasest koosnev NATO kiireageerimisjõudude NRF-7 (NATO Response Force ) kooseisus olev demineerimisgrupp on alates 1. juulist viiepäevases valmisolekus.
Pioneeripataljoni ülem kapten Margus Neudorf andis ülevaate Eesti kaitseväe demineerimisvõimekuse arengust ja NATO kiireageerimisjõudude kooseisus oleva üksuse koolitamisest, treenimisest ja varustamisest.
Demineerimisgrupi ülem kapten Harri Teras esitles üksuse relvastust ja varustust. Üksus kasutab moodsaid demineerimisseadmeid, moderniseeritud automaate Galil ja soomustatud veokeid Mercedes Benz Unimog, mille kaitseväe logistikud on kohandanud kasutamiseks üksuse võimalikes tegevuspiirkondades.
Kaitseväe juhataja jälgis üksuse taktikalist demineerimisharjutust. Kaitseväe juhataja jäi nähtuga rahule.
Tapa Väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi andis kaitseväe juhatajale ülevaate lahingtoetusüksuste väljaõppekeskuse infrastruktuuri arengust ja ka keskpolügooni probleemidest. Kõne all olid isikkoosseisu kvaliteet, väljaõpe ja elukutseliste kaitseväelaste sotsiaalsed probleemid.
-
Rahvusvaheline mereväeoperatsioon Open Spirit 2006 algab Saaremaalt6 riigi seitse mereväe laeva ja nelja riigi tuukrid hakkavad Saaremaast lõunasse jäävat merd puhastama maailmasõdade miinidest. Lisaks harjutavad Saaremaa kaitseliitlased sadamakaitset.
Rahvusvahelise mereväeoperatsiooni Open Spirit 2006 raames puhastab 4. kuni 12. septembrini Eesti, Poola, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Leedu laevadest koosnev miinitõrjegrupp Saaremaast lõunasse jäävat Suurt Katelt miinidest.
1. kuni 13. septembrini Eesti vetes aset leidev mereväeoperatsioon Open Spirit 2006 on üks suuremaid sel aastal Läänemeres läbiviidavaid miinitõrje-alaseid ettevõtmisi. Ligi kolmkümmend alust rohkem kui tuhande meremehega 14st Euroopa riigist sh. Venemaalt koguneb Eesti territoriaalvetesse, et puhastada mereteid kahe viimase maailmasõja ajal veesatud meremiinidest jm. lõhkekehadest.
Operatsioonil osaleb ka Eesti, Läti, Soome, Suurbritannia ja Kanada tuukritest moodustatud miinituukriüksus, mis paikneb tuukri- ja toetuslaeva Tasuja pardal ning Roomassaares asetsevas tuukrijaamas.
Roomasaare sadamas on üles seatud ka operatsiooni kaldatoetuspunkt. Kokku osaleb operatsiooni Open Spirit 2006 Saaremaa osas pea 400 mereväelast.
Õppuse esimene faas algas 24. augustil, kui Roomassaarde jõudis operatsiooni tagalatoetusüksus Mereväebaasist.
Alates reedest, 25. augustist algas Saare maleva kaitseliitlastel Roomassaare sadamas operatsiooni raames reservõppekogunemine. Kuni 14. septembrini harjutavad 31 Saaremaa kaitseliitlast sadamakaitserühma tegevust.
Laevad jõuavad Roomassaarde 1. septembril, operatsioon Saaremaa vetes kestab 12. septembrini.
3. septembril kella 13.00st kuni 16.00ni on operatsioonil osalevad laevad avatud Roomassaare sadamas, kus saab tutvuda nii laevade, relvastuse ja tehnika kui ka õhuväe helikopterite ja mereväe tuukrite tegevusega.
Lisaks Saaremaale otsitakse miine Naissaare ümbruses ja Lahepere ning Kolga lahes. Open Spiritil osalevad laevad on jagatud nelja allüksusesse, mis peavad operatsiooni vältel läbi otsima ja lõhkekehadest puhastama neile ette nähtud alad.
Eesti mereväe juhitavast miinitõrjeoperatsioonist võtab osa ka NATO miinitõrjeeskaader (SNMCMG1) – üksus, mille juhtlaev kuni selle aasta märtsini oli Admiral Pitka. Kokku osaleb Eestist kolm mereväe laeva, operatsiooni toetavad piirivalve alused ja õhuväe helikopterid.
Viimase üheteistkümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud üle 300 meremiini ja üle 60-ne muu lõhkekeha, kokku on läbi uuritud üle 500 ruutmiili suurune veeala.
Vaata lisaks miinitõrjeoperatsiooni kodulehekülge: -
Lahingukoolis lõppes aastane vanemallohvitseride baaskursusTäna anti pidulikul lõpurivistusel kätte sõjaväelise juhtimise eriala kutsekeskharidust tõendavad lõputunnistused ja nooremveebli sõjaväelised auastmed 27-le Kaitseväe Võru Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajale.
Järjekorras 31. vanemallohvitseride baaskursus algas möödunud aasta augustis, õppeaasta jooksul omandasid kursandid lisaks üldainetele jalaväerühma rühmavanema ja instruktori teadmisi, läbisid erinevates väeosades teenistuspraktika ning osalesid vahekohtunikena suurõppusel Kevadtorm 2006.
Kursuse ülema leitnant Raul Vene sõnul võib kursust tuua eeskujuks kõigile, sest õppurid olid kõrgelt motiveeritud ning nende õpitulemused ja oskused on väga heal tasemel.
Alates eelmisest aastast õpivad Lahingukoolis ka reservväelased, neist lõpetas käesoleva kursuse nooremveebel Erko Elmik ja nooremveebel Raimo Tomson.
Lisaks aastasele põhikursusele lõpetas eile 65 värsket nooremveeblit Lahingukooli eriala vanemallohvitseride kursuse. Kokku sai kaitsevägi sel nädalal juurde 92 nooremveeblit, kes jätkavad oma teenistust erinevates kaitseväe allüksustes.
-
Maaväe staabi ülemaks saab kolonelleitnant Indrek SirelKaitseväe juhataja määras maaväe staabi ülemaks alates 16. oktoobrist praeguse Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Indrek Sireli.
Kolonelleitnant Sirel on varem teeninud Afganistanis NATO jõudude ISAFi koosseisus staabiohvitserina, kaitsejõudude peastaabis staabiohvitserina ja Viru pataljoni ülemana.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras senise maaväe staabi ülema kolonelleitnant Meelis Kiili Kaitsejõudude Peastaabi ülema II asetäitjaks, tema peamisteks ülesanneteks on välissuhtluse ja rahvusvahelise koostöö korraldamine. See ametikoht osutus vajalikuks, kuna rahvusvahelise koostöö ja välisteenistuse maht on pärast NATO ja ELiga liitumist tohutult kasvanud. Hetkel on ainuüksi NATO staapides teenistuses üle 70 kaitseväelase.
Kolonelleitnant Meelis Kiili asub tänasest õppima vanemohvitseride kursusele NATO Kaitsekolledžis Roomas. Kursus kestab üle viie kuu.
Kolonelleitnant Sirel võtab maaväe staabi üle pärast rahvusvahelist õppust Kalev Express. Kuni 16. oktoobrini täidab maaväe staabi ülema kohuseid major Alari Saega. Maaväe Staabi asjaajamine ja varad on major Saegale üle antud.
-
Estpla pidas kinni terroristliku grupiEesti jalaväerühm Iraagis Estpla-13 pidas üleeile, 22. augustil lõppenud varitsusoperatsiooni käigus Sab-al-Boori linna lähistel kinni viieliikmelise terroristliku grupeeringu ning konfiskeeris neile kuulund relvi ja laskemoona.
Grupeering peeti kinni tänu kohalike elanike kaebustele külaelanike pihta tulistamise kohta. Estpla-13 oli samas piirkonnas ka varem kinni pidanud terrorismis kahtlustatavaid isikuid. Grupeeringusse kuulus ka üks Sudaani päritolu välisvõitleja.
Estpla-13 seatud varitsus avastas mahajäetud farmist grupeeringu snaipripositsiooni. Varitsus pidas kinni hoonesse sisenenud võitleja ning talle hiljem järgnenud automaatidega relvastatud isikud. Terroristid tehti relvituks enne kui viimased jõudsid tule avada.
Ala läbiotsimisel avastas Estpla-13 patrull ühe kuulipilduja ja hulgaliselt laskemoona, samuti konfiskeeris kinnipeetutele kuulunud relvad.
Kinnipeetud tunnistasid hilisemal ülekuulamisel, et kuuluvad vaenutsevate usulahkude vahelises konfliktis osalevasse terroristlikkusse grupeeringusse.
“Varitsusoperatsioon on järjekordne tulem leitnant Jõemaa juhitava rühma viimase paari nädala efektiivsete operatsioonide rivis,” ütles Eesti kontingendi vanem Iraagis major Aron Kalmus. ”Antud operatsioon näitas taas Eesti sõdurite silmapaistvat taktikalise tegutsemise oskust ja võimet säilitada külma närvi.”
Juuni algusest Iraagis teeniva Estpla-13 on kahe ja poole kuu jooksul avastanud 4 relvapeidikut, kinni pidanud 23 terrorismis kahtlustatavat isikut ja konfiskeerinud hulgaliselt relvi – 55 automaati, 5 kuulipildujat, 4 kergekuulipildujat, 14 vintpüssi ja suurtes kogustes laskemoona.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergjalaväerühm on ette valmistatud läbi viima sõjalisi operatsioone jalaväe ja mehhaniseeritud üksuste koosseisus.
Estpla-13 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat
Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Eesti osaleb missioonil Iraagis alates 2003. aasta juunist.
-
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts esitas lahkumisavalduseTäna ennelõunal esitas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Vabariigi President Arnold Rüütlile lahkumisavalduse.
„Olen oma ülesande kaitseväe juhatajana täitnud,“ ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts. „Ametisse astumise püstitatud eesmärgid on saavutatud. Oleme NATO ja Euroopa Liidu täieõiguslikud liikmed. Kaitsevägi on edukalt lõimunud NATO sõjalisse struktuuri. Eesti valitud tasakaalustatud riigikaitse mudel, mis sisaldab elukutselisi üksusi ja ajateenistusele tuginevat reservi, lubab meil olla oma kohustuste täitmisel paindlik. Meie kaitseväelaste järjekindlust ja pühendumist tuuakse rahvusvahelises sõjameeste vennaskonnas eeskujuks. Kaitseväe areng jätkub samal lainel NATO ümberkujundamise ja arenguga.“
2000. aasta septembrist Eesti kaitsejõude juhtinud viitseadmiral Tarmo Kõuts on Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide staažikaim kaitseväe juhataja.
Viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul on kaitseväest saanud meie rahva silmis kõrge usaldusväärsusega institutsioon. „Eesti on endale kasvatanud pühendunud sõduri, “ sõnas viitseadmiral Kõuts. „Eesti kaitseväe edu lugu on kaitseväe ühtse meeskonna, kaitseministeeriumi ja kogu rahva pingutuse tulem. Eesti ühiskond peab kinni laiapõhjalisest riigikaitse kokkuleppest, mis väljendub tahtes end kaitsta ja julgeolekusse investeerida. Kaitsetahteta ei ole ühelgi sõjaväel sisu ega hinge. Eesti rahval on tahe end kaitsta.“
Põhiseaduse kohaselt teeb Vabariigi President Riigikogule ettepaneku kaitseväe juhataja ametist vabastamiseks ja pärast seda uue kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Kaitseväe teenistuse seaduse kohaselt peab kaitseväe juhataja teatama ametist lahkumisest vähemalt neli kuud ette.
Tarmo Kõuts on sündinud 27. novembril 1953 Pihtla vallas, Saaremaal. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Merekooli ja Kaliningradi Tehnilise Instituudi. Sõjalise ettevalmistuse sai ta Tallinna Riiklikus Merekoolis ja Soome Vabariigi Maakaitse Kõrgkoolis. 1973 – 1990 aastani sõitis Tarmo Kõuts merd Eesti Merelaevanduse laevadel alustades madrusena ja tõustes juhenduskapteniks. Aastail 1990 – 1993 oli ta Tallinna Merekooli ülem ja Eesti Merehariduskeskuse rektor ning 1993 – 2000 Piirivalveameti peadirektor.
Riigikogu nimetas Tarmo Kõutsi kaitseväe juhatajaks 21. septembril 2000. Teda toetasid kõik Riigikogu fraktsioonid, hääletusel oli poolt 76 ja vastu 3 Riigikogu liiget. Kaks rahvaasemikku jäid erapooletuks. 2002. aastal ülendas Vabariigi President Tarmo Kõutsi viitseadmiraliks.
Eesti riik on hinnanud Tarmo Kõutsi teeneid omariikluse taastamisel, riigikaitse ülesehitamisel ja piirivalve rajamisel Riigivapi teenetemärgi II klassiga ja Kotkaristi teenetemärgi II klassiga. Soome Vabariik on vääristanud Tarmo Kõutsi panust Eesti ja Soome kaitsekoostöösse Soome Lõvi ordeni Suurristiga. Läti Vabariik on autasustanud viitseadmiral Kõutsi Viestursi ordeni I klassiga. Lisaks sellele on Tarmo Kõutsi autasustatud mitmete Eesti ametkondlike autasude ja välisriikide ordenitega.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts on Eesti Laskurliidu president.
Tarmo Kõuts on abielus, tal on täiskasvanud poeg ja lapselaps.
-
Eesti üksus Iraagis korraldab taasisieseisvuspäeval Eestit tutvustava näituseEesti jalaväerühm Iraagis Estpla-13 tähistab taasiseseisvuspäeva Eestit tutvustava näitusega Taji sõjaväeosas, mis on teenistuskohaks enam kui 10 000-le sõjaväelasele.
Estpla-13 tutvustab Tajis teenivatele sõjaväelastele Eesti ajalugu, riiki ja vaatamisväärsusi, samuti rühma käsutuses olevat relvastust ja varustust. Ka on näitusel võimalik tutvuda Estpla-13 poolt konfiskeeritud tänapäevaste ja vanemate relvadega.
Külastajatele pakutakse eestipäraseid suupisteid ja mängib rühma liikmete valitud Eesti muusika.
Taasiseseivusmispäeva puhul korraldataval rivistusel autasustab silmapaistvamaid Estpla-13 liikmeid Eesti kontingendi vanem Iraagis major Aron Kalmus. Űritusel osalevad Iraagis teenivad Eesti staabiohvitserid.
Eesti jalaväerühm Estpla-13 on Iraagis teeninud kaks ja pool kuud, mille jooksul on avastatud 4 relvapeidikut, kinni peetud 17 terrorismis kahtlustatavat isikut ja konfiskeeritud hulgaliselt relvi – 50 automaati, 4 kuulipildujat, 4 kergekuulipildujat, 14 vintpüssi ning suurtes kogustes laskemoona.
Estpla-13 teenib Bagdadi lähistel Taji sõjaväeosas Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergjalaväerühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Eesti osaleb missioonil Iraagis alates 2003. aasta juunist.
-
Üksik-vahipataljoni ajateenijatel lõppes esimene välilaagri-nädalAlates selle nädala esmaspäevast on jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljoni ajateenijad õppinud sõduri baaskursuse suurima välilaagri käigus Männiku harjutusalal välioskusi.
Üksik-vahipataljoni õppekompanii ajateenijad on alates 14. augustist Männiku harjutusalal õppinud välitingimustes ööbimist, taktikalist tegevust, sidepidamist ning muid lahinguoskusi. Õppekompanii ülema leitnant Tanel Tarlapi sõnul on välilaagri näol tegemist ühe olulisema väljaõppe osaga sõduri baaskursuse ajal, sest välitingimustes on võimalik paremini hinnata õppursõdureid ja selgitada välja potentsiaalseid kandidaate nooremallohvitseride kursuse jaoks.
„Kaks nädalat väliõppust ja metsas ööbimist on midagi muud kui pataljonis omas voodis puhata, ütles leitnant Tarlap. „Siin saab hinnata iga üksiku mehe tegevust ja käitumist pingelisemas olukorras.“
Õppekompanii 161 sõdurit tulevad laupäeva lõunaks väljaõppekeskusesse tagasi, et puhata ja varustust hooldada, esmaspäeval liigutakse uuesti harjutusalale. Järgmisel nädalal on kavas väliõpet ning laskmisi jätkata. Õppus kestab kuni 25. augustini.
Õppekompanii ajateenija reamees Kaspar Kaarlepi sõnul on sellised õppused igati heaks vahelduseks väljaõppekeskuse rutiinile, sest aeg läheb välilaagris kiiremini ning õpe on intensiivsem ja huvitavam.
Üksik-vahipataljoni ajateenijate sõduri baaskursus veidi erinev teiste väljaõppekeskuste samalaadsest kursusest, sest ajateenijad osalevad ka auvahtkonnas Kadriorus ning riiklikel tseremooniatel.
Sõduri baaskursus on kümnenädalane kursus ajateenistuse alguses, selle eesmärk on õpetada ajateenijale oskusi ja teadmisi, mis võimaldaksid tal jätkata edasist väljaõpet oma erialal ja allüksuse kursusel. Baaskursus lõppeb piduliku rivistuse ning kaitseväelase vande andmisega. -
Soome president autasustas kaitseväe juhatajatSoome president Tarja Halonen andis Eesti kaitseväe juhatajale viitseadmiral Tarmo Kõutsile julgeoleku-alase koostöö eest üle Soome Lõvi ordeni Suurristi, mis on üks kõrgemaid Soome riigi autasusid.
Tarja Halonen andis Eesti kaitseväe juhatajale ordeni üle sündmuse auks korraldatud lõunasöögil, millel osales ka Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala. Kõne all oli kahe riigi kaitsekoostöö ja julgeolek ning Euroopa Liitu ja NATOga seonduv.
1942. aastal asutatud Soome Lõvi Suurristi saab anda vaid Soome president ning üksnes märkimisväärsete tsiviil- ja sõjaliste teenete eest. Tavaliselt annetab president ainult ühe või kaks Soome Lõvi ordeni Suurristi aastas.
Soome saatkonna teatel väljendab selle ordeni andmine Eesti kaitseväe juhatajale väga kõrget tunnustust kahe riigi kaitsekoostööle.