Uudised
-
Kaitsevägi mälestab liiklusohvreidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis kaitseväele ja Kaitseliidule korralduse vastata peaministri üleskutsele ja mälestada liiklusohvreid.
"Eesti maanteed ja linnatänavad on kahetsusväärsel kombel muutunud meie inimeste jaoks ohvriterohkeks lahingutandriks," ütles Tarmo Kõuts. "Relvakonflikte ei ole võimalik lahendada vaid relva jõul ilma poliitilise tahteta. Nii ei ole ka võimalik muuta ainult jõuga see ohtlik liiklustanner tagasi normaalseks liikluseks ilma, et liiklejate, see tähendab meie kõigi, mõttemaailmas midagi otsustavalt muutuks."
Kaitseväe juhataja korralduse kohaselt peavad täna sõitma kõik kaitseväe sõidukid musta lindiga.
-
Estpla-13 leidis suure koguse relvi ning pidas kinni välisvõitlejadEesti jalaväerühm Iraagis Estpla –13 konfiskeeris esmaspäeval, 14. augustil Sab-al-Boori linna lähistel läbi viidud operatsiooni käigus rekordkoguse relvi ja pidas kinni seitse terrorismis kahtlustatavat isikut.
Estpla-13 kaheksaliikmelise jalgsipatrulli suunas tule avanud võitlejad peeti USA armee helikopterite toetusel kinni, sellele järgnenud läbiotsimise käigus konfiskeerisid Eesti kaitseväelased hoonetest 15 kalašnikovi automaati, neli kuulipildujat, kaks granaadiheitjat RPG, kaheksa vintpüssi, snaiprirelva, 115 laskemoonasalve ja suurte kottide viisi laskemoona kuulipildujatele ja automaatidele.
Kaks Eesti kaitseväelaste poolt kinni peetud isikut osutusid hilisema ülekuulamise käigus Süüria päritolu välisvõitlejateks. Eesti jalaväerühmale kohalikelt elanikelt laekunud varasema informatsiooni kohaselt olid kinnipeetud välisvõitlejad palgatud kohaliku terroristliku rühmituse poolt osalemiseks vaenutsevate usulahkude vahelises konfliktis.
Estpla-13 ülema leitnant Meelis Jõemaa sõnul oli operatsiooni eesmärgiks kontrollida naaberalast saadud informatsiooni põhjal relvapeidikute olemasolu. ˝Operatsioon oli edukas tänu saadud informatsiooni kiirele kasutamisele ja patrulli operatiivsele tegutsemisele, mis ei võimaldanud terroristliku rühmituse liikmetel külast lahkuda ega oma relvi ja varustust põhjalikumalt peita,˝ ütles leitnant Jõemaa.
Pataljoniülem kolonel James Pasquette autasustas operatsioonilt saabunud eestlasi pataljoni aumüntidega. “Tänane relvasaak meie pataljoni on suurim korraga konfiskeeritud relvade kogus üldse,” ütles Pasquette.
Kahe ja poole kuu pikkuse teenistuse jooksul Iraagis on Estpla-13 avastanud neli relvapeidikut, kinni pidanud 17 terrorismis kahtlustatavat isikut ja konfiskeerinud hulgaliselt relvi: 50 kalašnikovi automaati, kaheksa kuulipildujat, 14 vintpüssi ja suurtes kogustes laskemoona.
ESTPLA-13 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat
Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergjalaväerühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
Kaadrikaitseväelaste baaskursus viiakse esmakordselt läbi PärnusTäna, esmaspäeval 14. augustil algas Pärnu väljaõppekeskuses kaadrikaitseväelaste baaskursus.
KVK–5 on Rahuoperatsioonide Keskuse poolt läbiviidav sõjaliste teadmiste ühtlustamise kursus Scoutspataljoniga liituvatele kaitseväelastele. Pärast kursuse edukat läbimist suunatakse kaitseväelased Scoutspataljoni erinevatesse allüksustesse.
Kursuse eesmärgiks on ühtlustada tulevaste kaadrikaitseväelaste taset ning täiendada nende teadmisi erinevate sõjaliste oskuste vallas.
Enamik KVKle õppima asunutest on värskelt reservi arvatud endised ajateenijad, kes otsustasid elukutselise kaitseväelase ameti kasuks.
Kursusel osaleb kokku 75 kaitseväelast, kelle seast üks on naissoost.
-
Lahingukoolis algas uus õppeaastaTäna alustas Kaitseväe Võru Lahingukoolis vanemallohvitseride 32. baaskursusel sõjaväelise juhtimise erialal õpinguid 31 õppurit.
Sisseastumiskatsetel, kus osales 40 kandidaati, tuli edukalt läbida orienteerumisrada, sooritada 3,2 km pikkune kerges lahinguvarustuses kiirrännak, laskeoskustest teenistusrelvaga ning kutsesobivusvestlus.
Alates eelmisest õppeaastast on Kaitseväe Võru Lahingukooli põhikursusele võimalik kandideerida ka tsiviilisikutel, kes vastavad sisseastumistingimustele. Ka sel aastal alustas õpinguid kolm tsiviilisikut, kellega sõlmitakse tegevteenistusleping.
Sõjaväelise juhtimise eriala õppekava läbimine on teenistuse aluskursus vanemallohvitseridel, kus nad omandavad rühma jaoinstruktori ettevalmistuse teenistuseks kaitseväe väljaõppekeskustes ja siseministeeriumi struktuurides.
Õpingud kestavad kokku 44 õppenädalat, neist 20 on ühised õpingud, 13 spetsialiseerumine kas jalaväe-, side-, õhutõrje, pioneeri-, suurtükiväe- või logistika suunal ning 11 õppenädalat on praktika erinevates kaitseväe väljaõppekeskustes.
Kursuse edukal lõpetamisel juunis 2007. aastal saadakse kutsekeskhariduse tunnistus sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auaste.
Hetkel käimasolev vanemallohvitseride 31. baaskursus on praktikal kaitseväe väljaõppekeskustes ning nende kursus lõpeb 25. augustil piduliku rivistusega Kaitseväe Võru Lahingukoolis.
-
ESTPLA-13 avastas relvapeidikuidEesti kergjalaväerühm Iraagis ESTPLA-13 avastas nädalavahetusel läbi viidud operatsiooni käigus kaks relvapeidikut ja pidas kinni ühe terrorismis kahtlustatava isiku.
Sab al Boori linna lähedases külas asunud peidikutest leiti kaks juhitavat raketiseadeldist ja üks rakett, granaadiheitja RPG koos laskemoonaga, kilo lõhkeainet, lisaks erinevaid käsitulirelvi ja hulgaliselt laskemoona.
ESTPLA-13 ülema leitnant Meelis Jõemaa sõnul oli tegemist transiitpeidikutega, mida terroristide rühmitused kasutavad relvade ja laskemoona peitmiseks enne edasitoimetamist lõppkasutajatele.
“Iga leitud relv, peidik või lõhekehade valmistamiseks kasutatav materjal on oluline konkreetse piirkonna elanike elu turvalisemaks muutmisel,” ütles ESTPLA-13 ülem leitnant Meelis Jõemaa.
ESTPLA-13 leidis peidikud isevalmistatud lõhkekehade valmistajate kohta info kogumise käigus. Maa sisse kaevatud peidikute leidmisel kasutati metallidetektoreid, samuti sai Eesti üksus informatsiooni peidetud relvade kohta kohalikult elanikult.
“ESTPLA-13 tõestas järjekordselt, et nende varustus ja ettevalmistus on kõrgel tasemel,” ütles Eesti üksuse kompaniiülem, USA armee kapten Ryan Long.
34-liikmeline kergjalaväerühm ESTPLA-13 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
ESTPLA-13 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat
Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Riigikogu pikendas detsembris Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni 2006. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil alates 2003. aasta juunist. -
Balti luureeskadron saabus tagasi Eestisse
Täna, 13. augustil saabus kodumaale kuus kuud Kosovos NATO rahutagamismissioonil Taani pataljoni kooseisus teeninud Eesti luurekompanii BaltSquadron-13.
Alates veebruarist Kosovos teeninud 66-liikmeline BALTSQN-13 viis oma vastutusalal läbi patrulle, teostas läbiotsimisi ja teostas erinevate objektide julgeolekut.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman ütles üksust vastu võttes, et kuigi Kosovos ei ole praegu tegemist aktiivse vaenutegevusega, on selliselt missioonilt saadud kogemus siiski oluline. “Kunagi lõppeb otsene sõjategevus ka Iraagis ja Afganistanis ning me peame olema valmis ka rahutagamiseks sõna otseses mõttes,” ütles brigaadikindral Laneman.
BALTSQN-13 teenis KFOR (Kosovo Forces) Taani pataljoni DANBN kooseisus. BALTSQN-13 ülemaks on kapten Mait Müürsepp.
Kapten Müürsepa sõnul oli olukord Kosovos stabiilne ja rahulik ning ohtlikke intsidente üksusel ette ei tulnud. “Kõige raskemaks võis pidada igapäevast rutiini, patrullide
teostamist piirkonnas ja baasi valvamist,” ütles Müürsepp.
Enne rahutagamismissioonile minekut läbis luurekompanii väljaõppetsükli Taani instruktorite käe all. Väljaõppe käigus ühtlustati juhtimisprotseduure, harjutati koostööd teiste üksustega ning treeniti tegutsemist tihedalt asustatud alal.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu kaitseväele antud mandaati osalemaks NATO juhitavate rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus Kosovos kuni 150 kaitseväelasega 2007. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aasta novembrist.
Kosovos jätkab Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus teenistust 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitsei üksus Estpatrol-13, lisaks teenib Kosovos NATO jõudude peakorteri koosseisus üks staabiohvitser.
-
Eile Afganistanis haavata saanud kaitseväelased paranevadReede, 11. augusti hilisõhtul Helmandi provintsis Afganistanis haavata saanud kolmest Eesti jalaväerühma ESTCOY-2 kaitseväelasest on kaks tagasi üksuse juures, üks on paranemas.
Helmandi provintsi keskosas Garmseris rajoonikeskuses laagris asunud kaitseväe jalaväerühma rünnati eile kella 23 paiku kohaliku aja järgi tõenäoliselt 23-mm õhutõrjekahurist. Täpne rünnakus kasutatud relv ja rünnaku taktika on väljaselgitamisel.
Kaks viga saanud kaitseväelast evakueeriti helikopteriga Briti lahingugrupi baasis Camp Bastion asuvasse haiglasse. Üks neist naasis pärast esmaabi saamist rühma juurde, teise võitleja jätsid arstid paariks päevaks haiglasse järelvalve alla. Kolmandale kaitseväelasele anti esmaabi jalaväerühma oma jõududega ning ta jätkab üksuse juures teenistusülesannete täitmist.
Kaitseväelaste lähedasi on juhtunust teavitatud. Jalaväerühm ESTCOY-2 jätkas täna hommikul operatsioonide läbiviimist vastavalt operatsiooniplaanile.
„Jalaväerühm jätkab koos Afganistani julgeolekujõududega turvalisuse tagamist Garmseris,” sõnas Eesti kontingendi ülema kohusetäitja Afganistanis major Toomas Möls. „Loodame, et võitlejad paranevad kiiresti.”
37-liikmeline jalaväerühm toetab Afganistani julgeolekujõude Helmandi provintsi pealinnast Lashkargah’st 50 km lõunas asuvas Garmseri rajooni keskuses alates 27. juulist. Jalaväerühm on viinud läbi mobiilseid patrulle eesmärgiga domineerida piirkonna üle, heidutada valitsusvastaseid rajoonikeskust ründamast ning häirida nende tegevust.
PASI soomukeid kasutav rühm on mõnel korral olnud ka lahingkontaktis Afganistani valitsusvastaste grupeeringutega. Samuti on valitsusvastased rünnanud piirkonnas tegutsevaid Afganistani julgeolekujõudude üksusi.
Suurbritannia kontingendi ülem Afganistanis brigaadikindral Ed Butler on rühmale avaldanud tunnustust Garmseris saavutatud sõjalise efekti eest.
Jalaväerühm saabus operatsioonipiirkonda Lõuna-Afganistanis mai lõpus. ESTCOY-2 ülem on leitnant Ain Tiidrus.
Kuues Afganistani lõunaprovintsis juhib NATO juhitava rahvusvahelise väekontingendi ISAF (International Security Assistance Force) jõude Rahvusvaheline Brigaad (Lõuna). Brigaadi alluvuses on ka Helmandi provintsis tegutsev Suurbritannia lahingugrupp (UK Task Force), mille koosseisu kuuluvad teiste seas Eesti kaitseväe üksused.
Praegu teenib Afganistanis NATO jõudude koosseisus 78 Eesti kaitseväelast. Selle aasta lõpuks on planeeritud suurendada Eesti kontingenti Afganistanis 120 kaitseväelaseni.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast.
-
BALTSQN-13 saabub EestissePühapäeval, 13. augustil saabub kodumaale kuus kuud Kosovos NATO rahutagamismissioonil Taani pataljoni kooseisus teeninud Eesti luurekompanii BaltSquadron-13.
Alates veebruarist Kosovos teeninud 66-liikmeline BALTSQN-13 viis oma vastutusalal läbi patrulle, teostas läbiotsimisi ja teostas erinevate objektide julgeolekut. BALTSQN-13 teenis KFOR (Kosovo Forces) Taani pataljoni DANBN kooseisus. BALTSQN-13 ülemaks on kapten Mait Müürsepp.
Enne rahutagamismissioonile minekut läbis luurekompanii väljaõppetsükli Taani instruktorite käe all. Väljaõppe käigus ühtlustati juhtimisprotseduure, harjutati koostööd teiste üksustega ning treeniti tegutsemist tihedalt asustatud alal.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu kaitseväele antud mandaati osalemaks NATO juhitavate rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus Kosovos kuni 150 kaitseväelasega 2007. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aasta novembrist.
Kosovos jätkab Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus teenistust 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitsei üksus Estpatrol-13, lisaks teenib Kosovos NATO jõudude peakorteri koosseisus üks staabiohvitser.
-
Eestit esindab NATO Euroopa peakorteris kolonel Kiviselg
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras alates 10. augustist senise Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Ants Kiviselja NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri (SHAPE) juurde sõjalise esindaja ametikohale.
Sõjalise esindaja ülesanneteks on kaitseväe juhataja esindamine Euroopa Liitlasvägede Peakorteris, informatsiooni kogumine ja analüüs ning infovahetuse koordineerimine Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ja NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri vahel, SHAPE juures teenivate Eesti ohvitseride tegevuse ja NATO integratsiooniprotsessi koordineerimine.
Euroopa Liitlasvägede kõrgeim peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE) on Liitlasvägede Operatsioonide ülemjuhatust juhtiva Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Europe, SACEUR) tööorganiks.
Kolonel Kiviselg teenis aastatel 1992 kuni 1999 Eesti Piirivalves erinevatel ametikohtadel, aastatel 2000 kuni 2001 oli ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, aastast 2001 Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem.
Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülema ametikohal jätkab teenistust kolonelleitnant Vahur Väljamäe, kes teenis eelnevalt Vabariigi Presidendi kaitsenõuniku ametikohal.
-
Eesti jalaväerühm tegutseb Helmandi provintsi lõunaosas
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTCOY-2 toetab Afganistani relvajõude ning politseid Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsi lõunaosas Garmseri rajoonis.
Alates 27. juulist Garmseri asulas ning selle ümbruses tegutsenud 37-liikmeline jalaväerühm on viinud läbi mobiilseid patrulle eesmärgiga domineerida piirkonna üle, heidutada valitsusvastaseid rajoonikeskust ründamast ning häirida nende tegevust.
PASI soomukeid kasutav rühm on mõnel korral olnud ka lahingkontaktis Afganistani riigivõimu vastaste grupeeringutega. Samuti on valitsusvastased rünnanud piirkonnas tegutsevaid Afganistani julgeolekujõudude üksusi.
“Julgeolekuolukord Lõuna-Afganistanis on ettearvatult keeruline,” sõnas Eesti kontingendi ülema kohusetäitja Afganistanis major Toomas Möls. “Tegu on piirkonnaga, kus Taliban alguse sai ning turvalisuse saavutamine samal tasemel Afganistani põhjaosaga ei saa toimuda üleöö.”
Juuli keskpaigas teatati Talibani võitlejate sisenemisest Helmandi provintsipealinnast Lashkargahst 50 km lõunas asuvasse Garmserisse. Samal ajal liikus Eesti jalaväerühm Lashkagahsse ning nädal aega hiljem Garmserisse. Rühm on antud Lashkargah Provintsi Ülesehitusmeeskonna (PRT, Provincial Reconstruction Team) julgeolekut tagava kompanii alluvusse.
Jalaväerühm saabus operatsioonipiirkonda Lõuna-Afganistanis mai lõpus. ESTCOY-2 ülem on leitnant Ain Tiidrus.
Suurbritannia kontingendi ülem Afganistanis brigaadikindral Ed Butler on rühmale avaldanud tunnustust Garmseris saavutatud sõjalise efekti eest.
31. juulil võtsid NATO juhitavad julgeolekutagamisjõud ISAF USA-juhitavalt koalitsioonilt üle vastutuse kuues Lõuna-Afganistani provintsis sh Helmandis.
Kuues Afganistani lõunaprovintsis juhib ISAF jõude Rahvusvaheline Brigaad (Lõuna). Brigaadi alluvuses on ka Helmandi provintsis tegutsev Suurbritannia lahingugrupp (UK Task Force), mille koosseisu kuuluvad teiste seas Eesti kaitseväe üksused.
Praegu teenib Afganistanis 78 Eesti kaitseväelast. Selle aasta lõpuks on planeeritud suurendada Eesti kontingenti Afganistanis 120 kaitseväelaseni.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast.