Uudised
-
Tallinnas koguneb NATO hariduse- ja väljaõppegrupp24. – 28. aprillil koguneb Tallinnas NATO treening-grupi hariduse ja väljaõppe arengu töögrupp, et arutada sõjaväelise hariduse ja väljaõppega seotud küsimusi.
“Kahtlemata on konverentsil arutatul oluline mõju Eesti ohvitseride ja allohvitseride väljaõppesüsteemi arendamisele,” ütles konverentsi üldkoordinaator kapten Tarmo Laaniste.
Eriti rõhutas kapten Laaniste konverentsil osalevate riikide kogemuste ja teadmiste väärtuslikkust Eesti kaitseväele e-õppe edukaks integreerimiseks militaarhariduse- ja väljaõppesüsteemi.
Konverentsile oodatakse 40 osalejat 21 erinevast riigist, nende hulgas nii kõrgemad ohvitserid kui teadlased ja eksperdid.
Konverentsi käigus külastatakse muuhulgas ka Balti Kaitsekolledžit ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi Tartus.
NATO haridustöögrupp tegutseb kui rahvusvaheline väljaõppealaste ekspertide kogu NATO treening-grupis (NATO Joint Services Sub Group alagrupp).
Töögrupi eesmärk on edendada individuaalset hariduse ja väljaõppe arengut ja parendada hariduse ja väljaõppe protsesse NATOs ja partnerriikides.
NATO treening-grupi konverentse korraldatakse reeglina kaks korda aastas, selle toimumiskoht roteerub osalevate riikide vahel. Näiteks 2005. aasta sügisel peeti konverents Itaalias, 2006. aasta kevadel on konverents Eestis ja 2006. aasta sügisel USAs. -
Eesti kontingendi ülem Afganistanis on kolonelleitnant Raivo TammKäesoleval nädalal alustas Eesti kontingendi ülemana Afganistanis teenistust seni Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonda juhtinud kolonelleitnant Raivo Tamm.
“Piirkonna klimaatilised tingimused on rasked nii isikkoosseisu kui tehnika jaoks; operatsiooni raskusaste, kaugus kodust ja maastiku raske läbitavus teevad selle operatsiooni läbiviimise ning toetamise logistiliselt keeruliseks,” sõnas kolonelleitnant Tamm. "Arvan, et minu senisest teenistusest Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülemana on siinjuures kasu.”
Kontingendi ülema ülesandeks on korraldada Eesti kaitseväe üksuste tegevust ning koordineerida infovahetust erinevate väekontingentide vahel.
Enne Eesti kaitseväe üksusi operatsioonipiirkonda jõudnud kolonelleitnant Tamm kohtus Afganistanis koalitsiooniüksuste ja Suurbritannia juhitava Helmandi lahingugrupi ülemate, operatiivjuhtide ning võtmeplaneerijatega ja arutas nendega Eesti osalemist rahvusvaheliste üksuste koosseisus operatsioonidel Lõuna-Afganistanis.
Samuti koordineeris kolonelleitnant Tamm Eesti üksuste vastuvõtmist operatsioonipiirkonnas.
Kolonelleitnant Tamme sõnul on Eesti ja Suurbritannia operatsioonide alustamine Lõuna-Afganistanis logistiliselt keeruline protsess.
“Esmakordselt toetab Eesti oma üksusi logistiliselt ise nii suures mahus,” lisas Tamm.
Kolonelleitnant Tamme sõnul on mitmed uued varustuselemendid Eesti kaitseväelaste poolt Lõuna-Afganistanis kasutusel esmakordselt. “Testime siin operatiivtingimustes PASI soomukeid, relvastuse moderniseerimisprojekte ning uusi üksiksõduri varustuselemente,” sõnas kolonelleitnant Tamm. “Esimest korda on välisoperatsioonil kasutusel ka eelmise aasta lõpus kaitseväe varustusse jõudnud Heckler&Koch püstolid.”
Kolonelleitnant Tamme teenistuskohaks saab Suurbritannia juhitava Helmandi lahingugrupi staap Helmandi provintsi pealinnas Lashkargahis.
Käesoleva aasta lõpuks saab Lõuna-Afganistanist Eesti suurim välisoperatsioonipiirkond kus teenib ligi 120 kaitseväelast.
Kolonelleitnant Tamm on omandanud sõjalise kõrghariduse Soome Vabariigi Riigikaitse Kõrgkoolis. Tamm on olnud õppejõud Riigikaitseakadeemia kaitsekolledžis ja vanemõppejõud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Enne Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema ametikohale asumist teenis Tamm Kaitseväe Lahingukooli ülemana. -
Esimesed kaitseväe üksused jõudsid Lõuna-AfganistaniNeljapäeva, 20. aprilli pärastlõunal saabusid Kandahari lennuväljale Lõuna-Afganistanis 23 Eesti kaitseväelast.
Sõjaline vaatlusmeeskond, demineerimismeeskond ja logistikaüksus on esimesed Eesti kaitseväe üksused, mis alustavat teenistust Suurbritannia juhitavate üksuste koosseisus Lõuna-Afganistani Helmandi maakonnas.
Enne operatsioonide alustamist osalevad Eesti kaitseväelased sissejuhatavatel briifingutel, saavad ülevaate operatsioonipiirkonna iseärasustest ning seavad valmis Eestist Suurbritannia kaudu saabuva ning varem Eesti üksuste poolt Põhja-Afganistanis kasutusel olnud varustuse ning tehnika.
Lõuna-Afganistanis ettevalmistusvisiidil viibiva Kaitsejõudude Peastaabi operatiivjaoskonna ülema major Sten Reimanni sõnul valmistab Suurbritannia koos Eesti ja Taani liitlastega ette mitme tuhande sõjaväelase saatmist piirkonda, kus koalitsioonijõudude kohalolek on siiani olnud piiratud.
“Briti ja Eesti üksuste suundumisega Helmandi provintsi suureneb koalitsioonijõudude kohalolek seal oluliselt ja piirkonna julgeoleku tagamine peab looma eeldused Afganistani valitsusele provintsi ülesehitamiseks,” sõnas major Reimann.
Rahvusvaheliste jõudude suurendamine Lõuna-Afganistanis on osa NATO ISAF laienemise kolmandast faasist.
Afganistanis teenib hetkel 33 Eesti kaitseväelast. Lisaks koalitsioonijõudude koosseisus Lõuna-Afganistanis viibivale sõjalisele vaatlusmeeskonnale, demineerimismeeskonnale, logistikaüksusele ning staabiohvitseridele, teenib Kabulis NATO juhitavate ISAF üksuste koosseisus kolmeliikmeline lennuteenindusmeeskond Kabuli Rahvusvahelisel Lennuväljal ning kaks staabiohvitseri.
Käesoleva aasta lõpuks on planeeritud enam kui saja kaitseväelase lähetamine Lõuna–Afganistani Helmandi provintsi.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Mereväe uut laeva saab näha teise kai juuresTäna, 18. aprillil Tallinna Vanasadamas külastajatele avatud Eesti mereväe uus tuukri- ja toetuslaev Tasuja ootab külastajaid Admiraliteedi basseinis 21. kai juures.
Esialgselt Tallinna Vanasadama 17. kai juures planeeritud üritus viiakse läbi kesklinnale lähemal Admiraliteedi basseinis, mis asub Soolalao kõrval. Kruiisilaevade terminali väravasse saabujad juhatatakse edasi. Laeva külastusajad on jäänud samaks so. 13-st kuni 17-ni.
Taani kuninglikus mereväes Lindormeni nime kandnud ja samanimelisse klassi kuuluv sõjalaev asub Tasuja nime all täitma tuukri- ja toetuslaeva funktsiooni. Laeva saab kasutada ka väljaõppe otstarbeks.
Taani kuninglikus mereväes Lindormeni nime kandnud ja samanimelisse klassi kuuluv sõjalaev asub Tasuja nime all täitma tuukri- ja toetuslaeva funktsiooni. Laeva saab kasutada ka väljaõppe otstarbeks.
Tasuja on ehitatud Taani Kuningriigis asuvas Svendborg Vaerft’i laevatehases. Laev on terasest korpusega, pikkus 44,5, laius 9 ja süvis 2,9 meetrit. Veeväljasurve 577 tonni. Laeva meeskonna suuruseks on 27 mereväelast sh. 5 ohvitseri. Üldse on koikohti laevas 35-le inimesele.
Lindormen - klassi laevad on algselt ehitatud miinide veeskamiseks. Taani kuninglik merevägi on neid perioodiliselt kasutanud ka staabi- ja toetuslaevana NATO miinitõrjeeskaadris, kuhu äsja kuulus ka Admiral Pitka. Laeval on head meresõiduomadused ja operatiivvõimekus, mis võimaldab teda kasutada staabiplatvormina.
Lisaks on pardal kaks töökoda, puurmasinad ja treipingid, vajadusel saab sisustada tuukritöökoja. Laeval on ka teistele laevadele kütuse andmise võimalus.
Vaata pilte eilsest laeva vastuvõtmistseremooniast:
-
Eesti kaitseväelased asusid Afganistani poole teeleTäna, 18. aprillil asusid Lõuna-Afganistani poole teele kolm Eesti üksust, et oluliselt suurenda Eesti kaitseväe kontingenti Lõuna-Afganistanis.
Kuuekuulist osalemist välisoperatsioonil Afganistanis alustasid sõjaline vaatlusmeeskond MOT-2, demineerimismeeskond EOD-9 ja logistiline toetuselement ESTCON NSE, kokku 23 kaitseväelast.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes brigaadikindral Alar Laneman ütles teeleasuvatele sõduritele, et Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi siirduvad meeskonnad hakkavad täitma olulisi ülesandeid.
“Me peame looma turvalise keskkonna, et Afganistani talumees saaks kasvatada kasulikku saaki ning et ta näeks oma laste tulevikku märksa paremana kui enda oma,” ütles brigaadikindral Laneman.
Briti suursaadik Nigel Haywood ütles üksuste teelesaatmisel, et Eesti kaitseväelased on Suurbritanniale usaldusväärsed partnerid.
“Teie kätes on terve rahva soov pöörduda tagasi vabaduse ja demokraatia juurde,” ütles suursaadik Haywood. “Afganistani ja meie tulevik sõltub igast kaitseväelasest siin.”
Eesti üksused hakkavad teenima Helmandi provintsis Kanada poolt juhitava Rahvusvahelise Brigaadi koosseisu kuuluva Suurbritannia lahingugrupi alluvuses. Hetkel teenib Rahvusvahelise Brigaadi staabis viis Eesti kaitseväelast.
Käesoleva aasta lõpuks on planeeritud enam kui saja kaitseväelase lähetamine sama brigaadi koosseisu Lõuna–Afganistani Helmandi provintsi.
Selle aasta suvel on planeeritud brigaadi üleandmine NATO juhitavate julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) alluvusse.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
Eesti kaitsevägi osaleb välisoperatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast.
-
Eesti üksused suunduvad Afganistani
Teisipäeval, 18. aprillil asuvad Lõuna-Afganistani poole teele kolm Eesti üksust, et oluliselt suurenda Eesti kaitseväe kontingenti Lõuna-Afganistanis.
Afganistani lähevad sõjaline vaatlusmeeskond MOT-2, demineerimismeeskond EOD-9 ja logistiline toetuselement ESTCON NSE, kokku 23 kaitseväelast.
Eesti üksused hakkavad teenima Helmandi provintsis Kanada poolt juhitava Rahvusvahelise Brigaadi koosseisu kuuluva Suurbritannia lahingugrupi alluvuses. Hetkel teenib Rahvusvahelise Brigaadi staabis viis Eesti kaitseväelast.
Käesoleva aasta lõpuks on planeeritud enam kui saja kaitseväelase lähetamine sama brigaadi koosseisu Lõuna–Afganistani Helmandi provintsi.
Selle aasta suvel on planeeritud brigaadi üleandmine NATO juhitavate julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) alluvusse.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
Eesti kaitsevägi osaleb välisoperatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast.
-
Mereväe uus laev ootab külastajaidTeisipäeval, 18. aprillil saavad huvilised Tallinna Vanasadamas tutvuda Eesti mereväe uue tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja.
Laev on avatud kella 13st kuni 17ni Tallinna Vanasadama 17. kai juures. Sissepääs sadamasse on kruiisilaevade väravast.
Taani kuninglikus mereväes Lindormeni nime kandnud ja samanimelisse klassi kuuluv sõjalaev asub Tasuja nime all täitma tuukri- ja toetuslaeva funktsiooni. Laeva saab kasutada ka väljaõppe otstarbeks.
Tasuja on ehitatud Taani Kuningriigis asuvas Svendborg Vaerft’i laevatehases. Laev on terasest korpusega, pikkus 44,5, laius 9 ja süvis 2,9 meetrit. Veeväljasurve 577 tonni. Laeva meeskonna suuruseks on 27 mereväelast sh. 5 ohvitseri. Üldse on koikohti laevas 35-le inimesele.
Lindormen - klassi laevad on algselt ehitatud miinide veeskamiseks. Taani kuninglik merevägi on neid perioodiliselt kasutanud ka staabi- ja toetuslaevana NATO miinitõrjeeskaadris, kuhu äsja kuulus ka Admiral Pitka. Laeval on head meresõiduomadused ja operatiivvõimekus, mis võimaldab teda kasutada staabiplatvormina.
Lisaks on pardal kaks töökoda, puurmasinad ja treipingid, vajadusel saab sisustada tuukritöökoja. Laeval on ka teistele laevadele kütuse andmise võimalus.
Vaata pilte EML Tasuja üleandmistseremooniast:
Vaata lisaks EML Tasuja kohta:
-
Tasuja alustab teenistustEsmaspäeval, 17. aprillil Tallinna Vanasadamas aset leidval tseremoonial saab merevägi uue tuukri- ja toetuslaeva Tasuja.
Kell 15.00 Tallinna Vanasadama 17. kail algaval tseremoonial osalevad Vabariigi President Arnold Rüütel, kaitseminister Jürgen Ligi, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes brigaadikindral Alar Laneman ja Taani suursaadik Eestis Kirsten Geelan.
Taani kuninglikus mereväes Lindormeni nime kandnud ja samanimelisse klassi kuuluv sõjalaev asub Tasuja nime all täitma tuukri- ja toetuslaeva funktsiooni. Laeva saab kasutada ka väljaõppe otstarbeks.
“Tasuja saabumisega suureneb oluliselt meie võimekus toetada erinevaid miinitõrjeoperatsioone- ja õppuseid. Seni on see ülesanne olnud peaasjalikult Admiral Pitka kanda,” ütles mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask. “Samuti võimaldab laev tõhustada miinituukrite tegevust,” lisas Ivask.
Tasuja on ehitatud Taani Kuningriigis asuvas Svendborg Vaerft’i laevatehases. Eesti lipp heisati laeval kolmapäeval, 12. aprillil Taanis, Fredrikshavni mereväebaasis.
Laev on terasest korpusega, pikkus 44,5, laius 9 ja süvis 2,9 meetrit. Veeväljasurve 577 tonni. Laeva meeskonna suuruseks on 27 mereväelast sh. 5 ohvitseri. Üldse on koikohti laevas 35-le inimesele. Laeva komandör on Saksamaal mereväeohvitserikoolituse saanud nooremleitnant Erkki Silm.
Lindormen - klassi laevad on algselt ehitatud miinide veeskamiseks. Taani kuninglik merevägi on neid perioodiliselt kasutanud ka staabi- ja toetuslaevana NATO miinitõrjeeskaadris, kuhu äsja kuulus ka Admiral Pitka. Laeval on head meresõiduomadused ja operatiivvõimekus, mis võimaldab teda kasutada kuni 6-liikmelise staabi platvormina.
Lisaks on pardal kaks töökoda, puurmasinad ja treipingid, vajadusel saab sisustada tuukritöökoja. Laeval on ka teistele laevadele kütuse andmise võimalus.
Ennesõja-aegne Tasuja, mille järgi praegune laev oma nime on saanud, oli jäälõhkuja-puksiir, mida tolleaegsed Eesti merejõud kasutasid suurtükilaevana. Laev oli ehitatud 1910.a Crichtoni tehases Peterburis. Laeval oli pikkust 47,2 m, laiust 10,3 m ja süvis 5,2 m, veeväljasurve sõjalaevana 753 t, kiirus 12 sõlme.
1. aprillil 1919.a saadi venelastelt vahepeal sakslaste kätte langenud laev Liepajast inglaste abiga kätte, määrati Eesti merejõududele, relvastati suurtükkidega ja hakati kasutama suurtükilaevana. 20. juunil 1919.a pandi uueks nimeks Tasuja. Sama aasta novembrist jätkas teenistust jäälõhkujana.
Vaata lisaks EML Tasuja kohta:
-
Balti kaitsekoostöö seab uued eesmärgid7. – 8. aprillil Läti Vabariigis Bauskas kohtunud Balti sõjaline komitee tõdes vajadust välja töötada Balti kaitsealase koostöö uued pikemaajalised eesmärgid.
Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Läti kaitseväe juhataja viitseadmiral Gaidis Andrejs Zeibots ja Leedu kaitseväe juhataja kindralmajor Valdas Tutkus peavad vajalikuks koostöö jätkamist ning uute pikemaajaliste eesmärkide määratlemist ja väljatöötamist.
Uute eesmärkide kaardistamine on vajalik seoses olukorra muutusega kuna toimivate kaitsekoostööprojektidega tehti algust enne Balti riikide NATO ja Euroopa Liidu liikmelisuse saavutamist.
Balti sõjaline komitee kinnitas töökohtumisel Balti kaitsekolledži uue väljaõppeformaadi. Lisaks arutasid kaitsevägede juhatajad ühise õhuseiresüsteemi BALTNET, miinitõrjeeskaadri BALTRON ning infosüsteemi BALTCCIS tegevust ja arenguplaane. Samuti olid kohtumisel kõne all õhuturve, maavägede doktriin ning erinevad koolitusprogrammid.
NATO sõjaline juhtkond hindab viitseadmiral Kõutsi sõnul Balti riikide sõjalist koostööd julgeoleku kindlustamisel Läänemere regioonis ning on tunnustanud Balti riikide ja Põhjamaade sõjalist koostööd.
Viitseadmiral Kõutsi saatsid töökohtumisel Kaitsejõudude Peastaabi ja väeliikide staapide ohvitserid.
Balti sõjaline komitee kohtub kaks korda aastas. -
Tagalapataljon kutsub aastapäeva puhul küllaReedel, 7. aprillil kutsub Tagalapataljon oma 87. aastapäeval linnakodanikke lahtiste uste päevale, pärast pidulikku rivistust pakutakse külalistele suppi ning huvilised saavad sõita jalaväetransportööriga.
Pidulik rivistus algab Tagalapataljoni territooriumil kell 13.00, pärast rivistust demonstreerivad kaitseväelased jalaväetransportööri Bandvagen 206.
Samuti saavad külastajad uudistada näitusele välja pandud relvastust ja tutvuda sõjaväe transpordivahenditega, kehakinnituseks pakub väliköögimeeskond välikatlas keedetud suppi.
Tagalapataljoni loetakse 1919. aastal loodud Auto-Tanki rügemendi järeltulijaks. Vabadussõjas osales väeosa Soomusautode kolonni nime all, Tagalapataljoni nime kannab väeosa 1997. aastast.
Väljaõppekeskus Tagalapataljon asub Tallinnas aadressil Marja 4, uksed avatakse külalistele kell 12.45.