Uudised
-
Balti sõjaline komitee koguneb LätisKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab täna Läti Vabariiki Balti sõjalise komitee töökohtumisele.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts arutab reedel koos Läti kolleegi viitseadmiral Gaidis Andrejs Zeibotsi ja Leedu kolleegi kindralmajor Valdas Tutkusega Balti riikide ühiste kaitsealaste projektide hetkeolukorda ja tulevikuplaane.
NATO sõjaline juhtkond hindab viitseadmiral Kõutsi sõnul Balti riikide sõjalist koostööd julgeoleku kindlustamisel Läänemeere regioonis ning on tunnustanud Balti riikide ja Põhjamaade sõjalist koostööd.
Kõne all on kolme riigi õhuseiresüsteemi BALTNET, miinitõrjeeskaadri BALTRON, Balti Kaitsekolledži BALTDEFCOL ning infosüsteemi BALTCCIS tegevus ja arengukavad. Samuti õhuturve, maavägede doktriin ning erinevad koolitusprogrammid.
Viitseadmiral Kõutsi saadavad töökohtumisel Kaitsejõudude Peastaabi ja väeliikide staapide ohvitserid.
Balti sõjaline komitee kohtub kaks korda aastas. Viimati kogunes komitee möödunud aasta novembris Eestis. -
Kaitseväe juhataja inspekteeris Viru Üksik-jalaväepataljoniKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteeris teisipäeval, 4. aprillil Jõhvis Jalaväe väljaõppekeskust Viru Üksik-jalaväepataljon.
Inspektsiooni eesmärgiks oli saada vahetu ülevaade väeosa hetkeolukorrast, arengutest ning probleemidest.
Keskpäeval avas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Viru Üksik-jalaväepataljonis ettevõtjate toel sisustatud arvutiklassi.
Pärastlõunal kohtus kaitseväe juhataja Ida-Virumaa maavanema Ago Sildega. Kohtumisel arutati kohaliku omavalitsuse ja kaitseväe koostööd.
Kaitseväe juhataja rõhutas kohtumisel, et väljaõppekeskuse arengu seisukohalt on väga tähtis harjutusalade olemasolu.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts tunnustus kohtumisel kohaliku omavalitsuse toetust kaitseväe väljaõppe läbiviimisel. Tänu kohaliku omavalitsuse ja Eesti Põlevkivi juhatuse esimehe Mati Jostovi vastutulekule saab kaitsevägi korraldada väljaõpet Sirgala karjääris.
Viru Üksik-jalaväepataljon korraldab Sirgalas juhitava tankitõrjekompleksi MILAN väljaõpet. -
Viru Üksik – jalaväepataljonis avati ettevõtjate toel arvutiklassTäna keskpäeval avati Jõhvis Jalaväe väljaõppekeskuses Viru Üksik-jalaväepataljon 21-kohaline arvutiklass, mille sisustas Riigikaitse Edendamise Sihtasutus.
Klassi avamisel osalesid sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann ja Viru Üksik-jalaväepataljoni ülem major Neeme Kaarna.
“Arvutiklasside rajamise eesmärk on tsiviilalase arvutikasutamise oskuse süvendamiseks ja selle kaudu ka sõjaliste teadmiste andmiseks,” ütles sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman.
“Arvuti kasutamine on tormiliselt arenevas maailmas oluline oskus,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Noortel on erinevad stardipositsioonid ja kui koolis või kodus ei ole olnud võimalik arvutikasutamist treenida, siis nüüd saab Viru Üksik-jalaväepataljon selle vajakajäämise katta.”
Kaitseväe juhtaja tunnustas investeeringut ettevõtjate riigikaitsetahte avaldusena ja investeeringuna Eesti ühiskonda ning Ida-Virumaa noorsoo arengusse.
Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann tänas Riigikaitse Edendamise Sihtasutust panuse eest. Panus sümboliseerib riigikaitse ja ettevõtjate koostööd näidates, et riigikaitse ei ole kitsalt kaitseväe vaid kogu ühiskonna asi.
Jalaväe väljaõppekeskuse Viru Üksik-jalaväepataljon ülem major Neeme Kaarna lubas naljaga pooleks, et 50% protsenti arvutiklassi ressursist kulutatakse tsiviilotstarbel ja 60% sõjalistel eesmärkidel.
Viru Üksik-jalaväepataljoni arvutiklass on järjekorras juba neljas Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis, Kaitseväe Võru Lahingukoolis ja Tapa Väljaõppekeskuses avatud klasside järel, mille Riigikaitse Edendamise Sihtasutus sisustas.
Järgmine arvutiklass on plaanis avada selle aasta kevadel Kaitseliidu koolituskeskuses.
21-kohaline terminalilahendusega arvutiklass on kaasaegne õpikeskkond. Klassi
lisavarustusse kuuluvad printer, skanner ja projektor. Kasutada on tarkvara, mis annab võimalused esmaseks tekstitöötluse, tabelarvutuse, e-posti ja internetikasutuse õppeks.
Arvutiklassi riist- ja tarkvara eest hoolitseva SmartLink OÜ juhatuse liikme Henrik
Põderi kinnitusel seisneb terminallahenduse unikaalsus täisteenuses. Sinna kuluvad nii kogu riistvara, tarkvara kui ka näiteks andmete säilitamine ja süsteemihaldus. "Meie nägemus on, et paljudes kohtades, kus täna lauaarvutit kasutatakse, see tulevikus enam nii ei ole. Arvutikasutajale on vaja vaid pilti silme ees ja hiirt-klaviatuuri, kõik muu toimub serveris," lisab ta.
Sihtasutust on toetanud annetustega AS Silberauto, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Energia, AS EE Grupp, Skanska EMV AS, Falck Eesti AS, Haljas AS. Microsoft Eesti annetas kogu klassi vajamineva tarkvara ning selle avamisele aitasid kaasa mitmed ettevõtted: BCS, IBM, SmartLink ja Thulema. Ühe arvutiklassi maksumus on umbes 600 000 krooni.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus on asutatud Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasa aitamine. -
Kaitseväe juhataja autasustas postuumselt mereväe veteraniKaitseväe juhataja autasustas postuumselt teenekat mereväe veterani Roman Karu Kaitseväe eriteenete ristiga. Roman Karu suri 28. märtsil ja maeti täna Rannamõisa kalmistule.
Matusel osales Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Viimast austust avaldas Roman Karule mereväe auvahtkond.
Roman Karu oli üks viimaseid esimese Eesti Vabariigi aegseid mereväe ajateenijaid. Taasiseseisvumise järel asus ta aktiivselt tegutsema kaitseväe traditsioonide taastajana ja ajaloolise pärandi hoidjana. Tema initsiatiivil taastati 1997.a ka mälestuskivi inglise meremeestele Vaindloo saarel.
„Roman Karu oli üks neist, kes kehastasid meie jaoks sidet esimese Eesti Vabariigi aegse ja tänase kaitseväe vahel,” ütles Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts oma järelhüüdes. ”Ta säilitas läbi raskete aegade oma elujõu, oli aktiivselt tegev mereväetraditsioonide taastajana ja ajaloolise järjepidevuse kandjana ning toetas nooremaid oma väärtusliku teadmistepagasiga. Roman Karu oli eeskujuks meile kõigile oma elujõu, nooruslikkuse ning suurepärase mäluga”.
Roman Karu sündis 30.augustil, 1915.aastal. 1937-1938 teenis ta Vaindloo saarel mereväe signalistina. Nõukogude võim arreteeris ta 1941.aastal ning saatis 12. aastaks Eestist välja. Eesti Vabariigi taastamise järel sai temast üks mereväe veteranide organisatsiooni Mereväelaste Kogu asutajaid ja aktiivsemaid liikmeid, kes tegutses aktiivselt ajaloolise järjepidevuse hoidjana.
-
Sõjakooli kadetid marsivad läbi TartuKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool tähistab laupäeval, 1. aprillil oma 87. aastapäeva kadettide jalutuskäiguga Tartu südalinnas ja kadetiballiga.
Keskpäeval Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest (KVÜÕA) algav jalutuskäik liigub marsruudil Võru tn. – Akadeemia tn. – Vanemuise tn. – Ülikooli tn. – Munga tn. – Vabaduse pst. – Riia tn. – Võru tn. Rivis on Kõrgema Sõjakooli kadetid ja Eesti Kaitseväe Orkester, kokku ligi 120 kaitseväelast.
Raekoja platsil tervitavad kadette Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots ning Tartu linnavalitsuse esindaja.
Laupäeva õhtul korraldatakse Kõrgema Sõjakooli aastapäevale pühendatud traditsiooniline kadetiball.
3. aprillil korraldatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas Kõrgema Sõjakooli aastapäevale pühendatud pidulik aktus, millel KVÜÕA ülem kindralmajor Ants Laaneots autasustab parimaid õppetulemusi saavutanud kadette.
Kõrgema Sõjakooli sünniks loetakse 3. aprilli 1919.a., mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.
KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli ülema kohuseid täidab major Margus Koplimägi. Hetkel on sõjaväelist kõrgharidust omandamas kolm põhikursust ja üks keskastmekursus. -
Õhuväe staabi ülem osaleb Leedus NATO õhuturbemissiooni vahetustseremoonialÕhuväe staabi ülem kolonel Valeri Saar osaleb reedel, 31. märtsil Leedu Vabariigis Zokniai lennuväebaasis NATO Balti riikide õhuturbemissiooni vahetustseremoonial.
Reedel võtavad Poola õhuväelastelt Balti riikide õhuturbe üle neli Türgi hävitajat F-16 Fighting Falcon. Türgi kontingendi suuruseks on sadakond inimest.
“Türgi kontingent hakkab esimesena teostama Balti riikide õhuturbemissiooni nelja kuu jooksul,” ütles Õhuväe staabi ülem kolonel Valeri Saar. “Varasemate rotatsioonide pikkuseks oli kolm kuud.”
Kolonel Saare sõnul on märkimisväärne ka see, et alates märtsist osaleb Eesti õhuväe sihitajast ohvitser Balti riikide õhuturbemissiooni vahetult juhtiva õhuturbeoperatsioonide keskuse töös. Lisaks eestlasele hakkavad hävitajate lende juhtima Türgi, Läti ja Leedu õhuväelased.
Missiooni lõpetavad Poola hävitajad Mig-29 sooritasid kolme kuu jooksul ligi 50 õhuturbega seotud lendu.
Varem on Balti riikide õhuturvet teostanud Belgia, Taani, Briti, Norra, Hollandi, Saksamaa ja USA hävitajad.
Balti riikide õhuturbe eest vastutavad hävitajad baseeruvad Šiauliai lähedal paiknevas Zokniai lennuväebaasis.
F-16 Fighting Falcon on ühemootoriline nii õhus kui maapinnal asuva vaenlasega võitlemiseks loodud ülehelikiiruseline hävituslennuk. Hävitaja on hea manööverdusvõimega ja võib lennata kiirusega kuni 2123 km/h ning avastada sihtmärke ka halbades ilmastikutingimustes. Ründelennuki standardrelvadeks on 20-mm kuueraudne kiirlaskekahur õhk-õhk lähivõitluseks ning kaks õhk-õhk raketti. Vajadusel saab hävitaja külge kinnitada isegi 30-mm tankivastase kiirlaskekahuri ja muud relvastust.
F-16 on kasutusel enam kui 20 riigi õhuvägedes. NATO riikidest kasutavad seda lisaks USAle näiteks Taani, Norra, Holland, Kreeka, Türgi, Itaalia ja Belgia. -
Scoutsrännakul purustati rekordeidTänavuse Scoutsrännaku 30 kilomeetrise distantsi läbis kõige kiiremini nooremveebel Tarvo Tamme Logistikakeskuse tagalapataljonist rekordilise ajaga 2 tundi 59 minutit.
Teisena jõudis finišisse Ain Kilk Kaitseliidu Harju malevast läbides rännaku 3 tunni ja 12 minutiga, kolmas oli Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ajateenija reamees Raido Luuk ajaga 3 tundi ja 14 minutit.
Scoutspataljoni 5. aastapäeva puhuks korraldatud Pakri poolsaarel läbi viidud rännakul osales see aasta rekordarv, ligi tuhat osavõtjat nii Eestist kui välisriikidest.
Rännaku stardipaugu andnud Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sirel oli selleaastase Scoutsrännakuga väga rahul: “Ma olen väga tänulik kõigile neile, kes otsustasid tähistada Scoutspataljoni viiendat aastapäeva sellega, mis on kõigile jalaväesõduritele kohane, liikudes punktist A punktist B ja seda tihtipeale selle ainsa vahendiga, mis neil on: omal jalul, kandes kaasas oma varustust ja relva.”
-
Homne Scoutsrännak paneb osalejad proovileScoutspataljon korraldab homme, 30. märtsil Paldiskis Scoutspataljoni taasloomise viiendale aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku Scoutsrännaku, mille käigus saavad osalejad panna proovile oma füüsilised ja vaimsed võimed.
Rännakule on registreerunud pea 800 osalejat väljastpoolt Scoutspataljoni, nende hulgas kaitseatašeesid ja teisi Eestis resideerivaid välisriikide kaitseväelasi.
Pakri poolsaarel läbi viidavast 30 kilomeetri pikkusest Scoutsrännakust võivad osa võtta kõik soovijad, kes hindavad sportlikke ja tervislikke eluviise. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised. Distantsi viie tunniga läbinuid autasustatakse rännakumedaliga, finiš on avatud kaheksa tundi.
Rännaku trass läbib ilusaid looduskauneid kohti ja vaatamisväärsusi Pakri poolsaarel ja selle ümbruses. Seoses varakevadega võivad teed ning rajad olla lumised, libedad, porised või vesised. Põhiosa trassist kulgeb mööda kõrvalisi teid, kus liiklusoht on minimaalne.
Korraldajad pakuvad osalejatele kahes toitlustuspunktis puuvilju, suupisteid ja mustikasuppi, veejagamispunktid asuvad igal viiendal kilomeetril.
Scoutsrännakust osavõtjad peavad kandma vähemalt kümnekilost seljakotti ja teenistusrelva või seda asendavat viiekilost lisaraskust.
Lisainfo Scoutsränakust: www.scoutspataljon.ee
-
Kaitseväe juhataja autasustas Admiral Pitka meeskonnaliikmeidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna Tallinna Vanasadamas peetud tseremoonial Admiral Pitka meeskonna ohvitsere ja allohvitsere teenistuse eest NATO miinitõrjeeskaadris.
Viitseadmiral Kõuts autasustas Kaitseväe teenetemärgiga Admiral Pitka komandöri vanemleitnant Jüri Saskat, vanemmehaanik Dmitri Käsperit ja mehaanik Margus Hulkkot. Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti sai viis meeskonnaliiget.
“Admiral Pitka meeskond on olnud Eesti kaitseväe teerajajaks teenistuses NATO kiirreageerimisüksuses. Olla esimene on väärikas ja auväärne, kuid ka ettearvamatu ja ootamatusi pakkuv. Oma tubli teenistusega olete seadnud taseme, mille järel teised üksused peavad joonduma, kõrgele,” ütles Kõuts.
Admiral Pitka teenistus NATO miinitõrjeeskaadris kestis ametlikult möödunud aasta 12. maist 2006. aasta 20. märtsini, mil Norras, Bergenis korraldatud tseremoonial andis Eesti laev eskaadri lipulaeva ülesanded üle Saksa alusele Rhein.
Kümne kuu jooksul täitis Admiral Pitka NATO miinitõrjeeskaadris staabi-ja toetuslaeva ülesandeid. Eesti alusel töötas eskaadri staap, samuti korraldas Admiral Pitka teiste üksusesse kuuluvate laevade sidealast ja logistilist toetust, sealhulgas varustamist kütuse ja veega.
Kümne kuu jooksul läbis Eesti laev koos NATO miinitõrjeeskaadriga pea 25 000 meremiili, osaleti viiel suuremal rahvusvahelisel õppusel ja miinitõrjeoperatsioonil ning real väiksematel koostööõppustel eri riikidega. Kõige põhjapoolseima sadamana külastas eskaader Harstadi põhja-Norras ning kõige lõunapoolseimana St.Malod Prantsusmaa rannikul. Juuni lõpus osales Admiral Pitka Trafalgari lahingule pühendatud laevastikuparaadil Portsmouthis, Inglismaal.
-
Admiral Pitka jõuab EestisseMereväe lipulaev Admiral Pitka jõuab homme, 26. märtsil pärast kümnekuulist teenistust NATO Miinitõrjeeskaadris Eestisse.
Laeva vastuvõtutseremoonia viiakse läbi esmaspäeval 27. märtsil Tallinnas Vanasadamas. Tseremoonia käigus annab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts üle autasud parimatele meeskonnaliikmetele.
Admiral Pitka teenistus NATO miinitõrjeeskaadris lõppes ametlikult 20. märtsil Norras, Bergenis, kus Eesti laev andis eskaadri lipulaeva ülesanded üle Saksa alusele Rhein.
Admiral Pitka liitus NATO kiirreageerimisjõududega möödunud aasta 12.mail. Tegelik koostöö üksuse juhtkonnaga algas sama aasta veebruaris. Eesti alus täitis NATO miinitõrjeeskaadri staabi-ja toetuslaeva ülesandeid. Admiral Pitkal asus eskaadri staap, samuti korraldas Admiral Pitka teiste üksusesse kuuluvate aluste sidealast ja logistilist toetust, sealhulgas varustamist kütuse ja veega.
Kümne kuu jooksul läbis Eesti alus koos NATO miinitõrjeeskaadriga pea 25 000 meremiili, osaleti viiel suuremal rahvusvahelisel õppusel ja miinitõrjeoperatsioonil ning real väiksematel koostööõppustel eri riikidega. Kõige põhjapoolseima sadamana külastas eskaader Harstadi põhja-Norras ning kõige lõunapoolseimana St.Malod Prantsusmaa rannikul. Juuni lõpus osales Admiral Pitka Trafalgari lahingule pühendatud laevastikuparaadil Portsmouthis, Inglismaal.