Uudised
-
Jõustruktuurid korraldavad isadepäeval heategevusliku perepeo
Isadepäeval, 13. novembril korraldavad Eesti jõustruktuurid Saku Suurhallis tasuta heategevusliku perepeo “Kõikide laste isadepäev”, mille eesmärgiks on pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.
“Soovime rõhutada isa rolli pere ja oma riigi kaitsjana, teeb ta seda siis kaitseväelase, kaitseliitlase, politseiniku, päästja, reservväelase või lihtsalt eeskujuliku kodanikuna,” sõnas ürituse peakorraldaja, nooremleitnant Viljar Kurg Kaitsejõudude Peastaabist.
Suurhall on avatud kell 10.30-18.00. Perepeol saab osaleda erinevatel temaatilistel võistlustel, mis eeldavad isa ja lapse ühist pingutust. Võistlustel osalenute vahel loositakse välja kaks auhinnareisi “Seiklusreis maal, õhus ja merel”.
Perepeol saavad enam kui 250 Harjumaa lastekodulast endale Scoutspataljoni sõdurist, politseinikust, päästjast või piirivalvurist isadepäevaisa, et osaleda erinevatel võistlustel.
Külastajatele näidatakse piirivalve, päästeameti, politsei ja kaitseväe demonstratsioonesinemisi. Võimalus on tutvuda soomukite, helikopteri, jõustruktuuride sõiduvahendite, eritehnika, relvade, varustuse ja vormiriietusega.
Perepeol esinevad ansamblid Dynamint, Nexus ja Terminaator, Eesti Kaitseväe Orkester koos Karl Madisega, Politseiorkester koos Liisi Koiksoniga ja Piirivalveorkester, lisaks astuvad üles Haabersti Noortekeskuse noored. Mudilaste tähelepanu köidavad Lõvi Leo, Pritsu ja Nublu.
Avatud on Põhja-Eesti Verekeskuse doonoripunkt, kus saab abivajajatele verd anda.
Päeva juhivad reservohvitserid Madis Milling ja Raivo E. Tamm.
Üritust korraldavad Eesti Kaitsevägi, Siseministeerium, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Päästeamet, Kaitseliit, Eesti Reservohvitseride Kogu ja Sisekaitseakadeemia.
Üritust toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, Coca-Cola, kommivabrik Kalev, If Eesti Kindlustus, Kidde Eesti, Telinek, Maanteeamet, Päikese Limps, Raadio 3 ja Haabersti Linnaosa Valitsus.
Traditsiooniks kujunenud pereüritust külastas eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 20 000 inimest.
Perepeo kodulehekülg on www.isadepaev.ee -
Saksa lendurid tutvusid koostöövõimalustegaTäna, 9. novembri lõuna ajal startisid Tallina lennuväljalt kaks Saksa õhuväe lennukit Tornado, mille meeskonnad käisid arutamas koostööplaane Eesti kaitseväega.
Lõuna –Saksamaal Lechfeldis asuv 32. pommitushävitajate divisjon tunneb huvi koostöö vastu uute NATO liikmetega ning seetõttu tulid ka neli ohvitseri tutvuma Eesti kaitseväe koostöövõimalustega.
Seekordsel visiidil tutvuti eelkõige mõlema poole võimaluste ja vajadustega, et paika panna tulevase koostöö raamid.
Üheks võimalikuks koostöökohaks oleks iga-aastane suurõppus Kevadtorm.
-
Kaitsevägi sai uue peainspektori
Sellest nädalast asus teenistusse uus kaitseväe peainspektor kolonelleitnant Jüri Järveläinen.
Kolonelleitnant Järveläinen vahetab ametis välja sellel ametikohal teeninud kolonelleitnant Einar Laigna.
Peainspektoriteenistuse põhiülesandeks on kaitseväe väeosades ja -asutustes inspektsioonide läbiviimine sõjaväelise väljaõppe ja sisekorra kontrollimiseks ning kaitseväelaste avalduste kontrollimine ja lahendamine võimalike probleemide korral. Peainspektor allub vahetult kaitseväe juhatajale.
Kolonelleitnant Järveläinen peab oma esmaseks ülesandeks ametikohustustega kurssi viimist, et seejärel asuda peainspektori institutsiooni arendama.
Kolonelleitnant Järveläinen oli aastatel 1992-1996 Viru Üksik-jalaväepataljoni staabiülema ülesannetes ja 1996-2004 sama pataljoni ülem. Alates 2004. aasta novembrist teenis ta Maaväe Staabi vanemstaabiohvitserina.
-
Tallinna külastavad Saksa hävitajadTäna, 4. novembri lõuna ajal maanduvad Tallinna lennuväljal kaks Saksa õhuväe lennukit Tornado.
Neli lennukitega saabuvat Saksa õhuväe 32. pommitushävitajate divisjoni õhuväelast viibivad Eestis esmaspäevani, visiidi eesmärgiks on erinevate koostöövõimaluste arutamine Eesti kaitseväega.
Lõuna –Saksamaal Lechfeldis asuv 32. pommitushävitajate divisjon tunneb huvi koostöö vastu uute NATO liikmetega ning seetõttu tulevad ka nende ohvitserid tutvuma Eesti kaitseväe koostöövõimalustega. Seekordsel visiidil tutvutakse eelkõige mõlema poole võimaluste ja vajadustega, et paika panna tulevase koostöö raamid.
Neli lennukitega saabuvat Saksa õhuväe 32. pommitushävitajate divisjoni õhuväelast viibivad Eestis esmaspäevani, visiidi eesmärgiks on erinevate koostöövõimaluste arutamine Eesti kaitseväega.
Lõuna –Saksamaal Lechfeldis asuv 32. pommitushävitajate divisjon tunneb huvi koostöö vastu uute NATO liikmetega ning seetõttu tulevad ka nende ohvitserid tutvuma Eesti kaitseväe koostöövõimalustega. Seekordsel visiidil tutvutakse eelkõige mõlema poole võimaluste ja vajadustega, et paika panna tulevase koostöö raamid.
-
Balti riigid koordineerivad jõulist tegevust NATOs
Täna tööd alustanud Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosnev Balti Sõjaline Komitee tõhustab jätkuvat tugevat koostööd ka NATO ja ELi liikmetena.
Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles, et Balti Sõjaline Komitee väljendab Eesti, Läti ja Leedu riiklikke huvisid sõjanduse vallas.
“Balti Sõjalise Komitee sihiks on Balti sõjalise ühtsuse arendamine ja Balti mõõtme jõuline toomine Euroopa Liidu kaitsedimensiooni ja NATO tasemele,“ ütles viitseadmiral Kõuts.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts arutab Balti Sõjalise Komitee raames koos oma ja Leedu kolleegi kindralmajor Valdas Tutkusega kolme riigi ühise õhuseiresüsteemi BALTNET, ühise miinitõrjelaevastiku BALTRON, Balti Staabikolledži BALTDEFCOL ja infosüsteemi BALTCCIS tegevust ja arengukavasid. Samuti kuulatakse ettekandeid maavägede doktriini ning erinevate koolitusprogrammide kohta.
Balti Sõjalise Komitee käib koos kaks korda aastas.
NB toimetused! Lisainfot ja fotosid Balti Sõjalise Komitee istungilt saab täna õhtul kl 18.
-
Balti Sõjaline Komitee tähtsustas koostööd NATO-s ja EL-is
Balti Sõjaline Komitee vaatas mööda võimalikest erimeelsustest ning keskendus tänasel kohtumisel koostööle, et senisest häälekamalt rääkida kaasa EL-i ja NATO sõjalise kaitse korraldamisel ning kaitsta Balti piirkonna julgeolekuhuve.
“Arusaadavalt on Eestil, Lätil ja Leedul oma rahvuslikud huvid ja rahvuslikud sõjalised huvid sealhulgas,” ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Valdas Tutkusega ts pärast Sõjalise Komitee istungi protokolli allakirjutamist. “Sellel kohtumisel keskendusime me sõjaliste huvide ühisosale. Tihe regionaalne koostöö annab meile võimaluse kaitsta ühiselt ja veelgi tõhusalt meie rahvaste sõjalisi huvisid nii NATOs kui ka Euroopa Liidu sõjalises dimensioonis.”
Olles Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslik liige, on kolme Balti riigi sõjaline koostöö admiral Kõutsi sõnul kõigest hoolimata kasulik ning vajalik, sest ühistööst sündiv sünergia võimendab Balti riikide häält ning kaitseb tõhusamalt kolme rahva sõjalisi huve nii EL kui ka NATO sõjalistes komiteedes.
Põhjalikku käsitlemist leidis õhuturve, viitseadmiral Tarmo Kõuts arutas koos oma Läti kolleegi viitseadmiral Gaidis-Andrejs Zeibotsi ja Leedu kolleegi kindralmajor Valdas Tutkusega lahendusi, kuidas muuta kolme Balti riigi õhuruum tõhusamalt jälgitavamaksja kaitstavamaks.
Balti Kaitsekolledžit ootavad ees suured muutused. Kaitseväe juhatajad sõnastasid vajaduse tõsta otsustavalt kursuste kvaliteeti ja selleks kavandatakse korraldada enne põhikursustele astuvatele tulevastele Balti kaitsekolledži kuulajatele taseme ühtlustamise kursuseid.
Kõige edukama ühisprojektina jätkab ühine miinitõrjelaevastik BALTRON.
Kõne all oli ka NATO oivakeskuste loomine ja arendamine Balti riikides. Oivakeskustes (Center of Exellence) luuakse võimekusi, mis on olulised NATO-le ning avatud kõigile NATO liikmetele.
Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosnev Balti Sõjalise Komitee kohtumine lõpeb Vihterpalu mõisas homme. -
Balti riikide kaitseväe juhatajad arutavad Vihterpalus koostööküsimusi
Täna ja homme koguneb Vihterpalus Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosnev Balti Kaitsekomitee.
Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts arutab koos oma Läti kolleegi viitseadmiral Gaidis-Andrejs Zeibotsi ja Leedu kolleegi kindralmajor Valdas Tutkusega Balti riikide sõjalist koostööd.
Balti Kaitsekomitee käsitleb kohtumisel kolme riigi ühise õhuseiresüsteemi BALTNET, ühise miinitõrjelaevastiku BALTRON, Balti Staabikolledži BALTDEFCOL ja infosüsteemi BALTCIS tegevust ja arengukavasid. Samuti kuulatakse ettekandeid maavägede doktriini ning erinevaid koolitusprogrammide kohta.
Balti Kaitsekomitee käib koos kaks korda aastas.
-
Kaitseväe juhataja autasustas kindralmajor Harry Heina
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas ametist lahkuvat Piirivalveameti peadirektor kindralmajor Harry Heina Kaitseväe Eeskujuliku Teenistuse ristiga.
Täna, 3. novembril Kaitsejõudude Peastaabis korraldatud tseremoonial tänas kaitseväe juhataja kogu kaitseväe nimel kindralmajor Heina pikaajalise eeskujuliku teenistuse eest.
“Kindral Hein on üks väheseid Eesti kõrgemaid sõjaväelasi, kelle sõjamehetee on olnud klassikaline ja pikk, täis aastatepikkust viljakat tegevust ja enesetäiendamist,” sõnas viitseadmiral Kõuts. “Tema kaasabil loodi kaitsevägi sellisena, nagu ta tänaseks on välja kujunenud.”
“On olnud paremaid ja halvemaid aegu, suuri võite ja tagasilangusi,” sõnas kindralmajor Hein. “Oleme koostöös viitseadmiral Kõutsiga tegutsenud selle nimel, et riigikaitse oleks Eestis tunnustatud.”
Kaitseväe Eeskujuliku Teenistuse rist on asutatud 2003. aastal kaitseväelaste ja kaitseväes teenistuses olevatele avalike teenistujate eeskujuliku teenistuse vääristamiseks, riigikaitselise töö tunnustamiseks ja ühtekuuluvuse rõhutamiseks.
-
Lennubaas sai sidekeskuse ja lendude opereerimiskeskuse
Täna, 1. novembril, avati Lennubaasis Ämaris lendude opereerimiskeskus ja sidekeskus.
Uuest sidekeskuse hoonest hakatakse tagama kogu õhuväe sidevajadust, opereerimiskeskusest korraldatakse Lennubaasi lennutegevust. Lisaks said uutes hoonetes uued tööruumid mitmed erinevad Lennubaasis teenivad erialaspetsialistid
Uute hoonete rajamisel sai õhuvägi olulist toetust Taani õhuväelt.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman ütles keskuste avamisel, et uute hoonete näol ei ole tegemist mitte ainult teenistustingimuste parandamisega, vaid ka võimekuste parandamisega. “Need kaks hoonet aitavad kaasa sellele, et kogu Eesti riik tunneks end turvalisemana,” ütles brigaadikindral Laneman.
Õhuväe staabi ülem kolonel Valeri Saar rõhutas, et õhuvägi kaitseb riigi territooriumi ka rahuajal. “Õhuseiresüsteem meil juba töötab, nüüd saab ka Lennubaas paremini tegutseda,” ütles kolonel Saar.
-
Täna asetati nurgakivi Tapa Väljaõppekeskusesse ehitatavale kabelileTäna asetati Tapa Väljaõppekeskuses nurgakivi kabelile, mis ehitatakse annetuste toel ning mis on mõeldud igale kaitseväelasele ja ajateenijale olenemata tema usutunnistusest.
Ligikaudu 1,5 miljonit krooni maksva kabeli ehitusraha on saadud nii eraisikute kui asutuste annetustest, annetajaid on ka väljastpoolt Eestit. Tänaseks on annetatud ligikaudu kolmveerand ehituseks vajaminevast rahast.
6 x 12 meetri suurusesse kabelisse tuleb palveruum ja mõned väikesed abiruumid.
“Aasta tagasi kaplaniga kabeli ehitamisest rääkides tundus, et see on unistus, täna hakkab see unistus täituma”, ütles Tapa Väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts rõhutas oma läkituses nurgakivi panekule, et rajatav kabel on see koht, kuhu võib olenemata usutunnistusest sisse astuda iga kaitseväelane.
“Pigem ei peakski seda nimetama kabeliks, vaid mõtiskluste ja energia ammutamise templiks,” ütles viitseadmiral Kõuts. “See oleks pingete maandamise ja vaimu laadimise koht, kus kaitseväelased saaksid unustada teenistuse raskuse ning ammutada kindlust ja jõudu järgemisteks pingutusteks.“
Kaitseväe peakaplani kolonel Tõnis Nõmmiku sõnul on Tapa Väljaõppekeskus olnud teistele eeskujuks, sest nüüd on planeeritud Võrus Kuperjanovi Üksik-Jalaväepataljoni samuti kabeli ehitus, ning Pärnu Üksik-jalaväepataljonis kavatsetakse selleks otsarbeks üks olemasolev ehitis renoveerida.
Tapa Väljaõppekeskus on Eesti suurim lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus, mille koosseisu kuuluvad Suurtükiväegrupp, Õhutõrjedivisjon ja Pioneeripataljon. Tulevikus on planeeritud välja õpetada korrga kuni 800 ajateenijat, lisanduvad veel koolitatavad kaadrikaitseväelased, ka külastavad väljaõppekeskust sageli eri konfessioonidesse kuuluvad välisriikide kaitseväelased. Kõik nad vajavad aeg-ajalt kohta, kus rahulikult oma mõtetesse süüvida.
Annetusi Tapa kaitseväelinnaku kabeli ehituseks saab teha suurtükiväegrupi ohvitseride kogu arveldusarvele Eesti Ühispangas, a/k 10220024665013. Märgusõna – “kabeli ehitus”.