Uudised
-
Priit Kolbre sai kaitseväelt autasu
Eile, 28. oktoobril andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Kaitseväe Eriteenete risti Eesti suursaadikule Soomes ja endisele välisministeeriumi kantslerile
Priit Kolbrele.
Suursaadik Priit Kolbre sai autasu silmapaistva panuse eest Eesti riigikaitse arendamisesse ja sihikindla töö eest NATO suunal.
-
NATO eskaader ootab külalisi
Tallinnat külastava NATO miinitõrjeeskaadri laevad ja eskaadri lipulaev Admiral Pitka ootavad külastajaid sel laupäeval ja pühapäeval kell 14 kuni 16 Tallinna Vanasadama 17. kail.
Kõigil huvilistel palutakse kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Eskaadrisse kuuluvad praegu lisaks Eesti alusele Briti, Saksa, Hollandi ja Belgia miinijahtijad, lisaks neile saadavad eskaadrisse oma üksusi Norra, Taani ja Poola.
Staabi-ja toetuslaev Admiral Pitka on esimene laev uutest NATO riikidest, mis teenib NATO kiirreageerimisjõudude kooseisus staabilaevana ning esimene Eesti kaitseväe üksus kiirreageerimisjõududes üldse. Admiral Pitka teenistus NATO miinitõrjeeskaadris kestab 10 kuud. Eesti laev ühines eskaadriga 12. mail Hollandis ning tegutseb eskaadri lipulaevana 2006. aasta märtsi lõpuni.
Tallinna saabusid laevad eile, 24. oktoobril, 1. novembril siirdub NATO miinitõrjeeskaader Helsingisse.
-
Pärnus kohtusid Balti riikide peastaapide ülemadTäna ja eile pidasid Pärnus nõu Eesti, Läti ja Leedu kaitsejõudude peastaapide ülemad.
Peastaapide ülemad valmistasid kokkusaamise käigus ette järgmisel nädalal läbiviidavat Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumist.
Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman arutas koos oma teiste Balti kolleegidega kolmepoolsete ühisprojektide arenguid, õhuturbe küsimusi ning tutvusid kolme riigi kaitsejõudude arenguplaanide ja välisoperatsioonidel osalemisega seotud teemadega.
Eesti, Läti ja Leedu kaitsealasteks koostööprojektideks on ühine õhuseiresüsteem BALTNET, ühine miinitõrjelaevastik BALTRON, Balti Staabikolledž BALTDEFCOL ja infosüsteem BALTCIS. Samuti arendatakse üheskoos maavägede doktriini ning erinevaid koolitusprogramme.
Kohtumisel valmistati ka ette dokumendid allkirjastamiseks Balti kaitsekomiteel tuleval nädalal. Balti kaitsekomitee moodustavad kolme riigi kaitsevägede juhatajad.
-
NATO miinitõrjeeskaader saabub täna
NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjeeskaader SNMCMG-1 koos eskaadri praeguse lipulaeva Admiral Pitkaga saabub Tallinna täna, 27. oktoobril.
Eskaader saabub Tallinna päev varem kui planeeritud seoses halbade ilmastikuoludega Läänemerel, mis takistasid Balti mereväeeskaadri Baltroni ja NATO miiitõrjeeskaadri koostööharjutuse Baltron Passex läbiviimist. Harjutus algas 24. oktoobril Taani vetes, Tallinna visiit on osa sellest.
Eskaadrisse kuuluvad praegu lisaks Eesti alusele Briti, Saksa, Hollandi ja Belgia miinijahtijad. Staabi-ja toetuslaev Admiral Pitka on esimene laev uutest NATO riikidest, mis teenib NATO kiirreageerimisjõudude kooseisus ning esimene Eesti kaitseväe üksus kiirreageerimisjõududes üldse.
Miinitõrjeeskaader on üks NATO neljast mereväe valmidusüksusest. Eskaadri ülesandeks on korraldada miinitõrjet kõikjal, kus NATO seda vajab.Eskaader on kergelt integreeritav suuremate jõudude koosseisu ning valmis osalema sõjalistes operatsioonides lühikese etteteatamise järel.
NATO Miinitõrjeeskaadri ja Baltroni laevad on avatud külastajatele laupäeval 29. oktoobril ja pühapäeval 30. oktoobril kell 14.00 – 16.00 Tallinna Vanasadama 17. kail.
-
Sõjakool viib läbi kultuuridevaheliste pingete konverentsi
27. oktoobril viiakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses läbi rahvusvaheline teaduskonverents "Religioon ja poliitika multikultuurilises Euroopas: vaatenurgad ja väljakutsed", kus lisaks Eesti teadlastele osalevad ka mitmed tunnustatud teadlased välismaalt.
Konverentsi läbivaks teemaks on Euroopa oma multikultuurilisuses ja sellest tulenevad pinged. Ettekanded käsitlevad muuhulgas ka usuvabaduse ja –sallivuse, inimõiguste ning eetiliste tõekspidamiste ja riikliku religioonipoliitika küsimusi.
Ettekannetega esinevad prof dr Michael Minkenberg (Euroopa Ülikool Viadrina, Frankfurt-Oder), prof dr Erich Geldbach (Bochumi ülikool), dr Maciej Zieba, OP (Tertio Millenio Instituut, Krakov), dr Alar Laats (EELK Usuteaduste Instituut), prof dr Mart Raukas (Tallinna Ülikool), analüütik Paul A. Goble (TÜ Euroopa Kolledz), piiskop Philippe Jourdan (Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis), kolonelleitnant Einar Laigna (Eesti Kaitsevägi), Meego Remmel (Kõrgem Usuteaduslik Seminar), Ain Riistan (TÜ usuteaduskond) ja Alar Kilp (TÜ sotsiaalteaduskonna politoloogia osakond).
Konverentsi üks peakorraldajatest, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetooli juhataja, MA Andres Saumets ütles, et just teaduslik interdistsiplinaarne lähenemine võimaldab mõista religiooni ja poliitika vastastikust suhet tänases maailmas sügavamalt ja põhjalikumalt, kui puhtalt ühe eriala ekspertide konverentsid või kokkusaamised.
Teaduskonverentsi eesmärgiks on süvendada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kontakte teiste Eesti ja väliskõrgkoolidega ning samuti aidata kaasa teadus- ja arendustegevusele religiooni ja poliitika uurimise valdkonnas.
-
Admiral Pitka toob NATO eskaadri Tallinnasse
Reedest, 28.oktoobrist kuni 1. novembrini külastab Tallinna NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjeeskaader SNMCMG-1 koos eskaadri praeguse lipulaeva Admiral Pitkaga.
Tallinna visiit on osa harjutusest BALTRON Passex, kus Balti merevägede laevad harjutavad koos NATO miinitõrjeesjkaadriga miinitõrjet ja meremeheoskusi.
Miinitõrjeeskaader on üks NATO neljast mereväe valmidusüksusest. Eskaadri ülesandeks on korraldada miinitõrjet kõikjal, kus NATO seda vajab ning toetada seeläbi teisi üksusi. Eskaader on kergelt integreeritav suuremate jõudude koosseisu ning valmis osalema sõjalistes operatsioonides lühikese ette teatamise järel.
Eskaadrisse kuuluvad praegu lisaks Eesti alusele Briti, Saksa, Hollandi ja Belgia miinijahtijad.
Admiral Pitka on esimene laev uutest NATO riikidest, kes teenib NATO kiirreageerimisjõudude kooseisus ning esimene Eesti kaitseväe üksus kiirreageerimisjõududes üldse.
„ Meie koostöö Eesti laevaga on olnud suurepärane,” ütles NATO miinitõrjeeskaadri ülem Hollandi kaptenleitnant Nico Vasseur. „Meeskonna motiveeritus ning soov õppida on olnud muljetavaldav, ka on staabilaeva koormus alati suurem kui üksuse teistel laevadel.”
NATO Miinitõrjeeskaadri laevad on avatud külastjatele laupäeval 29. oktoobril ja pühapäeval 30. oktoobril kell 14 – 16 Tallinna Vanasadama 17. kail. -
Pärnus kohtuvad Balti riikide peastaapide ülemadTäna ja homme peavad Pärnus nõu Eesti, Läti ja Leedu kaitsejõudude peastaapide ülemad.
Peastaapide ülemad valmistavad kokkusaamise käigus ette järgmisel nädalal läbiviidavat Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumist.
Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman arutab koos oma teiste Balti kolleegidega kolmepoolsete ühisprojektide arenguid, samuti analüüsivad kolme riigi kaitsejõudude arenguplaane ja välisoperatsioonidel osalemisega seotud teemasid.
Eesti, Läti ja Leedu kaitsealasteks koostööprojektideks on ühine õhuseiresüsteem BALTNET, ühine miinitõrjelaevastik BALTRON, Balti Staabikolledž BALTDEFCOL ja infosüsteem BALTCIS. Samuti arendatakse üheskoos maavägede doktriini ning erinevaid koolitusprogramme.
Kohtumisel valmistatakse ka ette dokumendid allkirjastamiseks Balti kaitsekomiteel tuleval nädalal. Balti kaitsekomitee moodustavad kolme riigi kaitsevägede juhatajad.
-
Peakaplan kaitses doktoritöödEile, 25. oktoobril kaitses Tartu Ülikoolis oma doktoriväitekirja “Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja eellugu” kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Oma doktoritöös kirjeldab kolonel Nõmmik Eesti sõjameeste usulist teenimist Põhjasõjast tänapäevani. Pearõhk on eestikeelsete vaimulike tegevusel Karl XII armee eestlastest koosnenud üksustes, vaimulikel Vabadussõjas ning Kaitseliidus ja kaitseväes kuni 1940. aastani, eestlastest välipastoritel Soome ja Ameerika Ühendriikide relvajõududes ja taastatud Eesti kaitseväe kaplaniteenistusel kuni tänapäevani.
Töös on käsitletud kaplaniteenistuse teoloogilisi aluseid, kaplanite kohta relvajõudude struktuurides, organisatsiooni ülesandeid, väljaõpet, tegevust rahu- ja sõjaajal, traditsioone ning koostööd kirikute ja teiste riikide kaplaniteenistustega.
Kolonel Nõmmik jõuab oma töös järeldusele, et Eesti kaplaniteenistus saab tagasi vaadata pikale ajaloole ning et tänapäeva Eesti kaplaniteenistus on täiesti koostöövõimeline teiste NATO riikide kaplaniteenistustega.
Kolonel Nõmmikut juhendas teoloogiadoktor professor Tarmo Kulmar, oponeerisid professor doktor Peeter Tulviste ja kolonelleitnant doktor Villu Tamul.
-
Eestit külastab NATO arendusstaabi ülem
Täna külastab Eestit NATO arendusstaabi ülema kohusetäitja (Deputy Supreme Allied Commander Transformation) admiral sir Mark Stanhope.
Eile õhtul Eestisse jõudnud admiral Stanhope osaleb täna Kaitsejõudude Peastaabis arutelul NATO muutuste üle ja Eesti panuse üle NATOsse.
NATO arendusstaabi ülema kohusetäitja kohtub Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Toivo Tootseni ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning tutvub Kaitsejõudude Peastaabiga ja Õhusuveräänsuskeskusega.
Ameerika Ühendriikides Virginia osariigis Norfolkis asuv NATO arendusstaap on üks kahest alliansi strateegilisest ülemjuhatusest, mille eesmärk on NATO sõjalise doktriini, organisatsiooni, võimekuste, väljaõppe- ja logistikasüsteemi arendamine, et tagada organisatsiooni efektiivsus muutuvas julgeolekukeskkonnas.
Admiral Stanhope alustas teenistust Briti kuninglikus mereväes 1970. aastal. Ta teenis aastaid erinevatel laevadel, muuhulgas oli tuumaallveelaeva HMS Splendid, fregati HMS London ja lennukikandja HMS Illustruous komandör. Enne NATO arendusstaabi abiülema ja ülema kohusetäitja ametikohale asumist teenis ta Briti kuningliku laevastiku aseülema ametikohal.
-
Vene sõjalennuk rikkus Eesti õhupiiri
Eile kell 16.46 sisenes Vene Föderatsiooni relvajõududele kuuluv lennuk An-26 ilma loata Eesti õhuruumi.
Kaliningradi suunas liikunud lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindlo saare piirkonnas 0,2 meremiili sügavuselt, viibides Eesti õhuruumis alla minuti.
Piiririkkumise registreeris Eesti Õhusuveräänsuskeskus Ämaris. Vene Föderatsiooni lennukil oli olemas lennuplaan, lennu ja lennuki kohta infot edastav transponder oli sisse lülitatud ning lennuk võttis ühendust Tallinna lennujuhtimiskeskusega. Tsiviillennuliiklusele ohtu ei olnud.