Uudised
-
Laevad alustasid miinide otsimistTäna kell 08.00 algas Hara lahes Balti riikide mereväeõppuse Amber Sea II faas, milles osalevate laevade peamiseks ülesandeks otsida maailmasõdade aegseid miine.
Hara lahest põhja pool asuvad suurimad miiniväljad Soome lahes. II maailmasõja ajal panid sellesse piirkonna ulatuslikke miinitõkkeid nii nõukogude, saksa kui soome pool.
1941. a Balti laevastiku evakueerimisel hukkus Juminda miinitõketel vähemalt 6000 inimest ja 57 laeva. Juminda miinitõkete läbimist peetakse üheks ohvriterikkamaks lahinguks II maailmasõja merelahingute ajaloos üldse.
Lisaks miinitõrjele harjutavad laevad õhust ja merelt saabuvatele rünnakutele reageerimist nii oma jõududega kui õhutoetust kaasates.
Hara sadamas asub ka mereväe mobiilne kaldatoetusüksus ning tuukrite baaslaager. Kokku tegutseb tuukrigrupis 15 tuukrit Eestist ja Lätist. Tuukrite ülesandeks on teha kahjutuks leitud lõhkekehi, harjutada tegevust sukeldumisel juhtunud õnnetuste korral ja korraldada vastutegevust merel.
Mobiilse kaldatoetusüksuse ülesandeks on tagada osalejate sidevõimekus ning korraldada laevade varustamist ja logistilist toetust. “Iga üksuse lahinguvõimekus sõltub otseselt tema logistilisest toetusest. Isikkoosseisu moraal, võitlustahe, olemasolev varustus ning selle tehniline seisukord on edukuse aluseks kõikides sõjalistes operatsioonides,” ütles õppuse üldjuht kaptenmajor Peeter Ivask.
Kümnendat korda korraldatava Balti merevägede õppuse Amber Sea I faas toimus Miinisadamas ja Naissaare lähistel. Laevad harjutasid merepäästet ja võitlust terrorirünnakutega. Õppuse kolmas faas toimub Soome vetes 12.oktoobril, kus osalejad harjutavad õhutõrjet. Õppus lõpeb 13. oktoobrini. -
NATO fregatid on nädalavahetusel avatud külastajateleNeljapäevast Tallinnas viibivad NATO kiirreageerimisjõudude eskaadri laevad on laupäeval ja pühapäeval kella 14.00 kuni 16.00 Tallinna Vanasadamas avatud kõigile huvilistele.
Standing NATO Response Force Maritime Group 1 (SNMG1) eskaadri koosseisu kuuluvad kuus Saksamaa, Portugali, Hollandi, Kanada, Taani ja Ameerika Ühendriikide fregatti ning üks Saksamaa varustuslaev-tanker. Üksuse lipulaev on Saksamaa fregatt Bayern, mille pardal asub eskaadri staap ja eskaadri ülem kontradmiral Wolfgang Kalähne.
Eskaadri laevad peatuvad Vanasadama 14.-17. kai juures. Külastajatel palutakse kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Eskaadri ülesanneteks on vaatlus-, embargo-, pääste- ja terrorismivastased operatsioonid. Samuti tegelevad laevad eskortimisega. Eskaadri rahuaja põhitegevus on seotud väljaõppega ning osalemisega erinevatel ühisõppustel.
Eskaadri ülem kontradmiral Wolfgang Kalähne sõnul on Tallinna visiit üks nö. NATO lipunäitamise funktsiooni täitmisest.
Vahetult enne Tallinnasse saabumist osales NATO kiirreageerimisjõudude eskaader Taani vetes korraldatud rahvusvahelisel õppusel Danex 2005, koos muuhulgas Eesti staabi- ja toetuslaevaga Admiral Pitka ning miinitraaler Vaindloga.
Tallinna külastav NATO kiirreageerimisjõudude eskaader on üks neljast NATO alalisest eskaadrist. Teine Northwoodis asuva merekomponendi staabi juhitav eskaader on miinitõrjegrupp, mille staabi- ja toetuslaevaks on Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka. Nende kahe eskaadri peamine tegevuspiirkond on Atlandi ookeani põhja- ja idaosa, kiireks reageerimiseks võidakse eskaadreid vajadusel saata ka muudesse piirkondadesse.
NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjeeskaader sh. Admiral Pitka külastab Eestit oktoobri lõpus.
Pildid visiidist: -
Kaitseväe juhataja arutas kolleegidega Eesti osalemist NATO operatsioonidelKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts arutas sellel nädalal NATO ühingute peaassamblee raames Tallinnas viibivate kindralitega Eesti osalust NATO rahutagamisoperatsioonidel.
Eesti panuse vajalikkust NATO prioriteetsemasse operatsiooni Afganistanis rõhutas kohtumisel kaitseväe juhatajaga Suurbritannia regionaalarmee ülem, peaministri eriesindaja Afganistanis kindralleitnant John McColl.
Kindralleitnant McColl oli 2002. aastal esimene rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõude ISAF juhataja. Alates selle aasta veebruarist on kindralleitnant McColl Suurbritannia peaministri Tony Blairi eriesindaja Afganistanis.
Kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis andsid peastaabi ohvitserid ülevaate Eesti panusest operatsioonidesse ka Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise staabiülem kindralleitnant Colby M. Broadwaterile. Erilist huvi tundis kindral Eesti panuse vastu NATO prioriteetsemasse operatsiooni Afganistanis.
Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise staabiülem ütles, et Eesti panustamine rahvusvahelistesse julgeolekutagamisjõududesse ISAF on äärmiselt vajalik. Samuti märkis kindralleitnant Broadwater, et Eesti kaitsejõudude plaanid seoses operatsioonidel osalemisega on realistlikud ja läbimõeldud.
NATO rahutagamisoperatsioonil Afganistanis teenib hetkel 23 Eesti kaitseväelast. Pealinnas Kabulis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF staabis teenivad kaks vanemstaabiohvitseri, Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal 3-liikmeline perroonimeeskond, Mazar-e-Sharifi provintsis ülesehitusmeeskonnas kaks ohvitseri, 9-liikmeline demineerimismeeskond ja 6-liikmeline sõjaliste vaatlejate grupp. -
Tallinna külastab NATO kiirreageerimisjõudude eskaaderNeljapäeval, 29. septembri hommikul saabub Tallinnasse seitsmest sõjalaevast koosnev NATO kiirreageerimisjõudude eskaader.
Tallinna Vanasadamas peatuv eskaader (Standing NATO Response Force Maritime Group 1, SNMG 1) veedab Tallinnas sadamafaasi.
Eskaadri juhtkond teeb neljapäeval etiketikohased viisakusvisiidid Kaitseväe juhatajale, Tallinna linnapeale, Tallinna garnisoni ülemale ja Mereväe ülemale.
Eskaadri koosseisu kuuluvad kuus Saksamaa, Portugali, Hollandi, Kanada, Taani ja Ameerika Ühendriikide fregatti ning üks Saksamaa varustuslaev-tanker. Üksuse lipulaev on Saksamaa fregatt Bayern, mille pardal asub eskaadri staap ja eskaadri ülem kontradmiral Wolfgang Kalähne.
Eskaadri ülesanneteks on vaatlus-, embargo-, pääste- ja terrorismivastased operatsioonid. Samuti tegelevad laevad eskortimisega. Eskaadri rahuaja põhitegevus on seotud väljaõppega ning osalemisega erinevatel ühisõppustel.
Vahetult enne Tallinna sadamafaasi osales NATO kiirreageerimisjõudude eskaader Taani vetes korraldatud rahvusvahelisel õppusel Danex 2005.
Tallinna külastav NATO kiirreageerimisjõudude eskaader on üks neljast NATO alalisest eskaadrist. Teine Northwoodis asuva merekomponendi staabi juhitav eskaader on miinitõrjegrupp, mille staabi- ja toetuslaevaks on Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka. Nende kahe eskaadri peamine tegevuspiirkond on Atlandi ookeani põhja- ja idaosa, kiireks reageerimiseks võidakse eskaadreid vajadusel saata ka muudesse piirkondadesse. Eskaadri koosseisu kuuluvad laevad vahetuvad iga poole aasta tagant, eskaadri juhtkonna teenistusaja pikkuseks on üks aasta.
Möödunud aasta oktoobris külastas Tallinnat NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaader.
Fregatid on sõjalaevad, mille ülesandeks on kaitsta teisi sõja- ja kaubalaevu rünnakute eest. Fregatid on varustatud relvastusega võitluseks all- ja pealveelaevadega, samuti õhutõrjeks. Tavaliselt on nende relvastuses raketid, torpeedod, suurtükid ning varustuses erinevad radarid, sonarid ja helikopterid.
NATO kiirreageerimisjõudude eskaadri laevadega on võimalik kõigil huvilistel tutvuda 1. ja 2. oktoobril kell 14.00 - 16.00 Tallinna Vanasadama 14 – 17 kaidel. Laevu külastada soovijatel tuleb kaasa võtta isikuttõendav dokument! -
Kindral Laidoneri olümpiateatejooksul olid kiireimad sõduridTäna Viimsi mõisast Tallinna Olümpiapurje- spordikeskusesse kulgenud kuuendal kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksul olid ajaga 17.33 esmakordselt kiireimad Üksik-sidepataljoni sõdurid, edestades teiseks tulnud Üksik-vahipataljoni võistkonda enam kui poole minutiga.
Ka kolmas koht kuulus kaitseväelastele, kui ajaga 18.24 lõpetas distantsi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Kõrgem Sõjakool. Parima spordiklubina pälvis spordiklubi Marathon 18.28ga viienda koha. Kõik senipeetud viis jooksu võitnud Kalevi Kergejõustikukool jäi komplekteerimisraskuste tõttu tänavu võistlusest kõrvale. Kokku osales kuuendal kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksul 37 võistkonda.
Viimsi mõisast Tallinna Olümpiapurjekeskusesse kulgenud teatejooksul oli 10 vahetust, iga jooksja läbis keskeltläbi 600 meetrit. Võistlusel osalesid kaitsejõudude üksuste, erinevate õppeasutuste, spordiklubide ning firmade 10-liikmelised võistkonnad. Tänavune jooks toimus esmakordselt Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all, kuuludes ülemaailmsesse olümpiajooksu programmi.
"ROKi egiidi alla kuulumine lisas meie üritusele positiivset sära ning tõi ka osalejaid juurde,” märkis Kalevi projektijuht Ardo Pajur. "Kuigi hommikune kehv ilm ehmatas võistlusest eemale mõned eelnevalt registreerunud võistkonnad, oleme osalejate arvuga rahul. Samuti andis tänane päev meile usku, et võiksime järgmisel aastal kaaluda teatejooksu kõrval samaaegselt ka rahvajooksu korraldamist."
Eesti Vabadussõja juht kindral Johan Laidoner oli spordiga tihedalt seotud. Aastatel 1924-1931 oli Laidoner Eesti Olümpiakomitee abiesimees, juhtides viimasel neljal aastal ka Eesti Spordi Keskliidu tööd. 1931-1934 täitis ta EOK esimehe kohustusi. 1934. aastal sai kindral Laidonerist üheksaks aastaks EOK esimees.
Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu peakorraldaja on Eesti Spordiselts Kalev, kaaskorraldajad Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit ja Eesti Olümpiakomitee. Tänavust võistlust toetasid Samsung, Postimees, AS Kalev, Tallinna linna haridusamet, Viimsi vald, Estonia Selts, Põltsamaa Felix, Viimsi Tervis SPA, Milstrand, Miiduranna Sadam, Saku Õlletehas, Esmar Ehitus ja Pakterminal. -
Kaplanid valmistuvad rahutagajate toetamiseks12. – 17. septembrini õpivad kaitseväe kaplanid täiendkoolitusel kaitseväe tervisekeskuses välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste toetamist.
Kursuse eesmärgiks on anda tegevteenistuses ja reservis olevatele kaplanitele teadmised, mis on vajalikud välisoperatsioonidele sõitvate, seal osalevate ning kodumaale naasvate kaitseväelaste toetamiseks.
Kaplanite täienduskursusel peavad loenguid ja jagavad kogemusi Kanada ja Ameerika Ühendriikide kaplanid ning Suurbritannia armee pearabi. Samuti tutvustavad kaplanitele rahuoperatsioonidega seonduvat väljaõppekeskuse Rahuoperatsioonide Keskus ülem major Aare Tuvike, kaplan kapten Gustav Kutsar ja psühholoog nooremleitnant Merle Tihaste.
Kursuse ülemaks on kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Kaplaniteenistus tegeleb kaitseväes moraalsete, eetiliste ja usuliste väärtusküsimustega. Hetkel on kaitsejõududes tegevteenistuses 17 kaplanit. -
Viru Üksik-jalaväepataljon koolitab tudengeid16. - 18. septembrini viib jalaväe väljaõppekeskus Viru Üksik-jalaväepataljon 23-le Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasele läbi riigikaitse lühikursuse.
“Kunagi sai alustatud nende samade tudengitega riigikaitse algkursusega Tallinna 21. Keskkoolis. Nagu näha, on riigikaitse seeme sattunud viljakasse pinda,” ütles jalaväe väljaõppekeskuse Viru Üksik-jalaväepataljon ülem major Neeme Kaarna. “Hea meel on näha, et tudengitel on jätkuvalt huvi riigikaitse vastu, oleme valmis ka edaspidi neid õpetama.”
Kolme päeva jooksul õpivad tudengid relvi tundma, osalevad laskeharjutustel ning omandavad välilaagris üksiksõduri peamisi lahingulisi teadmisi ja oskusi. Lühikursus lõpeb rännakuga.
“Kodanikuks olemise juurde kuuluvad ka teadmised riigikaitse alustest. Kuna hetkel TTÜs riigikaitse kursusi ei korraldata, oleme tänulikud Viru Üksik-jalaväepataljonile, kes võimaldab meil sellealaseid teadmisi omandada,” põhjendas kursuse vajadust TTÜ esindaja Eveli Soode.
Pataljon on ka eelnevalt korraldanud riigikaitseõpet õpilastele kaitseväe ja Viru Üksik-jalaväepataljoni tutvustamiseks, riigikaitse tähtsuse ja isamaa teenimise vajaduse teadvustamiseks.
Jõhvis asuv Viru Üksik-jalaväepataljon on maaväe väljaõppekeskus, mille põhiülesandeks on ajateenijate baasil jalaväe- ja tankitõrjeüksuste väljaõpe ja ettevalmistamine. -
Soome ohvitserid võitsid Eesti-Soome maavõistluse laskmises
13. – 14. septembril Männiku lasketiirus korraldatud Eesti-Soome ohvitseride maavõistluse laskmises võitsid Soome ohvitserid.
Kolme ala kokkuvõttes sai 1015 punktiga I koha kpt-ltn Torsti Annala, II koha 1009 punktiga ltn Lembit Mitt ja III koha 1000 punktiga ltn Indrek Püvi.
Kahe riigi kuueliikmelised võistkonnad lasid vintpüssi, revolvrit ja automaati.
Eesti võistkonda kuulusid ohvitserid Piirivalvest, Kaitseväest ja Kaitseliidust.
Eesti-Soome ohvitseride maavõistlust laskmises korraldati kaheksandat korda.
-
Eesti õhuvägi vaatles Vene lennukite lennureeglite rikkumist
Täna päeval lendasid seitse Vene Föderatsiooni relvajõudude lennukit lennureegleid rikkudes Eesti õhuruumi lähistel Kaliningradi poole.
Eesti õhuruumi kontrolli teostava Õhusuveräänsuskeskuse meeskond jälgis täna kella 12 ja 14 vahel Eesti lennuinforegioonis Kaliningradi poole lennanud Vene Föderatsiooni raadioluurelennuki A-50 ning seda saatnud Suhhoi ja MiG-tüüpi sõjalennukite tegevust.
Eesti lennuinforegiooni piires lendamiseks olid Vene lennukid eelnevalt taotlenud ja ka saanud loa, kuid lennukitel olid välja lülitatud kohutuslikud lennuinfot edastavad transponderid. Sellega seadsid Vene sõjalennukid ohtu tsiviillennuliikluse Eesti lennuinforegioonis.
Täna pealelõunal sisenes üks kuuest luurelennukit A-50 saatnud lennukist loata Leedu Vabariigi õhuruumi ning kukkus alla.
-
Laupäeval peetakse kuues Johan Laidoneri olümpiateatejooksLaupäeval, 17. septembril kl 12.00 Viimsi mõisa ees kuuendat korda stardi saavast kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksust võtab tänavu osa üle 40 võistkonna.
Sarnaselt varasematele aastatele osalevad teatejooksul kaitsejõudude üksuste, erinevate õppeasutuste, spordiklubide ning firmade 10-liikmelised võistkonnad. Viimsi mõisast Tallinna Olümpiapurjekeskusesse kulgeval teatejooksul on 10 vahetust, iga jooksja läbib keskeltläbi 600 meetrit. Tänavune jooks toimub esmakordselt Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all, kuuludes ülemaailmsesse olümpiajooksu programmi. Jooksu peasponsor on Samsung.
„Traditsiooniliselt on kõige rohkem osalejaid kaitseväelaste seas, kuid ka Tallinna koolid on varasemaga võrreldes suuremat huvi üles näidanud,” ütles Eesti Spordiseltsi Kalev projektijuht Ardo Pajur.
Taas tuleb starti ka kõik senipeetud jooksud võitnud Kalevi Kergejõustikukooli võistkond.
Kindral Johan Laidoneri VI olümpiateatejooks avatakse Viimsi mõisa ees laupäeval, 17. septembril kell 11.30, kui võistlejaid tervitavad kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Kui kaitsejõudude ja spordiklubide võistkondades soolisi ega vanuselisi piiranguid pole, siis koolide võistkonnad peavad koosnema ainult õpilastest ja võistkonda peab kuuluma kolm tüdrukut. Parimaid koolivõistkondi autasustatakse Tallinna Haridusameti poolt hinnalise auhinnaga.
Eesti Vabadussõja juht kindral Johan Laidoner oli spordiga tihedalt seotud. Aastatel 1924-1931 oli Laidoner Eesti Olümpiakomitee abiesimees, juhtides viimasel neljal aastal ka Eesti Spordi Keskliidu tööd. 1931-1934 täitis ta
EOK esimehe kohustusi. 1934. aastal sai kindral Laidonerist üheksaks aastaks EOK esimees.
Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu peakorraldaja on Eesti Spordiselts Kalev, kaaskorraldajad Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit ja Eesti Olümpiakomitee. Võistlust toetavad Samsung,
Postimees, AS Kalev, Tallinna linna haridusamet, Viimsi vald, Estonia Selts, Põltsamaa Felix, Viimsi Tervis SPA, Milstrand, Miiduranna Sadam, Saku Õlletehas, Esmar Ehitus ja Pakterminal.
AJAKAVA
17. september, Viimsi mõis
10.45 - võistkondade registreerimise algus
11.00 - orkester alustab mängimist
11.20 - võistlejate rivistamine
11.28 - võistlejate sissemarss
11.30 - pidulik avamine
11.40 - lipu heiskamine
11.43 - tõrviku süütamine
11.45 - avamise lõpp, stardieelne ettevalmistus
12.00 - start
12.15 - Finiš TOPi lipuväljakul
orienteeruvalt kl 13.15 - autasustamine TOPi lipuväljakul