Uudised
-
Kaitseväe juhataja avas Rootsi armees võidelnud sõduritele mälestusmärgiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts avas täna pärastlõunal Jõgeva vallas Laiuse kiriku aias Rootsi kuninga Karl XII armees langenud sõduritele mälestuskivi.
“See mälestusmärk on auavaldus ka eestlastele, kes võitlesid Rootsi kuninga teenistuses. Eesti mehe saatuseks on olnud võidelda erinevates vormides, erinevate lippude all,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts avamistseremoonial. “Õnneks ei ole aga tänasel päeval vajadust kanda võõrast vormi ja Eesti kaitsevägi teeb omaltpoolt kõik, et seda enam kunagi teha ei tuleks, sest Eesti mees, Eesti sõdur väärib Eesti oma kaitseväge.”
Mälestuskivi avamistseremoonial osalesid Jõgeva maa- ja vallavalitsuse ning Rootsi Suursaatkonna esindajad.
Rootsi kuningas Karl XII talvitus koos oma sõjaväega pärast novembris toimunud võidukat Narva lahingut 20. detsembrist 1700 kuni 29. maini 1701 Laiusel.
Mälestuskivi autor on skulptor Tauno Kangro. -
Mereväe miinijahtija Wambola külastab sõpruslinna PärnutMereväe miinijahtija Wambola viibib 2. – 3. septembrini iga-aastasel visiidil sõpruslinnas Pärnus.
Laupäeval, 3. septembril on laev kella 12.00 kuni 16.00 avatud kõigile huvilistele.
Reedel tutvustavad mereväelased mereväeteenistust ja laeva Hansagümnaasiumi mereklassi õpilastele. Lisaks külastavad laeva Pärnu linnavõimu ja jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon esindajad. Laupäeval tutvub laevaga ka Pärnu Ungari sõpruslinna delegatsioon.
Miinijahtija Wambola (endine Cuxhaven) on 47,1 m pikk, laius 8,3 m, süvis 3m, kiirus kuni 15 sõlme. Relvastuses on 40 mm Bofors kahur, statsionaarne sonar, lõhkelaengutega robotsonar, kaamerarobot. Laeval on miinitraalimise ja –veeskamise võimalused. Laeva komandör on leitnant Marek Mardo.
Pärnu linna ja laeva vahel sõlmitud sõprusleping annab laevale õiguse kanda vööris Pärnu vappi ja tutvustada oma sõpruslinna kõigis külastatavates paikades. Arvestades mereväe laevade osalemist arvukatel rahvusvahelistel õppustel, on Wambola tutvustanud oma sõpruslinna pea kõigi Läänemere-äärsete riikide sadamates.
Pärnust suundub miinijahtija Wambola Riiga, et seejärel osaleda miinitõrje õppusoperatsioonil Open Spirit 2005.
Vaata lisaks miinijahtija Wambola kohta:
-
Õhuvägi osaleb kopteritega NATO suurimal õhuväeõppuselTäna hommikul lendasid kaks õhuväe helikopterit Robinson 44 Norra Kuningriiki, et osaleda homme algaval NATO õhuväeõppusel NATO Air Meet 2005.
Oerlandi õhuväebaasis 3. – 15. septembrini korraldataval õppusel osaleb 17 riiki 107 lennuki ja helikopteriga, millest 86 on hävituslennukid.
NATO suurimal praktilisel õhuväeõppusel harjutatakse erinevate lennuvahenditega koos ühiste missioonide läbiviimist ning õhu ja maapealsete märkide hävitamist. Samuti erinevate seire- ja jälgimissüsteemide toimimist.
Eestist võtab õppusest osa 12 õhuväelast Õhuväe Staabist ja Lennubaasist. Õppuse käigus saavad praktilisi kogemusi kuus pilooti, kaks tehnikut ja kolm planeerimisohvitseri.
Oerlandi lennubaas on Norra Kuninglik õhuväebaas, mis asub Trondheimi linnast 80 km lääne pool. Varem on samas baasis korraldatud NATO Air Meet õppust juba kolmel korral.
Helikopterit Robinson 44 saab kasutada vaatlus-, otsingu-, side-, patrull- ja treeninglendudeks. Helikopteri maksimaalne kiirus on 209 km/h, lennukaugus 741 km ja lennulagi 4593 m. -
Mereväe laevad otsivad Läti vetes miineEesti mereväe laevad miinijahtija Wambola ja miinitraaler Vaindlo osalevad eelseisval nädalavahetusel Läti vetes algaval miinitõrjeoperatsioon-õppusel Open Spirit 2005.
“Eesti mereväe peamine ülesanne on osaleda operatsioonil Balti Miinitõrjeeskaadri koosseisus ning leida ja kahjutustada reaalseid lõhkekehi,” ütles mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask. “Tulles vastu meie partnerite soovidele, muutsime oma esialgseid plaane ning saatsime õppusele ka teise laeva, mis harjutab koostööd Saksamaa ja Venemaa laevadega.”
2. – 12. septembrini korraldatava operatsioon-õppuse eesmärgiks on merepõhja puhastamine lõhkekehadest, et tagada laevasõidu ohutus Läänemeres, samuti miiniandmebaaside täiendamine ning koostöö arendamine NATO ja muude mitmerahvuseliste üksustega.
Operatsioon-õppus annab võimaluse harjutada ühtseid standardiseeritud protseduure, mis on seotud juhtimise ning sidega. Open Spirit on jagatud kaheks osaks, operatsioonil otsivad laevad reaalseid lõhkekehi ning õppusel tegelevad laevad õppeotstarbeliste miinide otsimisega.
Operatsioon-õppust juhib Saksa merevägi ning sellel osaleb 13 riiki ligi kahekümne laevaga.
Miinijahtija Wambola osaleb Balti Miinitõrjeeskaadri BALTRON koosseisus operatsiooni osas. Miinitraaler Vaindlo harjutab õppusel koos Saksamaa ja Venemaa laevadega õppeotstarbeliste miinide otsimist.
2003. aastal korraldati miinitõrjeoperatsioon-õppus Open Spirit Eestis, siis puhastati operatsiooni käigus I ja II maailmasõja aegsetest lõhkekehadest kokku 58 ruutmeremiili suurune ala. Kokku leiti ja tehti kahjutuks 26 lõhkekeha.
Operatsioon-õppust Open Spirit korraldatakse iga aasta erinevas Balti riigis.
Miinijahtija Wambola on 47,1 m pikk, laius 8,3 m, süvis 3m, kiirus kuni 15 sõlme. Relvastuses on 40 mm Bofors kahur, statsionaarne sonar, lõhkelaengutega robotsonar, kaamerarobot. Laeval on miinijatimise võimalused.
Miinitraaler Vaindlo on 38 meetrit pikk, laeva varustuses on akustiline-, magnetiline- ja kontakttraal ning miinirajad miinide veeskamiseks. Frauenlob-klassi laeva relvastuses on 40 mm Bofors automaatkahur. -
Rahuoperatsioonide Keskus tähistab 11. aastapäevaVäljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus korraldab reedel, 2. septembril seoses väeosa 11. aastapäevaga lahtiste uste päeva.
Kell 15.00 tutvustatakse huvilistele relvastust, varustust ning Scoutspataljoni soomustransportööre Pasi. Samas näidatakse Rahuoperatsioonide Keskust ja Scoutspataljoni tutvustavaid dokumentaalfilme.
Õhtul korraldavad Paldiski Garnisoni väeosad oma isikkoosseisule ja nende pereliikmetele meelelahutusüritustega perepäeva.
Väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus (VÕK ROK) on Maaväe koosseisu kuuluv iseseisev asutus. Rahuoperatsioonide alase koordineeriva keskusena on VÕK ROK põhiülesandeks valmistada ette Eesti kontingendi allüksusi ja üksikkaitseväelasi rahuoperatsioonidel osalemiseks ning tagada missiooniüksuste logistiline toetamine. VÕK ROK tegeleb ka Scoutspataljoni administratiivse ja logistilise toetamisega.
1. septembril 1994. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse otsusel iseseisva väeosana Eesti kaitseväe koosseisus Eesti Rahuvalve Üksikkompanii asukohaga Tallinnas Weizenbergi tänaval. 1995. aasta esimesel poolel kolis kompanii üle Pakri poolsaarele nn. Lõunalinnakusse. 17. juulil 1997 formeeriti üksikkompanii ümber pataljoni struktuuriga Eesti Rahuoperatsioonide Keskuseks. -
Kõrgemas Sõjakoolis algab esimene magistrikursusNeljapäeval, 1. septembril alustavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused uut akadeemilist õppeaastat, lisaks põhikursusele avatakse sellel aastal esmakordselt ka keskastmekursus, mis on ohvitseride kõrghariduse teine aste ehk magistriõpe.
Õppeaasta alguse puhul peab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts õppeasutuste õppur- ja isikkooseisule avaloengu, kus tutvustab kaitseväe arengusuundi.
Kell 11.00 algab traditsiooniline Kõrgema Sõjakooli kadettide pidulik jalutuskäik Tartu linnas. Pidulik jalutuskäik koos Eesti Kaitseväe Orkestriga algab Kaitseväe
Ühendatud Õppeasutuste sisehoovist. Kadetid liiguvad mööda Võru, Akadeemia, Vanemuise, Ülikooli, Munga, Vabaduse, Riia ja Võru tänavaid.
Kell 11.30 korraldatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone ees pidulik rivistus, kus õppurkoosseisu tervitavad kindralmajor Ants Laaneots, Tartu abilinnapea Georg Aher ning õppeasutuste kaplan leitnant Urmas Roosimaa. -
Kaitseväe juhataja osaleb NATO Sõjalise Komitee istungilKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb 2.-4. septembrini Hollandis NATO Sõjalise Komitee istungil, kus ühe põhiteemana arutatakse NATO kiirreageerimisüksuste tulevikku ja edasiarendamist.
Reedel algava istungi läbivateks teemadeks on NATO kiirreageerimisüksuste (NRF - NATO Response Force) edasiarendamine ning tulevik, NATO liikmesriikide üksuste panustamisega seotud küsimused ning alliansi Afganistani ISAF (International Security Assistance Force) missiooni jätkamine. Samuti arutatakse päevakajalisi teemasid NATO ja liikmesriikide kaitsealases koostöös.
NATO riikide kaitseväe juhatajatest koosnev Sõjaline Komitee on alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan, mille ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele ülemjuhatajatele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.
NATO kiirreageerimisjõud loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO kiirreageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid. NRF-i isikkoosseisu suurus on praegu 17 000 kaitseväelast, täisvõimsus on planeeritud saavutada 2006.a. sügiseks, mil jõudude suurus on kokku 21 000.
NATO miinitõrjegrupp kuulub NRFi merekomponendi koosseisu alates 2005. aasta algusest. Miinitõrjegrupp peab olema valmis lühiajalise etteteatamise järel täitma ülesandeid maailma erinevates paikades.
Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka liitus NATO kiirreageerimisjõududega 12. mail käesoleval aastal. Kokku kestab laeva missioon 10 kuud. Admiral Pitka pardal teenib NATO miinitõrjegrupi staap, laev korraldab ka kogu üksuse logistilise toetuse, varustamise kütuse ja veega ning sidevõimekuse.
ISAF koosseisus teenib Afganistanis Eesti kaitseväe mobiilne vaatlustiim, demineerimismeeskond, perroonimeeskond Kabuli lennuväljal ning staabiohvitserid. -
Brigaadikindral Märt Tiru läks reserviKolmapäeval, 31. augustil tänati Kaitsejõudude Peastaabis tehtud töö eest endist Eesti kaitseatašeed Ameerika Ühendriikides ja Kanadas brigaadikindral Märt Tiru (57).
Kaitseväe juhataja vabastas oma käskkirjaga brigaadikindral Märt Tiru lepingulisest teenistusest tema omal soovil ja määras reservi alates 1. septembrist.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas brigaadikindral Tiru pikaajalise eeskujuliku teenistuse ning silmapaistva panuse eest kaitseväe taasloomisel ja arendamisel kaitseväe eriteenete ristiga.
Eesti rahuvalve sünni juures aktiivselt tegutsenud Märt Tiru oli Eesti Rahuvalve Üksikkompanii ja hilisema Balti pataljoni arendaja, tema initsiatiivil osalesid Eesti rahutagajad operatsioonides Horvaatias, Bosnias, Lõuna-Liibanonis ja Kosovos. Märkimisväärse panuse on Tiru andnud kaitseväe välissuhtluse eest vastutanuna Eesti NATO liikmelisuse saavutamisel.
Märt Tiru on lõpetanud Kiievi Kõrgema Sideinseneride Sõjakooli, ta on teeninud alates 1991. aastast erinevatel ametikohtadel Kaitsejõudude Peastaabis, sealhulgas välissuhete- ja rahvusvahelise koostöö osakonna ülemana. Samuti on Tiru teeninud kaitseväe juhataja kohusetäitjana, Vabariigi Presidendi nõunikuna, kaitseväe juhataja nõunikuna NATO integratsiooni ja rahvusvahelise koostöö alal. Aastatel 2001 – 2005 oli brigaadikindral Märt Tiru Eesti kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. -
Eestit külastab Soome mereväe ülemKolmapäeval, 31. augustil saabub kahepäevasele tutvumisvisiidile Eestisse Soome mereväe ülem viitseadmiral Hans Holmström.
Soome mereväe ülem kohtub visiidil kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivaskiga.
Viitseadmiral Holmström tutvub Mereväe staabi, Mereväebaasi ja Miinilaevade Divisjoni tegevusega, samuti Veeteede Ameti laevaliiklusteenistuse ning Piirivalve Merevalvekeskuse tööga.
Erilist huvi tunneb admiral mereväe väljaõppesüsteemi ning tuukritegevuse arendamise vastu.
Eesti mereväelastel on Soome kolleegidega tihedad koostöösuhted. Soomes on väljaõppe saanud arvukalt Eesti mereväe ohvitsere. Eelmisel nädalal osales Eesti mereväe miinijahtija Wambola Soomes kahe riigi miinitõrjealasel ühisõppusel EST-FIN MCMOPS 2005.
Miinilaevade Divisjoni koostööpartneriks on Soome mereväe Soome lahe merekaitsepiirkonna 5. Miinidivisjon, Mereväebaas teeb koostööd Kotka Rannikukaitsepiirkonnaga. -
ESTPLA saabus Eestisse puhkuseleIraagis operatsioonil Iraagi Vabadus osalev kergejalaväerühm ESTPLA-11 saabus täna pärastlõunal kahenädalasele puhkusele Eestisse.
Kergejalaväerühm on viimasel kuul osalenud kolmeteistkümnes erineva kestvusega läbiotsimis- ja luureoperatsioonis ning teostanud kolm patrulli. Samuti on Eesti kaitseväelased osalenud eskortimisel, julgestamisel ja teostanud objekti valvet.
34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-11 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
ESTPLA-11 ülem on kapten Sergei Guselnikov.
ESTPLA-11 alustas kuuekuulist teenistust Iraagis selle aasta juunis.
Rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus teenib Iraagis 34-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-11 ja kolm staabiohvitseri rahvusvahelise korpuse (Multinational Corps-Iraq, MNC-i) staabis. Eesti kontingendi vanem Iraagis on NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitjana teeniv kolonel Aarne Ermus.
Riigikogu otsusega osaleb Eesti kaitsevägi rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus operatsioonis Iraagi Vabadus kuni 2005. aasta lõpuni.