Uudised
-
Sõjakoolis algasid täna vastuvõtukatsed
25. juulist kuni 29. juulini toimuvad järjekordsed sisseastumiskatsed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Sõjaväelise kõrghariduse I astmele võetakse 2005/2006. õppeaastal vastu kuni 50 kadetti.
Sisseastumiskatsed hõlmavad essee kirjutamist, matemaatika eksamit, akadeemilise võimekuse testi, üldfüüsilist testi ja kutsesobivusvestlust. Lisaks sellele sooritatakse inglise keele test, mille tulemust sisseastumisel ei arvestata.
Õppima pääsemiseks tuleb kandidaatidel edukalt läbida sisseastumiskatsed. Katsete tulemuste põhjal selgub pingerida, mille alusel kinnitatakse õppima pääsenute nimekiri.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema ülesannetes major Margus Koplimäe sõnul ei korraldata sisseastumiskatseid selleks, et välja valida juhte. “Juhi koolitus algab sellest päevast, kui vastsed õppurid on kõrgkooli vastu võetud,” ütles major Koplimägi. “Sisseastumiskatsete esmane eesmärk on kontrollida kandidaatide akadeemilist võimekust ning sobilikkust ohvitserikutse omandamiseks.”
-
Tagalapataljoni ajateenijad jätkavad õlireostuse likvideerimist
Täna, 25. juuli pärastlõunal jätkasid 40 Logistikakeskuse Tagalapataljoni ajateenijat Pirita tee ääres leitud õlireostuse koristamist.
Täna osaleb koristustöödel kaks 20-liikmelist gruppi. Pühapäeval puhastasid mereranda kaks 40-mehelist vabatahtlikest ajateenijatest moodustatud gruppi.
Reostuse koristamine loodetakse lõpetada täna õhtul.
Ajateenijad riisuvad kokku õlist adru, panevad selle kilekottidesse ja tassivad kotid kokku.
-
Tallinna külastab Itaalia mereväe purjelaev
Täna, 22. juulil saabus Tallinnasse Itaalia mereväe kuulsaim purjelaev Amerigo Vespucci.
Purjelaev Amerigo Vespucci sildus täna varahommikul Tallinna Vanasadama kai ääres. Päeva jooksul teeb laeva komandör ametlikud visiidid Itaalia suursaatkonda ja linnapea juurde, samuti külastatakse Tallinna Garnisoni ülemat ning Mereväe Staapi.
Nädalavahetusel korraldatakse laeva meeskonnale linnaekskursioonid, esmaspäeval peetakse maha traditsiooniline jalgpallivõistlus Eesti ja Itaalia mereväelaste vahel. Purjelaev Amerigo Vespucci lahkub Eestist teisipäeval, 26. juulil.
Amerigo Vespucci ehitati aastatel 1929-1931 Itaalia Mereväeakadeemia õppelaevaks.
Õppelaevana teenib alus tänaseni, suviti on laeva pardal lisaks 250-le meeskonna liikmele paarsada Mereväeakadeemia kadetti.
Amerigo Vespucci on üks maailma suurimaid aktiivselt seilavaid purjelaevu. Tema kogupikkus on 101 meetrit, laius üle 15 meetri ja laev kannab kokku ligi 3000 ruutmeetri suuruses purjeid.
Amerigo Vespucci viibib põhiliselt Euroopa vetes, kuid laev on külastanud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikat. 2002. aastal seilas laev ümber maailma.
-
Tapal lõppes reserv- erialaohvitseride orientatsioonikursusTäna, 22. juulil kell 11 toimus Tapa Väljaõppekeskuses Reserv-erialaohvitseride orientatsioonikursuse (REOK-2) pidulik lõpetamine.
Kaitseväe juhataja esindajana pidas kõne kolonel Ants Kiviselg, palvuse pidas kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Reserv-erialaohvitseride orientatsioonikursuse ülesanne on koolitada reservi jaoks välja erialaohvitsere (kaplanid, psühholoogid, meedikud, majandusteadlased ja juristid), kes on valmis osalema reservõppekogunemistel, teenima Kaitseliidu üksustes ja astuma mobilisatsiooni korral teenistusse.
Kursuse ülem leitnant Raivo Nikiforov hindas kursust igati kordaläinuks.
Selle aasta kursusest võttis osa 13 kursuslast, kes kõik lõpetasid edukalt. Erialade kaupa olid esindatud kuus kaplanit, kolm psühholoogi, kaks psühhiaatrit, jurist ning välisministeeriumi ametnik. Esmakordselt võttis kursusest osa islamiusuline kaplan.
Peale nõutava kõrghariduse omandamist kandideerivad kursuslased reservohvitseri auastmele.
-
Padar võitis sõjaväelaste MM-il pronksi
Kapral Martin Padar (123 kg) saavutas Sankt Peterburis sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel judos kehakaalus üle 100 kg kolmanda koha.
Jalaväe väljaõppekeskuses Viru Üksik-jalavaepataljon teeniv Padar võitis alagruppides Hispaania esindajat Enrique Venturat ja hiinlast Wei Xiangjun’i (152 kg) puhta ipponiga.
Poolfinaalis jäi Padar alla Venemaad esindavale viiekordsele Euroopa meistrile, Ateena olümpia hõbedale Tamerlan Tmenovile (125kg ). Pronksikohtumises võitis aga Padar Hiina teist numbrit Ma Gangi (146 kg) kindla ipponiga.
Finaalis alistas kahekordne maailmameister Aleksander Mihhailin Tamerlan Tmenovi puhta heitega. Teises alagrupi pronksikohtumises alistas Euroopa pronks Andreas Tolzer Ateena olümpia viienda mehe itaallase Paolo Bianchessi.
“Tmenov on üliohtlik vastane, kellele olen ka varem alla jäänud. Seekord läksin teda suure hurraaga võitma ja muutusin natuke liiga julgeks ja ettevaatamatuks, kus ta mind kohe karistas,” ütles kapral Padar.
Kokku osales üle sajakiloste kategoorias 16 sõjaväesportlast.
-
Eesti andis üle Balti Miinitõrjeeskaadri juhtimise
Eesti mereväe ohvitser kaptenmajor Sten Sepper andis täna, 20.juulil Tallinnas Miinisadamas toimunud pidulikul tseremoonial üle Balti Miinitõrjeeskaadri BALTRON juhtimise Leedu mereväe kaptenleitnant Arturas Andrušaitisele.
Leedu ohvitser kaptenleitnant Arturas Andrušaitis juhib Balti Miinitõrjeeskaadrit juba teistkordselt. Varem on kaptenleitnant Andrušaitis olnud BALTRONi ülemaks 2002. aastal.
Tseremoonial osalesid Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman ning Läti ja Leedu mereväeülemad.
Brigaadikindral Laneman nimetas BALTRONi olulisima teenena Balti mereväelaevade ettevalmistamist osalemiseks NATO üksuste koosseisus.
“BALTRONi tähtsust mereväelastele rahvusvahelise koostöö alaste kogemuste ja teadmiste andmisel on raske alahinnata. Olen kindel, et ilma BALTRONita ei oleks Balti mereväed jõudnud nii kaugele kui praegu,” ütles Laneman.
Praegu teenib NATO miinitõrjeüksuse koosseisus Eesti mereväe laev Admiral Pitka. Kõik kolm Balti riiki valmistavad ette oma miinijahtijaid teenistuseks sama üksuse koosseisu järgnevatel aastatel.
Balti Miinitõrjeeskaader loodi 1998. aastal eesmärgiga viia läbi miinitõrjeoperatsioone Balti riikide vetes ning suurendada koostöövõimelisust NATO üksustega.
Lisaks eskaadrisse kuuluvatele laevadele on BALTRONil oma sidekool, tuukrite ja miinitõrje väljaõppekeskused. BALTRONi staap nimetatakse ametisse üheks aastaks, laevad kuuluvad üksuse kooseisu 6 kuud. Praegu kuuluvad BALTRONi koosseisu 3 miinijahtijat ja Leedu mereväe staabilaev.
-
Admiral Pitka tuleb puhkuseleAlates maist NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjegrupi staabi- ja toetuslaevana teeninud Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka jõuab nädalavahetusel Tallinnasse puhkusele.
Täna, 15. juuli õhtul Tallinna Miinisadamasse jõudva Admiral Pitka meeskond korraldab järgmisel päeval perepäeva, mille raames meeskonnaliikmete sugulased ja sõbrad saavad tutvuda laevaeluga.
Admiral Pitka liitus NATO kiirreageerimisjõududega 12. mail, kokku kestab laeva missioon 10 kuud. Admiral Pitka pardal teenib NATO miinitõrjegrupi staap, laev korraldab ka kogu üksuse logistilise toetuse, varustamise kütuse ja veega ning sidevõimekuse.
Admiral Pitka osales esimesel teenistusperioodil kahel suuremal ning arvukatel väiksematel õppustel. Mais seilas laev peamiselt Põhjameres, Taani, Rootsi, Norra, Hollandi vetes. Juunis tegutseti Briti saarte ümbruses, ja Prantsusmaa rannikul.
Muuhulgas esindas Admiral Pitka Eestit suurejoonelisel Trafalgari lahingu ja admiral Nelsoni surma 200.aastapäevale pühendatud kuninglikul laevastikuparaadil 28 juunil.
Admiral Pitka komandör on vanemleitnant Jüri Saska (30), laeva meeskonnas on 43 liiget.
NATO kiirreageerimisjõud on 2003. aastal moodustatud üksus, mis peab olema võimeline paindlikult ja kiiresti reageerima ning mis oleksid võimelised läbi viima maa-, mere- ja õhujõudude ühisoperatsioone. Loodud kiirreageerimisjõud peab olema võimeline vastu seisma tänapäeva asümmeetrilistele ohtudele.
Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka on ehitatud 1975. aastal Aalborgis. Staabi- ja varustuslaeva veeväljasurve on 1970 tonni, maksimaalne kiirus 18 sõlme, laev on 74,7 meetrit pikk ja 12,2 meetrit lai. Laeva relvastusse kuulub üks 76-mm kahur, lisaks on laeval helikopteritekk ning hospidal koos operatsiooniruumiga.
-
Vahetub Eesti kontingendi vanem Afganistanis
Täna, 13. juulil läheb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonile Afganistani major Urmas Nigul, et vahetada välja seal pool aastat teeninud kolonelleitnant Artur Tiganik.
Major Nigul asub teenistusse Kabulis paiknevate NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) staabi operatiivosakonna planeerimisjaoskonnas. Ühtlasi hakkab major Nigul Afganistanis täitma Eesti kontingendivanema kohuseid.
Koos major Niguliga sõidab Afganistani ka major Avo Nuuma, kes vahetab rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude staabis välja viimased kuus kuud teeninud major Indrek Partsi. Major Nuuma hakkab täitma ISAFi ülema meditsiininõuniku osakonnas meditsiini operatiivstaabiohvitseri ülesandeid.
Vastava ametikoha teenistusülesanded on meditsiinialase operatiivinfo töötlemine ja
edastamine kõrgematele staapidele; sidepidamine rahvuslike kontingentide meditsiiniüksustega ja nende tegevuse koordineerimine kogu ISAF tegevuspiirkonnas. Samuti vajalike meditsiiniplaanide koostamine, meditsiinialaste õppuste ettevalmistamine ja nende läbiviimine.
Major Nigul astus teenitusse Piirivalves 1991. aastal, kaitseväes teenib ta alates 2000. aastast. Enne välisoperatsioonile asumist teenis major Nigul Kaitseväe Logistikakeskuse staabiülema ametikohal.
Major Nuuma teenib kaitseväes alates 1995. aastast, enne välisoperatsioonile asumist teenis ta jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon laatsareti ülema ametikohal.
Vabariigi President andis Avo Nuumale rahutagamisoperatsiooni ajaks ajutise majori sõjaväelise auastme.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. Kokku teenib ISAFis 8000 kaitseväelast.
Afganistanis teeniva Eesti kontingendi suuruseks on 23 kaitseväelast: kaks staabiohvitseri, 15-meheline demineerimismeeskond, neljameheline lennuvälja perroonimeeskond ja kaks staabiohvitseri Briti provintsi ülesehitusmeeskonnas. Eesti osaleb operatsioonil alates 2003. aasta märtsist. -
Valgevene ohvitserid inspekteerivad Eesti kaitseväge
11. – 12. juulini teostavad Valgevene relvastuskontrolli inspektsiooni ohvitserid OSCE Viini dokumendi täitmise raames relvastuskontrolli inspektsiooni Põhja-Eestisse.
Kolmeliikmeline Valgevene inspektorite grupp võib külastada Tallinnas, Paldiskis ja Tapal asuvaid kaitseväe üksusi ja väljaõppekeskusi ning nende harjutusalasid.
Vastavalt OSCE Viini dokumendi julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad organisatsiooni liikmesriigid sooritada kuni 48-tunniseid inspekteerimisvisiite.
Inspektsioonide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Inspekteerijad kontrollivad, kas ei korraldata Viini dokumendi raames etteteatamisele kuuluvaid sõjalisi õppuseid.
Raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõikidele OSCE liikmesriikidele.
Käesolev inspektsioon on neljas Valgevene relvastuskontrolli inspektsioon Eestisse.
Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid on käesoleval aastal inspekteerinud Armeenia, Soome, Ukraina ja Venemaa relvajõude.
-
Kaitseväkke tuleb üle tuhande uue ajateenija
Alates esmaspäevast, 11. juulist täituvad kaitseväe väeosad jälle ajateenijatega, kui nädala jooksul tuleb teenistusse 1025 kutsealust.
Kõige rohkem võetakse uusi ajateenijaid Põhja-Eestist, sealne Põhja Riigikaitse Osakond kutsub Harju- ja Raplamaalt teenistusse 355 kutsealust. Kirde-Eestist võetakse kaitseväkke 239 ja Lõuna-Eestist 235 kutsealust. Lääne-Eestist asub sel suvel aega teenima 196 meest.
Nädala jooksul kogunevad tulevased ajateenijad kohalikesse riigikaitse osakondadesse, kust nad viiakse edasi nende teenistuskohaks määratud väljaõppekeskustesse. Kutsealused on väljaõppekeskuste vahel jaotatud piirkondlikul printsiibil, on üritatud leida tulevaste ajateenijate elukohale lähim väeosa, et nad ei teeniks kodust asjatult kaugel.
Nõnda võetakse Põhja-Eestist teenima põhiliselt Tallinnas asuvatesse väljaõppekeskustesse, Üksik-vahipataljoni ja Üksik-sidepataljoni. Lõuna-Eesti poiste teenistuskohaks saab Võrus asuv jalaväe väljaõppekeskus Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, suurem osa Kirde-Eesti kutsealustest alustab teenistust Jõhvis asuvas jalaväe väljaõppekeskuses Viru Üksik-jalaväepataljon. Lääne-Eesti mehed jaotatakse jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ja Logistikakeskuse Tagalapataljoni vahel, mõned neist hakkavad teenima ka Mereväebaasis.
Suve keskel läbi viidavat ajateenistusse võtmist nimetatakse ajateenijate eelkutsumiseks. Eelkutsega tulevad aega teenima need kutsealused, kellest koolitatakse välja juhid ja erinevate alade spetsialistid. Üldjuhul tuleb juulis teenistust alustavatel meestel teenida 11 kuud, sest nende väljaõpe on põhjalikum kui kaheksa kuu ajateenijatel.